Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri

(1) Määrusega kehtestatakse tingimused Paide vallas asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) liitumiseks, liitumistaotluse menetlusnõuded ning liitumistasu arvutamise ning tasumise alused ja kord (ÜVK-ga liitumise eeskiri).

(2) Määrusega kehtestatakse nõuded ÜVK kaudu võetavale veele ja ärajuhitavale veele, vee ja reovee arvestamise kord ning ÜVK kasutamise ja hooldamise alused ning kord (ÜVK kasutamise eeskiri).

(1) ÜVK liitumise ja kasutamise eeskirjadega sätestatud nõuded on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes soovivad liituda Paide vallas asuva ÜVK-ga või kes kasutavad Paide vallas asuvat ÜVK-d (edaspidi nimetatud isik).

(2) Eeskirjades kasutatakse mõisteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ning selle alusel Vabariigi Valitsuse ja ministrite antud määrustes sätestatud tähendustes.

(3) Paide valla ÜVK ulatus määratletakse Paide Vallavolikogu kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioon arendamise kavas ning seda arendatakse nimetatud kava alusel.

(4) ÜVK omanik on Paide vald või Paide vallas teenust osutav vee-ettevõtja (edaspidi ka ÜVK omanik). Kui Paide vald ei korralda ÜVK teenust ise, määrab Paide Vallavolikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras selleks ÜVK teenuse osutaja ehk vee-ettevõtja. Kui ÜVK teenust osutab vee-ettevõtja, kes ei ole vara omanik, antakse ÜVK teenuse osutamiseks vajalik vara vee-ettevõtjale vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjana tegutsemiseks antud eri- või ainuõiguse ajaks kasutusse ja valdusse (sellisel juhul on vee-ettevõtjat edaspidi nimetatud ka vara valdaja).

(5) ÜVK-ga liitumise ja kasutamise korraldamisega seotud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

(6) ÜVK-ga liitunud kinnistu või hoone omaniku vahetuse korral lähevad kinnistu või hoone ÜVK-ga liitumise ning selleks sõlmitud liitumislepingu õigused ja kohustused üle uuele omanikule ning uuesti liituda ei ole vaja, kui ei ilmne asjaolusid, mis lähtuvalt käesolevas määrusest nõuavad ÜVK-ga uut või täiendavat liitumist.

(7) Isikutega, kelle kinnistu või hoone on ÜVK-ga liidetud enne määruse jõustumist ning kellel on kehtiv kliendileping, loetakse liitumisleping sõlmituks kliendilepingu alusel ning määruse jõustumisel täiendavalt liitumislepingut ei sõlmita ning liitumistasu ei nõuta, kui kliendilepingus ei ole teisiti kokku lepitud.

(1) Paide vald koostöös vee-ettevõtjaga loovad isikutele ÜVK-ga kaetud alal võimalused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamiseks ÜVK-ga.

(2) Määruses sätestatut kohaldatakse ka kinnistu sadeveetorustike ühiskanalisatsiooniga liitumise korral, arvestades seda, et sadeveetorustike ühendamine ühiskanalisatsiooniga on lubatud vaid juhul, kui see on vooluhulki ja torustike läbimõõtu arvestades tehniliselt võimalik ega kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist.

(3) Kinnistu loetakse ÜVK-ga kaetud alal asuvaks, kui kinnistu piir on ÜVK peatorust kuni 30 meetri kaugusel ning ÜVK ja kinnistu liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni 1 meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, ehitatakse liitumispunkt ÜVK teenuse osutaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel. Liitumis-punktid koos skeemiga märgitakse kirjalikult vormistatud liitumislepingus, mis lisatakse kliendilepingule. Liitumispunktide muutmine toimub poolte kokkuleppel ja taotleja kulul.

(4) Liitumise aluseks on liitumist soovija avaldus (liitumistaotlus) ning liitumine korraldatakse liitumislepingu alusel.

(5) Liituja tasub liitumise eest vee-ettevõtjale kui ÜVK valdajale või omanikule liitumistasu.

