Are valla põhimäärus

(1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on registreeritud seadusega sätestatud korras.

(2) Valla vapil on kuldsel rohelise äärisega kilbil must otsavaatav metskitsepea. Ääriseks on kaheksa kuldset ristikulehte.

(3) Valla lipp on vapilipp, mille mõõtmed on 105x105 cm.

(4) Valla lipu ja vapi kasutamise korra kehtestab vallavolikogu.

(1) Are vald avaldab isikule või asutusele tunnustust vallavalitsuse tänukirja andmisega või isikule Are valla vapimärgi andmise ja valla aukodanikuks tunnistamisega, millega kaasnevad valla auraamatusse kandmine, rahaline preemia ja nimelise tamme istutamine Are mõisaparki.

(2) Are valla vapimärk antakse füüsilisele isikule vallapoolse erilise austusavaldusena Are vallale osutatud eriliste teenete eest. Are valla vapimärgi saaja on Are valla aukodanik.

(3) Are valla vapimärk kujutab Are valla vappi, mida ümbritsevad ristikulehed

(4) Are valla vapimärgi andmise ja valla aukodanikuks nimetamise otsustab volikogu.

(5) Are valla vapimärk antakse üle Are vallavanema või volikogu esimehe poolt.

(6) Are valla vapimärgi ja aukodanikuks nimetamise taotlusi on õigus esitada iga aasta 01. maiks või volikogu poolt määratavaks muuks tähtpäevaks Are vallavolikogu liikmetel, vallavalitsusel, vallavanemal. Vähemalt kümne vallakodaniku allkirjaga on õigus taotlus esitada vallakodanikel, valla allasutustel, vallas tegutsevatel ettevõtetel, liitudel, seltsidel, seltsingutel ja klubidel.

(7) Vallavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud Are valla vapimärgi andmise ja aukodanikuks nimetamise taotlused ning oma ettepaneku kandidaatide kohta volikogule.

(8) Vapimärgi kandmise õigust tõendab tunnistus, millele kirjutavad alla volikogu esimees ja vallavanem. Tunnistus kinnitatakse Are Vallavalitsuse vapipitsatiga ja antakse koos vapimärgiga.

(9) Vallavalitsuse tänukirja andmise ja auraamatu sisseviimise korra kinnitab vallavalitsus.

(1) Vallavolikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab Are valla valimiskomisjoni esimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. Volikogu esimehe valimised korraldab Are valla valimiskomisjon.

(2) Õigus seada üles volikogu esimehe kandidaate on volikogu liikmetel.

(3) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida volikogu esimeheks.

(4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut.

(6) Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(7) Volikogu esimehe kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega (poolt hääletab enam volikogu istungil osalevaid volikogu liikmeid kui vastu). Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5 minutist vaheaega.

(8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja volikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse volikogu esimehe kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras.

(9) Volikogu esimehe valimistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Are valla valimiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.

(10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Are valla valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(12) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl. Volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab, laseb Are valla valimiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on

1) märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi; või

2) pole märgistatud ühegi kandidaadi nime.

(14) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Are valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.

(15) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(16) Valimistulemused tehakse kindlaks Are valla valimiskomisjoni otsusega. Protestid esitatakse kohe pärast valimistulemuste teatavaks tegemist.

(17) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid.

(18) Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.

(19) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit vanim volikogu liige.

Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees ja valimised viib läbi vallavolikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon.

Volikogu esimehe õigused ja kohustused

1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Are valda ja volikogu talle seaduse, alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;

4) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;

5) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;

6) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;

7) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;

8) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil;

9) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.

(1) Volikogu aseesimees

1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

(2) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu esimees.

(3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda tema poolt määratud aseesimees.

(1) Vallavolikogu võib moodustada eestseisuse, mis on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute ning vallavolikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamiseks. Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(2) Vallavolikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega vallavolikogu esimees ja aseesimees, fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed.

(3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav Are Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) liige või vallasekretär. Vallavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule vallavolikogu liikmeid ja teisi isikuid. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne vallavolikogu istungit. Vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

(4) Eestseisuse koosolekul läbivaatamisele tulevad eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eestseisuse liikmetele kättesaadavad kantseleis eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse kohe laiali eestseisuse liikmetele.

(5) Eestseisuse koosolekul arutatakse üldjuhul vallavolikogu istungi päevakorra projekti ja vallavolikogu istungil arutamisele tulevaid eelnõusid. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjoni ja eestseisuse liikmete seisukohad eelnõude kohta.

(6) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla vallavolikogu esimees ja protokollija.

