Iisaku vallavara valitsemise kord

(1) Iisaku vallavara valitsemise kord sätestab Iisaku valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise alused.

(2) Vallavara valdamine on selle vara üle tegeliku võimu teostamine, samuti reaalservituudi teostamine.

(3) Vallavara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata.

(4) Vallavara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel.

Käesolevat korda kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega.

Vallavaraks käesoleva korra tähenduses on Iisaku valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu ning varalised õigused kuuluvad vallale, kui seadusest, volikogu või valitsuse õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

(1) Tervikvarana käsitatakse käesolevas korras asjade kogumit, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.

(2) Tervikvarast asja eraldamine ja lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult Iisaku Vallavolikogu (edaspidi volikogu) või Iisaku Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) nõusolekul sõltuvalt vara väärtusest.

(1) Vallavara valdajateks on

1) vallavalitsus (edaspidi valla ametiasutus) või vallavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi hallatav asutus) vastavalt vara otstarbele ja valla või hallatava asutuse põhimääruses sätestatud ülesannetele;

2) valla osalusega eraõiguslik juriidiline isik vastavalt põhikirjale;

3) kolmandad isikud rendi-, üüri-, kasutus- või mõne muu lepingu (edaspidi kasutusleping) alusel.

(2) Isik, kes valdab vallavara kasutuslepingu alusel, on vallavara otsene valdaja, vallavara kaudne valdaja on vald.

(3) Käesolevas peatükis vallavara valdaja kohta käivad sätted kehtivad valla ametiasutuse ja hallatava asutuse kui vallavara valdaja kohta. Kasutuslepingute alusel vallavara valdajatele laienevad vallavara valdamist reguleerivad sätted niivõrd, kuivõrd kasutuslepingute või muude õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti.

(1) Vallavara valdajad on kohustatud nende valduses olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vallavara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

(2) Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valdaja, kui käesolevast määrusest või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.

(3) Vallale kuuluvaid varalisi õigusi, sealhulgas väärtpabereid, valdab valla ametiasutus. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning teiste õigusaktidega sätestatud korras.

(4) Vallavaraga tehingute sooritamisel on vallavara valdajad kohustatud juhinduma põhimõttest vältida kahju ja saada vallale võimalikult suuremat tulu.

(1) Vallavara valduse muutmine on vara üleandmine tervikvarana, samuti osadena ühelt valdajalt teisele ilma omandivormi muutmata.

(2) Vallavara jaotamisel valla ametiasutuse ja hallatavate asutuste vahel lähtutakse põhimõttest, et vara peab olema vajalik valdajale tema õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(3) Vallavara jaotuse valdajate vahel ja üleandmise ühelt teisele otsustab

1) kinnisasjade puhul volikogu;

2) vallasasjade puhul valitsus;

3) vara valdajad kokkuleppel, kui üle antakse alla 639,12 eurose (v.a. kinnisasjad ning ehitised ja rajatised kui vallasasjad) jääkmaksumusega vara.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(4) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja.

(5) Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara kohta.

(6) Vara kohta märgitakse akti

1) vara soetamise või valmistamise aeg;

2) vara koosseis;

3) vara seisukord;

4) vara soetamis- ja jääkmaksumus;

5) kuluminorm aastas ja kulumisumma aastas.

(7) Vara kohta, mille soetamisväärtus oli üle 3195,58 eurot, märgitakse ka vara harilik väärtus.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(8) Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla ametiasutusele.

(9) Nõude vallavara ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks esitab valitsus vallavara valdaja ettepanekul.

(1) Vallavara valdajad peavad arvestust nende valduses ja kasutuses oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras ning volikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud korras.

(2) Valla kogu vara üle peab arvestust valla ametiasutuse raamatupidamine, et tagada ülevaade vallavara olukorrast.

Vallavara arvestus peab sisaldama

1) ülevaadet vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste valdusest;

2) registrites sisalduva teabe vastavust vallavara tegeliku seisundiga;

3) ülevaadet vallavara majandamise tulemustest.

(1) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad valla ametiasutusele esitama regulaarselt nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta.

(2) Valitsusel ja volikogu revisjonikomisjonil on õigus andmete õigsust kontrollida.

(1) Vallavara omandatakse valla huvides.

