Tapa valla põhimäärus

(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord.

(2) Valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus.

(3) Valla sümbolid ja nende kasutamise kord.

(4) Valla ametiasutuste moodustamise kord.

(5) Valla või linna arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted.

(6) Valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(1) Tapa valla omavalitsuse esinduskoguks on Tapa Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Tapa valla hääleõiguslike elanike poolt.

(2) Tapa valla omavalitsuse täitevorganiks on Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Tapa valla sümbolid on lipp ja vapp.

(2) Tapa valla lipp on heraldiline vapilipp. Laskuva kaldjaotusega punamustal lipukangal on valge laineline laskuv kaldvarras. Ülemisel väljal on valge triskele (kolmjalg), alumisel kolm valget tähtristi 2 + 1. Lisa 1.

(3) Tapa valla vapp on vasakult kaldjaotatud punamustal kilbil on hõbedane laineline kaldvarras. Ülemisel, punasel väljal hõbedane triskele (kolmjalg), alumisel mustal väljal kolm hõbedast tähtristi, paigutatuna 2 + 1. Lisa 2.

(1) Tapa valla lipp heisatakse alaliselt vallavalitsuse hoonel Pikk 15 Tapa linn.

(2) Valla lipu võib heisata

1) kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel, kus osaleb Tapa vald;

2) Tapa valla avalikel üritustel ja Tapa valla asutuste üritustel;

3) muudel üritustel, kus on esindatud Tapa vald;

4) teise lipuna riigilipu kõrval riiklikel pühadel;

5) teistel juhtudel vallavalitsuse loal.

(3) Heisatav ja väljapandav lipp peab olema puhas ja terve, lippu tuleb kohelda väärikalt.

(4) Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil - lipp lõigatakse siiludeks ning põletatakse mitteavalikult.

(5) Tapa valla vapi kujutist kasutatakse

1) vallavalitsuse pitsatil ning turva- ja plommitemplitel;

2) Tapa valla asutuste dokumendiplankidel.

(6) Tapa valla vapi kujutist võib kasutada

1) Tapa valla kui haldusüksuse piiri tähistavatel siltidel;

2) vallavalitsuse hoonete siltidel;

3) vallavalitsuse, -volikogu ja –asutuste teadetel, kutsetel ja kaartidel;

4) Tapa valla aumärkidel, medalitel ja muul valla sümboolikal;

5) Tapa valla meenetel, trükistel ja suveniiridel;

6) muudel juhtudel vallavalitsuse loal ja kehtestatud tingimustel.

(1) Tapa vald avaldab tunnustust Tapa valla aukodaniku nimetuse, teenetemärgi, aastategija tiitli või tänukirja andmisega.

(2) Tapa valla tunnustusavalduste andmise kord sätestatakse vallavolikogu poolt.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Volikogu liikmele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4¹) Volikogu esimees võib ise minna ja saata volikogu liikme teenistuslähetusse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt ning on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu ainupädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.

(2) Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kuid ta võib nimetatud küsimuste otsustamise pädevuse delegeerida vallavalitsusele.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu komisjonil;

2) volikogu liikmel;

3) vallavalitsusel;

4) vallavanemal;

5) fraktsioonil ;

6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras;

7) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks;

(2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise.

(1) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest või otsuses märgitud ajal.

(2) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Volikogu määruse avaldamist korraldab vallakantselei.

(4) Volikogu õigusaktid ja istungi protokoll on igaühele kättesaadavad Tapa valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(1)

(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse või antakse üle volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil või ainult kirjalikult, kui arupärija ei nõua vastamist volikogu istungil.

(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjalikul vastamisel esitatakse vastus arupärimisele 1 kuu jooksul selle registreerimisest.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;

4¹) otsustab volikogu liikme teenistuslähetusse saatmise. Teenistuslähetusse saatmise ja teenistuslähetuse kulude hüvitamise kohta annab volikogu esimees käskkirja.

5) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

5¹) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

6) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega tema suhtes rakendada selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil valla valimiskomisjon.

Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Valimisi korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(6) Volikogu esimehe valimise korraldamisel valla valimiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimehe valimise korraldamisel häältelugemiskomisjoni poolt koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(7) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine

1) aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu aseesimehe valimist korraldab volikogu poolt avalikul hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedeli.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(7) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus, kusjuures kõigepealt valitakse komisjoni esimees.

(3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele ja aseesimehele peab alatisse komisjoni, välja arvatud revisjonikomisjon, kuuluma vähemalt viis liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed ning seaduses sätestatud korras teised isikud.

(4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Igal kogukondlikul piirkonnal on õigus olla esindatud kõikides alatistes komisjonides. Igal fraktsioonil on õigus olla esindatud kõikides alatistes komisjonides.

(5) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel.

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoniliige osaleb komisjoni koosolekutel vahetult. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, koha, päevakorra ja vajadusel kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 72 tundi enne koosoleku algust valla kantseleisse, kes korraldab teate edastamise komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele samal tööpäeval.

(3) Komisjonide koosolekud toimuvad reeglina hiljemalt kolmandal nädalal enne volikogu korralise istungi nädalat. Arengu- ja eelarvekomisjoni ning juhtivkomisjoni, kui eelnõu on esitatud menetlemiseks mitmesse komisjoni, koosolekud toimuvad reeglina hiljemalt teisel nädalal enne volikogu korralise istungi nädalat.

(4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige või kogukondliku piirkonna esindaja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, milles on märgitud koosoleku päevakord, toimumise aeg, koosolekust osa võtnud isikute nimekiri, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(6) Protokoll esitatakse elektrooniliselt hiljemalt kolme päeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest valla kantseleisse. Valla kantselei teeb protokolli kättesaadavaks komisjoni kõigile liikmetele komisjoni liikmete poolt kokkulepitud viisil ja avaldab selle volikogu e-aadressil protokolli laekumisele järgneva tööpäeva jooksul.

(7) Komisjoni liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi 3 päeva jooksul pärast koosoleku protokolli komisjoni liikmele kättesaadavaks tegemist. Märkused lisatakse protokollile ja avaldatakse volikogu e-aadressil. Paberkandjal protokoll esitatakse valla kantseleisse hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast komisjoni koosoleku toimumist.

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikoguga.

(1) Eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni (edaspidi juhtivkomisjon). Kui eelnõu esitatakse menetlemiseks mitmesse komisjoni, esitavad teised komisjonid oma ettepanekud juhtivkomisjonile kahe nädala jooksul vastava eelnõu teistele komisjonidele esitamisest.

(2) Juhtivkomisjon on kohustatud eelnõu läbi töötama ning esitama eelnõu koos vajalike dokumentidega volikogule kahe nädala jooksul vastava eelnõu komisjonile esitamisest juhul, kui eelnõu on esitatud menetlemiseks ainult juhtivkomisjoni. Kui menetlusse on kaasatud rohkem kui üks komisjon, võib eelnõu menetlusaeg juhtivkomisjonis pikeneda kuni kolme nädalani.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks.

(1) Volikogu esimees võib kuulutada komisjoni tegutsemisvõimetuks, kui komisjon ei ole aasta jooksul kolmel korral suutnud tähtajaks menetleda komisjoni suunatud eelnõusid või muid dokumente.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku saata komisjon laiali ja valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.

(1) Volikogu moodustab põhimääruse paragrahvis 14 sätestatud korras oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega. Seadusest tulenevatel juhtudel võib kinnitada revisjonikomisjoni liikmeks teisi isikuid.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib enda tööplaani või vallavolikogu otsuse alusel

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;

2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(3) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil.

(4) Kontrolli viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, vajadusel kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametnikke ja valdkonna spetsialiste. Tasuliste ekspertide kaasamiseks annab õiguse volikogu oma otsusega.

(5) Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamine, kontrollimise läbiviimine, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine.

(6) Komisjon teavitab asutuse juhti planeeritud kontrollist kirjalikult vähemalt 5 tööpäeva enne kontrolli algust ja esitab temale kontrollplaani koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.

