Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamise ja kasutamise korra Väike-Maarja valla territooriumil.

Mõisted

(1) Vee-ettevõtja peab tagama teeninduspiirkonnas kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja reovee ärajuhtimise.

(2) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (edaspidi ÜVK) rajatakse vallavolikogu kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel.

(3) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks eelkõige olme ja tootmisvajaduste rahuldamiseks.

(4) Ühiskanalisatsioon on mõeldud reovee ning ühisvoolse kanalisatsiooni korral ka sademe-, drenaaži- ning pinnase- ja muu pinnavee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks.

(5) Õigust teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ja sademevee üle on vallavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtjal.

(1) Liitumispunkt määratakse ÜVK omaniku või valdaja poolt ning selle asukoht kirjeldatakse liitumislepingus ja teenuslepingus. Liitumispunkt on ÜVK oluline osa, mis asub üldjuhul avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri, kui ei ole teisiti kokku lepitud.

(2) Liitumispunktiks on

1) veevärgil - peakraan;

2) kanalisatsioonitorustikul - ühendustorustiku kinnistupoolseim vaatluskaev.

(3) Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud.

(4) Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient.

(5) Kui vee-ettevõtja või kinnistu omanik taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul.

(1) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse ajutise veekasutuse või reovee ärajuhtimine korral.

(2) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimisekstuleb kinnistu omanikul või valdajal esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning vee-ettevõtja poolt määratud muud vajalikud dokumendid.

(3) Teenuslepingus määratakse vee-ettevõtja õigused ja kohustused kliendile vee müümisel ja kanalisatsiooniteenuse osutamisel ning kliendi õigused ja kohustused teenuse kasutamisel. Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti allakirjutamiseks 14 päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist.

(4) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud 7 päeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandiõigust tõendava dokumendiga uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja reovee ärajuhtimise omavoliliseks.

(5) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistu veevarustuse ja reovee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping

1) kõigil juhtudel, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja reovee ärajuhtimine suletud;

2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omavolilise ümberehitamise korral;

3) ehitiste lammutamisel samaväärse veetarbimise ja heitvee ärajuhtimise taastamiseta;

4) juriidilise isiku likvideerimisel, kui tal ei ole õiglusjärglast;

5) juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel;

6) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat;

7) muudel teenuslepingust tulenevatel põhjustel.

(7) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

(8) Kinnistu omanikul või valdajal on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee avamise ja reovee ärajuhtimise taastamise kulud.

(9) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist ei ole lepingut uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ÜVK rajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid taaskasutada, tuleb kinnistu omanikul või valdajal sõlmida liitumisleping.

(10) Teenusleping sõlmitakse vahetult ÜVK-ga liitunud kinnistu omanikuga või valdajaga. Vahetut ühendust mitteomava veekasutajaga (allkliendiga) sõlmitakse teenusleping, kui allklient on saanud kooskõlastuse kinnistu vee- ja kanalisatsiooni ehitiste ja rajatiste asukoha osas kinnistu omanikult, kelle kinnistul need rajatised asuvad. Vee-ettevõtja ei vastuta kinnistu(te) vee- ja kanalisatsiooni ehitiste ja rajatiste eest, mis asuvad väljaspool liitumispunkti kinnistupoolsel osal.

(11) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmib vee-ettevõtja teenuslepingu kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga.

(12) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja/või reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kinnistu veevärgi ja kanalisatsioonina.

(1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi ja kontrolli vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele.

(2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Vee-ettevõtja tagab miinimaalse veesurve liitumispunktis 2 atmosfääri. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma kulul.

(3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata, kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga.

(4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise.

(5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja.

(6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust.

(7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

(8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale.

(9) Eeskirja § 6 lõikes 6, 7 ja 8toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

(1) Ühiskanalisatsioon jaguneb sõltuvalt ehitusviisist

1) reovee kanalisatsiooniks reovee ärajuhtimiseks;

2) sademevee kanalisatsiooniks sademe-, drenaaživee, muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks;

3) ühisvoolseks kanalisatsiooniks reovee ja sademevee ühiseks ärajuhtimiseks.

(2) Torude paigaldussügavus liitumispunktis ja reovee paisutuskõrgus määratakse kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult reovee isevoolset või üleujutusriskita ärajuhtimist, tuleb reovee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul.

(3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab üldjuhul vee-ettevõtja. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuste eest kanalisatsiooni kaudu.

(4) Reovett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust ja järelevalvet korraldab vee-ettevõtja.

(5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud kanaliseerida ainult sellist reovett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav.

