Orissaare Vallavolikogu 19.06.2014 määruse nr 16 „Muhu ja Ida-Saaremaa valdade ühine jäätmehoolduseeskiri" muutmine

1) Vältima ohtlike jäätmete, korduskasutuspakendi, pakendijäätmete, probleemtoodete jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, kompostimiseks sobivate jäätmete ja taaskasutatavate jäätmete sattumist segaolmejäätmete hulka.

Täiendada jäätmehoolduseeskirja § 7 ja sõnastada see järgmiselt

Ettevõtlusega tegelevad isikud, mittetulundusühingud, sihtasutused ja seaduse alusel asutatud muud asutused, kelle tegevuse käigus võivad tekkida jäätmed või kes käitlevad jäätmeid, on täiendavalt kohustatud: /.../

Jäätmevaldaja elu- või tegevuskohaga väljaspool eeskirja § 8 sätestatud korraldatud jäätmeveo kohustusega ala, samuti jäätmevaldaja, kes eeskirja § 9 p 2 alusel on vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, peab segaolmejäätmed üle andma jäätmejaama või mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele või sõlmima segaolmejäätmete veolepingu jäätmeveoõigust omava ettevõttega.

Jäätmete tekkimise kohas tuleb olmejäätmetest eraldi koguda järgmised jäätmeliigid ja korraldada nende üleandmine kindlaksmääratud kogumiskohta või käesolevale eeskirjale vastav muu käitlemine

1) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu koodid 20 01*, 15 01 10*);

2) pakendid, sh paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09) ja muud jäätmeseaduse § 7. esitatud olmejäätmete mõistele vastavad pakendid;

3) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);

4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

5) paber ja kartong;

6) [Kehtetu]

7) [Kehtetu]

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);

10) metallid (20 01 40);

11) klaas (20 01 02)

12) puit (20 01 38);

13) plastid (20 01 39) alates 01.01.2017.

14) bioloogilised mittelagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 02, 20 02 03) alates 01.01.2017;

15) tekstiil (20 01 10, 20 01 11) alates 01.01.2017.

Teha muudatus jäätmehoolduseeskirja § 24-27 jättes paragrahvides toodud jäätmejaama asukoha määratlused (Maasi ja Kudjape) välja, jättes sõnastusse üldistatult „jäätmejaam“.

(1) Plasti- ja klaasijäätmed, välja arvatud pakendijäätmed, tuleb viia jäätmejaama või anda üle mõnele muule vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele.

(2) Metallijäätmed tuleb viia vanametalli kokkuostu või viia jäätmejaama.

(3) Puidujäätmed, tekstiilijäätmed ning bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (kivid, pinnas) ning puidujäätmed tuleb võimalusel taaskasutada tekkekohas või anda üle vastavat liiki jäätmeid koguvale ettevõttele. Puidujäätmeid võib põletada ainult eeskirja § 49 sätestatud korras.

(4) Jäätmevaldaja, kellele ei ole väljastatud jäätmeluba või kompleksluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on kohustatud kogutud ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale isikule.

(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, patareid ja akud, elavhõbedalambid, kraadiklaasid, tulekustutid, aerosoolpakendid jm.), välja arvatud asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid ja isolatsioonimaterjalid, saavad eraisikud elukohaga eeskirja § 1 lg 1 sätestatud piirkonnas tasuta üle anda (vt eeskirja Lisa 1)

1) Maasi jäätmejaama;

2) Kudjape jäätmejaama;

3) avalikesse kohtadesse paigutatud ja vastavalt tähistatud ohtlike jäätmete kogumismahutitesse vastavalt neis vastuvõetavatele jäätmeliikidele;

4) ohtlike jäätmete kogumispunktidesse;

5) liikuva ohtlike jäätmete kogumispunkti peatumise kohal olevasse kogumisautosse vastavalt eelnevalt teavitatud kuupäevale ja kellaajale.Alampunkti tekst

(5) Asbesti sisaldavatest ehitusmaterjalidest või isolatsioonimaterjalidest tekkinud jäätmed tuleb viia kas jäätmejaama või anda üle mõnele muule jäätmekäitlusettevõttele. Eraisikute poolt Maasi jäätmejaama toodud asbesti sisaldavad eterniidijäätmed võetakse vastu tasuta, kui jäätmete päritolu järgne kohalik omavalitsus seda võimaldab.

Tunnistada kehtetuks jäätmehoolduseeskirja § 31 lg 1.

(4) Jäätmejaamadesse eraisikute poolt tasuta ära antud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete käitlemise kulud kannab vastav omavalitsus, millise haldusterritooriumil asub jäätmevaldaja elukoht.

(1) Jäätmevaldaja on kohustatud eraldi koguma ehitustegevuse käigustekkivad ehitus - ja lammutusjäätmed, sealjuures tuleb liigiti koguda

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

2) puidujäätmed, kui neid on võimalik suunata taaskasutusse;

3) paber ja kartong, kui neid on võimalik suunata ringlussevõttu;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips jne), kui neid on võimalik suunata taaskasutusse.

(2) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt jäätmeseaduses ning Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määrusega nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded¹“ kehtestatud nõuetele.

(4) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja on kohustatud korraldama üleantud jäätmete taaskasutamise võimalikult suures ulatuses.

(5) Kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba või kompleksluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Jäätmete põletamine on keelatud, välja arvatud järgmistel juhtudel

1) majavalduse küttesüsteemis võib põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning tule hakatamiseks väikestes kogustes paberit ja pappi;

2) lahtises tules on lubatud põletada immutamata ja värvimata puidujäätmeid ning biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ajavahemikul 1. oktoober kuni 15. mai kooskõlas siseministri 30.08.2010 määrusega nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“ ning naabreid mitte häirides.

Tunnistada kehtetuks jäätmehoolduseeskirja § 50.

1) jäätmeluba omav isik või Keskkonnaametis jäätmevedajana registreeritud isik;

(3) Ohtlike jäätmete veoks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja vastav jäätmeluba või kompleksluba, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud ohtlike jäätmete veoks ning Päästeameti päästetöö käigus jäätmete kogumisel ja veol.

Kustutada jäätmehoolduseeskirja Lisas 1 viide reoveesette ja käimlajäätmete vastuvõtukohtadele, kaasajastada tootjavastutusorganisatsioonide ning pakendiorganisatsioonide andmeid.

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist

(2) Määruse § 4 punkte 11-13 rakendatakse alates 1. jaanuar 2017. a.