Jõgeva valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord

(1) Käesolev kord sätestab Jõgeva valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise õiguslikud alused.

(2) Käesolevat korda kohaldatakse koos Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega.

(1) Vallavara on vallale kuuluv kinnis- ja vallasvara, s. o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Vallavara kasutamisest ja käsutamisest saadav tulu kuulub vallale kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

(3) Korteriomandile rakendatakse käesolevas korras vallasasja kohta sätestatut.

(1) Vallavara valitsemine on vara suhtes omandiõiguse korraldamine omaniku poolt käesoleva korraga antud õiguste piires.

(2) Vallavara valitsejad on

1) vallavolikogu;

2) vallavalitsus;

3) vallavalitsuse hallatavad asutused;

4) Jõgeva valla poolt moodustatud sihtasutused;

5) Jõgeva vallale kuuluvad äriühingud, kus valla osalus on suurem kui 50%.

(3) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik.

(4) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutusse antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

(5) Vallavara majandamisega seotud lepingud, sh üürilepingud, sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast korrast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.

(6) Vallavara üleandmise ühelt valitsejalt teisele otsustab kinnisvara puhul vallavolikogu ja vallasvara puhul vallavalitsus.

(7) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valitsejalt teisele toimub kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, bilansilise väärtuse ning üleandmise õigusliku aluse kohta.

(8) Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele.

(1) Vallavara arvestust korraldab vallavalitsuse raamatupidamine õigusaktides sätestatud korras.

(2) Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valitsejatel ja kasutajatel, kes peavad vastavalt nõudmisele esitama andmed tema valduses oleva vallavara kohta vallavalitsusele.

(3) Vallavara inventeerimine toimub valla raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.

(1) Vallavara omandatakse avalikuks otstarbeks, kohaliku võimu teostamiseks või tulu saamiseks.

(2) Vallavara omandatakse

1) ostmise teel;

2) riigi poolt vara tasuta üleandmise teel;

3) pärandvara vastuvõtmise teel;

4) kingi vastuvõtmise teel;

5) peremehetu ehitise hõivamise korras;

6) muul seadusega sätestatud viisil.

(3) Vallavara omandamise otsustab

1) vallavolikogu, kui omandatakse kinnisvara või vallavara omandamine ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarves;

2) vallavanem, kui omandatakse vallasvara väärtuses kuni 1500 eurot (käibemaksuta);

3) vallavalitsuse hallatav asutus, kui omandatakse vallasvara tema käsutusse antud eelarveliste vahendite piires;

4) vallavalitsus kõigil ülejäänud juhtudel.

(4) Ostueesõiguse kasutamise otsustab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul.

(5) Kingi vastuvõtmise kinnisvara osas otsustab vallavolikogu, muudel juhtudel vallavalitsus.

(6) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud isik. Kui vallavara omandamine kuulub vallavalitsuse hallatava asutuse pädevusse, sõlmib lepingu hallatava asutuse juht.

(7) Vallale tasuta üle tulnud vara hindamise korraldab vallavalitsus ja vara võetakse vallavarana arvele vara hariliku väärtuse järgi.

(1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu.

(2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus.

(3) Muu rahaliselt hinnatava kohustuse võtmise otsustab

1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi pikemaks perioodiks kui üks eelarveaasta;

2) muudel juhtudel vallavalitsus.

(4) Laenulepingu või muu rahaliselt hinnatavat kohustust sisaldava lepingu sõlmib vallavanem või tema volitatud isik.

(1) Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine.

(2) Vallavara kasutatakse

1) avalikuks otstarbeks;

2) kohaliku võimu teostamiseks;

3) tulu saamiseks.

(1) Avalikul otstarbel kasutatav vallavara on avalikud asjad, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kättesaadavad igaühele nagu avalikud teed, tänavad, pargid, haljasalad, veekogud, rannad jm ja mille kasutamist ei ole seaduste või vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega piiratud.

(2) Vallavalitsus võib kinnitada avalikuks otstarbeks kasutatava vallavara kasutamise tingimused.

(3) Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta, kasutamise tingimused ja piirangute avalikustamise.

