Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse põhimäärus

Määrusega kehtestatakse Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse (edaspidi keskus) ametlik täielik nimi ja asukoht, keskuse liik vastavalt huviharidusstandardile, keskuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, keskuse juhtimis- ja õppekorraldus, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, keskuse finantseerimise alused, alused keskuse ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise kord.

Keskuse nimi on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Ametlik lühend on Valga KHK.

Keskuse aadress on Kesk tänav 1, Valga linn, Valga vald, Valga maakond, Eesti Vabariik.

(1) Keskus on Valga Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Valga Vallavolikogu (edaspidi volikogu).

(2) Keskus on haridus- ja kultuuriasutus, mis organiseerib kultuuri- ja huvitegevust Valga vallas. Keskus tegutseb huvikooli seaduses sätestatud registreeringu alusel.

(3) Keskuse kõrgemalseisev asutus on vallavalitsus. Keskuse tegevust juhendab ja koordineerib kultuuri- ja haridusteenistus vallavalitsuses.

(4) Keskus tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemi registreeringu alusel. Õppekavade registreerimine taotletakse huvikooli seaduses sätestatud korras.

(5) Keskus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, Valga valla õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

(1) Keskusel on oma koduleht ning õigus kasutada Valga valla logoga või vapiga ja oma nimega pitsatit.

(2) Keskus võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab keskuse direktor kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.

Keskuse õppekeeleks on eesti keel.

(1) Asjaajamine keskuses toimub vastavalt keskuse asjaajamiskorrale, mille kinnitab keskuse direktor oma käskkirjaga.

(2) Keskuse asjaajamise keel on eesti keel.

(3) Keskuse raamatupidamist korraldab vallavalitsuse rahandusteenistus.

Keskuse põhimääruse kinnitab ja muudab volikogu.

(1) Keskuse tegevuse eesmärgiks on Valga valla elanike kultuuriline teenindamine, huvialahariduse omandamise võimaldamine, lastele ja noortele arendavateks tegevusteks tingimuste loomine ning vaba aja veetmise võimaluste pakkumine nii kultuuri kui ka meelelahutuse valdkondades.

(2) Eesmärkidest tulenevalt on keskuse põhiülesanneteks

1) eesti rahvuskultuuri säilitamine ja arendamine;

2) haridus-ja kultuuriürituse korraldamine;

3) haridus- ja kultuurialaste projektide korraldamine;

4) näituste, väljapanekute korraldamine;

5) professionaalse kunsti vahendamine;

6) teiste rahvuste kultuuripärandi tutvustamine;

7) kinoalase tegevuse korraldamine;

8) huvihariduse võimaldamine;

9) konverentside ja seminaride korraldamine.

(3) Keskus võib pakkuda tasulisi teenuseid, kui see toetab ja ei takista põhiülesannete täitmist.

Keskuse struktuuri moodustavad järgmised struktuuriüksused

1) kultuur;

2) huviharidus;

3) kino.

(1) Kultuurialase tegevuse ülesandeks on pakkuda võimalust sisustada vaba aega läbi kultuurialase teenindamise.

(2) Huvihariduse ülesandeks on laste ja noorte loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine läbi erinevate huviringide tegevuse.

(3) Kinoalase tegevuse eesmärgiks on pakkuda võimalust osa saada filmikunstist.

(1) Õpe keskuses toimub õppuri tööst, alus-, põhi-, kesk-, kutse- ja kõrgharidust või tööalast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2) Õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud keskuse õppekava.

(3) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on keskuse direktori kinnitatud õppekava ja tunniplaan, millega määratakse keskuse õppe-eesmärgid, -vormid, -meetodid, -mahud ning -sisu.

(4) Õppe korraldamise aluseks on õppekava.

(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab keskus huvihariduse andmiseks õppekava erinevatele huviringidele.

(2) Õppekavaga sätestatakse

1) õppe eesmärk ja kestus;

2) õppeainete loendid;

3) ainekavad.

(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

(1) Õppekava kinnitab keskuse direktor käskkirjaga.

(2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõud heaks kiitma keskuse hoolekogu ja õppenõukogu.

(3) Õppekava registreerimiseks on keskuse direktor pärast õppekava kinnitamist kohustatud õppekava 5 tööpäeva jooksul esitama vallavalitsuse kultuuri- ja haridusteenistusele.

(4) Keskuse õppekava ja selle muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(5) Ettepanekuid keskuse õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha vallavalitsus või tema poolt selleks volitatud ametiisik, keskuse hoolekogu või Õppenõukogu.

(6) Muudatused õppekavades kinnitab keskuse direktor, arvestades õppenõukogu ja hoolekogu seisukohti.

(7) Keskuse õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

Keskusesse vastuvõtmise, keskusest väljaarvamise ning keskuse lõpetamise tingimused ja korra

kehtestab vallavalitsus.

Õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kehtestab vallavalitsus.

(1) Õppeaasta algab septembrist ja kestab järgmise kalendriaasta 1. juunini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodist ja õppevaheaegadest.