(7) Kontrollijal on õigustalle antud ülesande täitmiseks

1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel dokumentidest koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet;

2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite olemasolu materiaalselt vastutava isiku juuresolekul;

3) pääseda kontrollitava asutuse ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel.

(8) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija

1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seadusrikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale.

2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;

3) kohustub kasutama kontrollimise käigustalle teada saanud andmeid ainult revisjonikomisjoni tööalastes huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele;

4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd.

(9) Kontrolltulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja raamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrolli läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija.

(10) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest

1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda;

2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuste tegevuse vastavust riigi ning Tapa valla õigusaktidele;

3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust;

4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust;

5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta.

(11) Majandusliku kahju avastamisel tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud.

(12) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja.

(13) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks.

(14) Komisjon arutab kontrolliküsimused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrolli käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(15) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu.

(1) Volikogu eelarve- ja arengukomisjon kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, kõikide volikogu alatiste komisjonide esimehed ja liikmed komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni on õigus kuuluda vähemalt ühel esindajal igast fraktsioonist, kui nende esindajaid ei ole eelnimetatud loetelus.

(2) Volikogu eelarve- ja arengukomisjon

1) valmistab ette valla eelarvega seonduvaid volikogu õigusakte;

2) valmistab ette valla arengukavaga seonduvaid volikogu õigusakte;

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon).

(2) Fraktsioon loetakse moodustatuks volikogu istungi juhatajale fraktsiooni moodustamise avalduse üleandmise hetkest. Nimetatud avalduses peavad olema ära toodud fraktsiooni nimi, esimehe ja tema asendaja või asendajate nimed ning kõigi liikmete nimed koos allkirjadega. Istungi juhataja informeerib volikogu fraktsiooni moodustumisest ning vastav märge kantakse istungi protokolli.

(3) Fraktsioonis muudatuste tegemine toimub moodustamisega samas korras.

(4) Moodustatud fraktsiooni liikmeks registreerimine toimub volikogu liikme kirjaliku avalduse alusel, millel peab olema fraktsiooni esindaja allkirjastatud nõusolek. Fraktsiooni liikmel on õigus lahkuda fraktsioonist, esitades vastavasisulise kirjaliku avalduse volikogu istungi juhatajale. Fraktsiooni liikme võib fraktsiooni kõigi ülejäänud liikmete poolt allkirjastatud avalduse alusel fraktsioonist välja heita.

(5) Fraktsiooni tegevus loetakse lõppenuks hetkest, kui volikogu istungi juhataja informeerib volikogu fraktsiooni tegevuse lõppemisest. Fraktsiooni tegevuse lõppemise aluseks on

1) rohkem kui poolte fraktsiooni liikmete poolt allkirjastatud avaldus fraktsiooni tegevuse lõppemisest;

2) fraktsiooni liikmete arvu vähenemine kolmest väiksemaks.

(6) Volikogu liige võib olla korraga ainult ühe fraktsiooni liige.

(7) Fraktsioonil on õigus

1) võtta enne õigusaktide eelnõude hääletamist kuni 10-minutiline vaheaeg;

2) kasutada fraktsiooni huvide elluviimiseks muid käesolevas põhimääruses sätestatud võimalusi.

(8) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema asendaja.

(1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istungid toimuvad reeglina üks kord kuus, kuu viimasel neljapäeval algusega kell 15.00, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Käesolevas sättes nimetatud juhul kutsutakse istung kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist valla kantseleis.

(4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(5) Volikogu istung kestab kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmele elektrooniliselt edastatud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Kui volikogu liige soovib saada kutse posti teel, esitab ta vastava kirjaliku avalduse vallasekretärile.

(2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt vallakantseleisse.

(3) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid edastatakse volikogu liikmetele elektrooniliselt koos kutsega ning on vallakantseleis ja volikogu liikme nimesahtlis kättesaadavad kutse väljastamise päevast alates.

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse paragrahvile 30.

(5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) volikogu liige;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) volikogu komisjon;

5) fraktsioon;

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed.