(2) Vallavara omandamise viisid on

1) vara ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine;

2) vallale vara pärandamine või kinkimine;

3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine;

4) ehitise kui peremehetu vallasasja hõivamine;

5) igamine;

6) varaliste kohustuste võtmine;

7) muud seadusega sätestatud viisid.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise maksumusega alla riigihanke piirmäära (edaspidi vallavara omandamine) otsustab valitsus välja arvatud käesoleva paragrahvi 2 ja 3 lõikes nimetatud juhtudel.

(2) Vallavara omandamise otsustab volikogu, kui

1) vara soetamisega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves;

2) omandatakse kinnisvara, aktsiaid või osasid;

3) soetataksel sõidukeid või võetakse sõidukid kasutus- või kapitalirendile.

(3) Vallavara omandamise otsustab vallavara valdaja tema käsutuses jooksva aasta eelarves ettenähtud vahendite piires.

(4) Kui omandatava vara hind ületab riigihangete seaduse § 2 lõikes 7 määratud maksumuse, siis toimub vallavara omandamine riigihangete seaduses ettenähtud korras pädeva organi otsuse alusel.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valitsus vastavalt riigihangete seaduses ja teistes õigusaktides kehtestatud korrale.

(2) Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega, annab valitsusele loa hankelepingu sõlmimiseks volikogu.

(3) Pakkumise edukaks või nurjunuks tunnistamise ning hankelepingu sõlmimise otsustab valitsus.

(1) Pärandi vastuvõtmise otsustab valitsus.

(2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on väiksemad, kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatava vara või kingi vastuvõtmise või sellest loobumise volikogu.

(3) Pärandvara inventuuri ja kingi hindamise korraldab valitsus.

(4) Pärandvara või kingi valdajaks jääb valla ametiasutus või hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana.

(5) Kui pärijaks või kingi saajaks on Iisaku vald, määrab pärandi või kingi valdaja valitsus.

(1) Riigivara munitsipaalomandisse taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

(2) Munitsipaalomandisse taotlemise otsustab volikogu, kui see on seaduse või õigusaktidega antud volikogu pädevusse. Teistel juhtudel otsustab ja korraldab munitsipaliseerimise valitsus.

(1) Ehitise peremehetuse selgitab välja valitsus, kes hindab ehitist ja võtab selle arvele. Kui ehitisel ei ole valdajat, määrab valitsus ehitisele hooldaja. Pärast ehitise arvelevõtmist avaldab valitsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes teate hõivatava ehitise kohta.

(2) Peremehetuse tuvastamine on volikogu pädevuses sõltumata ehitise või selle osa väärtusest.

(3) Leiu omandamise otsustab valitsus sõltumata leitud vara väärtusest.

(1) Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab valitsus.

(2) Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valdaja pädevusse, vastavalt käesoleva määruse paragrahvile 13 lõikele 3 sõlmib vallavara omandamise lepingu vastav vallavara valdaja.

Vallale laenude ja muude varaliste kohustuste võtmise otsustab volikogu.

Vallavara kasutus on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.

Vastavalt vallale kuuluvate asjade ja asjaõiguste omandustele kasutatakse vallavara

1) avalikuks otstarbeks;

2) valla valitsemise otstarbeks;

3) vallale tulu saamiseks.

(1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on oma ühiskondliku olemuse tõttu kasutatav igaühe poolt (avalikud teed, tänavad, pargid, veekogud, rannad jne ning seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud valla omandis olevad eraasjad) ja mille kasutamist ei ole seaduste või volikogu ja valitsuse õigusaktidega piiratud.

(2) Volikogu võib seadusega sätestatud juhtudel määrata avalikuks otstarbeks kasutatavale vallavarale kasutamise tingimused ja tasu selle teatud kasutusviisi eest.

(3) Teabe avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kohta ja selle kasutamise tingimuste piirangute avalikustamise tagab valla ametiasutus.

(1) Valla valitsemise otstarbeks kasutatakse vallavara, mis on vajalik volikogule, valitsusele, valla ametiasutusele ning hallatavatele asutustele nende õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Vallale kuuluvate või vallale rendile võetud sõidukite kasutamise korra kehtestab valitsus.

(3) Valla ametiasutuses ja hallatavates asutustes kasutusel olevate mobiiltelefonide kasutamise piirmäärad kehtestab valitsus või tema volitatud asutus või isik.

(4) Valitsusel on õigus kehtestada valla ametiasutusele ja hallatavatele asutuste kasutusel olevate varade valitsemiseks erikordasid.

(1) Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse tulu saamiseks.

(2) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusse, antakse rendile või üürile või koormatakse piiratud asjaõigustega.

