Kanepi valla põhimäärus

(1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise, muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

(2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.

(1) Kanepi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Kanepi Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatud täitevorgan.

Kanepi valla elanik on isik, kellel Eesti Rahvastikuregistri järgi on elukohaks Kanepi vald.

(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras.

(2) Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda.

(3) Valla halduskeskus asub Kanepi alevikus, aadressil Turu põik 1, Kanepi alevik,

Kanepi vald, 63101 Põlvamaa. Valla halduskeskuse asukoha muutmise otsustab volikogu, kusjuures otsuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(4) Valla territoorium jaguneb 1 alevikuks ja 21 külaks: Erastvere küla, Heisri küla, Hino küla,

Hurmi küla, Jõgehara küla, Jõksi küla, Kaagna küla, Kaagvere küla, Karste küla, Koigera küla, Kooraste küla, Lauri küla, Magari küla, Näräpää küla, Peetrimõisa küla, Piigandi küla, Põlgaste küla, Rebaste küla, Soodoma küla, Sõreste küla ja Varbuse küla ning Kanepi alevik.

(1) Kanepi valla vapi sinisel kilbil on vapitüvest tõusev nõgus teravik, saatena paremal tammeleht ja vasakul kannel; teraviku kohal kaheksaharuline täht-kõik hõbedased.

(2) Kanepi valla lipp on ruudukujuline vapilipp, normaalmõõtmed 105x105 cm.

(3) Kanepi valla vapi värvilised, must-valged ja reljeefsed kujutised peavad vastama

riigisekretäri poolt 18. novembril 1997 kinnitatud Kanepi valla vapi kirjeldusele.

(4) Kanepi valla vapi kujutist kasutavad dokumendiplankidel vastavalt standardile

volikogu, vallavalitsus ja valla hallatav asutus.

(5) Kanepi valla vapi kujutist võib vallavalitsus kasutada valla autasudel, meenetel,

ametimärkidel, ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel ning valla piiritähistel.

(6) Kanepi valla vapi kujutise kasutamine vimplitel, kleebistel, siltidel, meenetel,

trükistel jm. peab eelnevalt olema kooskõlastatud Kanepi Vallavalitsusega.

(7) Kanepi valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine

tööstustoodete kujundamisel on keelatud.

(8) Kanepi valla lipp peab vastama riigisekretäri 18. novembril 1997 kinnitatud valla lipu

kirjeldusele.

(9) Kanepi valla lipu võivad heisata kõik Kanepi valla kodanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidlasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti. Heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 nõuetele, olema puhas ja terve.

(10) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest; seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest.

Heisatud lipul peab lipukanga serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(11) Kanepi valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel rahvuspühadel,

19. detsembril omavalitsusliku staatuse saamise päeval, perekondlike sündmuste ja

tähtpäevade puhul ning muude sündmuste puhul, milleks sellekohase korralduse annab Kanepi Vallavalitsus.

(12) Lipu heiskamisel leinalipuna, kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa must lint või heisatakse lipp poolde masti.

(13) Kanepi Vallavalitsuse hoone ees võib Kanepi valla lipp olla heisatud koos riigilipuga ööpäevaringselt.

(14) Kasutamiskõlbmatuks muutunud valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

(15) Kanepi valla vapi ja lipu kasutamine ärilistel eesmärkidel toimub Kanepi Vallavalitsuse korralduse alusel.

Kanepi valla tunnustusavaldused

1) Aukodanik antakse vallapoolse erilise austusavaldusena ja tunnustusena üksikisikule, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on pikema perioodi vältel silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on oluliselt mõjutanud Kanepi valla arengut. Valitakse Aukodaniku statuudi alusel (Lisa 1)

2) Aasta Tegija antakse tunnustusena üksikisikule või ettevõttele, kelle töö, tegevus ja isiklik eeskuju majanduse, kultuuri, hariduse, spordi, sotsiaal- või mõnes muus valdkonnas on aasta jooksul silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja kes on oluliselt mõjutanud Kanepi valla arengut. Valitakse Aasta Tegija statuudi alusel (Lisa 2)

3) Vallavolikogu- ja vallavalitsuse tänukiri antakse üksikisikutele, valla asutuste töötajatele, vallavalitsuse teenistujatele ja juriidilistele isikutele teenete eest valla arendamisel. Tänukirjade vormistamise ja arvestuse teostab vallavalitsus (Lisa 3)

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil.

