Jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri kehtestatakse eesmärgiga

1) vältida keskkonna saastamist jäätmetega;

2) vähendada jäätmekoguseid nende tekkekohas;

3) soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Kohila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks.

(3) Eeskiri reguleerib Kohila valla haldusterritooriumil erinevat liiki jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu ja hoidmist ning jäätmete taaskasutamise ning kõrvaldamise korraldamist, määrates kindlaks jäätmete käitlemise korra.

(4) Eeskiri on kohustuslik kõigile Kohila valla territooriumil viibivatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

(2) Jäätmekäitleja on eeskirja mõistes isik, kes omab Kohila vallas jäätmete käitlemiseks jäätmeluba.

(3) Vallavalitsus on eeskirja mõistes Kohila Vallavalitsus

(4) Suvila on eeskirja mõistes hoone, mida kasutatakse vegetatsiooni perioodil (suveperioodil).

(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada, kasutada võimalikult palju tooret säästvat ja jäätmete taaskasutamist võimaldavat tehnoloogiat. Samuti tuleb kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale (keskkonnanormatiive ületavat mõju).

(2) Jäätmeluba peavad jäätmekäitleja ja jäätmetekitaja omama jäätmeseaduses toodud juhtudel.

(3) Jäätmekäitlust kinnistul korraldab territooriumi haldaja.

(4) Võimalikult suures ulatuses olmejäätmete taaskasutamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti nende tekkekohas. Jäätmed paigutatakse liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks eraldi ettenähtud ning vajalikult ettevalmistatud kohtadesse. Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik, viib jäätmekäitleja ladustamisele lähimasse nõuetekohasesse prügilasse.

(5) Jäätmevaldajal peab oma territooriumil olema jäätmete kogumismahuti(d). Kui kasutatav kogumismahuti asub teise haldaja territooriumil, peab osapooltel olema sõlmitud kirjalik leping ühise jäätmete kogumismahuti kasutamiseks.

(6) Jäätmevaldaja on kohustatud kandma oma jäätmete käitlemise kulud.

(1) Jäätmete kogumise korraldab jäätmevaldaja, kes tagab jäätmete hoidmiseks vajalikud jäätmemahutid (edaspidi konteinerid).

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti ning kuni prügilasse või jäätmejaama või jäätmete kogumiskohta äraveoni hoidma jäätmeliigile sobivas konteineris. Jäätmevaldaja peab tagama, et kogutud jäätmed ei lendaks laiali, ei saastaks pinnast, veekeskkonda ega õhku ja neid ei saaks laiali vedada loomad või linnud.

(3) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud, kogutakse liikide kaupa eraldi mahutitesse, kusjuures jäätmete kogumismahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud.

(4) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, bussijaamad, kalmistu, ujumiskohad, mänguväljakud, munitsipaalasutused jt.) paigutab või korraldab vajalikul hulgal kogumismahutite paigutamise territooriumi haldaja.

(5) Asutuste, ettevõtete, kaupluste ja söögikohtade sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema nimetatud ettevõtete poolt paigutatud jäätmekogumismahuti.

(6) Avalike ürituste paigad varustab jäätmekogumismahutitega ürituse korraldaja, kes annab kogutud jäätmed üle jäätmekäitlejale hiljemalt järgmise päeva kella 12-ks, kui ürituse korraldamise loas ei ole kokku lepitud teisiti.

(7) Segaolmejäätmete konteinerisse ei tohi panna

1) tule- või plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) kuuma tuhka, sütt või põlevaid jäätmeid (üle 40 ºC);

3) ohtlikke jäätmeid;

4) raskeid või suuri jäätmeid, millised takistavad jäätmete laadimist, kokkupressimist või äravedu;

5) käimlate või kogumiskaevude jäätmeid;

6) mudalaadseid jäätmeid;

7) vedelaid jäätmeid;

8) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

10) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmekäitlejat.

(8) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kirjaliku lepingu alusel kasutatavasse kogumismahutisse (ühiskonteinerisse) või taaskasutatavate jäätmete kogumispunkti.

(9) Suuregabariidilised, rasked jäätmed või jäätmed, mida ei saa mingil põhjusel kogumismahutisse panna, võib paigutada veoettevõtjaga eelnevalt äraveoks kokkulepitud ajaks oma kogumismahuti kõrvale, kusjuures selline ajutine jäätmete hoidmine ei tohi ületada 3 päeva või vedama need vastavatesse kogumispunktidesse.