(6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida keskkonnaministri määrusega määratud ohtlike ainete piirväärtust ületavat reovett, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti reovett, mis sisaldab

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimesele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40° C ja mille pH taseme piirväärtused on 6,0 kuni 9,0.

(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademe- ja drenaaživee või muus pinnase- ja pinnavees sisalduvate reostusnäitajate piirväärtused on järgmised

Reostusnäitaja Lubatud reoainete piirväärtused sademevees Lubatud reoainete piirväärtused reovees Hõljuvaine 25 mg/l 600 mg/l BHT7 15 mg/l 1000 mg/l KHT 2000 mg/l Üldlämmastik 12 mg/l 70 mg/l Üldfosfor 1,5 mg/l 25 mg/l Rasvad 50 mg/l Naftasaadused 1 mg/l 5 mg/l

(3) Vee-ettevõtjal on õigus keelduda piirväärtusi ületava reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtmisest.

(1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele kontrollib vee-ettevõtja. Reoainesisalduse kontrolliks võetakse reoveest proove. Tootmisega seotud reoveest tuleb proove võtta regulaarselt, olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määravad klient ja ÜVK teenuse osutaja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtukoha rajamist. Proovivõtukoha rajamise kulu katab klient.

(3) Reoainesisalduse regulaarseks kontrollimiseks määrab vee-ettevõtja reovee iseloomust lähtuvalt proovide võtmise sageduse, proovide võtmiseks vajalikud võimalikud eritingimused ning kontrollitavad reostusnäitajad.

(4) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud laboratooriumis.

(5) Reoveeproov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures on vee-ettevõtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

(6) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reoainesisaldus ning sellest, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanalisatsiooni juhtimiseks on kehtestatud piirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.

(7) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ÜVK-ga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta. Omavoliline ühendus tuleb vee-ettevõtja poolt koheselt sulgeda.

(1) Omavoliliseks veekasutuseks ja/või reovee kanaliseerimiseks loetakse juhtumit, mille korral

1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud vastavat lepingut;

2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või reoveemõõtesõlme vee-ettevõtja poolt paigaldatud plommid;

3) on eemaldatud või rikutud vee- või reoveearvesti taatlusplomm;

4) vee- või reoveearvestion rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;

5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur;

6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan;

7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud enne veearvestit veevõttu võimaldav ühendus;

8) vaatluskaevu kaudu toimub reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtte sellekohase loata;

9) klient ei teavita vee-ettevõtjat sisendustoru nähtavast lekkest;

10) toimub muu tegevus, mis on suunatud ÜVK teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) ÜVK omavolilise kasutamise kohta koostatakse volitatud isiku poolt akt. Vee-ettevõtjal on ÜVK omavolilise kasutamise avastamisel õigus vee andmine või reovee ärajuhtimine ette teatamata katkestada. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

(3) Omavolilise veevõtu korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas vee voolukiirusega 1,0 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse tasu kanalisatsiooni teenuse kasutamise eest. Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise ajaks, siis tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud mahuti 15-kordsest mahust.

(4) Omavolilise reo- ning sademevee ärajuhtimise korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust

1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale;

2) reoveearvesti või mõõdusõlme plommide rikkumise või näitude moonutamise puhul vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 kohasele arvestuskorrale reoveearvesti arvestusliku siseläbimõõdu järgi;

3) sademevee ärajuhtimisel reoveekanalisatsiooni iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, drenaažiühendus, korraldatud äravool kanalisatsiooni vaatluskaevu jne) summas, mis vastab 1m3 reovee ärajuhtimise teenustasule päevas;

4) reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise puhul tühjendatud mahuti 15- kordse mahu ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna järgi.

(5) Purgimisel sademeveekanalisatsiooni suurendatakse hüvitist põhjustatud keskkonnakahju võrra.

(6) Omavolilise ühenduse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise ühenduse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise ühenduse ajaks tagasiulatuvalt kuni kuus kuud arvates käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud akti koostamise kuupäevast.

(7) Käesolevas paragrahvis toodud hüvitise määrasid võib vee-ettevõtja lähtuvalt faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest vähendada.

(8) Juhul, kui ÜVK omavoliline kasutamine toimub viisil, mis ei ole käesolevas paragrahvis reguleeritud, määratakse hüvitus vee-ettevõtja arvestuse alusel.

(1) Kinnistul on keelatud ühendused, mis ohustavad ÜVK tööd või nende kasutajaid. Kinnistu veevärk peab olema ehitatud vastavalt vee-ettevõtja tingimustele ja kinnistu veevärgi projekteerimise normidele.