(1) ÜVK-ga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale liitumistaotluse.

(2) Liitumistaotlusesse tuleb märkida järgmised andmed

1) kinnistu või vara omaniku nimi;

2) kinnistu või vara omaniku aadress;

3) kinnistu, mille veevärki ja kanalisatsiooni soovitakse liita ÜVK-ga, aadress ja maatüki katastritunnus;

4) vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);

5) vee keskmine eeldatav ööpäevatarve ja eeldatav suurim tunnitarve;

6) ärajuhitava reovee eeldatav hulk ja reoveeliik

(3) Liitumistaotlusele tuleb lisada ÜVK-ga liidetava kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.

(4) Vee-ettevõtja ja ÜVK omaniku esindaja võivad liitumistaotluse menetlemiseks vajadusel nõuda täiendavaid dokumente, andmeid või selgitusi.

(1) Vee-ettevõtja menetleb liitumistaotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 30 kalendripäeva jooksul, arvates liitumistaotluse saamisest. Liitumistaotluse menetleja võib mõjuval põhjusel taotluse menetlemise tähtaega kuni 15 kalendri-päeva pikendada, teatades tähtaja pikendamisest ja selle põhjustest taotluse esitajale kirjalikult.

(2) Taotluse menetlejal on õigus seaduses sätestatud alustel jätta taotlus läbi vaatamata ja see taotlejale tagastada.

(3) Taotluse menetlejal on õigus jätta liitumistaotlus rahuldamata, kui liituja

1) vajab vett rohkem, kui seda on võimalik ühisveevärgist ilma ühisveevärgi nõuetekohast toimimist kahjustamata anda;

2) soovib juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

(4) Kui taotluse menetleja jätab liitumistaotluse rahuldamata, peab ta ÜVK-ga liitumisest keeldumist kirjalikult põhjendama.

(5) Kui liitumistaotlus rahuldatakse, siis väljastatakse taotlejale kinnistu ÜVK-ga liitmiseks liitumistingimused.

(1) Liitumistingimused on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga ühendamiseks.

(2) Liitumistingimustes määratakse

1) liitumispunkt;

2) tehnilised nõuded;

3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;

4) ärajuhitava reovee hulk, lubatud reostumus ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;

5) isik või asutus, kellega tuleb projekt kooskõlastada;

6) liitumistingimuste kehtivusaeg.

(3) Liitumistingimused kehtivad 6 kuud. Liitumistingimuste kehtivusaja lõppemisel on liitujal õigus taotleda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on liitumistingimuste väljastajal õigus liitumistingimused uuesti läbi vaadata ja esitada tegelikust olukorrast ja õigusaktidest tulenevaid täiendavaid tingimusi.

(4) Liitumistingimused väljastab vee-ettevõtja, kui ei lepita kokku teisiti.

(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projekti koostamisel tuleb lähtuda liitumistingimustest ning ehitusseaduse ja Paide valla ehitusmäärusega rajatise projekteerimisele sätestatud nõuetest.

(2) Projekti kooskõlastajal on vajadusel õigus nõuda projektiga seotud täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jm, tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist.

(1) Ühendustorustik varem rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ja liitumispunkti vahel ning ühendatava kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ehitatakse ehitusseaduses sätestatud alustel ja korras kinnistu omaniku kulul. Ühendustorustik arvatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisu.

(2) Pärast ühendustorustiku, liitumispunktide ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööde lõpetamist kontrollib vee-ettevõtja nende nõuetele vastavust. Ühendustorustiku ja kinnistu torustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik vastuvõtuakt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja ja vee-ettevõtja.

(3) Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtjale ja Paide Vallavalitsuse kui ametiasutuse ehituse või ehitusjärelevalvega tegelevale ametnikule järgmised dokumendid

1) teostusjoonised;

2) torustike ja rajatiste katsetusaktid;

3) vee-ettevõtja nõudel veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;

4) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.

(4) Liitumise korraldaja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks määruse §-s 22 märgitud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

(6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult liitumise korraldaja loal.