(3) Isikuvalimised, v.a häältelugemiskomisjoni liikmete valimised, otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, st kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus.

(6) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab või teeb sellise ettepaneku juhtivkomisjon ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(8) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat.

(9) Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks valib volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid

(3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega.

Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel.

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;

2) kutsutud külalistest teatamine;

3) volikogu eelmise istungi protokolli kinnitamine;

4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine, kusjuures päevakorda lülitatakse informatsioon juhul, kui hiljemalt volikogu istungi alguseks on istungi juhatajale laekunud vallavalitsuse või volikogu liikmelt avaldus päevakajaliseks ettekandeks või sõnavõtuks.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted

1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse kuni 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine kuni 10 minuti jooksul;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis kuni 5 minuti jooksul;

4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kolmele küsimusele ning ühele sõnavõtule;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

6) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

7) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

8) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega.

9) sõnavõtusoovist või küsimusest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras;

10) sõnavõttude lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu;

11) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga.

(5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.

(5¹) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.

(6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija sõnavõtust. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks.

(8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel.

(9) Volikogu istungi lõpetamisel edastab istungi juhataja eelinformatsiooni järgmise volikogu istungi kohta ja vajadusel informatsiooni volikogu töö korralduslikes küsimustes ja volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga.

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, volinike hilinemise ja varasema lahkumise ajad, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(2) Protokoll on kättesaadav valla kantseleis ja edastatud elektrooniliselt volikogu liikmetele hiljemalt seitsmendal päeval pärast volikogu istungit. Kui volikogu liige soovib saada protokolli paberkandjal nimesahtlisse, esitab ta vastava kirjaliku avalduse vallasekretärile. Volikogu liikmel on õigusteha protokolli kohta märkusi protokolli läbivaatamisel järgmisel istungil ja sellele eelneval ajal . Märkused lisatakse protokollile.

(3) Volikogu istungist tehakse audiosalvestust, istungite salvestused säilitatakse kuni ühe aasta möödumiseni volikogu vastava koosseisu volituste lõppemisest.

(1) Õigusakti eelnõu algataja võib eelnõu koos vajalike dokumentidega üle anda volikogu istungil istungi juhatajale või saata valla kantseleisse volikogu esimehe nimele.

(2) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 8 lõike 1 punktides 1-6 nimetatute poolt algatatud õigusakte menetlevad ja valmistavad ette volikogu istungile volikogu esimehe poolt määratud komisjonid.

(3) Vallasekretär valmistab ette ja esitab volikogu istungile õigusakti eelnõud talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(4) Vallavalitsusel on õigustaotleda erandkorras kiire otsustamisvajaduse põhjendusega sellise eelnõu, mida pole volikogu komisjonides menetletud, volikogu istungi päevakorraprojekti lülitamist. Selle eelnõu päevakorraprojekti lülitamise otsustab volikogu esimees kõigi fraktsioonide esindajate nõusolekul. Volikogu esimees peab nõusoleku saamiseks esitama e-kirjaga vastavasisulise taotluse fraktsioonide esimeestele ja/või asendajatele hiljemalt 48 tundi enne päevakorraprojekti volikogu liikmetele esitamist. Kui fraktsiooni esimees ja/või aseesimees ei ole vastanud volikogu esimehe vastavasisulist nõusolekut taotlevale e-kirjale hiljemalt 36 tunni jooksul kirja edastamisest, võib volikogu esimees lugeda fraktsiooni nõusoleku saanuks.

(5) Usaldushääletust sisaldavate otsustuste eelnõude ettevalmistamist ja volikogu istungile esitamist korraldab valla kantselei vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele.

(6) Volikogu komisjoni või käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul vallavalitsuse poolt ettevalmistatud eelnõule lisatavad vajalikud dokumendid on

1) seletuskiri, mis sisaldab õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendust, informatsiooni olemasoleva regulatsiooni kohta, õigusakti vastuvõtmisest tulenevate teiste õigusaktide muutmisvajaduse, võimalike kulude ning nende katteallikate selgitust;

2) vallavalitsuse seisukoht eelnõu kohta, va volikogu töökorraldusega seonduvad, juhul, kui eelnõu esitaja pole vallavalitsus;

3) juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta, va juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud eelnõuga;

4) eelnõu algataja andmed, ettekandja nimi ning nimekiri isikutest, keda kutsuda eelnõu arutamiseks volikogu istungile ning kellele edastada vastuvõetud õigusakt.