(2) Keelatud ühendusteks loetakse

1) ühendust, mis võimaldab reostunud või reostusohtliku vee, samuti töödeldud (muudetud kvaliteediga) või kõrgetemperatuurilise vee või auru, ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamist või imbumist veevärgiga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki nii normaal- kui alarõhu korral veevärgis;

2) ühendust, mis võimaldab ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest;

3) kinnistu veevärgi vahetut ühendamist kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogiliste seadmetega, milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid;

4) ühendust, mis võimaldab reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni;

5) ühendust, mis võimaldab sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni.

(3) Keelatud ühenduse avastamisel koostatakse ülevaatust teostanud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning keelatud ühendus likvideeritakse kliendi kulul.

(4) Keelatud ühenduse tulemusel ÜVK-le tekitatud kahju hüvitatakse kliendi poolt.

(5) Keelatud ühenduse korral tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust vee-ettevõtja poolt kehtestatud korras.

(1) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ÜVK-ga ühendada vastavalt vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele ja sõlmitud teenuslepingule.

(2) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenuslepingu taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ÜVK-ga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul.

(3) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ÜVK vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused.

(5) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, paigaldab vee-ettevõtja veekasutuse üle arvestuse pidamiseks kliendi kulul veemõõdusõlme.

(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud kooskõlas õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee-ettevõtja poolt kehtestatud nõuetega.

(2) Klient on kohustatud

1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kavandamis- ja ehitustöödel kasutama nendeks töödeks tegevusluba omavaid ettevõtjaid;

2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele nõuetele ning käesolevale eeskirjale;

3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud nii teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni kui ka ÜVK ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide lepingujärgsete nõuete täitmine;

4) hoidma puhtana oma kinnistul olevad hüdrandikaevud;

5) hoidma vabad juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele ning hoolitsema tuletõrjehüdrantide ja peakraani luugi säilivuse ning nähtavuse eest;

6) tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

(3) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, teatades sellest koheselt vee-ettevõtjale, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõdusõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus.

(4) Vee-ettevõtjal on õigus kooskõlastatult kliendiga ÜVK avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida

1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant;

2) vee- või reoveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem;

3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur;

4) kanalisatsioonitorustiku sulgur.

(6) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest.

(7) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta

1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga;

2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist.

(1) Vee andmise või reovee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üldjuhul teenuslepingus või õigusaktides ettenähtud juhtudel.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või katkestada vee andmine klientidele või reovee ärajuhtimine neilt

1) loodusõnnetuse korral;

2) energiavarustuse katkemisel;

3) veevärgi või -kanalisatsiooni rajatise avarii korral;

4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks;

5) omavolilise või keelatud ühenduse puhul;

6) kui kliendi tegevus või tegevusetus võib kaasa tuua ohu ÜVK-le või teistele klientidele.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus etteteatamisel ajutiselt katkestada vee andmine või piirata seda, kui see on vältimatult vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadmete remondiks ning ühendustöödeks. Vee-ettevõtja on kohustatud vallavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu informeerima kliente eelseisvast vee andmise katkestamisest vähemalt kolm päeva ette.

(4) Kui katkestuse kestvus ületab § 15 lg 3 kirjeldatud tööde korral 24 tundi ja avariiliste tööde korral 8 tundi, peab vee-ettevõtja tagama väljalülitatud klientidele ajutise veevõtu võimaluse kuni 500 m kaugusel asuvast veevõtu kohast.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus peale kirjalikus hoiatuses esitatud nõuete tähtajaks täitmata jätmist peatada kliendile vee andmine või temalt reovee ärajuhtimine, kui

1) klient on jätnud lepingu või käesoleva eeskirja alusel esitatud arve tähtajaks tasumata;

2) klient ei võimalda vee-ettevõtja esindajal kontrollida vee või reoveearvestit, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on vee-ettevõtjal õigus;

3) klient ei täida volitatud isiku poolt tehtud ettekirjutusi;

4) klient ei võimalda käesoleva eeskirja § 3 lg 5 täitmist;

5) klient rikub eeskirjas või teenuslepingus sätestatud tingimusi.

(6) Vee andmist ja reovee ärajuhtimist jätkatakse pärast peatamise põhjuste likvideerimist ning sulgemis- ja avamiskulude tasumist vee-ettevõtjale.

(7) Eeskirja § 15 lg 2 ning § 15 lg 5 kirjeldatud juhtudel ei vastuta vee-ettevõtja sellest kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

(8) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee ärajuhtimise vähenemise või katkemise ning üleujutustest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatust jõust või kliendi tegevusest tingitud ÜVK avarii tulemusena.

(9) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise katkemisel teostab kliendi veega varustamist ja reovee ärajuhtimist vee-ettevõtja vastavalt vallavalitsuse korraldustele.

