Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

(1) Käesoleva määrusega sätestatakse Viru-Nigula valla (edaspidi vald) poolt sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

(2) Kord reguleerib valla eelarvest tasutavate hüvitiste taotlemist, määramist ja maksmist ning riigieelarvest lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud vahendite taotlemist ja määramist sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtete kohaselt.

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) rahaline hüvitis - isikule rahas makstav toetus või muu rahasumma (edaspidi sotsiaaltoetus);

2) mitterahaline hüvitis - isikule antav soodustus, mis ei seisne rahasumma maksmises vaid on eelkõige isikule osutatav teenus või teenuse osutamise korraldamine, sealhulgas isikult talle kolmanda isiku poolt osutatud teenuse eest tasu maksmise kohustuse täielik või osaline ülevõtmine (edaspidi sotsiaalteenus);

3) toetuse määr - summa, mis kehtestatakse Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt;

4) perekond - samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud ja/või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ja/või muud isikud, keda seob ühine kodune majapidamine;

5) perekonna sissetulek - kõigi perekonnaliikmete netotulud, mille hulka ei arvata sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 2 sätestatut;

6) puue - inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel.

(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigus taotleda isikul

1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Viru-Nigula vallas;

2) põhjendatud juhtudel, kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Viru-Nigula vallas;

3) kes vajab vältimatut sotsiaalabi valla haldusterritooriumil viibides, kuid ei ole valla elanik.

(2) Sotsiaaltoetust või -teenust võib abivajavale isikule taotleda peale isiku enda ka

1) isiku seaduslik esindaja;

2) kolmas isik (perekonnaliige, hoolekande-, tervishoiu- ja haridusasutuse töötaja jms), kui ta märkab abivajadust ja kui isik ise ei ole sotsiaaltoetuse või -teenuse taotlemiseks võimeline.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab Viru-Nigula vallavalitsus kui ametiasutus (edaspidi ametiasutus) eelarves ettenähtud vahendite piires (sh riigi poolt toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks).

(2) Sotsiaaltoetuste määrad ja abivajadusest sõltuva ühekordse toetuse piirmäära kinnitab volikogu.

(3) Riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahalisi vahendeid kasutatakse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, sh lapsehoiuteenuseks, tugiisikuteenuseks ja sotsiaaltransporditeenuseks.

(4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga, välja arvatud sissetulekust ja abivajadusest mittesõltuvad toetused, mis kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse isiku põhjendatud vajadusest, isiku tegelikust toimetulekuvõimest ning sellest tulenevast kõrvalabi vajaduse ulatusest.

1) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral lähtutakse sotsiaalteenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist;

2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) abimeetme rakendamisel lähtutakse tulemuslikkusest abivajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

4) abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse aktiivselt abivajavat isikut, perekonnaliikmeid ning tugispetsialiste, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

5) isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(6) Viru-Nigula vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) moodustab käesolevas korras sätestatud ülesannete paremaks korraldamiseks ning sotsiaaltoetuste andmise ja sotsiaalteenuste osutamise otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ja hindamiseks ametiasutuse juures tegutseva sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjoni, mille kollegiaalne otsustus on aluseks haldusakti koostamisele.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab käesoleva korra § 3 lõikes 2 nimetatud isik ametiasutusele vormikohase taotluse.

(2) Taotluse vormid kinnitab vallavalitsus.

(3) Taotleja esitab vajalikud tõendid sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse ja taotleja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks ning tõendid, kui tõendatav ei kajastu registriandmete põhjal ja riiklike andmekogude info alusel, milledeks on

1) kuludokumendid;

2) perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid;

3) tõend Eesti Töötukassas registreerituse kohta;

4) arstliku ekspertiisi otsus puude kehtivuse kohta;

5) rehabilitatsiooniplaan;

6) tõendus elatise saamise või mittesaamise kohta;

7) vajadusel muud tõendid või dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse väljaselgitamiseks.

(1) Sotsiaalosakonna spetsialist, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud, selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb ettepaneku vastava abi määramiseks.

(2) Kui sotsiaalosakonna spetsialist saab võimalikust abivajadusest teada teisiti, kui isikult endalt, alustab ta abivajaduse väljaselgitamist isikuga kontakteerumisest ja temalt seisukoha küsimisest.

(3) Sotsiaalosakonna spetsialistidel on õigus saada kõikidelt asutustelt ja organisatsioonidelt vajalikku teavet ja abi isiku abivajaduse väljaselgitamiseks.