(4) Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena.

(1) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälte-enamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.

(4) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel volikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine.

(1) (1 ) Volikogu moodustab revisjonikomisjoni, eelarve- ja majanduskomisjoni, hariduse-, kultuuri- ja noorsookomisjoni, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ning ettevõtluse- ja arengukomisjoni. Komisjonide tegevusvaldkond ja töökorraldus kinnitatakse komisjonide põhimäärusega.

(2) Volikogu komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega. Komisjoni teised liikmed kinnitatakse volikogu häälteenamusega komisjoni esimehe esildusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(3) Kõik volikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst.

(4) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek protokollitakse ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik.

(3) Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitoritegevuse seaduses kehtestatud nõuetele, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(5) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(6) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud

korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel

(7) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti

suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule seitse päeva enne volikogu istungit otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(8) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(9) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu

istungil.

(10) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud.

(3) Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

(4) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

(5) Fraktsioon võib esitada enda pooltkandidaate kõigil isikuvalimistel.

(6) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte ning teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta kuni päevakorra kinnitamiseni.

(7) Enne hääletamist on fraktsioonil õigustaotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata.

(8) Fraktsiooni sisemine töökorraldus kehtestatakse fraktsiooni poolt.

(1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu eelviimasel neljapäeval. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

(2) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõudega ja lisamaterjalidega saadetakse e-postiga või posti teel volikogu liikmetele. Käesolevas punktis toodud etteteatamise tähtaega ei rakendata volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumisel.

(3) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema

äraolekul vanim volikogu liige.

(4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu

esimees, tema puudumisel aseesimees või nende mõlema puudumisel vanim volikogu liige.

(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu teeb otsuseid poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24, 251 ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(7) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja

protokolli vormistamine toimub seaduses sätestatud korras.

(8) Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid.

(2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev- korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra.

(4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel

üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

(5) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud seaduses kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni.

(1) Kanepi Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline.

(2) Vallavalitsuse koosseisu kinnitab (v.a. vallasekretär) vallavanema ettepanekul vallavolikogu volituste ajaks.

(3) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(4) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(5) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(6) Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras.

(1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana.

(2) Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega.

(3) Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul.

(4) Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. Vallavanem saab volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval.

(2) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

(3) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

(4) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemialasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid. (jõustub 01.04.2013)

(5) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud. (jõustub 01.04.2013)

(6) Vallavanema või valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning

neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni. (jõustub 01.04.2013)

(7) Vallavanema või valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras.

Lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(jõustub 01.04.2013)

(8) Kui vallavanema või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud

töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

(jõustub 01.04.2013)

(9) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(10) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(11) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(12) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(13) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

(14) Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt

(jõustub 01.04.2013)

(15) Käesoleva paragarahvi lõikes 14 sätestatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(jõustub 01.04.2013)

(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon).

(2) Komisjoni koosseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega.

(3) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab

osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning neile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Valitsuse komisjoni koosoleku protokoll on kättesaadav seaduses sätestatud ulatuses

vallavalitsuses.

(5) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.

(6) Valitsuse komisjoni esimehele ja liikmetele tasu suuruse määrab valitsus oma korraldusega.

(1) Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt

antud pädevusele;

3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning

vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme

vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi.

8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühisngus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas määruses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses. (jõustub 01.04.2013)

(3) Volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistukohustuse rikkumise. (jõustub 01.04.2013)

(4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär.

(5) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

(1) Vallavanema valib volikogu neljaks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele.

(2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku korkursi.

(3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

(4) Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes omab kõrgharidust ja valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vallavanemaks ei või valida isikut, kellel on karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(5) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale.

