Sotsiaaltoetuste suuruste määramine

Käesolev määrusega kehtestatakse Pärnu linna eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste suurused ja toetuste arvestamisel arvesse võetavate kulutuste piirmäärad.

(1) Koolieelse lasteasutuse ja koolitoidu eest tasumise toetuse leibkonna ühe liikme arvestuslikuks netosissetuleku piiriks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perekonna alaealise liikme toimetulekupiir.

(2) Taotlejale, kelle leibkonna ühe liikme arvestuslik netosissetulek ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud arvestuslikku netosissetuleku piiri, määratakse toetuseks 100% tasumisele kuuluvast toidurahast.

(1) Hooldustoetuse suuruseks on hooldusteenuse kohamaksumuse ja isiku poolt teenuse eest tasutava omaosaluse vahe. Kohamaksumuse hulka arvatakse kulutused retseptiravimitele, hooldusvahenditele ja arstivisiitidega seotud transpordile.

(2) Isiku omaosaluse suurus on 85-100% tema pensionist ja muudest talle Eesti Vabariigi ja/või mõne teise riigi poolt makstavatest sissetulekutest ning 100% temale makstavast puuetega inimeste sotsiaaltoetusest ja muudest sissetulekutest või tema omandis olevatest rahalistest vahenditest, kuid mitte rohkem kui teenuse eest tasumiseks vajalik.

(3) Kui isiku hooldusvajadust arvestav sobiv hoolduskoht on olemas Pärnu linna hooldekodus, kuid isik asub teenusele muu teenusepakkuja juurde, siis moodustab hooldustoetuse suuruse inimese omaosaluse ja Pärnu linna hooldekodu kohamaksumuse vahe.

(4) Kui Pärnu linna hooldekodus isiku hooldusvajadust arvestavat sobivat hoolduskohta ei ole, siis moodustab hooldustoetuse suuruse inimese omaosaluse ja sobivat hooldusteenust pakkuva asutuse kohamaksumuse vahe.

(1) Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse arvestusliku netosissetuleku piiri arvestamisel ei loeta eluasemekulude hulka eluasemelaenude, liisingute jms tagasimakseid.

(2) Taotlejale, kelle leibkonna ühe liikme arvestuslik netosissetulek ei ületa arvestuslikku netosissetuleku piiri, määratakse toetuseks kuni 100% tasumisele kuuluvatest huvihariduse ja huvitegevuse kuludest, kuid mitte rohkem kui 100 eurot ühes kalendrikuus ja 90% Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast lapse kohta aastas.

Taotlejale, kelle leibkonna ühe liikme arvestuslik netosissetulek ei ületa Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, määratakse toetuseks kuni 100% kogu kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1800 eurot.

(1) Lisatoetuse arvestamisel võetakse Pärnu Linnavolikogu 06.09.2018 määruse nr 37 „Sotsiaaltoetuste kord” § 9 lõikes 2 nimetatud eluks hädavajalike kuludena arvesse tegelik kulu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisustega.

(2) Lisatoetuse arvestamisel võetakse eluks hädavajalike kuludena arvesse

1) Eesti Haigekassa ravimite loetelus sisalduvate retseptiravimite ostmisega seotud kulutusi kuni 100 eurot kuus abivajaja kohta;

2) abivahenina kasutatavate prillide ostmiseks tehtud kulutusi kuni 150 eurot prillide kohta;

3) laste koolitarvete soetamisega seotud kulutusi kuni 50 eurot ühe lapse kohta kalendriaasta jooksul;

4) kooli poolt lastele Eestis korraldatud ühisüritustel osalemine kuni 50 eurot ühe lapse kohta kalendriaasta jooksul;

5) lapse kooli lõpetamisega seotud kulutusi kuni 70 eurot ühe lõpetaja kohta;

6) lapse lasteaia lõpetamisega seotud kulutusi kuni 35 eurot ühe lõpetaja kohta;

7) laste suvelaagris osalemisega seotud kulutusi kuni 100 eurot ühe lapse kohta kalendriaasta jooksul;

8) õnnetusjuhtumite ja muude ootamatute asjaoludega seotud kuludena võetakse leibkonna liikme või sugulase matuse korraldamisega seotud kulusid lisatoetuse arvestamisel arvesse kuni 400 eurot.

Puudega lapse hooldajale makstava toetuse suurus on 150 eurot kuus.

Täisealise puudega isiku hooldaja toetus on

1) raske puudega täisealise inimese hooldajale 50 eurot kuus;

2) sügava puudega täisealisele inimese hooldajale 75 eurot kuus.

(1) Hoolduspere toetuse määr on 390 eurot kuus.

(2) Kalendrikuust lühema asendushoolduse perioodi korral on toetuse arvestuslikuks määraks 13 eurot päev.

Asendushooldusel viibivatele lasetele makstava toetuse suurus on

1) põhikooli lõpetamise puhul 150 eurot;

2) kutsekooli ja gümnaasiumi lõpetamise puhul 250 eurot.

Järelhooldusel viibivatele isikutele makstava toetuse suurus on

1) isiklike kulude katteks igakuiselt 240 eurot;

2) juhtumiplaanist lähtudes täiendav toetus maksimaalmääraga kuni 500 eurot (sh isiklike kulutuste katteks);

3) põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamisel kooliastme lõpetamise puhul 250 eurot.

Lasteaia sõidutoetuse arvestamise aluseks on 0,15 eurot läbisõidu kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem, kui tegelikult sõidule kulutatud summa.

(1) Matusetoetuse suurus on 250 eurot.

(2) Matusetoetust ei määrata, kui ilmneb, et konkreetse isiku tuhastamise ja/või matmise korraldamisega seotud kulude katmiseks on juba mõne teise omavalitsuse poolt matusetoetus määratud.

Juhtkoera ülalpidamiseks makstava toetuse suurus on 65 eurot isiku kohta ühes kuus.

Laste leinatoetuslaagris osalemiseks makstava toetuse suurus on 260 eurot aastas.

Tšernobõli AEJ likvideerimisel osalenud isikutele makstava toetuse suurus määratakse vastavalt esitatud taotlusele, kuid mitte rohkem kui 320 eurot iga taotleja kohta kalendriaastas.

(1) Lisatoetuste määramise, kui määratavate toetuste arvestuslik vajadus jääb vahemikku 150-299 eurot või kui toetust taotleva leibkonna sissetulekud pärast normpinna eluasemekulude ja eluks hädavajalike kulude tasumist jäävad kuni kahekordse toimetulekupiirini, otsustab sotsiaaltöötaja tingimusel, et vastavad taotlused on läbi arutatud sotsiaalkonsultantide töökoosolekul.

(2) Lisatoetuse määramise otsustab hoolekandekomisjon, kui ühes kuus ühele leibkonnale määratavate toetuste arvestuslik vajadus on suurem kui 300 eurot.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Kui enne käesoleva määruse jõustumist määratud toetuse määr oli suurem käesoleva määrusega sätestatud määrast, jätkatakse toetuse maksmist varem kehtinud määras kuni määratud toetuse lõpptähtajani.

Määrus jõustub 01.01.2019.