(7) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad vallavolikogu liikmetele ja kõigile huvitatud isikutele koosolekule järgnevast kolmandast päevast. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis vastavalt seadusele.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.

(4) Volikogu liikmel on õigus

1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;

2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;

3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;

4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu;

5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;

6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele;

7) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;

8) informeerida vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja -kohast.

(1) Vallavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab vallavolikogu.

(2) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavolikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Vallavolikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus, kestvus ja vajadusel töökord

(1) Selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ning teeb vallavolikogule ja vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks.

(2) Töötab välja tegevuskavad.

(3) Algatab vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid.

(4) Esitab arvamuse talle läbiviimiseks õigusaktide eelnõude kohta.

(5) Kontrollib vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist.

(6) Teeb ettepanekuid vallavolikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta.

(7) Lahendab muid temale vallavolikogu ja vallavolikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid.

(8) Vallavolikogu, vallavolikogu esimees ja vallavalitsus suunavad komisjonidele materjale läbivaatamiseks.

(9) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees oma algatusel, vallavalitsuse ettepanekul või komisjoni liikme kirjalikul nõudmisel.

(10) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(11) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavolikogu esimehega.

(12) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

(13) Komisjon annab aru tehtud tööst vähemalt üks kord aastas vallavolikogu ees.

(14) Komisjoni liikme volitused lõpevad alates vallavolikogu vastava otsuse jõustumisest.

(1) Koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti.

(2) Jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid.

(3) Kutsub kokku komisjoni koosoleku.

(1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, kes tegutseb revisjonikomisjoni koostatud ja vallavolikogu poolt kinnitatud põhimääruse alusel.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib vallavolikogu ülesandel

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

3) vallavalitsuse ja valla munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalasutusse paigutatud valla vara kasutamise sihipärasust;

4) vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist;

5) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

6) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(3) Kontrollimise kohta koostab revisjonikomisjon akti ning esitab selle vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma töös vajalikke dokumente.

(5) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule esitama oma töö tulemustest aruande ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Revisjonikomisjon võib oma kontrolli teostamisel kasutada audiitori abi.

(7) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktis. Oluliste õigusrikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. Kontrollija on vastutav aktis esitatud kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest.

(8) Akti üks eksemplar esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud kolme tööpäeva jooksul esitama oma seletuskirja revisjonikomisjonile ning vallavalitsusele. Kui kontrollitavaks on vallavalitsus, esitab vallavalitsus seisukoha revisjonikomisjoni akti kohta ning seletuskirja puuduste kohta revisjonikomisjonile.

(1) Volikogu töövorm on istung.

(2) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Are valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul. Istungite nummerdamist alustatakse volikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

(3) Volikogu korralised istungid toimuvad igal kuul, v.a. juulis ja augustis.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui ühe kuu jooksul.

(5) Käesoleva paragrahvi 2. ja 4. lõike alusel kokkukutsutud volikogu istungi kutses tuleb näidata arutlusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid.

(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(2) Volikogu esimees koostab volikogu istungi päevakorra kavandi, määrates iga päevakorra-küsimuse arutamiseks ettekandja ja kaasettekandjad. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.

(4) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esitada käesoleva põhimääruse § 18 kohaseid arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele, anda üle vallavolikogu õigusakti eelnõusid või esineda avaldustega, mille kestus ei tohi ületada 5 minutit. Avaldusega võivad esineda ka vallavalitsuse liikmed ja volikogu istungi juhataja poolt kutsutud teised isikud.

(5) Volikogu istungil tehakse 15minutine vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(6) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. Vähemalt kahele lugemisele pannakse järgmised eelnõud

1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine;

2) valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine, kui muutmine ei tulene seadusest;

3) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine;

4) kohalike maksude kehtestamine.

(7) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele ja redaktsioonitoimkonna moodustamise, millesse kuulub ka eelnõu esitaja, otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise korral otsustab volikogu muudatusettepanekute esitamise aja, volikogu otsustus kantakse istungi protokolli.

(8) Juhul, kui käesoleva paragrahvi 6. lõikes nimetatud eelnõu esimesel lugemisel ei otsusta volikogu poolthäälte enamusega saata eelnõu teisele lugemisele ega katkesta eelnõu lugemist, langeb eelnõu menetlusest välja.

(9) Eelnõud, mille lugemine katkestati, lülitab volikogu esimees järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.

(10) Eelnõu lugemise jätkamisel või järgmisel lugemisel peab eelnõu algataja esitama parandatud või täiendatud teksti.