(6) Vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(7) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordus-hääletamine. Kordushääletusel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordus-hääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras.

(2) Vallasekretär

1) juhib vallakantselei tegevust, esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja avalikustamist;

5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

6) hoiab valla vapipitsatit;

7) osaleb valitsuse istungite dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

8) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;

11) täidab teisi seaduse, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.

(3) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigis kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;

3) kellele on Vabariigi valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastava tunnistuse ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

(4) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõuetele ning ühele lõike 3 punktides

1-3 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 2011. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud vallasekretäri puhul, kes jätkab 2011. aasta 1. jaanuaril teenistust sama kohaliku omavalitsuse üksuse vallasekretärina.

(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.

(2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse

valimise kord, kandidaatidele esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasisese aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(1) Valla ametiasutus on vallavalitsus. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

(3) Valla ametiasutuse teenistujate teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kinnitab volikogu. Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

(4) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Vald võib olla osanik või aktsionär äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

(5) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(6) Vallavalitsuse hallatava asutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel. Töölepingu sõlmib, muudab ja lõpetab vallavanem.

(7) Vallavalitsuse hallataval asutusel on oma eelarve, pitsat ja sümboolika, finantseeritakse valla eelarvest.

(1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt seadusele ning nende algatamise õigus on

1) vallavolikogu liikmel;

2) vallavolikogu komisjonil;

3) vallavolikogu fraktsioonil;

4) vallavalitsusel;

5) vähemalt ühel protsendil Kanepi valla elanikel.

(2) Volikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel www.kanepi.ee– dokumendiregister.

(3) Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.

(4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustused ja vastutuse suurenemise.

(5) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest.

(1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse valla kantseleis, valla raamatukogudes, valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ning need on kättesaadavad kõigile isikutele. Valitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud ametiasutusesiseseks kasutamiseks.

(3) Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(5) Määrustele ja teistele valitsuse dokumetidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.

(6) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu ja valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(6) Volikogu ja valitsuse protokollid on paberkandjal kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla veebilehel dokumendiregistri kaudu ja on kättesaadavad igaühele.

Volikogu protokoll avalikustatakse hiljemalt kümnendal päeval pärast volikogu istungit.

(7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on

seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutusesiseseks kasutamiseks.

(1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon.

(2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule.

(3) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallakantseleisse või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupäijale vastatakse kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil.

(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

( 5)Õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab vallakantselei.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust

kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja

kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu.

(3) Lõikes 2 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks.

Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist tema ühe kuu keskmise palga ulatuses.

(1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

(3) Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

(4) Arengukava projekti koostab vallavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu kehtestab arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

(5) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(6) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada

1) kui territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(8) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogudes, vallakantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule.

(9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveastale eelneva aasta

01. oktoobriks.

(10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

(11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide koosolekute protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelaseisva eelarveaasta kohta.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalituse üksuse finatsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

(3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse,

eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(4) Volikogu kehtestab eelarve koostamise, täitmise, vastuvõtmise ja tegemata jäänud

väljaminekute kavandamise korra.

(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(2) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(3) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(4) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) esitab hiljemalt 1. oktoobriks vallavalitsuse valdkondade eest vastutavatele isikutele ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele vormid järgneva eelarveaasta tulu- ja kulueelarvete koostamiseks.

(2) Valla eelarve eelnõu koostamiseks esitavad vallavalitsuse valdkondade eest vastutavad isikud ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid vallavalitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks kirjalikult põhjendatud ettepanekud, võttes aluseks valla arengukava ja eelarvestrateegia ning asutuse arengukava ja teised antud valdkonda reguleerivad õigus- ja haldusaktid.

(3) Vallavalitsus koostab valla esialgse tasakaalustatud eelarve käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepanekuid arvestades 15. novembriks ning teatab kulude piirsumma eelseisva eelarveaasta kohta valdkondade eest vastutavatele isikutele ja vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidele. Valdkondade eest vastutavad isikud ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid esitavad vajadusel eelarvele täpsustused või vastulaused koos põhjendustega.

(4) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt 1. detsembril.