(3) Valla omandis olevate eluruumide üürileandmise otsustab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Vallavara antakse kasutusse

1) tasuta;

2) tasu eest otsustuskorras, enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras.

(2) Vallavara kasutusse andmise viisi määrab vallavara kasutusse andmise otsustaja.

(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab valitsus välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui

1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;

2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega või piiratud asjaõigustega;

3) vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara bilansiline väärtus ületab 1917,35 eurot.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(3) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavara valdaja, kui

1) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari;

2) kasutusse antakse vastava vallavara valdaja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega, teistel juhtudel võib ruume kasutusse anda siis, kui neid ei vajata valdaja tegevuseks.

(1) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui

1) vallasasja puhul – kümme aastat;

2) kinnisasja puhul – kakskümmend viis aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides.

(2) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada.

(1) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus.

(2) Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valdaja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vallavara valdaja.

(3) Valitsus on kohustatud kontrollima vara kasutusse andmise lepingute täitmist ning võtma tarvitusele abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.

(1) Tasuta või tavalisest väiksema tasu eest võib vallavara kasutusele anda

1) hoolekandeasutustele;

2) heategevuslikele organisatsioonidele;

3) vallale kuuluvatele (aktsiate või osade ainuomanik on vald) äriühingutele;

4) riigivõimu- ja kohalike omavalitsuste asutustele;

5) mittetulundusühingutele, seltsingutele;

6) vallale tähtsate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;

7) vallale vajalike tööde tegijale või teenuse osutajale;

8) tervishoiuasutustele või tervishoiuteenust osutavatele isikutele;

9) muudel juhtudel volikogu otsuse alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väiksema tasu suuruse määrab igal konkreetsel juhul valitsus või lõike 1 punktis 9 märgitud juhul volikogu.

(3) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes valla huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama.

(1) Vallavara kasutusse andmisel käesoleva korra § 26 lõigete 1 ja 3 alusel kehtestab vastava tasu suuruse valitsus.

(2) Vallavara valdajad võivad anda vallavara kasutusse arvesse võttes valitsuse kehtestatud tasumäärasid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vallavara valdaja käsutusse.

Vallavara hindamisel võetakse aluseks

1) rendile antava vara senisest kasutamisest saadav tulu;

2) samalaadse vara rentimise eest saadav tulu;

3) samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu;

4) ekspertide hinnangud;

5) muud asjaolud, mida peetakse oluliseks.

(1) Vallavara võivad kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega.

(2) Vallavara kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu

1) vallavara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, korraldajad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased või -hõimlased. Lähisugulasena käsitatakse isiku vanavanemat, vanemat, venda, õde, last ja lapselast; lähihõimlasena käsitatakse isiku abikaasat, tema vanemat, venda, õde ja last;

2) maksuvõlglased (nii riiklike kui ka kohalike maksude võlglased) ja isikud, kellel on valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused.

(1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse

1) valla osalusega äriühingutele;

2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;

3) mittetulundusühingutele;

4) sihtasutustele;

5) teistele isikutele lähtudes valla huvidest;

6) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud.

(2) Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat huvi põhjendama.

(3) Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse kasutusse andmise otsustamiseks pädev organ käesoleva määruse § 26 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(4) Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valdaja pädevusse, peab vallavara valdaja tasu suuruse määramisel arvestama valitsuse kehtestatud määrasid.

(1) Otsustuskorras antakse rendile

1) kortereid või muid valla eluruume, arvestades eluruumide üürile andmiseks kehtestatud korda;

2) üksikut asja, mille kasutamise tasu on kindlaks määratud selleks kehtestatud tariifidega;

3) vallavara, mille kasutusse andmiseks on eelnevalt korraldatud eelläbirääkimised või enampakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi;

4) vallavara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud töid või osutama teatud teenust, mille osutamiseks on tarvis eriteadmisi ja kogemusi;

5) vallavara on jäänud mingitel põhjustel ootamatult kasutajata, mille tõttu on seatud ohtu selle säilimine;

6) vallavara, millele enampakkumise korraldamine ei ole majanduslikult tulutoov ja mõistlik;

7) muud vallavara, lähtudes valla huvidest.

(2) Otsustuskorras rendile andmisel ei ole esmatähtis võimalikult suure renditasu saamine, vaid vallaelanike vajaduste rahuldamine ning vallale tähtsate tööde tegemine või teenuste osutamine.

(3)

(1) Enampakkumise korras antakse kasutusse vallavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega.

(2) Enampakkumise eesmärk on võimalikult suure renditasu saamine.