(7) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja või juhtivkomisjoni poolt vajalikuks peetavad materjalid.

(8) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne.

(9) Juhtivkomisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja.

(10) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või fraktsiooni poolt esitatud eelnõu.

(1) Eelnõud menetletakse volikogu istungil kuni kolmel lugemisel.

(2) Parandusettepanekud eelnõule esitatakse kirjalikult ja edastatakse volikogu istungil istungi juhatajale või istungitevahelisel ajal valla kantseleisse paberkandjal või elektrooniliselt volikogu esimehe või juhtivkomisjoni nimele.

(3) Esimesele lugemisele ja selle käigus on eelnõule õigus parandusettepanekuid teha

1) volikogu komisjonidel;

2) volikogu liikmetel;

3) volikogu fraktsioonidel;

4) vallavalitsusel;

5) vallavanemal.

(4) Teisele lugemisele võivad eelnõule teha parandusettepanekuid

1) volikogu komisjonid;

2) volikogu fraktsioonid;

3) vallavalitsus.

(5) Kolmandale lugemisele parandusettepanekuid esitada ei saa.

(6) Eelnõu menetlemise juhtivkomisjon töötab läbi parandusettepanekud ning otsustab nende eelnõusse lülitamise üle. Juhtivkomisjon võib anda eelnõu järgmisele lugemisele uue redaktsiooniga terviktekstina, kusjuures parandusettepanekutest tulenev redaktsiooni muutumine peab olema muust tekstist eristuvalt vaadeldav.

(7) Komisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekuid hääletatakse nende esitajate nõudmisel volikogu istungil parandusettepaneku esitamisele järgneva lugemise käigus.

(8) Kui päevakorras väljakuulutatud eelnõu (va arengukava ja eelarve) esimesele lugemisele ja selle käigus

1) ei laeku ühtegi sisulist parandusettepanekut, võib õigusakti eelnõu kui terviku üle otsustada esimesel lugemisel juhul, kui volikogu istungil osalevate liikmete enamus on selle poolt;

2) laekub vähemalt üks sisuline parandusettepanek, võib õigusakti eelnõu kui terviku üle otsustada esimesel lugemisel juhul, kui ükski istungil osalev volikogu liige pole selle vastu.

(9) Kui päevakorras väljakuulutatud eelnõu teisele lugemisele ja selle käigus

1) ei laeku ühtegi parandusettepanekut, võib õigusakti eelnõu kui terviku üle otsustada teisel lugemisel;

2) laekub vähemalt üks sisuline parandusettepanek, võib õigusakti eelnõu kui terviku üle otsustada juhul, kui ükski fraktsioon ei nõua eelnõu kolmandale lugemisele saatmist.

(10) Eelnõu esitajal on õigustema poolt algatatud eelnõu tagasi võtta volikogus menetlemise igal etapil, va juhul, kui eelnõu on pandud lõpphääletusele.

(11) Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(1) Volikogu kinnitab vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu.

(2) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt.

(3) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

(4) Vallavanem, linnapea või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) vallavanem esindab Tapa valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid;

3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

3¹) täidab vallavalitsuse teenistujate suhtes ametisse nimetamise õigust omava isiku või tööandja kohustusi seadusega sätestatud ulatuses;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2)

(3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(3) Vallavanemal on õigus minna teenistuslähetusse ja kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Vallavanema lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.

(2) Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga määratud isik.

(1) Vallavolikogu määrab otsusega vallavanema palga ning lisatasud.

(2) Vallavanemale hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning soodustuste rakendamise otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

(1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile kolm küsimust.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.

Kui on esitatud üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

(10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(1) Vallavanem esitab vallavalitsuse liikmed volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana.