(4) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh

1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;

2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(5) Abi osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(6) Isikule osutatava abi viisi ja mahu määramisel arvestatakse abi osutamise mõju abistatava iseseisva toimetuleku või heaolutaseme taastamisele või säilitamisele.

(7) Raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse osutamiseks raha eraldamise osas toimub vajaduse hindamine STAR-s koostatud juhtumiplaani alusel, arvestades lapse seadusliku esindaja esitatud põhjendatud taotlust, lapse ning tema pere vajadusi, esitatud kuludokumente ning vajadusel lapsele koostatud isiklikku rehabilitatsiooniplaani. Lapsehoiuteenuse toetust võib taotleda kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil sihtrühma kuuluv laps saab 18-aastaseks.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustatakse kümne tööpäeva jooksul isikult taotluse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest (sh kõigi vajalike dokumentide esitamisest) arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega.

(2) Abivajaduse hindamise põhjal määratakse isikule sobiv sotsiaalhoolekandelise abi liik ning vastav otsus kinnitatakse haldusaktiga.

(3) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks taotluses märgitud aadressil.

(4) Sotsiaaltoetus kantakse 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist isiku taotluses näidatud pangakontole või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole Eestis.

(5) Sotsiaalteenuste osutamine korraldatakse isikule võimalikult sobival viisil lähtudes hindamistulemusest, rehabilitatsiooni- ja/või juhtumiplaanist.

Sotsiaalhoolekandelise abi kulutuste tagasinõudmisel, tasaarvestusel ja viivise rakendamisel lähtutakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 2. jaos sätestatust.

(1) Vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad

1) sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused;

2) sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused.

(2) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused vallaeelarve vahenditest on

1) sünnitoetus;

2) matusetoetus;

3) eaka sünnipäevatoetus;

4) ranitsatoetus;

5) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetus;

6) vältimatu sotsiaalabi.

(3) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on

1) ühekordne sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks;

2) toimetulekutoetus;

3) lastelaagritoetus;

4) kooli- ja lasteaiatoidu toetus;

5) energiatoetus.

(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigus tekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

(2) Sissetulekust sõltuvad valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused määratakse sotsiaalsete erivajadustega inimestele (perekondadele), kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri, vajalike kulutuste osaliseks või erandkorras täielikuks katmiseks, eesmärgiga säilitada taotleja või tema perekonna võimalikult iseseisev toimetulek.

(1) Sünnitoetus on valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

(2) Sünnitoetust makstakse volikogu poolt kehtestatud määras last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi taotleja), kui taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud vähemalt viimased kaksteist kuud enne lapse sündi Viru-Nigula vallas ja lapse sündimisel on lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht Viru-Nigula vald. Toetust makstakse välja kahes osas – lapse sünni registreerimisel ja lapse üheaastaseks saamisel.

(3) Sünnitoetust makstakse pooles volikogu poolt kehtestatud toetuse määras last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale, kui taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud vähem kui viimased kaksteist kuud enne lapse sündi Viru-Nigula vallas ja lapse sündimisel on lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht Viru-Nigula vald. Toetus makstakse välja lapse sünni registreerimisel.

(4) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

(5) Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

(6) Toetuse määramise aluseks on hiljemalt kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates lapse sünni registreerimine ning taotluse esitamine ametiasutusele.

(7) Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

(1) Toetust makstakse Viru-Nigula valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud isiku surma korral isiku perekonnaliikmele, hooldajale või matuse korraldajale.

(2) Toetuse määramise aluseks on isiku surma registreerimine ning taotluse esitamine ametiasutusele.

(3) Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

(1) Toetust makstakse rahvastikuregistris Viru-Nigula valla elanikuna registreeritud eakale isikule 80, 85, 90 sünnipäeval ning pärast 90. eluaastat igal sünnipäeval.

(2) Toetus makstakse välja kinkekaardina.

1) kinkekaardi väärtuse määrab volikogu;

2) kinkekaart koos õnnitluskaardiga saadetakse posti teel eaka rahvastikuregistrijärgsele aadressile;

3) kinkekaardi ja õnnitluskaardi saatmise korraldab ametiasutuse kantselei.

(1) Ranitsatoetust makstakse lapse esmakordsel esimesse klassi mineku korral, kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Viru-Nigula vallas.

(2) Ranitsatoetuse saamiseks esitab lapsevanem ametiasutusele taotluse lapse koolimineku aasta 1. augustist kuni 30. septembrini.