(5) Eelarve võetakse vastu seaduses sätestatud korras ning arvestades käesolevas määruses sätestatut.

(6) Eelarve eelnõu peab enne vastuvõtmist olema arutamisel vähemalt kahel volikogu istungil ja läbima kaks lugemist. Eelarve võib vastu võtta ka teisel lugemisel, kui ei ole esitatud muudatusettepanekuid.

(7) Eelarve eelnõu muutmiseks on kahe lugemise vahel volikogu liikmetel õigus esitada muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekud esitatakse pärast eelarve 1. lugemise lõppemist eelarvekomisjoni ettepanekul volikogule hiljemalt 2 nädalat enne järgmise volikogu toimumist. Ettepanekud eelarve muutmiseks esitada eelarve- ja majanduskomisjonile kirjalikult vallakantseleisse või vallavalitsuse e-posti aadressile vald@kanepi.ee.

Vallavalitsusel on õigus kahe lugemise vahel Eesti Vabariigi seaduste või nende alusel antud õigus- ja haldusaktidest tulenevad valla eelarvet mõjutavad muudatused eelarve eelnõusse sisse viia, informeerides sellest eelarve- ja majanduskomisjoni esimeest.

(8) Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise, kulude ümberjaotamise või finantseerimistehingute muutmise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepanekule annab oma arvamuse vallavalitsus.

(9) Volikogu võtab eelarve vastu määrusega.

(10) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(11) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(12) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksamas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

(13) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja see tuleneb

1) õigusaktist;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1-3, 5-52

ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;

4) kohtuotsusest.

Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel.

Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(3) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad;

3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 nimetatud sihtostarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(6) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja see tuleneb

1) õigusaktist;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõike 2 punktides 1-3, 5-52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) kohtuotsusest.

(7) Vallavalitsus võib kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 24 lõikest 2 tulenevaid väljaminekuid teha enne lisaeelarve vastuvõtmist.

(8) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab volikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates.

(1) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel anda laenu ainult kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(2) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandmisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otsatrbel.

(3) Vald võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning teisi kohustusi kohaliku omavalitsuse üksuse finanstjuhtimise seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib vald võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või

lisaeelarve vastuvõtmist.

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku

põhjendatud taotlusel on volikogul õigus isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(5) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord.

(6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(7) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus.

(8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid.

(9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab volikogu.

(2) Vald võib talle riigi poolt tasuta antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kehtestatud korras.

(3) Vallavara üle peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamises.

(4) Vallavara kasutatakse avalikuks otstarbeks, valitsemise otstarbeks ja kasu saamiseks. Vallavara antakse tasu eest või tasuta kasutada enampakkumise korras, eelläbirääkimistega pakkumise korras ja otsustuskorras.

(5) Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil vara kolmandate isikute

omandisse andmine ning see toimub vallavara valitsemise korras sätestatud tingimustel.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole

juriidilised isikud. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

(2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsuatb osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik.

(4) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

Volikogu ja valitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste või -väärtuste säilimine.

Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja volikogu õigusaktides sätestatud korras.

Põhimääruse võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälte-enamusega.

(1) Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 21.03.2002 määrus nr 2 “Kanepi valla vapi ja lipu kasutamise kord”.

(2) Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 19. 12. 2002 määrus nr 25 “Kanepi valla põhimääruse kinnitamine”, Kanepi vallavolikogu 23.09.2004 määrus nr 13 “Kanepi valla põhimääruse muutmine”, Kanepi Vallavolikogu 19.01.2006 määrus nr 4 “Kanepi valla põhimäärus”, Kanepi Vallavolikogu 18.05.2006 määrus nr 22 “Kanepi valla põhimääruse muutmine”, Kanepi Vallavolikogu 22.01.2009 määrus nr 1 “Kanepi valla põhimääruse muutmine”, Kanepi Vallavolikogu 18.03.2010 määrus nr 10 “Kanepi valla põhimääruse muutmine”, Kanepi Vallavolikogu 26.01.2012 määrus nr 1 “Kanepi valla põhimääruse muutmine”.

Määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.