(2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega.

(3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kolm küsimust.

(4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel, millel on iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime taga kastike, kuhu märke tegemisega saab hääletaja anda kandidaadile poolthääle.

(5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

(10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme.

(11) Vallavalitsuse liikmeks võib vallavolikogu valida isiku, kes vastab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 48² nõuetele.

(12) Vallavolikogu otsusel võib vallavalitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavalitsuse palgalise liikme õigussuhteid reguleerib kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu igal konkreetsel juhul eraldi.

(3) Vallavalitsus kinnitab vajadusel vallavalitsuse liikmete vahelise tööjaotuse. Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires valla- või linnavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema või linnapea antud ülesandeid.

(1) Palgalised vallavalitsuse liikmed sätestavad puhkuse ja kasutavad puhkust vastavalt vallavalitsuse teenistujate puhkuse ajakavale. Puhkuse ajakavas märkimata vallavalitsuse palgaliste liikmete puhkuse kasutamise või puhkuse ajakava muutmise otsustab vallavanem, andes sellekohase käskkirja.

(2) Vallavalitsuse liikme võib vallavalitsuse ülesannete täitmiseks suunata teenistuslähetusse ja tal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(3) Vallavalitsuse liikme teenistuslähetusse suunamise otsustab vallavanem ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga.

Vallavalitsuse palgalisele liikmele töötasu, lisatasu ning hüvitiste või toetuste määramise ja maksmise ning mittepalgalisele vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse tööst osavõtu eest hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab vallavolikogu, lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatust.

(1) Vallavalitsusele esitatava õigusakti eelnõu algatamine, vorm ja esitamise tähtaeg on sätestatud vallavalitsuse asjaajamiskorras.

(2) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest või korralduses märgitud ajal.

(3) Vallavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja see jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Vallavalitsuse määruse avaldamist korraldab vallakantselei.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid ja istungi protokoll on igaühele kättesaadavad Tapa valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja paberkandjal vallakantseleis hiljemalt seitsmendal päeval pärast istungit. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6)

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 1 kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(3) Vallavalitsuse istungi kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(4) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma vallavalitsuse istungi, kui seda nõuab üle poole vallavalitsuse liikmetest.

(5) Vallavalitsuse kokkukutsumisest teatab vallavanem vallavalitsuse liikmetele suuliselt või elektronpostiga. Istungile võib kutsuda peale vallavalitsuse liikmete ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallavanem vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu.

(6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Vallavalitsuse liige, kes ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta vallavalitsuse istungist, peab sellest eelnevalt teatama vallavanemale või tema asendajale.

(7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(8) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

(9) Päevakord kinnitatakse ja vallavalitsuse määrused ning korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(10) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 4 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis.

(11) Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosolekute protokollid avalikustatakse valla kantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.

(3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

(1) Tapa valla kogukondlikud piirkonnad on

1) Saksi piirkond, mille moodustavad Imastu, Loksu, Lokuta, Moe, Saksi ja Vahakulmu külad;

2) Karkuse piirkond, mille moodustavad Karkuse, Nõmmküla, Näo, Piilu ja Saiakopli külad;

3) Lehtse piirkond, mille moodustavad Lehtse alevik, Jootme, Kuru, Linnape, Läste, Pruuna, Rabasaare, Rägavere, Räsna ja Tõõrakõrve külad;

4) Jäneda piirkond, mille moodustavad Jäneda, Kõrveküla, Läpi, Patika ja Raudla külad.

5) Tapa piirkond, mille moodustab Tapa linn.

(2) Kogukondlike piirkondade esindajad on

1) vastavast piirkonnast valitud volikogu liikmed;

2) kogukondliku piirkonna asulate elanike üldkoosolekutel valitud esindajad, kelleks võivad olla ka asjaomased aleviku- või külavanemad;

(3) Vallavalitsus korraldab vajadusel käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud üldkoosoleku hiljemalt 3 kuu jooksul vallavalitsuse kinnitamisest. Aleviku- või külavanema ja kogukondliku piirkonna esindaja(te) valimine võib toimuda samal üldkoosolekul.