(7) Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist, liitumistasu maksmist, käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud akti allkirjastamist kliendilepingus kokkulepitud tähtpäeval.

(1) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise ehitusprojekti kooskõlastamist vastavalt ehitusseaduses ja Paide valla ehitusmääruses sätestatule ja enne kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitamise alustamist.

(2) Liitumisleping sõlmitakse liitumist taotleva isiku ja vee-ettevõtja vahel.

(3) Liitumislepingu sõlmimiseks peab liituja esitama vee-ettevõtjale kirjaliku taotluse ning liitumistingimuste nõude korral ehitusprojekti.

(4) Liitumislepingu koostab vee-ettevõtja ning selles sätestatakse

1) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, jms);

2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;

3) lepingu poolte õigused ning kohustused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ÜVKga liitmisel.

(5) Vee-ettevõtja võib liitumislepingu juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi, üles ütelda. Enne lepingu üles ütlemist on liitumise korraldaja kohustatud liitujat lepingu rikkumistest kirjalikult teavitama ning andma liitujale tähtaja kohustuste täitmiseks. Kui liituja ei ole kohustusi tähtajaks täitnud või asunud täitma, võib liitumise korraldaja lepingu üles öelda teatades liitujat sellest kaks nädalat kirjalikult ette.

(6) Liituja süül liitumislepingu üles ütlemisel ei kompenseeri liitumise korraldaja liitujale kulu, mida liituja enne liitumislepingu üles ütlemist tegi.

(1) ÜVK-ga liituja maksab kinnistu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ÜVK-ga liitumisel vee-ettevõtjale ühekordset liitumistasu.

(2) Üldjuhul sisaldab liitumistasu

1) liitumiseks vajaliku liitumispunkti ja torustike ning rajatiste ehitamise kulu;

2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVK-ga ühendamise projekti kulu, kui projekti koostab liitumistasu võtja;

3) liitumise ehituse omanikujärelevalve kulu;

4) muu liitumisega soetud kulu (teostusjoonised, pumpla ehitamisel elektriga liitumine, taastamistööd jne).

(3) Kui ÜVK-ga kaetud alal kindlustatakse liitumine rohkem kui ühele elamule, jaotatakse liitumistasu proportsionaalselt kinnistu suurusega objektide vahel ning liitumistasu arvutatakse vastavalt objekti osatähtsusele. Objektide osatähtsus määratakse vastavalt objekti eeldatavale vee tarbimisele. Aiamajale, suvilale, ühepereelamule, ridaelamuboksile jne rakendatakse koefitsienti 1,0. Korterelamute puhul rakendatakse ühetoalise korteri puhul koefitsienti 0,5, kahetoalise korteri puhul koefitsienti 0,75, kolme- ja rohkema tubade arvuga korterite puhul koefitsienti 1,0. Ühe korterelamu korterite koefitsiendid liidetakse. Muude objektide liitumistasude jaotamisel lähtutakse iga objekti projektikohasest veetarbest. Elamute ja muude objektide segaalal lähtutakse liitumistasude jaotamisel põhimõttest, et käesoleva lõike elamute koefitsient 1,0 vastab kolme inimese veetarbele, koefitsient 0,75 vastab kahe inimese veetarbele ja koefitsient 0,5 vastab ühe inimese veetarbele.

(4) Kinnistu liitumistingimused ja liitumistasu suurus liitumisel sademevee kanalisatsiooniga toimub liituja ja sademevee kanalisatsiooni omaniku kokkuleppel.

(5) Tagastamatu majandusliku abiga realiseeritud projektide puhul arvatakse liitumistasude arvutamisel projekti kuludest maha tagastamatu majandusabi kulud. Kuludesse arvestatakse lisaks ehitustööde omafinantseeringu osale projekti ettevalmistamise ja realiseerimisega seotud kulud (mõõdistamine, ekspertiisid, projekteerimine, projekti juhtimine, järelevalve, katsetused, mõõdistamised jne).