(11) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõplikule hääletusele panemist. Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) volikogu fraktsioonil;

4) vallavalitsusel;

5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;

6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

(2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

(3) Volikogu korralistele istungitele esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjassepuutuvate dokumentidega hiljemalt üks nädal enne istungi toimumise päeva vallasekretärile, kes edastab need volikogu esimehele. Volikogu liikmed ja volikogu komisjonide liikmed saavad volikogu järgmise istungi päevakorras olevate eelnõude ja asjassepuutuvate dokumentidega tutvuda vallakantseleis volikogu istungi toimumise nädala esmaspäevast alates.

(4) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.

(5) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nimega ja tema allkirjaga. Juhul, kui eelnõu ei vasta eelmainitud nõuetele, tagastab volikogu esimees selle algatajale.

(6) Seletuskiri peab sisaldama

1) eelnõu koostaja nime, allkirja ja kuupäeva;

2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;

3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;

4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;

5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.

(7) Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutavad komisjonid. Volikogu esimees määrab iga eelnõu (välja arvatud organisatsioonilised küsimused) arutamiseks vähemalt ühe komisjoni.

(8) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadab volikogu esimees vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil.

(9) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallasekretärile, kes edastab need eelnõu koostajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha ka suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt koheselt üle istungi juhatajale.

(10) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kuni 10minutised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.

(2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

(3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused.

(4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.

(5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks kuni 3 minutit.

(6) Enne eelnõu lõpphääletusele panekut võib fraktsioon nõuda 5 minutit vaheaega nõupidamiseks.

(1) Volikogu istungi alguses kontrollitakse volikogu liikmete kohalolekut. Volikogu liikmete kohalolekut võidakse täiendavalt kontrollida istungi käigus, kui mõni volikogu liige seda nõuab.

(2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.

(4) Volikogu liige hääletab isiklikult.

(5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel aga hääletussedelite täitmisega. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist hääletussedelid.

(6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.

(7) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.

(8) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.

(9) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist.

(10) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletusele või suunatakse enam hääli saanud eelnõu teisele lugemisele.

(11) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.

(1) Sama suhet reguleerivaid eelnõusid arutatakse volikogu istungil ühe päevakorrapunktina. Eelnõude arutamisel rakendatakse käesoleva põhimääruse §-des 17 ja 18 sätestatud põhimõtteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

(2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja kaasettekanded. Volikogu liige võib esitada kuni kaks suulist küsimust iga eelnõu kohta.

(3) Pärast läbirääkimiste lõppu pannakse eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu(d) langeb (langevad) volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli, paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.

(4) Menetlusse jäänud eelnõu lugemist jätkatakse samal istungil, kui volikogu liikmete poolthäälte enamusega ei otsustata teisiti.

(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(2) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.

(3) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.

(4) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.

(5) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis.

(3) Arupärimisele vastamise viisideks on

1) suuline vastus volikogu istungil;

2) kirjalik vastus.

(4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantseleile 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Vallakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale.

(5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda.

(6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta 2 täpsustavat küsimust.

(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.

(3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse.

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul.

(2) Volikogu istungitel kasutatakse diktofoni, kuna see on töövahendiks protokolli koostajale.

(3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu liikmete ja teiste volikogu istungile kutsutud isikute nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.

(5) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

(6) Volikogu istungite protokollid on vallakantseleis kättesaadavad tutvumiseks igaühele ning see tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil: http://www.arevald.ee/ dokumendihaldussüsteemis Amphora.

Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.

(2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 sätestatud korras, volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.

(2) Vallavanem

1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;

2) esindab Are valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;

3) annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;

6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse teenistujad;

7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse abiteenistujatega;

8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

9) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.

(3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.

(4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega

1) tema tagasiastumise korral;

2) temale või vallavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;

5) tema surma korral.

(5) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud juhtudel, välja arvatud vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse nimetamiseni.

(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu vallavanema ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Vallavanema surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast.

Vallavanema äraolekul või käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 4. lõike punktides 3-5 nimetatud juhtudel asendab teda käesoleva põhimääruse paragrahvi 29 5. lõikes nimetatud vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.

(1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Are vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.

(4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(5) Vallavanem ja vallavalitsuse liikmete töövaldkonnad kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks ka vallavanema ja vallavalitsuse liikmete asendamise kord.

(1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.

(2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.

(3) Vallavanemal ja fraktsioonide esindajatel on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.

(4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.

(6) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.

(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega

1) tema tagasiastumisel;

2) vallavanema ettepanekul;

3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral;

6) tema surma korral;

7) vallavalitsuse tagasiastumisel.

(4) Vallavanem ja vallavalitsuse liige esitavad tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.