(1) Õppeperiood on vähemalt 158 kalendripäeva.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on poolaasta ja õppetund.

(3) Õppeperiood jaguneb kaheks poolaastaks.

(4) Talvine õppevaheaeg on üldhariduskooli talvise õppevaheajaga samal ajal ning see on igaks õppeaastaks määratud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.

(5) Õppetunni pikkus on 45 minutit.

(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab keskuse direktor.

(1) Keskust juhib direktor, kes peab tagama keskuse tulemusliku toimimise ja töö, vastutab keskuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Keskuse direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu vallavanem või selleks tema poolt volitatud ametiisik.

(3) Direktor

1) teostab tehinguid põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires;

2) juhatab keskuse õppenõukogu;

3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud keskuse töötajatega;

5) kinnitab keskuse asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

6) kinnitab huvialade õppekavad, nende muudatuse, lisamise ja sulgemise;

7) koostab keskuse eelarve kooskõlas volikogu poolt kehtestatud korraga;

8) esitab vähemalt üks kord aastas keskuse tegevuse aruande keskuse hoolekogule;

9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

10) lahendab muid huvikooli seadusega, käesoleva põhimäärusega ja ametijuhendiga tema pädevusse antud küsimusi.

(4) Keskuse tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja keskuse põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju.

(5) Keskusel on arengukava, mille koostamise eest vastutab keskuse direktor ja mille kinnitab volikogu.

(1) Keskuse õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

(3) Õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud keskuse töötajad.

(4) Õppenõukogu tööd juhib keskuse direktor.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku keskuse direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

(5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija.

Keskuse hoolekogu on keskuse juures tegutsev üksus, kelle ülesanne on teha ettepanekuid keskuse direktorile ja vallavalitsusele keskuse arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(1) Keskuse hoolekogu kinnitab vallavalitsus. Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.

(2) Hoolekogusse peavad kuuluma volikogu ja vallavalitsuse esindaja, õppenõukogu otsusel vähemalt kaks õppe- ja kasvatustegevusega seotud keskuse töötajat (v.a keskuse direktor), õppurite esindaja ja lastevanematest vähemalt kaks esindajat ning keskust toetava organisatsiooni esindaja. Õpilasomavalitsuse olemasolul ka selle esindaja.

(3) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub kokku keskuse direktor.

(4) Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

Hoolekogu

1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks keskuse tegevuse üle;

2) kuulab ära keskuse direktori aruande keskuse tegevuse ja eelarve täitmise kohta;

3) kuulab ära ja annab hinnangu direktori koostatud eelarveprojektile;

4) teeb ettepanekuid huviala õppekava või õppekorralduse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid keskuse põhimääruse muutmiseks;

6) annab arvamuse arengukava või selle muutmise eelnõule.

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt viis tööpäeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

(5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

(6) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Vastu võetud otsustest teavitatakse keskuse juhtkonda.

(7) Hoolekogu koosolekud protokollitakse.

(1) Keskuse töötajad on õppe-, kasvatus- ja kultuuritegevusega seotud töötajad.

(2) Keskuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab keskuse direktor käskkirjaga kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega.

(3) Keskuse töötajate õigused, kohustused, vastutus ja tööülesanded sätestatakse töölepingus, tööülesannete kirjelduses, sisekorraeeskirjas ja teistes dokumentides.

(4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse keskuse sisekorraeeskirjas. Sisekorraeeskirja kinnitab keskuse direktor.

(1) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne keskusesse õppima asumist ja õppimise ajal keskuse õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;

2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;

3) osaleda valitud esindaja kaudu keskuse hoolekogu tegevuses;

4) kasutada muid seaduse ja Valga valla õigusaktidega kehtestatud õigusi.

(2) Õppur on kohustatud

1) järgima keskuse kodukorda;

2) hoidma keskuse kasutuses olevat vara;

3) täitma muid seaduses ja Valga valla õigusaktidega sätestatud kohustusi.

(3) Keskus tagab õppuri keskuses viibimise ajal tema tervise kaitse.

(1) Keskuse valduses olev vara on Valga valla omand.

(2) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Keskuse tegevust finantseeritakse Valga valla eelarvest ning muudest allikatest saadud vahenditest.

(2) Muudest allikatest saadud vahendid

1) eraldised riigieelarvest;

2) lastevanematelt osaliseks õppekulude katteks võetav õppetasu, mille määrad kinnitab keskuse hoolekogu ettepanekul volikogu;

3) laekumised sihtfondidest;

4) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused;

5) teenuse osutamisest ja lisategevusest laekuvad rahalised vahendid.

Riiklikku järelevalvet keskuse õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel kooli asukohajärgne vallavanem.

(1) Keskuse ümberkorraldamine käesoleva põhimääruse mõistes on keskuse ühinemine või keskuse jagunemine.

(2) Keskuse ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu seadusega ettenähtud juhtudel ja viisil.

Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 25. november 2016 määrus nr 57 „Valga Kultuuri-ja Huvialakeskuse põhimääruse kinnitamine“.

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.