(6) Väljaehitatud ÜVK liitumiskohtadega liitumise puhul on liitumistasu 10 000 krooni (ei sisalda käibemaksu) ühe liitumiskoha kohta ja ainult ühe teenuse valikul 7500 krooni.

(7) Paide Vallavalitsusel on õigus liitumistasusid vähendada piiratud ajaperioodiks, soodustamaks massilist liitumist suurprojektide realiseerimise ja sellele järgneval ajal, ning muudel põhjendatud juhtudel. Paide Vallavalitsusel on õigus liituja põhjendatud taotluse alusel rakendada vähendatud liitumistasu tasudes puuduva osa.

(8) Juhul, kui liitumine toimub ainult veevarustuse või kanalisatsiooni osas eraldi, lepitakse liitumistingimustes, sh liitumistasu suurus käesoleva korra raames eraldi kokku.

(1) Liitumistasu makstakse vee-ettevõtja pangakontole.

(2) Liituja on kohustatud tasuma liitumistasu arvel näidatud kuupäevaks. Reeglina tasutakse kogu liitumistasu ühekordse maksena.

(1) Kui ÜVK-ga liitunud klient soovib muuta liitumise tehnilist lahendust või suurendada või vähendada ÜVK-st võetava vee ja/või ÜVK-sse juhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasoleva tehnilise lahenduse muutmise, peab ta vee-ettevõtjale esitama selleks taotluse uute tehniliste tingimuste saamiseks.

(2) Uute tehniliste tingimuste taotluses tuleb märkida

1) kinnistu või vara omaniku nimi või nimetus;

2) kinnistu või vara omaniku elu- või asukoha-aadress;

3) kinnistu, mille veevärki ja kanalisatsiooni tehnilisi tingimusi soovitakse muuta, aadress või maatüki katastritunnus;

4) olemasolevad tehnilised näitajad vastavalt välja antud liitumistingimustele;

5) tehnilised tingimused, mida soovitakse muuta ning muutmise põhjus.

(3) Vee-ettevõtja väljastab kliendile uued tingimused kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning selle ÜVKga liitumiseks vajalike rajatiste ja ehitiste muutmiseks. Tingimuste alusel koostatakse vajadusel olemasolevate rajatiste ja ehitiste muutmiseks projekt.

(4) Pärast lõikes 3 märgitud projekti kooskõlastamist ja enne süsteemide ümberehitamise alustamist, sõlmib vee-ettevõtja kliendiga täiendava kokkuleppe, mis on liitumislepingu lisa. Nimetatud kokkuleppes sätestatakse

1) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (tingimused, projekt, jms);

2) dokumendid, mille alusel ehitustöid teostatakse (tingimused, projekt, jms);

3) lepingu poolte õigused ning kohustused süsteemide ümberehitamisel.

(1) Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4C.

(2) Veemõõtesõlme rajamise kulud katab kinnistu omanik ja mõõturi paigaldamise kulud – vee-ettevõtja. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti selleks rajatud kaevu. Kinnistu veemõõdukaevu rajamise ja vajalike seadmete (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) kulu tasub klient. Veearvesti paigaldamise kulu kliendi poolt rajatud kaevu katab vee-ettevõtja.

(3) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Sellisel juhul peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras suletud ja millele on vee-ettevõtja paigaldanud plommi.

(4) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri.

(5) Veearvesti ette ei tohi paigaldada filtrit. Arvesti ette võib mudakoguri paigaldada ainult vee-ettevõtja nõusolekul ning mudakogur peab olema plommitud.

(6) Veearvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

(7) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm.

(8) Kinnistu veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini vee-ettevõtjaga.

(9) Veemõõtesõlme pandud plommide säilimise eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud.

(10) Veemõõtesõlme sisustuse (sh veearvesti) rikkumisest või rikkiminekust peab klient vee-ettevõtjat kohe, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul rikkumise avastamisest, teavitama.

(1) Ühisveevärgist võetavat vett võib kasutada olme- ja tootmisvajaduseks ning kahjutule kustutamiseks.

(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee vastuvõtmiseks. Ühiskanalisatsiooni tohib kasutada sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks vee-ettevõtja nõusolekul. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele.

