Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

(1) Käesolev määrus sätestab Kehtna valla poolt raske või sügava puudega 3 - 18-aastase lapse (edaspidi puudega laps) hooldusvajaduse hindamise, hooldajatoetuse taotlemise, määramise, maksmise ja maksmise lõpetamise korra.

(2) Hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus 3 kuni 18-aastase õigusaktides sätestatud korras tuvastatud puudega lapse hooldamise eest.

(3) Hooldajatoetust saab taotleda isik, kelle enda ja puudega lapse elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Kehtna vald ja kelle tegelik elukoht on Kehtna vallas.

(4) Hooldaja on vanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav teovõimeline isik, kes ei saa töötada või töötab osalise tööajaga puudega lapse hooldamise tõttu.

(5) Hooldusvajadus on lastekaitsespetsialisti poolt kontrollitud abi, toetuse ja järelvalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel. Hooldusvajadus jaguneb osaliseks ja pidevaks. Hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse ekspertide poolt välja töötatud küsimustikku.

(1) Hooldajatoetuse määr on 80 eurot kuus puudega lapse kohta.

(2) Osalise hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 50% ulatuses hooldajatoetuse määrast. Pideva hooldusvajaduse korral makstakse hooldajatoetust 100% ulatuses hooldajatoetuse määrast.

(1) Hooldajatoetuse saamiseks esitab taotleja Kehtna Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) vormikohase kirjaliku avalduse.

(2) Avaldusele lisatakse koopia

1) taotleja ja puudega lapse isikut tõendavast dokumendist;

2) sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme määramise kohta;

3) puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist;

4) vanema kirjalik nõusolek hooldajatoetuse määramiseks võõrasvanemale, kui hooldajatoetust taotleb võõrasvanem;

5) eestkostjaks määramise kohtulahendist või perekonnas hooldamise lepingust, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole vanem või võõrasvanem.

(3) Põhjendatud juhul on vallavalitsusel õigus nõuda taotlejalt teisi dokumente või andmeid.

(1) Lastekaitsespetsialist selgitab puudega lapse elukohas vastavalt hindamismetoodikale välja hooldusvajaduse ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks.

(2) Raske või sügava puude määramise otsusest ei tulene vajadus hoolduse seadmiseks ja hooldaja määramiseks. Hooldus seatakse juhul, kui puudega lapse igapäevast toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaal- ja haridusteenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(3) Lastekaitsespetsialist koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega lapsele vajalike teenuste ning hooldajatoetuse taotleja võimaluste kohta tagada puudega lapse hooldamine. Arvamuses kirjeldatakse muu hulgas lapse hooldamise tagatust teiste sotsiaal- ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(1) Hooldajatoetuse määramise aluseks on hooldajatoetuse taotleja avaldus ja sellele lisatud dokumendid ning lastekaitsespetsialisti poolt koostatud arvamus.

(2) Vallavalitsus teeb kaalutlusotsustuse hooldajatoetuse määramise, mittemääramise ja teenustele suunamise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul hooldaja määramise avalduse registreerimisest.

(3) Otsustus taotluse rahuldamata jätmise kohta koos vastava põhjendusega tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult viie tööpäeva jooksul alates otsustuse tegemise päevast.

(4) Hooldajatoetus määratakse ühele hooldajale perekonnas iga puudega lapse eest.

(5) Toetus määratakse vallavalitsuse korralduse tegemisele järgneva kuu 1. kuupäevast ning makstakse välja hiljemalt arvestatava kuu kümnendaks kuupäevaks. Hooldajatoetus kantakse selle saaja pangakontole

(6) Hooldajatoetust ei määrata

1) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;

2) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue või kes saab riiklikku pensioni;

3) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;

4) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;

5) muudel käesolevast määrusest tulenevatel juhtudel.

(1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse

1) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused ja maksmise põhjus;

2) puudega lapse ja/või hooldaja elama asumisel teise omavalitsusse;

3) puudega lapse või hooldaja surma korral;

4) hoolduse korraldamisel edaspidi muul viisil;

5) puudega lapse 18-aastaseks saamisel;

6) muul põhjusel, kui hooldatav või hooldaja ei vasta enam käesolevas määruses sätestatud

tingimustele.

(2) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamisest teatab vallavalitsus hooldajale kirjalikult näidates ära lõpetamise põhjused.

(3) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vastava asjaolu ilmnemisele järgneva kuu 1. kuupäevast.

(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teavitama lastekaitsespetsialisti kirjalikult tööle asumisest (s.h osalise tööajaga), talle pensioni või puude määramisest, pere elukoha muutumisest, lapse hoolduse korraldamisest muul viisil või muudest asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise. Märgitud teate peab hooldaja esitama 10 päeva jooksul vastavate asjaolude ilmnemisest.

(2) Teavitamiskohustuse mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

(1) Kehtna Vallavolikogu 17.02.2009. a määruse nr 64 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kehtna vallas“ kohaselt määratud hooldajatoetuse määramise korraldused vaadatakse üle ja kontrollitakse asjaolusid käesoleva määruse sätetest lähtuvalt hiljemalt 01. maiks 2014.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kontrolli tulemusel teeb vallavalitsus hiljemalt 01. juuniks vastava otsustuse. Hooldajatoetuse maksmise jätkumisel rakendatakse käesolevas määruses sätestatud toetuse määra alates 01. juunist 2014. a.

Tunnistatakse kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 17.02.2009. a määrus nr 64 „Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Kehtna vallas“.

Määrus jõustub 1. aprillil 2014. a.