(6) Vallavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

(1) Vallavalitsus kavandab oma tööd, lähtudes seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest, sealhulgas volikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse määrustest ja korraldustest ning Are valla ja vallavalitsuse nimel sõlmitud lepingutest.

(2) Vallavalitsuse töö vorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus.

(3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse

1) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud;

2) vallavalitsuse seisukoha andmiseks volikogu määruste ja otsuste eelnõud, mis ei ole algatatud vallavalitsuse poolt, samuti volikogule otsustamiseks esitatavad vallavalitsuse algatatud volikogu määruste ja otsuste eelnõud ning muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist;

3) informatsioonid.

(4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(6) Vallavalitsuse õigusaktide ja istungite protokollide allkirjastatud eksemplare (originaaleksemplare) vallakantseleist ei väljastata. Vallakantseleist väljastatavate vallavalitsuse õigusaktide ja vallavalitsuse istungite protokollide ning nende väljavõtete õigsus kinnitatakse vallavalitsuse asjaajamisjuhendi kohaselt.

(7) Vallavalitsuse üksikasjalikuma töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

(1) Vallavalitsuse komisjonid moodustatakse vallavalitsuse pädevuses olevate üksikküsimuste läbitöötamiseks. Kui komisjoni moodustamine ei ole ette nähtud seadusega, teeb ettepaneku komisjoni moodustamiseks vallavalitsuse liige või vallasekretär.

(2) Vallavalitsusele esitatavas korralduse eelnõus komisjoni moodustamise kohta peab olema märgitud vallavalitsuse poolt nimetatav komisjoni koosseis (sealhulgas komisjoni esimees) ja korralduse eelnõule lisatud vallavalitsuse poolt kinnitatava komisjoni põhimääruse eelnõu, milles peavad sisalduma

1) komisjoni ülesanded;

2) komisjoni töökord;

3) komisjoni finantseerimise allikad.

Komisjonil ei pea olema põhimäärust, kui komisjoni ülesanded on sätestatud muus õigusaktis.

(3) Kui komisjonile pandud ülesanded on täidetud või vajadust komisjoni tegevuse järele ei ole, esitab asjaomane vallavalitsuse liige või vallasekretär aruande komisjoni ülesannete täitmise kohta ja vallavalitsuse korralduse eelnõu komisjoni töö lõpetamiseks. Kui komisjon moodustati tähtajaliselt, ei esitata komisjoni töö lõpetamiseks vallavalitsuse korralduse eelnõu.

(4) Komisjoni materjalid säilitab arhiivile üleandmiseni vallakantselei.

(1) Valla ametiasutused on valla eelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded ja töökord on sätestatud käesolevas põhimääruses.

(3) Valla ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

(4) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

(3) Vallavanem esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

(1) Vallavara on Are vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning varalised õigused ja kohustused. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit, mille pidamise põhimääruse kinnitab volikogu.

(2) Vallavara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale.

(3) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu.

(1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul, jäädes ise vastutavaks valla ees selle koormise täitmise eest. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(5) Koormist ei või asendada maksuga Are valla eelarvesse.

(6) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse.

Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus.

(1) Vallavolikogul on õigus anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut. Maksumäärusega ei kehtestata maksukorralduse seaduses või käesolevas seaduses sätestatust erandeid.

(2) Vallavalitsus edastab maksumääruse elektroonilisel teel või elektroonilisel andmekandjal Maksu- ja Tolliametile. Maksumäärus avaldatakse Maksu- ja Tolliameti veebilehel.

(3) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.

(2) Volikogu määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne vastuvõtmiseks esitamist väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis.

(3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist.

(4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest või nendes märgitud tähtajal. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallavalitsus.

(5) Volikogu õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ning need tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil: http://www.arevald.ee/ dokumendihaldussüsteemis Amphora ning paberkandjal vallamaja teadetetahvlil.

(6) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

(1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

(2) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis.

(3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist.

(4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavaks tegemist korraldab vallakantselei.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist ning need tehakse kättesaadavaks valla veebilehel aadressil: http://www.arevald.ee/ dokumendihaldussüsteemis Amphora ning paberkandjal vallamaja teadetahvlil.

(6) Valitsuse määrus avalikustatakse Riigi Teatajas.

(7) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.

(2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse paragrahvides 40 ja 41 lõigetes 5 sätestatud korras. Üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused võidakse avaldada ka kohalikus ajalehes.

(1) Õigusaktide täitmist kontrollivad volikogu ja vallavalitsus.

(2) Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

Are valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.