(4) Asi, mis väliselt sarnaneb avalikult kasutatava vallavara asjaga, kuid mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, peab olema looduses piirimärkidega ja tõketega tähistatud kui eraasi.

(1) Kohaliku võimu teostamiseks kasutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ja valla hallatavatele asutustele õigusaktidega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

(2) Kui vallavara ei ole vajalik kohaliku võimu teostamiseks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele ühe kuu jooksul pärast vastava omapoolse otsuse tegemist. Sellise vara edasise kasutamise otsustab vallavalitsus. Kinnisvara edasise kasutamise kohta teeb otsuse vallavolikogu.

(1) Vallavara, mida ei kasutata avalikul otstarbel ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, kasutatakse üldjuhul tulu saamiseks.

(2) Tulu saamiseks paigutatakse vallavara osalusena ettevõtlusesse, antakse rendile või üürile.

(1) Vallavara kasutusse andmine toimub tasu eest või tasuta.

(2) Tasu eest kasutusse andmine toimub avaliku või piiratud suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras.

(3) Vallavara kasutusse andmise otsustab

1) vallavolikogu, kui kasutusse antakse kinnisvara või kui vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega;

2) vallavalitsuse hallatava asutuse juht, kui kasutusse antakse inventari või vastava vallavara valitseja kasutuses olevaid ruume. Inventari ja ruume võib kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks ja kasutusse andmise tähtaeg ei ületada 30 ööpäeva;

3) vallavanem vara bilansilise maksumusega kuni 1500 eurot ja ruumide kasutusse andmisel vallavalitsuse poolt hallatavates hoonetes;

4) muudel juhtudel vallavalitsus.

(4) Aiasaaduste kasvatamise eesmärgil kuni 0,2 ha suuruste maatükkide tasuta või tasu eest kasutusse andmise otsustab vallavalitsus.

(5) Vallavara kasutusse andmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 ja 3 toodud juhul, korraldab vallavalitsus määrates kasutusse andmise tingimused, enampakkumise puhul pakkumise viisi, tingimused ja alghinna.

(6) Vallavara kasutusse andmine võib olla tähtajaline või tähtajatu.

(7) Eluruumide üürile andmine toimub vastavalt käesoleva korra § 18 sätestatule.

(8) Vara antakse kasutusse kasutuslepinguga.

(9) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse valitsemisel oleva vara üüri või rendi hinnad kinnitab vallavalitsus.

(1) Vallavara võib tasuta kasutada anda

1) hoolekande- ja sotsiaalasutustele;

2) heategevuslikele organisatsioonidele;

3) Eesti Vabariigi riigivõimuorganitele;

4) mittetulundusühingutele ja liitudele;

5) sihtasutustele;

6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;

7) juriidilistele isikutele, kus valla osalus ületab 51% selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub vähemalt 51% aktsiatega või osakutega määratud häältest;

8) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel.

(2) Vara tasuta kasutamise lepingus tuleb fikseerida kasutaja vastutus vara säilimise eest ning poolte osalus varaga seotud kulutuste (kindlustus, küte, valve, remont vms) katmisel.

(1) Vallavara kasutusse andmise enampakkumise korras korraldab vallavalitsus ja määrab enampakkumise tingimused. Enampakkumise tingimustes peab sisalduma

1) kasutusse antava vara nimetus, vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht;

2) enampakkumise viis (avalik või piiratud, suuline või kirjalik või läbi viidav vastavas internetiportaalis), kirjalike enampakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;

3) enampakkumise toimumise koht ja aeg;

4) kasutamise tasu alghind (kui on määratud), osavõtumaks ja tagatisraha (kui on määratud);

5) osalejate ring piiratud enampakkumise korral;

6) objekti kasutusotstarve;

7) nõuded pakkumiste vormistamiseks;

8) muud tingimused enampakkumisel osalemiseks ja kasutuslepingu sõlmimiseks.

(2) Alghinda ei pea määrama, kui kasutusse antava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud või kui alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist.

(3) Vara kasutusse andmisest enampakkumise korras annab korraldaja sellest teada vähemalt ühes kohalikus ajalehes ja valla koduleheküljel. Teade ajalehes avaldatakse vähemalt 10 kalendripäeva enne enampakkumise korraldamist. Teistkordsel enampakkumisel võib nimetatud tähtaeg olla viis kalendripäeva.