(10) Suured metallesemed (vanametall) tuleb üle anda vastavat tegevusluba omavale isikule, jäätmekäitlusettevõttele või viia vastavasse jäätmekäitluskohta (nt Kohila jäätmejaam). Kogumispunktide andmed avaldab vallavalitsus.

(11) Vanad autorehvid tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse (nt. Kohila jäätmejaam).

(12) Elektroonika- ja elektritoodete jäätmed, sealhulgas elektripliidid, telerid, pesumasinad, külmikud tuleb üle anda vastavatesse kogumispunktidesse (nt. Kohila jäätmejaam).

(13) Sette- ja kogumiskaevude jäätmed (fekaalid, olmereoveed) tuleb vedajal toimetada puhastusseadmetesse, purgimiskohtadesse või selleks ettenähtud käitluskohtadesse. Äravedu tõendavad kviitungid tuleb alles hoida vähemalt 3 aastat.

(14) Territooriumi haldaja(d), kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke ja oma ettevõtete töötajaid toimivast jäätmehooldussüsteemist ja jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

(15) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(16) Kõik Kohila valla territooriumil paiknevad juriidilised jäätmetekitajad ja -käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejale kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed.

(17) Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb juriidilistel jäätmetekitajatel ja käitlejatel likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.

(1) Territooriumi haldaja määrab oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumiskoha, kui seda pole eelnevalt määratud detailplaneeringuga või ehitusprojektiga.

(2) Kogumismahutitena võib kasutada (sõltuvalt jäätmete iseloomust)

1) metallist või plastikust kaanega suletavaid 80 l – 4500 l konteinereid, mida on võimalik jäätmeveol tõstemehhanismidega või käsitsi tühjendada;

2) avalikel üritustel jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast ja tõstmisele vastupidavast paberist või plastikust;

3) eriotstarbelist või korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks;

4) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud vastavalt projektile ning vastab nõuetele (omab sertifikaati).

5) kuni 80 liitriseid jäätmekotte, mis on kaitstud kinnises anumas või jäätmemajas sademete ja loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast ja tõstmisele vastupidavast paberist või plastikust. Jäätmekotti võib asetada mitte rohkem kui 20 kg jäätmeid.

(3) Jäätmevaldaja peab jäätmetele varuma sellised kogumismahutid ja kohad, et need täidaksid jäätmete kogumisele ja laadimisele esitatavad nõuded ning vajadused.

(4) Tühjendamiseks peavad kuni 800 liitrised kogumismahutid asuma kõval alusel, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m. Ratastel väikekonteinerite korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. Üle 800 liitrised mahutid tuleb paigutada tühjendamiseks jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs kogumismahuti tühjendusküljelt.

(5) Piirded ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist.

(6) Kogumismahutit tuleb pesta ja puhastada vastavalt vajadusele. Kogumismahuti puhtuse ja korrashoiu eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(7) Kogumismahutid ei tohi olla paigutatud

1) avalikult kasutatavale sõidu- või kõnniteele;

2) vahetult elamu akende alla;

3) lähemale, kui 2 m naaberkinnistu piirist (kui naabrid ei lepi kokku teisiti).

Kohila valla haldusterritooriumil tuleb eraldi liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sealhulgas märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood)

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakend (15 01),

3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38), plastid (20 01 39);

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

(1) Kohila valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti sorteeritud jäätmed üle anda Kohila jäätmejaama või viia jäätmed üldkasutatavatesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumiseks võimaldatavatesse konteineritesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

(2) Jäätmejaamade ja konteinerite asukohad ja informatsiooni, millist liiki jäätmeid vastavas jäätmejaamas saab üle anda või konteinerisse tühjendada, määrab vallavalitsus ning sellekohane informatsioon avaldatakse Kohila valla kodulehel www.kohila.ee

(1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse Kohila vallas liikide kaupa

1) paber ja kartong;

2) pakend;

3) suurjäätmed;

4) metall.

(2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekkekohal sorteerima jäätmetekitaja ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumikohta.

(3) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmejaama üleandmisel või vastavasse konteinerisse paigutamisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teisi liiki jäätmeid.

(4) Pakendimaterjali liigid on

1) klaas;

2) plastik;

3) paber ja kartong;

4) metall;

5) puit;

6) muu materjal.

(5) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, viia need tähistatud ja selleks ettenähtud segapakendi konteineritesse tühjalt, puhtalt ja kokkupressitult.