(1) Enampakkumise valmistab ette valitsus.

(2) Enampakkumise läbiviimiseks moodustab valitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe – enampakkumise juhataja.

(3) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus

1) enampakkumise viisi;

2) rendilepingu põhitingimused;

3) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse;

4) vajadusel muud tingimused.

(1) Enampakkumine kuulutatakse välja maakondlikus ja vajadusel muus väljaandes.

(2) Enampakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist.

(3) Teistkordsel enampakkumisel võib teate avaldamise tähtaeg olla 10 päeva.

(4) Teade peab sisaldama vastavas otsuses või korralduses sätestatud järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid

1) enampakkumise korraldaja;

2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve;

3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;

4) rendi alghind;

5) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;

6) enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumise aeg ja koht;

7) nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta;

8) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis.

(5) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab vallavalitsus.

(1) Vallavara kasutusse andmisel enampakkumise korral määrab alghinna vastavalt käesoleva määruse § 26 lõigetes 1 ja 2 märgitud pädev organ.

(2) Alghinna määramisel võetakse aluseks

1) vara senisest kasutamisest saadud rendi suurus;

2) samalaadse vara rentimisest saadud rendi suurus;

3) rendi suuruse eeldatav kujunemine samalaadse rentimise puhul lähitulevikus;

4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab oluliseks.

(3) Teistkordsel enampakkumisel võib alghind jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks.

Enampakkumine viiakse läbi avalikult suulise või kirjaliku enampakkumisena ning pakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.

(1) Enampakkumise osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 191,73 eurot. Tagatisraha suuruse määrab vallavalitsus kuid mitte suurema kui 10% vara turuhinnast.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(2) Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. Osavõtutasu arvel katab valitsus enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

(3) Rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikule tagatisraha ei tagastata vaid see arvestatakse rendihinna hulka.

(4) Enampakkumises osalejaile, kuid mittevõitnud isikutele kuulub makstud tagatisraha tagastamisele. Tagatisraha tagastatakse kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.

(1) Suulise enampakkumise kuulutab enampakkumise juhataja määratud ajal ja kohas avatuks.

(2) Enampakkumise avab enampakkumise juhtaja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana.

(1) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse osavõtjate lehel. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid.

(2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendilepingu tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta.

(3) Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad käesoleva määruse paragrahvis 32 lg 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata.

(4) Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(5) Enampakkumisel osalejale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi esimeses ja teises lõikes ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni.

Enne pakkumiste esitamist enampakkumise juhataja

1) tutvustab enampakkumise ja kaebuste esitamise korda;

2) tutvustab pakkujaid;

3) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse.

(1) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkumist alustatakse alghinnast.

(2) Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa.

(1) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse.

(2) Protokollis fikseeritakse alghind, minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendihind ja rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja.

(3) Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud enampakkumise komisjoni liikmed.

(4) Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ning esitada protokolli ja enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest.

Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise juhataja korraldustele. Enampakkumise juhatajal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud juhataja korraldusi. Enampakkumise komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enampakkumise juhataja korraldusi.

(1) Enampakkumise juhataja kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendihinna kolmekordset teatamist.

(2) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja protokollis selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemus kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ning tagatisraha talle ei tagastata.

(3) Käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud olukorras enampakkumise komisjon otsustab, kas tunnistada enampakkumise nurjunuks või antakse vallavara rendile sellele osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise.

Enampakkumine loetakse enampakkumise komisjoni poolt nurjunuks, kui

1) enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise läbiviija korraldustele, eiravad läbiviimise korda;

2) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku;

3) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendilepingu sõlmimisest;

4) enampakkumisel ei olnud osalejaid.

(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus.

(2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid

1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; kontaktandmed;

2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel;

3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta;

4) sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma;

5) tegevusalad, millega rendipinnal kavatsetakse tegelda;

6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri;

7) esindaja volitusi tõendav dokument.

(3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale.

(4) Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises.

Pakkumised registreeritakse vallakantseleis nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg.

(1) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas.

(2) Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras.

(3) Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid.

(4) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed.

(5) Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga.

(1) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul.

(2) Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks.

(3) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta kehtestatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

(1) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus oma korraldusega.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 30 päeva jooksul arvates enampakkumise päevale järgnevast päevast.

(3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda või enampakkumise komisjon luges enampakkumise nurjunuks.

(4) Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb valitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus.

(5) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab valitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(1) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendilepingu sõlmimise kuupäeva.

(2) Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest.