(3) Reovett, mille reostusnäitajad ületavad määruse §-s 15 märgitud piirväärtusi, on ühiskanalisatsiooni lubatud juhtida ainult ÜVK omaniku ja vee-ettevõtja nõusolekul.

(4) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult reoveepuhastil asuvas purgimiskohas ja eelneval kokkuleppel.

(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada.

(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab

1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;

3) bioloogilist puhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms);

4) keskkonnaohtlikke mikroobe;

5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke.

(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida ega visata olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid ning muid aineid ja esemeid, mis võivad põhjustada kanalisatsioonitorustike või -pumplate ummistumist.

(4) Ühiskanalisatsioonis on keelatud tekitada sisselaskudega nii hüdraulilist kui ka reostuslikku löökkoormust.

(5) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

(6) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole ÜVK omanikult või valdajalt saanud vastuvõtutingimusi. Määruse § 14-s sätestatud piirväärtusi ületavat reovett võib ühiskanalisatsiooni juhtida ainult eelneval kirjalikul kokkuleppel ÜVK omaniku või valdajaga või peab klient reovee enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. ÜVK omaniku või valdaja esindajal on õigus kliendi kohtpuhastite tööd kontrollida.

(7) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda kinnistule reovee ühtlustusmahuti ehitamist. Ühtlustusmahuti ehitatakse kinnistu omaniku kulul.

(1) Ühiskanalisatsiooni tohib juhtida reovett, mille temperatuur ei ületa 40 oC ja mille pH taseme piirväärtused on 5,0 kuni 10,5.

(2) Reo- ja sademevee reostusnäitajad ei tohi ületada alljärgnevas tabelis märgitud piirväärtusi. Reostusnäitajate lubatud piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas reovees Reostusnäitaja Lubatud piirväärtus mg/l BHT7 360 Püld 5,0 Nüld 25 Heljuvained 360 Naftaproduktid 1 Fenoolid 0,1 Rasvad 30

(1) Reovee vastavust kehtivatele nõuetele on õigus kontrollida vee-ettevõtjal.

(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määravad klient ja ÜVK teenuse ostuaja kokkuleppel. Kui kinnistul paikneb mitu reovee ühiskanalisatsiooni väljalaset, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskele. Sobiva proovivõtukoha puudumisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt proovivõtu koha rajamist. Proovivõtmise koha rajamise kulu katab klient.

(3) Ühiskanalisatsiooni juhitud reovee saastenäitajad määratakse proovivõtukohtadest atesteeritud proovivõtja poolt võetud ühekordsete proovide alusel Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud laboratooriumis.

(4) Reoveeproov võetakse kliendi esindaja juuresolekul. Kui klient keeldub või ei soovi viibida proovi võtmise juures, on vee-ettevõtjal võtjal õigus võtta proov iseseisvalt.

(5) Reoveeproovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab vee-ettevõtjat teavitama, milline on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostumus ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille ühiskanali-satsiooni juhtimiseks on kehtestatud eripiirväärtused või mille ühiskanalisatsiooni juhtimine võib selle toimimist kahjustada.

(6) Proovide võtmise ja saasteainete määramise kulu katab vee-ettevõtja. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendavate proovide võtmist ja nende alusel saasteainete määramist.

(1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni abil ärajuhitava reovee hulk arvestatakse võrdseks ühisveevärgist võetava vee hulgaga või mõõdetakse eraldi reovee arvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse ainult siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab seda soovinud pool.

(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldab klient eraldi veearvesti.

(3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel ÜVK teenuse osutajaga vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama reovee hulga määramiseks ÜVK teenuse osutajale muul vastuvõetavad andmed.

(4) Kliendi kinnistult ÜVK-sse juhitava sademevee kogus arvestatakse sademete statistiliste andmete keskmise alusel katuste, kõvakattega teede ja platside pinnalt, kus toimub äravool ühiskanalisatsiooni. Vajadusel võib vee-ettevõtja nõuda vee-mõõtesõlme väljaehitamist sademevee mõõtmiseks.