(4) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus.

(5) Enampakkumine loetakse nurjunuks kui

1) enampakkumisel ei ole osavõtjaid;

2) keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;

3) osavõtja ei täida enampakkumise tingimustes ettenähtud kohustusi.

(6) Enampakkumise võitja loobumisel kasutuslepingu sõlmimisest või tingimustes ettenähtud kohustuste mittetäitmisel võib vallavalitsus sõlmida kasutuslepingu enampakkumisel kõrgemale pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.

(7) Kirjalikul enampakkumisel võrdsete kõrgemate pakkumuste korral korraldatakse suuline või kirjalik enampakkumine võrdsed pakkumised teinud osalejate vahel.

(1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;

2) keskkonnakaitse tagamine;

3) investeeringute suurus;

4) töökohtade loomine paikkonda;

5) muud valla huvidest lähtuvad tingimused.

(3) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 13 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(4) Eelläbirääkimistel osaleja esitab pakkumised kõigi pakkumise tingimuste ja lisatingimuste kohta.

(5) Läbirääkimistele ei lubata pakkujaid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise.

(6) Eelläbirääkimistel selgitab pakkumist läbi viiv komisjon pakkumisel osalejatele pakkumise korraldust ja lisatingimusi. Juhul, kui vara kasutusse andmise üle otsustaja on andnud oma otsuses komisjonile vastava volituse, võib läbirääkimiste käigus lisatingimustes kokku leppida ka teistel tingimustel, kui esialgses teates märgitud.

(7) Eelläbirääkimised protokollitakse.

(8) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja viie tööpäeva jooksul kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara kasutusse võtmise kõigi tingimuste kohta.

(9) Võrdväärsete pakkumiste korral antakse osalejatele võimalus viie tööpäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.

(10) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 märgitud pakkumiste alusel valib pakkumist läbi viiv komisjon välja parima pakkumise.

(1) Eluruumiks loetakse elamut või korterit (sh korteriomandi eset), mis on kasutatav alaliseks elamiseks, samuti muud omaette ruumi, mis vastab eluruumile kehtestatud nõuetele.

(2) Käesoleva korras sätestatu ei laiene eluruumidele, mis on vallavolikogu õigusaktidega tunnistatud sotsiaaleluruumideks ja millede üürile andmine ja kasutamine on reguleeritud eraldi õigusaktidega.

(3) Eluruumide valitseja on vallavalitsus. Vallavalitsus võib määrata eluruumide valitsejaks juriidilise isiku lepingu alusel.

(4) Asustamata või vabanenud eluruumid antakse üürile või võõrandatakse enampakkumisel või otsustuskorras lähtudes käesoleva korra § 2 lõikes 3 sätestatust.

(5) Volituse andmise valla esindamiseks korteriomanike või -valdajate üldkoosolekul otsustatakse haldamise lepinguga või volikirjaga.

Eluruumide üürile andmist võivad taotleda Eesti rahvastikuregistris Jõgeva valla aadressandmeid omavad järgmised isikud

1) tagastatud eluruumide üürnikud, kes on kohtuotsuse alusel välja tõstetud põhjusel, et üüritud eluruum on vajalik üürile andjale või tema perekonnaliikmele või et eluruum ei säili pärast kapitaalremonti või kes on esitanud vastava taotluse;

2) kelle õiguslikul alusel kasutatav Jõgeva vallas asuv eluruum on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tunnistatud avariiohtlikuks või kuulub lammutamisele seoses maa sundvõõrandamisega või kasutusõiguse lõpetamisega munitsipaalvajadusteks;

3) orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisesse elukohta lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest kui endisesse eluruumi asumine on võimatu;

4) isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid ja isikud kes vajavad kõrvalabi või kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada;

5) teised isikud mõjuvatel põhjustel.

Eluruumi taotlemiseks tuleb taotlejal esitada vallavalitsusele kirjalik avaldus järgmiste andmetega

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, sünniaeg;

2) taotlejaga ühist eluruumi taotlevate perekonnaliikmete ees- ja perekonnanimed ning sünniajad;

3) eluruumi taotlemise põhjus;

4) andmed seni kasutatava eluruumi kohta, elamistingimuste halvenemise või eluruumi kasutusõiguse kaotamise põhjus;

5) kontaktandmed;

6) vallavalitsuse põhjendatud nõudmisel muud andmed ja dokumendid.