(6) Juhul, kui pakendiettevõtja ei saa pakendit või pakendijäätmeid vastu võtta müügikoha kinnistul, võib vastuvõtmise korraldada sama asula piires, taotledes selleks eelnevalt loa ja tingimused vallavalitsusest.

(7) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud pakendi- ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ning paigaldamistingimused kooskõlastama vallavalitsusega.

(8) Kohila vallavalitsuse poolt paigaldatud pakendikonteineritest antakse informatsiooni vähemalt kaks korda aastas Kohila valla kodulehel ja infolehes.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, vaheladustamisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada ja märgistada asjakohasel viisil ja vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale, et vältida neist tulenevat ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist.

(3) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende jäätmete ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavasse kogumiskohta või ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Vajadusel peavad ohtlike jäätmete kogumismahutid olema suletavad ja valvatavad, jäätmete hoidmiseks kasutatavad ruumid peavad olema ehitatud nõuetekohaselt ja varustatud vajalike seadmetega.

(4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.

(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid saavad vallaelanikud tasuta ära anda Kohila jäätmejaama (Vetuka tee 13, Kohila alev), avalikes kohtades paiknevatesse erikonteineritesse (patareid), eelnevalt väljakuulutatud kogumisringide vastuvõtukohtadesse.

(6) Ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete veoks tuleb vormistada nõuetekohased ohtlike jäätmete veodokumendid.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti.

(2) Ehitus-, remondi ja -lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad telliste, ehituskivide, puidu, betooni, klaasi, metalli ja muude ehitusmaterjalide jäätmed ning pinnas, mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Nõue ei laiene samal kinnistul või ehitusobjektil taaskasutatavatele jäätmetele. Ehitusloas peab olema ettenähtud taaskasutatavate ehitusjäätmete (tellised, kivi, betoon, pinnas, puit, jms) ja ka ohtlike jäätmete eraldi kogumine nende tekkekohal ning üleandmine jäätmekäitlejale.

(3) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud oma tegevuses rakendama kõiki võimalusi

1) ehitusjäätmete sorteerimiseks ja liikide kaupa kogumiseks tekkekohas. Juhul, kui tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele;

2) ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

(4) Sorteeritud jäätmeid tohib taaskasutamiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed (näiteks eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt, ohtlike jäätmetega saastunud pinnas jne) tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlikke jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Taaskasutamiseks mittesobivad ehitusjäätmed ja sorteerimata ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat veo- või käitlusluba omavale ettevõttele.

(7) Kasvupinnas tuleb koorida ja kasutada samal kinnistul. Kui kasvupinnast jääb üle, kooskõlastatakse selle kasutamine vallavalitsusega.

(8) Ehitusjäätmete veoteenuse osutaja peab olema registreeritud jäätmevedajana.

(9) Ehitusjäätmete sorteerimisel, kogumisel ja laadimistöödel tuleb rakendada kõiki võimalikke meetmeid tolmu tekkimise vältimiseks.

(10) Ehitise kasutusloa saamiseks tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(11) Ehitise lammutamiseks esitatavas ehitusprojektis peab olema märgitud lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudsed kogused ja käitluskoht.

(12) Kohila vallas tekkivaid ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat luba omavas jäätmekäitlusettevõttes.

(1) Käesolevas eeskirjas käsitletakse looma ja loomseid jäätmeid veterinaarkorralduse seaduses esitatud tähenduses. Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.

(2) Surnud loomast tuleb teatada piirkonna volitatud veterinaararstile, kes vaatab looma üle ja vajadusel väljastab looma üleandmiseks vajaliku tõendi.

(3) Surnud loomad (va surnud lemmikloomad, kes ei surnud nakkushaigusesse) ja teised loomsed jäätmed tuleb üle anda käitlemiseks loomsete jäätmete käitlemise tehasele.

(4) Surnud lemmiklooma, kes ei surnud nakkushaigusesse, võib matta oma kinnistule, kuid matmispaik ei tohi asuda karstialal, kaevu kaitsetsoonis, veekaitsevööndis.

(1) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed (bioloogilised, lõikavad ja torkivad, tarvikud ja instrumendid, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid, ohtlikud jäätmed jms) tuleb sorteerida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes mahutites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavate jäätmete veo- või käitlusluba omavale ettevõttele.

(2) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida vaid ühiskanalisatsiooni haldava vee-ettevõtja loal ja vastavuses Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskirjaga.

(3) Inimeste ja loomade tervishoiu ja sellega seonduvatel uuringutel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid.

(4) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud, samuti ravi ning diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed, tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, markeerida ja hoida nõuetekohaselt kuni üleandmiseni Päästeametile.