(1) Ühisveevärgist kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvestiga ning arvestatakse kuupmeetrites. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

(2) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesti. Veearvesti paigaldab vee-ettevõtja, kui teenuse osutaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusmärgis. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja, lähtudes õigusaktides sätestatud taatlemistähtaegadest. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui selgub, et enne taatlustähtaega kontrollitud arvesti täpsus vastab nõuetele, tasub taatlemise kulu klient. Kui vee-arvesti täpsus ei vasta nõuetele, tasub taatlemise kulud vee-ettevõtja.

(4) Veearvesti näitude teatamise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. Vee-ettevõtjal on õigus veearvestinäitu kontrollida ning klient peab tagama vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu veearvestile.

(5) Veearvestit hooldab ning vajadusel vahetab vee-ettevõtja.

(1) Omavoliliseks ÜVK ühenduseks ja kasutuseks loetakse, kui

1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastavalt liitumislepingut või kliendilepingut;

2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid;

3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;

4) veearvesti näitu on rikutud või moonutatud;

5) omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;

6) on avatud vee-ettevõtja suletud sulgarmatuur;

7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või kooskõlastamata vee-ettevõtjaga on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul;

8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;

9) sademe-, pinnase- või drenaaživett juhitakse ühiskanalisatsiooni vee-ettevõtja sellekohase nõusolekuta.

(2) Omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise kohta koostab vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse või reovee ärajuhtimise ja ühenduse asjaolud ning kinnistule vee andmise või reovee ning sademevee kanaliseerimise võib vee-ettevõtja ette teatamata sulgeda. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik.

(3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist rikkumise kohas toru läbilaskevõime järgi arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures arvestatakse vee kiirust torudes järgmiselt

1) torus siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm on vee kiirus 0,5 m/s;

2) torus siseläbimõõduga 25 kuni 40 mm on vee kiirus 1,0 m/s;

3) torus siseläbimõõduga 50 mm ja suuremad on vee kiirus 1,5 m/s.

(4) Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik kanaliseerida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitise summale tasu reovee kanaliseerimise eest. Hüvitis arvutatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust veevarustuse ja reovee ning sademetee ärajuhtimise eest.

(5) Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse alguse ajaks päev, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud akti koostamise kuupäevast 6 kuud tagasi arvestades.

(6) Omavolilise reovee ning sademetevee kanaliseerimisel tasub klient vee-ettevõtjale hüvitist järgmiste põhimõtete alusel.

1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi;

2) sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee kanaliseerimisel ühisvoolsesse või sademetevee kanalisatsiooni iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) summas, mis vastab 75 m3 reovee kanaliseerimise teenustasule kuus;

3) vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu;

4) kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust.

(7) Vee-ettevõtja võib hüvitise määra faktilistest ja tehnilistest asjaoludest lähtuvalt vähendada.

(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust osutab vee-ettevõtja kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingu alusel.

(2) Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ÜVKga, võib ÜVK teenust osutada ÜVK kliendi kaudu. Sellisel juhul lepivad ÜVK klient ja kliendi teenust saav isik teenuse kasutamises ja arveldamises omavahel kokku, kusjuures vee-ettevõtja ees jääb vastutavaks klient.

(3) Ühisveevärgiga liitumispunktis peab olema tagatud veesurve üldjuhul 2,5 baari.

(4) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalse lubatud paisutustaseme piirväärtus on 20 cm üle liitumispunkti kaevu kaane tasapinna.

(1) Vee-ettevõtja võib tähtajalise kliendilepingu alusel lubada ajutisteks vajadusteks (ehituseks, tänavakaubanduseks, kastmiseks) tähtajalist veekasutust või reovee ning sademetevee kanaliseerimist.

(2) Ajutisi vee- või kanalisatsioonirajatisi on lubatud ÜVK-ga ehitada ning ühendada vastavalt vee-ettevõtja antud tehnilistele tingimustele.