(1) Kinnistu veevärk, mis on ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõdusõlmega.

(2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõdusõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal.

(3) Veemõõdusõlm peab asuma hoones kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse või veemõõtekaevus, kohe peale sisendustoru suubumist kinnistule.

(4) Veemõõdusõlme võib paigutada vee-ettevõtja otsusel veemõõtekaevu, kui

1) hoones puudub selleks võimalus;

2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks tagatud veearvesti korrasolek;

3) sisendustoru osutub pikemaks kui 30 m;

4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

(5) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peavad vastama vee-ettevõtja esitatud tehnilistele tingimustele.

(6) Kui veemõõdusõlm nõutaval kujul puudub, peab selle ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada.

(7) Vee-ettevõtja paigaldab veemõõdusõlme oma veearvesti viie tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Veearvesti paigaldamine toimub vee-ettevõtja kulul. Vee-ettevõtja teostab veearvesti hooldust ja taatlust ning teenuslepingu lõpetamisel demonteerib veearvesti.

(8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse akt veearvesti ja mõõdusõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta.

(9) Klient peab tagama

1) veearvesti ja plommide säilimise vigastamatuna ning veearvesti kaitsmise külmumise ja ülekuumenemise eest;

2) veemõõdusõlme ruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;

3) veemõõdusõlme armatuuri töökorras oleku;

4) veemõõdusõlme lähima ümbruse korrasoleku;

5) juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks.

(10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja kliendi kulul.

(11) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust peab klient koheselt teatama vee-ettevõtjale. Eeltoodud kohustuse täitamata jätmisel võib vee-ettevõtja rakendada eeskirja § 11 lõikes 3 toodud veetarbimise arvestuse metoodikat.

(12) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva arvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(13) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta.

(1) Üldjuhul mõõdetakse kliendi veetarvitust veearvestiga.

(2) Veearvesti puudumise korral arvestatakse ühisveevärgist tarbitud veekogus elamutes järgmiste kulunormide järgi

Veekulu liik Veekulu (m3 kuus inimese kohta) Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis 4,0

(3) Vee tarbimise arvestamiseks peab klient teatama vee-ettevõtjale eluruumis elavate isikute arvu.

(4) Ühekordsed veetarvitused ilma veemõõdusõlme arvestit läbimata (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(5) Veearvesti tehnilise rikke korral või lubatust suurema mõõtevea puhul, kui klient ei ole nende esinemises süüdi, arvestatakse tarbitud vett keskmise ööpäevase tarbimise järgi.

(6) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja poolt kehtestatud korrale kooskõlas vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega.

(7) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks ja teisteks päästetöödeks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades kokkulepitud tähtajaks vee-ettevõtjale sellekohased andmed.

(8) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu või vee-ettevõtja arvestuse järgi üldistel alustel.

(1) Reovee mõõdusõlmega varustatakse kinnistud eeskirja § 19 lg 1 ja 2 toodud juhtudel.

(2) Reovee mõõdusõlme tehniline lahendus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele ning olema enne kasutuselevõtmist esitatud vee-ettevõtjale ülevaatuseks ja plommimiseks. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui kokku ei lepita teisiti.

(3) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb järgida eeskirja § 16toodud nõudeid.

(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui klient seda soovib või vee-ettevõtja peab seda otstarbekaks.

(2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku tarvitatud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ning arvestite paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(3) Reoveearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvutatakse ärajuhitud reovee kogus tarvitatud vee koguse järgi, kui kokku ei ole lepitud teisiti.

(4) Klient on kohustatud lubama volitatud isikule juurdepääsu reoveearvestile viimase korrasoleku kontrollimiseks.

(5) Ühekordne reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole mõõdetud (läbipesu jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele.

(6) Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kogus määratakse vee-ettevõtja poolt vastavalt maa-ala m2 ja tegelikule vihmavee kogusele.

(1) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale tema poolt kasutatud teenuse eest tasuma vastavalt arvel näidatud tähtajale.

(2) Arveldamine veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest toimub vastavalt teenuslepingule.

(3) Näidu mitteteatamisel teenuslepingus sätestatud tähtajaks on vee-ettevõtjal õigus esitada arve vastavalt eelneva tarbimise alusel arvestatud kogusele.

(4) Kasutatud vee ja ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(5) Vee-ettevõtja väljastab arve vähemalt 10 päeva enne maksetähtaega.

(6) Viivise suurus lepitakse kokku teenuslepingus.

(7) Pretensioon arve õigsuse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 07.02.2001.a määrus nr 1 “Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri”.

Määrus jõustub 1. märtsil 2011.a.