(2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees või Are valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(3) Vallavalitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada

1) seadusjärgse esindajana vallavanem;

2) vallavanema poolt volitatud isik;

3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;

4) vallavalitsuse nimel vallavanema või vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(4) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.

(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.

(2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik.

(1) Are valla nimel sõlmivad lepinguid

1) volikogu esimees;

2) vallavanem.

(2) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid

1) vallavanem;

2) vallavalitsuse liikmed vallavalitsuse korraldusega antud volituse alusel.

(3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

(4) kehtetu

(5) Valla nimel sõlmitavate, samuti vallavanema ja vallavalitsuse liikmete poolt vallavalitsuse nimel sõlmitavate lepingute üle peetakse arvestust ja lepingute originaaleksemplare säilitatakse vallakantseleis.

(1) Valla arengukava on pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

(3) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks vallavolikogule.

(4) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(5) Arengukava peab olema kooskõlas vallale seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

(6) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(7) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

(8) Vallavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui valitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(9) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt.

Eelarve osad on

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmiselt

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(2) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi järgmiselt

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud;

3) reservfondi moodustamiseks, mis vallaeelarve vastuvõtmise hetkel peab olema vähemalt 0,25 % vallaeelarve kuludest.

(3) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmiselt

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(4) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse järgmiselt

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepe alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(5) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmiselt

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(1) Valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostatakse Are valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37.

(3) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(4) Eelarvestrateegias esitatakse

1) majandusliku olukorra analüüs ja prognoos;

2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva määruse § 50 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt käesoleva määruse § 50 lõike 2 detailsuses;

3) investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega;

4) eeldatav finantseerimistegevuse maht;

5) likviidsete varade muutus;

6) ülevaade Are valla ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

7) valla ja temast sõltuva üksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;

8) valla ja temast sõltuva üksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

9) muud valla finantsjuhtimise olulised andmed.

(5) Eelarvestrateegias planeeritakse põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud täiendavalt ka valdkondade kaupa.

(6) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(7) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule iga-aastaselt hiljemalt 1. septembriks.

(1) Eelarve eelnõu pannakse kokku alaeelarvete taotluste põhiselt.

(2) Alaeelarve taotlus peab vastama kehtivale eelarvestrateegiale ning valitsuse poolt kinnitatud eelarve koostamise lähtetingimustele.

(3) Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist.

(4) Valla hallatavad asutused koostavad eelarve taotluse jooksva aasta 1. septembriks ja esitavad selle koos seletuskirjaga vallavalitsusele.

(1) Eelarve eelnõu koostab vallavalitsus vastavalt käesoleva määruse §-s 49 sätestatule.

(2) Eelarve eelnõu koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja eelarvestrateegiast.

(3) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, mis sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni

1) selgitused ja põhjendused käesoleva määruse § 50 kirjeldatud detailsuses eelnenud aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

2) ülevaade arengukavas kajastatud eelseisva eelarveaasta eesmärkide ning nende täitmiseks kavandatud tegevuste kohta;

3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;

5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks.

(5) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse Are valla kodulehel seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

(2) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(3) Eelarve avaldatakse Are valla kodulehel seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist. Are valla kodulehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

(4) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(5) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(6) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

(7) Vallavalitsus ja valla hallatavad asutused võivad teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust laenu-, kapitalirendi-, faktooringu- ja muude pikaajaliste ning tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

4) põhivara soetuseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;

5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

6) kohtuotsusest.

(1) Eelarveaasta jooksul täpsustatakse eelarvet lisaeelarvega.

(2) Lisaeelarve koostab vallavalitsus ja esitab selle vallavolikogule.

(3) Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(4) Lisaeelarve eelnõu avaldatakse käesoleva määruse § 53 lõikes 5 sätestatud viisil ja tähtajal.

(5) Lisaeelarve võetakse vastu vallavolikogu määrusega ja avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist Are valla kodulehel.

(6) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(7) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(8) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates. Kui eelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused valla eelarve eelnõus.

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Vallavalitsuse ja valla hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse § 54 lõikes 7 ja § 55 lõikes 9 punktis 4 nimetatud juhul.

(3) Vallavalitsus ning valla hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja vallavolikogu poolt antud volituse alusel.

(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(1) Vald võib volikogu vastava otsuse alusel võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade omandamiseks ja võlakohustuste tasumiseks.

(2) Vallal on õigus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

(3) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(4) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(2) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul Are valla veebilehel.

(1) Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud tingimustel ja vormil valla eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve ning andmed eelarve täitmise kohta.

(2) Vallavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

(3) Vallavalitsus esitab andmed valla eelarve, lisaeelarve ja eelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub 2010. aasta 1. novembril.