(3) Ranitsatoetust makstakse taotluse alusel lapse ühele lapsevanemale või seaduslikule esindajale, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Viru-Nigula vald.

(4) Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

(5) Erandkorras võib rahalise toetuse asendada lapsele vajalike koolitarvete komplektiga toetusega võrdses rahalises väärtuses.

(1) Toetust makstakse üks kord kvartalis Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenule tervise säilitamiseks vajalike kulude katteks.

(2) Toetuse määramise aluseks on isiku taotlus.

(3) Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

(1) Toetust makstakse käesoleva korra § 10 lõike 2 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks kuni kaks korda aastas.

(2) Toetust võib maksta järgnevate kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks kuni kaks korda aastas järgmistel juhtudel

1) erandkorras toidu ja riiete ostmine;

2) retseptiravimite ja invatehniliste abivahendite soetamine;

3) ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmisega seotud transpordikulud;

4) dokumentide taotlemine;

5) laste raviprillide klaaside maksumus;

6) ravikindlustuseta isikutele perearsti poolt määratud konsultatsioonid, uuringud ja ravikulud;

7) küttematerjali ostmine;

8) muude ettenägematute abivajadusest tulenevate kulude katmine.

(3) Toetuse suurus sõltub eelarveaastas sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja või tema seadusjärgse ülalpidaja sissetulekutest ning taotleja põhjendatud vajadusest.

(4) Toetuse maksmise aluseks on taotleja taotlus, millele on lisatud vajalikud kuludokumendid ning sissetulekuid tõendavad dokumendid. Toetus määratakse käesoleva korra §-s 7 sätestatud korras. Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab ametiasutus toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(1) Lastelaagritoetust võib maksta madala sissetulekuga perede või paljulapseliste perede laste või sotsiaalsete erivajadustega lastele suviste Lastekaitse Liidu laste- ja noortelaagrite soodustuusikute maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

(2) Toetuse maksmise aluseks on lapsevanema, ametiasutuse lastekaitsespetsialisti või õppeasutuse esindaja taotlus.

(3) Toetuse vahendite arvelt tasutakse laagrituusikute maksumus teenusepakkujale (lastelaagrile) arve alusel. Soodustuusikud laagrisse broneerib ametiasutuse sotsiaalosakond.

(4) Toetuse määramine kinnitatakse ametiasutuse lastekaitsespetsialisti ettepanekul esitatud nimekirja alusel.

(1) Toetust makstakse Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke käivatele lastele toidupäevamaksumuse kompenseerimiseks või valla üldhariduskoolides õppivatele lastele pikapäevarühma toidu maksumuse kompenseerimiseks.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem 15. septembriks ja 15. jaanuariks ametiasutusele taotluse koos vajalike kuludokumentidega ning sissetulekut tõendavate dokumentidega.

(3) Toetus määratakse käesoleva korra §-s 7 sätestatud korras ja tasutakse esitatud arvete alusel teenuse osutaja pangakontole.

Energiatoetus on energiahinnatõusust tingitud toetus, väikese ja keskmise sissetulekuga peredele, millega kompenseeritakse osaliselt elektri, gaasi ja kaugkütte kulud.

(1) Käesoleva korra alusel osutatavad ja/või korraldatavad teenuste liigid on

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) raske või sügava puudega isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) sotsiaalnõustamine;

12) muud sotsiaalteenused.

(2) Riigi poolt finantseeritavad teenused on

1) asendushooldusteenus;

2) järelhooldusteenus.

(1) Käesolevas korras nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Teenuste hinnad kehtestab teenuse osutaja. Ametiasutuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinna kehtestab vallavalitsus.

(2) Isiku võib täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades teenust vajava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(3) Tasuta teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja koos taotlusega dokumendid vastavalt käesoleva korra § 5 lõikele 3 teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekute ning eluasemekulude või muude asjaolude kohta, mis annavad aluse teenuse maksumuse tasumisest vabastamiseks.

(1) Käesoleva korra §-s 22 loetletud teenuseid võib osutada ametiasutus või korraldada teenuse osutamine lepingu alusel. Teenuste osutamise täpsema regulatsiooni ja teenuste hinnad kinnitab vallavalitsus määrusega.

(2) Teenuste osutamise regulatsioon avaldatakse valla kodulehel.

(3) Ametiasutus korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid teenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.