(4) Volikogu alaliste komisjonide, v.a revisjonikomisjon ja eelarve- ja arengukomisjon, koosseisu valitakse vähemalt üks esindaja igast kogukondlikust piirkonnast, kui kogukondliku piirkonna esindaja või esindajate poolt on komisjoni esimehele esitatud vastavasisuline kirjalik avaldus.

(1) Aleviku või küla üldkoosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Aleviku- või külavanemaks võib valida isiku, kes alaliselt või peamiselt elab asjaomases asulas ja on rahvastikuregistris oma elukoha registreerinud Tapa valda.

(2) Vallavolikogu võib võtta vastu vallasisese linna linnapea statuudi.

(3) Vallavalitsuse ülesannete täitmine vallasisese linna linnapea, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse vallavalitsuse ja vallasisese linna linnapea, aleviku- või külavanema vahelise lepinguga.

(4) Vallavalitsus korraldab vajadusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üldkoosoleku hiljemalt 3 kuu jooksul vallavalitsuse kinnitamisest.

(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2)

(3) Kõik valla valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.

(4) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.

(5) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada

1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(6) Arengukava projekti valmistab ette ja esitab vallavalitsus.

(7) Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse Tapa valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu.

(8) Vallavalitsus esitab hiljemalt iga aasta aprillikuu volikogu istungiks eelneva aasta arengukava täitmise aruande. Seejärel otsustab vallavolikogu arengukava muutmise vajaduse ning vajadusel algatab arengukava muutmise protsessi.

(9) Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. Ettepanekute põhjal tehakse arengukava eelnõus vajalikud muudatused. Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

(10) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise vallavolikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(11)

(12)

(13)

(14) Arengukava ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest vallavolikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(3) Eelarvestrateegias esitatakse

1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus.

Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, investeeringute kavandamisel ja kohustuste võtmisel.

(1) Tapa valla eelarve (edaspidi eelarve) osadeks on põhitegevuse kulud, põhitegevuse tulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus. Eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Vallavalitsusel on õigus eelarve detailsemaks liigendamiseks.

(3) Eelarve kulude koosseisus nähakse ette reservfond, mida käsutab vallavalitsus ettenägematute kulude katteks vallavolikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Kassatagavara moodustatakse eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jäägist ja seda kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks. Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel ja kassatagavara kasutamisel tuleb ta taastada volikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks.

(5) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud sihtotstarbelised eraldised ja annetused kuuluvad ülekandmisele järgmisse eelarveaastasse.

(6) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(7) Eelarve ja selle muutmise eelnõu ning eelarve täitmise aruande koostamist korraldab vallavalitsus.

(1) Alaeelarvete juhid esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisettepanekud ja omatulude plaani vallavalitsusele hiljemalt 10. septembriks. Taotlus esitatakse vallavalitsuse poolt kehtestatud vormil.

(2) Alaeelarve eelnõude koostamisel peavad koostajad lähtuma ja kinni pidama valla ja vastava asutuse arengukavast ning investeeringutekavast.

(3) Väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevate organisatsioonide juhid ning füüsilised isikud esitavad kultuuri-, spordi-, külaelu- ja noorsootööalase tegevuse toetamiseks vallavalitsusele vallavalitsuse poolt kehtestatud korras taotlused järgmise aasta eelarvest toetuse (edaspidi tegevustoetus) saamiseks hiljemalt jooksva aasta 10 septembriks.

(4) Alaeelarvete juhtide poolt esitatud eelarvete eelnõude ja väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevate organisatsioonide ning füüsiliste isikute tegevustoetuse taotluste põhjal koostatud eelarve kulude eelnõu võrdleb vallavalitsus tulude prognoosiga, kontrollib eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja otstarbekust ning esitab tasakaalus eelarve projekti volikogule hiljemalt 15. oktoobriks.

(5) Eelarve eelnõule lisatakse

1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele;

2) andmed võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes kohustuste kestvuse ulatuses;

3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta.

(6) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(7) Eelarvet menetletakse volikogus vähemalt kahel lugemisel.