(3) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise kliendilepingu alusel ning kliendi kulul. Kui ajutist ühendust ajutises kliendilepingus sätestatud tähtpäevaks ei likvideerita, võib selle likvideerida vee-ettevõtja, nõudes kulude katmist kliendilt.

(4) Ajutiste vee- või kanalisatsioonirajatiste ÜVKga liitumispunktiks loetakse ajutise rajatise ÜVKga ühinemiskohta. Ajutise rajatise ÜVK-ga ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp.

(5) Tähtajalise kliendilepingu taotlejal tuleb veekasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada enda kulul ajutisele torustikule määruses sätestatud nõuetele vastav veemõõdusõlm ja arvesti.

(6) Kliendi veega ajutisel varustamisele ja reovee ajutisel vastuvõtmisel kehtivad kõik käesolevas määruses kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kehtestatud nõuded ning teenuse osutamiseks kehtestatud õigused ja kohustused.

(1) Vee-ettevõtjal on õigus kliendi veega varustamine ja/või reo- ning sademevee vastuvõtmine ette teatamata katkestada.

1) kui kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni seadmed ei ole nõuetekohased ning nende kasutamine ohustab ÜVK-d ning teisi kliente;

2) kui kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni või ÜVKga liitumiskohal on tekkinud lekkimine;

3) kui klient kasutab ÜVK teenust omavoliliselt;

4) kui kinnistu kanalisatsioonist ühiskanalisatsiooni juhitud reovee reostumus ületab lubatud piirväärtusi ja selle kohta puudub eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus pärast kliendi eelnevat kirjalikku teavitamist kliendi veega varustamine või reovee ärajuhtimine katkestada, kui klient

1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;

2) ei luba vee-ettevõtja esindajal üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;

3) ei täida järelevalvet käigus tehtud ettekirjutusi;

4) ületab liitumistingimustega kehtestatud vee tarbimise või reovee ärajuhtimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni kasutamise tingimustest;

5) rikub kliendilepingu tingimusi.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamine peatada kliendi avalduse alusel.

(4) Lõikes 1 märgitud asjaolude selgumisel on vee-ettevõtjal õigus kliendile ÜVK teenuse osutamine viivitamatult katkestada ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiskoht ÜVKga sulgeda. Liitumise sulgemise kohta teeb vee-ettevõtja kirjaliku akti, mille üks eksemplar saadetakse kolme päeva jooksul kliendile.

(5) Lõikes 2 märgitud juhul võib vee-ettevõtja teenuse ajutiselt katkestada alates 7. päevast, arvestades kliendile kirjaliku teate väljastamisest.

(6) Lõikes 3 märgitud avalduse alusel katkestab vee-ettevõtja teenuse kolme päeva jooksul avalduse laekumisest arvates.

(7) Kliendil on õigus taotleda ÜVK teenuse taastamist. Lõigetes 1-2 märgitud asjaoludel teenuse katkestamisel, võib klient nõuda teenuse taastamist, kui on kõrvaldatud ÜVK teenuse katkestamise aluseks olevad asjaolud. Pärast ÜVK teenuse osutamise katkestamist tingivate asjaolude kõrvaldamist esitab klient vee-ettevõtjale uue kirjaliku taotluse, milles märgib tegevused ning asjaolud, millega on loonud olukorra teenuse taastamiseks.

(8) Vee-ettevõtja menetleb teenuse taastamiseks esitatud taotlust võimalusel viivitamatult, kuid mitte kauem kui 15 päeva jooksul. Vee-ettevõtja on kohustatud kontrollima, kas ÜVK teenuse katkestamist tingivad asjaolud on kõrvaldatud ning pärast asjaolude selgumist kolme päeva jooksul taastama ÜVK teenuse osutamise või teavitama klienti kirjalikult asjaoludest, mis ei võimalda teenuse jätkamist.

(9) Kui ÜVK teenuse osutamine katkestati kliendi taotluse alusel, tuleb teenuse osutamist jätkata 3 päeva jooksul arvates päevast, mil klient esitas avalduse teenuse taastamiseks.