(4) Teenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt valla eelarvest. Teenuseid võib finantseerida ka riigieelarvest vallaeelarvesse kantud toetuse vahenditest.

(5) Vallavalitsus rahastab käesoleva korra alusel raske või sügava puudega laste sotsiaalteenuseid riigieelarve toetusfondist raske või sügava puudega lastele eraldatud summa ulatuses.

(6) Ametiasutus peab teenuste osutamise üle arvestust STAR-is.

(7) Ametiasutus kontrollib teenuse vastavust teenuse osutamise nõuetele kliendi esitatud kaebuste alusel ja vastavalt vajadusele.

(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Teenust osutatakse kõrvalabi vajavale eakale või puudega isikule (edaspidi koduteenuse saaja), kui koduteenuse saajal ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised kõrge ea, puude tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel isikut hooldama.

(3) Koduteenuse saajaks võib olla ka muu isik, kes tervislikul või muul põhjusel vajab kõrvalabi ajutiselt ning kes vastab käesoleva § lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik juhendab last arendavates tegevustes ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega ja/või väljaspool kodu.

(3) Teenuse osutamise tingimuste kohta sõlmib ametiasutus tugiisiku ja teenuse saaja või tema esindajaga kirjaliku lepingu, milles määratletakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

(1) Täisealise isiku hooldus on sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes raske või sügava puude tõttu vajab kõrvalist abi ja juhendamist oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Hoolduse seadmiseks määratakse kindlaks hooldatava vajadused ja selgitatakse välja hooldaja võimalused isikule vajaliku kõrvalabi tagamiseks.

(3) Erandjuhtudel on lubatud osutada isiku hoolduse teenust alaealise isiku puhul, eelkõige erivajadustega lapse hoolduseks.

(4) Hooldaja määratakse hooldatava valikul ja nõusolekul haldusaktiga.

(5) Raske- või sügava puudega täisealise või alaealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust vastavalt volikogu poolt kehtestatud määrale. Toetus kantakse STAR-i ja suunatakse finantsosakonnale tasumiseks.

(1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul esitada ametiasutusele vormikohane taotlus.

(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Sotsiaalosakonna spetsialist teavitab ametiasutuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab varjupaigateenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.

(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kelle puue või muu tervisekahju takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Teenus on üldjuhul tasuline. Kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale arve alusel.

(3) Valla poolt osutatava sotsiaaltransporditeenuse osutamise tingimused ja hinna kehtestab vallavalitsus.

(1) Eluruumi tagamine on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule või perekonnale, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja/või perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Juhul, kui isik on keeldunud talle pakutud sobivast eluruumist, võib jätta taotlejale eluruumi eraldamata.

(3) Isikuga, kellele vallavalitsus haldusakti alusel eluruumi eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks üürileping, kuhu on märgitud eluruumi kasutamise tingimused ja tähtaeg.

(4) Eluruumi tagamise teenust osutatakse vaba munitsipaalpinna olemasolul.

Isikuid, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab ametiasutus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(1) Võlanõustamisteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

(1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

(2) Sotsiaalnõustamist korraldab ametiasutuse sotsiaalosakond. Õigus sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil valla elanikel.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui

1) lapsevanemad on surnud;

2) lapsevanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) lapsevanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on lapsevanemast eraldatud.

(3) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel otsustatakse eluruumi tagamise ja muude vajaduspõhiste tugiteenuste ning toetuste vajadus.

(4) Ametiasutus korraldab asendushooldusteenuse isikule, kelle eestkostjaks on määratud vald (edaspidi eestkostetav) või alaealisele isikule, kelle lapsevanem on andnud selleks nõusoleku.

(5) Abivajaduse hindamise käigus selgitatakse välja eestkostetava asendushooldusteenuse vajadus, ülalpidamiskohustusega isikud ning sobiva asendushooldusteenuse vorm ja osutaja.

(6) Sotsiaalosakonna spetsialistid valmistavad ette koostöös asendushooldusteenuse osutajaga asendushooldusteenuse osutamise lepingu tingimused konkreetsele isikule ning esitavad vastava korralduse eelnõu vallavalitsusele.

(7) Vallavalitsus määrab asendushooldusteenuse osutamise tingimused ja rahastamise korralduses. Korralduse ärakiri edastatakse teenuse osutaja e-posti aadressile.