(1) Valla territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu.

(2) Korraldatud jäätmeveo korras kogutakse jäätmetekke kohas ning käideldakse läheduspõhimõtet kasutades prügi (20 03 01) segaolmejäätmed.

(3) Korraldatud jäätmeveoga loetakse liitunuks valla järgmiste asulate jäätmevaldajad

1) I tasand – omavalitsuse tiheasustusega piirkonnad

Alev: Kohila alev

Alevikud: Hageri alevik

Prillimäe alevik

Külad: Pukamäe küla

Masti küla

Aespa aiandusühistud

Vilivere aiandusühistud

Urge aiandusühistud

2) II tasand – hajaasustusega piirkonnad

Külad: Aandu

Adila

Angerja

Hageri

Kadaka

Loone

Lohu

Lümandu

Mälivere

Pahkla

Pihali

Põikma

Rabivere

Rootsi

Salutaguse

Sutlema

Vilivere

Aespa

(4) Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium.

(5) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või lubada ettenähtust harvemat vedu. Jäätmeveost tähtajaks vabastamine või ettenähtust harvema veo lubamine toimub jäätmevaldaja kirjaliku põhjendatud avalduse alusel, kui taotleja korraldab ise oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta või annab jäätmed üle jäätmevedajale. Jäätmete üleandmist peab kinnitama vastuvõtjalt saadud kviitung. Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele 01. veebruariks kirjaliku selgituse oma eelmise aasta jäätmete käitlemise kohta.

(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt 30 päeva jooksul alates nende asjaolude jäätmevaldajale teatavaks saamisest.

(7) Vallavalitsus võib erandkorras jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda vähemalt ühe alljärgneva tingimuste esinemisel

1) jäätmevaldaja kinnisasjal puuduvad ehitised või elu- või äritegevus või muu tegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid;

2) jäätmevaldaja ajutiselt ei kasuta elu-, äri- või büroo- või muud sarnast ruumi. Ajutiseks ruumi mittekasutamiseks loetakse perioodi, mis on pikem kui 2 kuud;

3) kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus ja seal ei elata;

4) teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähipiirkonnas puuduvad võimalused ühismahutite paigaldamiseks.

(8) Vallavalitsusel on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust.

(9) Vallavalitsus võib vabastada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveost talveperioodiks (01.november kuni 30. aprill), kui kinnistu omanik on esitanud avalduse, millest selgub, et kasutab kinnistut vaid vegetatsiooni ajal (suveperioodil) ja kinnistul asub suvila või hoone, mida kasutatakse suvila eesmärgil. Vallavalitsus lisab eelnimetatud kinnistu jäätmevaldajate registrisse suvilana. Vallavalitsus teeb registrisse muudatusi kinnistu omaniku avalduse alusel või keskkonnanõuniku või korrakaitsespetsialisti ettepaneku alusel.

(10) Jäätmete kogumismahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures jäätmete regulaarne äravedu peab toimuma

1) tiheasustusalal ühepereelamute ja korterelamute (4 ja vähem korterit) juurest vähemalt üks kord kuus;

2) korterelamute (5 ja enam korterit) juurest vähemalt üks kord kahe nädala jooksul

3) hajaasustusalal ühepereelamute ja korterelamute (4 ja vähem korterit) juurest vähemalt üks kord poole aasta jooksul;

4) hajaasustusalal viie ja enam korteriga korterelamute juurest vähemalt üks kord kuus.

(11) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamise aeg ei ole piiratud.

(12) Jäätmekäitlusettevõte ja jäätmevedaja on kohustatud

1) vedama kogumismahutisse toodud jäätmed vastavalt kokkulepitud ajagraafikule;

2) oma tegevuse käigus mitte kahjustama kogumismahutit;

3) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;

4) koguma koheselt kokku kogumismahuti tühjendamisel või veol laiali pudenenud jäätmed;

5) korraldama jäätmete vedu selliselt, et ei tekiks keskkonnahäiringut;

6) andma jäätmete üleandjale jäätmete vastuvõtmist tõendava dokumendi.

(13) Jäätmed, millede säilitamine (hoidmine) kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ära vedada või korraldada nende äravedu kiiremas korras.

(14) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil nõnda, et need ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda (kaasa arvatud nõrgvesi ja jäätmetest imbuvad vedelikud).

(15) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo jäätmekäitluskohta jäätmete valdaja või hooldusettevõte vastavalt eeskirja nõuetele.