(10) Käesolevas paragrahvis teenuse katkestamise ja taastamisega seotud kulu katab klient.

(1) Vee-ettevõtjal on õigus ÜVK teenuse osutamist piirata või teenuse osutamine ajutiselt peatada

1) loodusõnnetuse korral;

2) elektrienergiaga varustuse katkemise korral;

3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste avarii korral;

4) tuletõrjevee vajaduse suurenemise korral;

5) ÜVK rajatiste remondiks, liitujate ühendamiseks ning suuremahulisteks hooldustöödeks.

(2) Lõike 1 punktides 1-4 loetletud põhjustel võib ÜVK teenust vähendada või katkestada vastava asjaolu ilmnemisel kliente ette teatamata. Kui ÜVK teenuse osutamine on eelmärgitud asjaoludel häiritud rohkem kui 3 päeva, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama külade infotahvlite ja raadio kaudu. Kui teenuse osutamise katkemine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada.

(3) Lõike 1 punktis 5 märgitud põhjustel ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest peab vee-ettevõtja vähemalt 3 päeva enne teenuse piiramist või katkestamist ette teatama. Kui teenuse osutamise katkestamine riivab teatud klientide huvisid, peab vee-ettevõtja tegema kõik endast oleneva, et vastavaid kliente teenuse piiramisest või katkestamisest teavitada. Kui teenuse piiramine või selle katkestamine riivab enamuse ÜVK klientide huvisid, on vee-ettevõtja kohustatud kliente ÜVK teenuse piiramisest või katkestamisest, piiramist või katkestamist tingivatest asjaoludest ning teenuse eeldatavast taastamise ajast teavitama külade infotahvlite ja raadio kaudu.

(4) Vee-ettevõtja peab taastama teenuse osutamise võimalikult kiiresti.

(1) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele, ning reovee ärajuhtimise, lähtudes kliendilepingust ning käesolevast määrusest.

(2) Vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt sotsiaalministri kehtestatud kontrollinõuetele.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingu ning käesoleva määruse alusel ja sätestatud korras.

(4) Vee-ettevõtjal on õigus teha ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.

(1) Kliendil on õigus nõuda tema varustamist joogiveega, mis vastab sotsiaalministri määrusega kehtestatud nõuetele, ning reovee ärajuhtimist vastavalt kliendilepingus ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu.

(3) Klient peab lubama järelevalvet tegevatele ametiisikutele ja vee-ettevõtja esindajale juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele määruses sätestatud juhtudel ja korras.

(4) Kinnistutorustiku nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest kohe teatama vee-ettevõtjale ning võtma viivitamatult tarvitusele abinõud lekke kõrvaldamiseks.

Määruse sätete rikkumisel kannab süüdlane vastutust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduses sätestatud alustel ja korras.

(1) Liitumistasu makstakse vee-ettevõtjale ning liitumistasust laekuva raha kohta peab tasu saaja eraldi arvestust.

(2) Liitumistasuna laekunud raha kasutatakse ÜVKga liitumise tingimuste loomiseks ning ÜVK arendamiseks. Liitumistasu ei tohi kasutada vee-ettevõtja muude kulude katmiseks.

(3) Liitumistasust ehitatavad ehitised kuuluvad ÜVK koosseisu.

(1) Paide Vallavalitsusel on õigus kehtestada määruse rakendamiseks täpsustavaid õigusakte, delegeerida õigusi ja kohustusi vee-ettevõtjale, sõlmida lepinguid vee-ettevõtjaga, kontrollida liitumistasude kasutamist ning teha vee-ettevõtjale kohustuslikke ettekirjutusi selle kasutamise osas.

(2) Käesoleva määruse § 10 sätestatut rakendatakse alates 01. jaanuarist 2011 Sillaotsa ja Kriilevälja külades Paide linna ja valla veeprojektiga rajatud liitumispunktide suhtes.

(3) Paide Vallavolikogu 29.03.2001 määrus nr 7 „Paide valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamine“ loetakse kehtetuks.

Määrus jõustub 10.02.2009. a.