(3) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 1 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(1) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib valitsus.

(2) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(3) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valdaja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud, vältimaks vallale kahju tekitamist.

(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

(2) Lisatingimuseks on üldjuhul rentniku kohustus teha renditava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud renditava vallavaraga.

(3) Lisatingimusteks võivad olla ka

1) vallavara tähtajalise sihtotstarbelise kasutamise kohustus;

2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine;

3) muud valitsuse kehtestatud tingimused.

Eelläbirääkimistega pakkumise korraldaja on valitsus.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vallavara kasutusse andmise teade avaldatakse maakondlikus ja vajadusel muus väljaandes vähemalt 15 päeva enne pakkumiste esitamise tähtaega.

(2) Teade peab sisaldama vastavas otsuses või korralduses sätestatud järgmisi pakkumise tingimusi ja andmeid

1) eelläbirääkimiste korraldaja;

2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve;

3) rendi alghind ja lisatingimused;

4) nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta;

5) pakkumiste esitamise koht, tähtaeg (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise koht ja aeg;

6) pakkumise ja rendilepingu tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvumise aeg ja koht;

7) osavõtutasu suurus ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis.

(1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.

(2) Pakkumiste ümbrikud avab pakkumise komisjon pakkumise teates nimetatud kohas ja ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik pakkumise komisjoni liikmed.

(3) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

(4) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele.

(5) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vallavara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta.

(6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada.

(7) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on valitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab valitsus oma korraldusega.

(2) Rendilepingu sõlmimise aluseks on vastav valitsuse korraldus.

Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 päeva jooksul käesoleva määruse paragrahvis 60 lõikes 2 nimetatud korralduse kättesaamisest arvates sõlminud rendilepingut, on valitsusel õigus tehtud korraldus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

(1) Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kooskõlastama valitsusega enne vastavate töödega alustamist.

(2) Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses.

(1) Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada valitsusele enne vastavate töödega alustamist.

(2) Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab valitsus, näidates oma korralduses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse.

(1) Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust.

(2) Valitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest.

(3) Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse.

(4) Vallavara parendamisega seotud kulud hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva rendi arvel (s.t vallavara kasutaja vabastatakse tasu maksmisest).

Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas määruses kehtestatud tingimustel ja korras.

Vallavara võib võõrandada, kui

1) vallavara ei ole enam avalikuks otstarbeks ega valitsemise otstarbeks vajalik;

2) vallavara kasutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud või on vallale kahjulik;

3) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust lähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik;

4) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega;

5) vallavara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

6) muudel seaduses ja volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(1) Vallavara võõrandamise otsustab valitsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.

(2) Vallavara võõrandamise otsustab volikogu, kui

1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 1917,35 eurot;

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

2) võõrandatav vara on kinnisvara (sh hoonestamata kinnistu-maa);

3) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle vara bilansiline maksumus ületab 639,12 eurot;

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

4) vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest;

5) tegemist on valla osalusega äriühingute aktsiate või osadega või rahaliste õiguste ja kohustustega.

(3) Vallavara võõrandamise otsustab vallavara valdaja, kui võõrandatav vara kuulub tema valitsemise alla ning vara bilansiline maksumus on alla 319,56 eurot (välja arvatud kinnisvara).

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(4) Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusena või valitsuse korraldusena.

(5) Kinnisvara või ehitise või selle osa võõrandamise lepingule ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vallavanem või tema volitatud isik. Edasivolitamise õiguse andmine fikseeritakse volikogu otsuses või valitsuse korralduses.

(1) Vallavara võõrandatakse

1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest;

2) avaliku enampakkumise korras suuliselt või kirjalikult;

3) eelläbirääkimistega pakkumise korras.

(2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama.

Vallavara võõrandamise korraldaja on valitsus.

Vallavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui

1) võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 1917,35 eurot ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa;

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

2) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist;

3) enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud;

4) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele;

5) võõrandatakse hoonestusõigusega koormatud kinnisasi selle hoonestajale.

Vallavara võib tasuta või alandatud hinna eest võõrandada, kui

1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või volikogu õigusaktidega sätestatud korras;

3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel;

4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb valitsus.

(1) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik.

(2) Avalik enampakkumine on vallavara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud.

(3) Enampakkumise esemeks on ostuhind.