(16) Korraldatud jäätmeveo korral peab ligipääs jäätmekogumismahutitele, kogumiskaevudele olema vaba, kaaned ja luugid ei tohi olla kinnikaetud. Kui jäätmemahutid on lukustatud, peab jäätmevaldaja tagama nende avamise tühjenduspäeval.

(1) Jäätmeveo teenustasu piirmäär (edaspidi teenustasu piirmäär) on suurim võimalik tasu ühekordse segaolmejäätmete või suurjäätmete käitlemise eest, millest ainuõigust omava vedaja teenustasu ei või olla kõrgem.

(2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete teenustasu piirmäärad

1) Olmejäätmed

Jäätmemahuti suurus Piirmäär

kr

(km-ga)

2011a Piirmäär

eur

(km-ga)

2011 Piirmäär

Kr

(km-ga)

2012 Piirmäär

eur

(km-ga)

2012 Piirmäär

Kr

(km-ga)

2013 Piirmäär

eur

(km-ga)

2013 Piirmäär

Kr

(km-ga)

2014 Piirmäär

eur

(km-ga)

2014 Piirmäär

Kr

(km-ga)

2015 Piirmäär

eur

(km-ga)

2015

80 l 58 3,71 58 3,71 59 3,77 60 3,83 61 3,9

140 l 64 4,09 65 4,15 66 4,22 67 4,28 69 4,41

240 l 73 4,67 75 4,79 77 4,92 79 5,05 82 5,24

340 l 86 5,5 88 5,62 92 5,88 95 6,07 100 6,39

600 l 118 7,54 122 7,8 127 8,12 133 8,5 141 9,01

800 l 138 8,82 143 9,14 150 9,59 158 10,1 168 10,74

2500 l 342 21,86 360 23,01 381 24,35 406 25,95 436 27,87

4500 l 536 34,26 567 36,24 606 38,73 650 41,54 704 44,99

(1) Eraldi kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks kompostimiskohta või vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

(2) Väikemajapidamistes tekkivaid biolagunevaid (köögivilja-, toidu- jms jäätmeid), aia- ja pargijäätmeid, puidujäätmeid ja sõnnikut (va virts ja läga) võib territooriumi haldaja oma territooriumil kompostida juhul, kui

1) kompost on paigutatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;

2) kompostimiskoht ei ole kaevule lähemal kui kehtestatud kaitsetsoon, kuid mitte vähem kui 10 m;

3) kompostimiskoht on krundi või kinnistu piirist vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

4) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis, karstialal.

(3) Kui huumuskiht on rohkem kui 30 cm, siis võib kuivkäimla sisu hajaasustusega piirkondades oma kinnistul kaevata või künda maasse (va karstialad, kaevude kaitsetsoonid, veekaitsevööndid) hilissügisel. Tiheasustuspiirkondades on selline tegevus keelatud.

(4) Kinnistul, kus peetakse põllumajandusloomi ja -linde, tohib sõnnikut, virtsa või läga ladustada ainult nõuetekohases hoidlas või vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määrusele Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded.

(5) Saepuru võib ajutiselt ladustada ainult nii, et ta tuulega ei lenduks. Saepuru ajutise ladustamise kestvus ei tohi ületada kolme aastat.

(1) Ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, kiletamata paberit ja kiletamata pappi võib põletada hoonete küttesüsteemides ja välikaminas. Muude jäätmete põletamine on lubatud ainult jäätmete põletusluba omavas põletusseadmes.

(2) Puidujäätmete, lehtede ja riisutud kulu põletamine lõkkes väljaspool oma kinnistut on keelatud.

(3) Kogumismahutis olevate jäätmete põletamine on keelatud.

(4) Ohtlike jäätmete põletamiseks on vajalik jäätmete põletusluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

(1) Käesoleva eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust vastavalt kehtivatele seadustele.

(2) Eeskirja täitmise üle teostab järelvalvet Kohila Vallavalitsus ja teised seadusega volitatud isikud.

(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonna saastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) omal kulul ettekirjutuse alusel. Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(4) Kui saastaja käesoleva eeskirja § 17 lg 3 nimetatud kohustust ei täida, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(5) Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja § 17 lg 4 toodud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(1) Tunnistada kehtetuks Kohila Vallavolikogu 18. detsembri 2007.a määrus nr 75 «Jäätmehoolduseeskiri».

(2) Käesoleva määruse IV peatükki rakendatakse pärast korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamist ja jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmise otsuse tegemist.

(3) Määrus jõustub 02. juuli 2010.a.