(8) Eelarve, selle muutmise ja lisaeelarvete menetlemisel on juhtivkomisjoniks volikogu eelarve- ja arengukomisjon.

(9) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(10) Eelarve eelnõu muudatusettepanekud esitatakse vallakantseleisse kirjalikult hiljemalt kümne päeva jooksul peale eelnõu üleandmist vallavolikogule. Eelnõu teisel lugemisel on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks volikogu eelarve-ja arengukomisjoni toimumise aeg, millel on päevakorras eelnõu teine lugemine.

(1) Eelarve ja lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve ja lisaeelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

(2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(3) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest.

(1) Vajadusel jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist,

esitades volikogule sellekohase eelnõu.

(2) Täiendavate tulude laekumisel või kulude tegemiseks, milleks ei ole eelarves assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatuga samas korras, va paragrahvi 44 lõikes 7 sätestatu. Lisaeelarve või eelarve muutmise võib vastu võtta esimesel lugemisel.

(3) Eelarveaasta jooksul riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud täiendavate vahendite saamisel võib vallavalitsus lisada vastavad laekumised ja kulud eelarvesse, informeerides sellest volikogu.

(4) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(5) Eelarve muutmisel või lisaeelarve vastuvõtmisel esitab vallavalitsus lisaks vastavale eelarve eelnõule eelmisest eelarve õigusakti vastuvõtmisest vallavalitsuse poolt reservfondi arvel tehtud kulud.

(6) Alaeelarvete juhid kooskõlastavad artiklitevahelised põhjendatud muudatused alaeelarvetes vallavalitsusega hiljemalt jooksva eelarveaasta 01.detsembriks.

(1) Vallavalitsus esitab volikogule informatsiooni eelarve täitmisest

1) hiljemalt veebruaris eelmise eelarveaasta kohta tervikuna;

2) hiljemalt mais jooksva aasta esimese kolme kuu kohta;

3) hiljemalt augustis jooksva aasta esimese kuue kuu kohta;

4) hiljemalt novembris jooksva aasta üheksa kuu kohta.

(2) Eelarveaasta majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab volikogule hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks.

Majandusaasta aruandesse kuuluvad

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;

3) reservfondi kasutamise aruanne;

4) audiitori järeldusotsus;

5) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

(2¹) Majandusaasta aruanne koostatakse lähtudes raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisustest.

(3) Volikogu revisjonikomisjon kontrollib majandusaasta aruannet enne selle kinnitamist volikogu poolt ja esitab aruande kohta volikogu istungil oma arvamuse.

(4) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.

Eelarvestrateegia koostamine

(1) Tapa valla munitsipaalomandiks on Tapa valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara).

(2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavara eeskirjas.

(1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

(2) Vallavalitsuse struktuuriüksustel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Tapa valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides.

(3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Tapa valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), mida finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Tapa valla omavalitsusteenistuses.

(3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Tapa valda ning täidab seadusest tulenevaid ning vallavalitsuse ja vallavolikogu antud ülesandeid.

(4) Ametiasutusel on oma nimega pitsat, oma eelarve ja pangaarve.

(5) Ametiasutuses palgalist tööd tegev isik on omavalitsus teenistuja. Teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgaastmestiku kinnitab vallavolikogu. Ametiasutuse teenistujad nimetab ametisse või võtab tööle vallavanem.

(6) Omavalitsusteenistust vallavalitsuses reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.

(1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema struktuuriüksuste ja nende teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll.

(2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus

1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;

2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;

3) tunnistada akt kehtetuks.

(3) Teenistuslikku järelevalvet teostatakse seadusega kehtestatud korras ja tingimustel.

Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele kehtivad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud sotsiaalsed garantiid.

Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

(1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus.

(2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega.

(3) Vallavalitsus

1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(4) Vallavolikogu moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks.

(5) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid vastavalt oma pädevusele. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja.

Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Käesoleva määruse paragrahvi 43 lõige 6 rakendatakse 2012. aasta 01. jaanuarist.

(2) Määrus jõustub 01. augustil 2011.