(1) Alghinna ja maksetingimuste määrajaks on

1) volikogu, kui tegemist on kinnisvaraga, samuti vallasvara puhul väärtusega üle 6391,16 eurot ning aktsiate ja osade puhul;

2) valitsus vallasvara puhul väärtusega kuni 6391,16 eurot.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(2) Alghinna määramisel võetakse aluseks asja bilansiline väärtus. Vajadusel tellitakse eksperthinnang.

(3) Teistkordsel enampakkumisel on lubatud alghinda vähendada.

(1) Enampakkumine kuulutatakse välja maakondlikus ja vajadusel muus väljaandes vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist.

(2) Teade peab sisaldama vastavas otsuses või korralduses sätestatud järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid

1) enampakkumise korraldaja;

2) müüdava vara nimetus, täpne asukoht ja lühiiseloomustus, kinnisvara puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve;

3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;

4) müügi alghind;

5) enampakkumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;

6) enampakkumise ja vara müügitingimustega tutvumise aeg ja koht;

7) nõutavad dokumendid pakkumisest osavõtja kohta;

8) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurus, tasumise tähtaeg ja viis;

9) müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised.

(3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise korraldab vallavalitsus.

Suuline enampakkumine viiakse läbi käesoleva määruse paragrahvides 41-48 ettenähtud korras.

Kirjalik enampakkumine viiakse läbi käesoleva määruse paragrahvides 49-52 ettenähtud korras.

(1) Enampakkumise (suulise ja kirjaliku) tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata valitsus.

(2) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui

1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda;

2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises;

3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku.

(3) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule.

(4) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral ostu-müügilepingut ei sõlmita.

(5) Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul.

(1) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on 1% alghinnast, kuid mitte suurem kui 191,73 eurot. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara lõppväärtusest.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(2) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu

(1) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha 15 päeva jooksul enampakkumise toimumise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel.

(2) Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata.

(1) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates.

(2) Kui enampakkumise võitja ei ole selle tähtaja jooksul ostu-müügilepingut sõlminud, on valitsusel õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata.

(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) vallavara tähtajalise sihtotstarbelise kasutamise kohustus;

2) investeeringute suurus;

3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine;

4) tööhõive tagamine;

5) volikogu kehtestatud muud lisatingimused.

Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva määruse paragrahvides 56-61 sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused;

2) eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva määruse paragrahvis 74 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega ning pakkumise võitja väljaselgitamise aluseid.

(1) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks on isik, kelle pakkumise on valitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda.

(2) Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(3) Parima pakkumise teinud isikuga sõlmitakse ostu-müügileping ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates.

(4) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on valitsusel õigus tühistada oma korraldus ja korraldada uus pakkumine. Sellisel juhul parimale pakkujale tagatisraha ei tagastata.

(5) Pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul.

Vallavara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmine.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui

1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;

2) see toimub avalikes huvides.

(2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus volikogu otsuse alusel.

(3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib valla nimel vallavanem.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui

1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;

2) see toimub valla huvides;

3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest.

(2) Isikliku servituudi seadmise otsustab

1) valitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks;

2) muudel juhtudel volikogu.

(3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või valla huvidest lähtuvalt. Sellekohast valla huvi peab põhjendama.

(4) Isikliku servituudi seadmise lepingule kirjutab valla nimel alla vastavalt volikogu otsusega või valitsuse korraldusega volitatud isik.

(1) Hoonestusõigust võib seada hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

(2) Valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras.

(3) Hoonestusõiguse seadja on valitsus.

Valla kasuks kasutusvalduse seadmise otsustab volikogu.

(1) Vallavara kuulub mahakandmisele

1) kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik;

2) kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav.

(2) Eelmises lõikes nimetatud mahakandmiseks aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks.

(3) Vallavara mahakandmise otsustab volikogu, kui vara bilansiline väärtus on suurem kui 1917,35 eurot või vallavara on kinnisasi.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(4) Vallavara mahakandmise otsustab valitsus, kui vara bilansiline väärtus on alla 1917,35 eurot. Vallavara mahakandmisest informeerib vallavanem volikogu korralisel istungil.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(1) Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras valla ametiasutus või hallatav asutus.

(2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise otsustada

1) volikogu, kui nõue on suurem kui 1917,35 eurot;

2) valitsus, kui nõue on suurem kui 639,12 eurot, kuid väiksem kui 3195,58 eurot;

3) vallavara valdaja, kui nõue ei ole suurem kui 639,12 eurot.

(Muudetud 24.03.2011. a määrusega nr 28, jõustus 01.01.2011)

(3) Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.

Määrus jõustub 1. juunil 2006. a.