(1) Lapsehoiuteenuse peamine eesmärk on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut. Samuti on lapsehoiuteenuse eesmärkideks: võimaldada lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegeleda teiste tegevustega; võimaldada kasutada peale lasteaia teisi lapsehoiuvorme, mis vastavad riigi kehtestatud miinimumnõuetele ja on lastele turvalised.

(2) Lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või lapsele perekonnas hooldamise teenuse pakkujal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias).

(3) Lapsehoiuteenust on õigus osutada tegevusluba omaval isikul.

(4) Lapsehoiuteenuse eest tasutakse riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele teenuste osutamiseks eraldatud vahenditest.

(1) Lapse hooldamine perekonnas on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

(2) Lapse hooldamine perekonnas toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.

Muud sotsiaalteenused on isiku toimetulekuks vajalik muu mitterahaline abi, mida ei saa käsitleda käesoleva korra § 22 lõike 1 punktides 1-11 ja lõikes 2 toodud teenustena.

(1) Vallas osutatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest, valla eelarvest ja annetustest.

(2) Käesolevas korras sätestatud juhtudel võib teenuse eest võtta tasu teenuse saajalt. Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(3) Teenuse osutamise eest võetava tasu tasub teenuse saaja või muu isik ametiasutuse poolt esitatava arve alusel.

(1) Riigi eelarvest eraldatud raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahalisi vahendeid kasutatakse puuetega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, sealhulgas

1) lapsehoiuteenuseks;

2) isikliku abistaja või tugiisikuteenuseks;

3) transporditeenuseks haridus-, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse;

4) nõustamisteenuseks (psühholoogiline nõustamine jm);

5) teraapiateks (füsioteraapia, psühhoteraapia jm);

6) varjupaigateenuse/tugikodu või turvatoateenuse eest tasumiseks;

7) tegevuskulude katmiseks haridusasutuses;

8) rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas ette nähtud teenuste, sh abivahendite võimaldamiseks;

9) intervallhoolduseks;

10) sotsiaalteenuste osutajate (sh lapsehoidjate) koolitamiseks;

11) eluruumide kohandamiseks;

12) osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks;

13) muude teenuste korraldamiseks või osutamiseks, mis aitavad parandada raske või sügava puudega lapse arengut ja pere toimetulekut.

(2) Käesoleva § lõikes 1 nimetatud sotsiaalteenusteks toetuse saamise õigus on raske või sügava puudega lapsel ja/või tema seaduslikul esindajal, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Viru-Nigula vallas.

(3) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta valla eelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

(1) Riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendeid kasutatakse

1) abivajavate isikute toimetulekut toetavate nõustamisteenuste korraldamiseks või sisseostmiseks;

2) puudega isiku eluruumi iseseisvalt toimetulemise kohandamiseks;

3) puudega isikutele abivahendite soetamiseks ja laenutamiseks iseseisva toimetuleku soodustamiseks;

4) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks;

5) isikliku abistaja teenuse korraldamiseks;

6) tugiisiku teenuse korraldamiseks;

7) varjupaiga ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumiseks;

8) lepingulisteks väljamakseteks uute sotsiaalteenuste osutajatele;

9) sotsiaalteenuse osutamiseks vajalike vahendite soetamiseks;

10) sotsiaalteenusepakkujate koolituskuludeks;

11) sotsiaalteenuse pakkumiseks vajalike sotsiaalpindade korrastamiseks;

12) puudega isikutele päevahoiuteenuse korraldamiseks või toetamiseks;

13) sotsiaalhoolekandega seoses täiendavate alatiste või mittekoosseisuliste töötajate tööle võtmiseks ning täiendava töökoormuse hüvitamiseks sotsiaaltöötajatele;

14) sotsiaaltöötajate tööalase- ja tasemekoolituse kulude katmiseks;

15) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;

16) sotsiaalhoolekandega seotud administreerimis- ja transpordikulude katmiseks;

17) sotsiaalhoolekandega seotud valla omandis olevate ruumide remondiks ja korrastamiseks, sealhulgas kaldteede ehitamiseks;

18) sotsiaalhoolekandega seotud projektide kaasfinantseerimiseks.

(2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

(1) Vald rahastab asendushooldusteenuse maksumust osas, mida eestkostetav või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isik ei ole võimeline tasuma oma varalise seisundi tõttu.

(2) Tasu asendushooldusteenuse eest kantakse asendushooldusteenuse osutaja pangakontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest teenuse osutaja arve alusel.

(3) Asendushooldusteenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt.

Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 27.06.2018 määrus nr 30 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord".

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.