(1) Eluruumide üürile andmise otsustab vallavalitsus.

(2) Erakorralistel juhtumitel (tulekahju, avariiline lagunemine jms) võib üürile andmise otsustada vallavanem.

(1) Eluruumi kasutamise aluseks on kirjalik eluruumi üürileping, mille sõlmib vastava otsuse või korralduse alusel eluruumi valitseja.

(2) Üürilepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seaduse, vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Eluruum antakse üle üleandmise- vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla üürnik ja eluruumi valitseja.

(4) Kirjaliku nõusoleku eluruumi allkasutusse, eelkõige eluruumi allüürile andmiseks vastavalt võlaõigusseadusele otsustab vallavalitsus.

(5) Üürilepingu pikendamise tähtaja möödumisel otsustab vallavalitsus üürniku kirjaliku avalduse alusel.

(6) Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine üürniku algatusel toimub üürniku kirjaliku avalduse alusel lähtudes võlaõigusseaduses sätestatust.

Vallavara käsutamine on vallavara võõrandamine, mahakandmine, samuti koormamine piiratud asjaõigusega või muul viisil käsutamine vastavalt käesolevale korrale.

Vallavara võõrandamine on vallavara müük või muul viisil kolmandate isikute omandisse andmine käesolevas korras kehtestatud tingimustel.

Vallavara võib võõrandada tasu eest või tasuta kui

1) vallavara ei ole kohaliku võimu teostamise otstarbeks vajalik ning selle muul viisil kasutamine ja käsutamine ei ole otstarbekas;

2) vallavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma vallavara omandamiseta ei ole võimalik;

3) vallavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks või muudele ühingutele või asutustele avalike huvide kaitstuse või valla arengu paremaks tagamiseks;

4) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel.

(1) Vallavara võõrandamise otsustab

1) vallavolikogu, kui võõrandatakse kinnisvara või võõrandatakse vallavara tasuta;

2) vallavalitsus, kui võõrandatakse vallasvara maksumusega alates 1500 eurost;

3) vallavanem, kui võõrandatakse vallasvara väärtuses kuni 1500 eurot.

(2) Vallavara võõrandamise korraldaja on vallavalitsus.

(3) Vallavara võõrandamise viisi määrab võõrandamise otsustaja.

(4) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus vallasvara võõrandada vallavalitsuse kirjalikul loal.

Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on vara müük avaliku või piiratud suulise või kirjaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras või otsustuskorras.

(1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras toimub käesoleva korra paragrahvis 23 toodud otsustaja vastava otsuse alusel.

(2) Vallavalitsus võib lisaks käesoleva korra paragrahvis 22 toodud tingimustele võõrandada vallavara otsustuskorras enampakkumist korraldamata

1) kui võõrandatav vara võib hävida või rikneda enne enampakkumise lõpuleviimist;

2) kui enampakkumisega võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi või on nurjunud;

3) kui võõrandatavat vara kasutatakse pikaajalise rendilepingu (üle viie aasta) alusel ja rendilepingu järgi on rentnikul vara väljaostu õigus.

(3) Vallavara võõrandamislepingu sõlmib vallavalitsus vastavasisulise otsuse alusel.

(1) Enampakkumise korraldab vallavalitsus ja määrab enampakkumise komisjoni ning enampakkumise tingimused.

(2) Enampakkumise tingimustes peab sisalduma

1) vara nimetus (vajadusel varaga tutvumise aeg ja koht);

2) enampakkumise viis, kirjalike enampakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;

3) alghind, osavõtumaks ja tagatisraha (kui need on määratud).

(3) Enampakkumisel müüdav vara hinnatakse asja hariliku väärtuse või valdaja erilise huvi järgi. Vajadusel kasutatakse eksperthinnangut. Eelläbirääkimistega pakkumisel alghinda üldjuhul ei määrata.

(4) Enampakkumise teade avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist kohalikus või vajadusel üleriigilise levikuga ajalehes ning valla koduleheküljel.

(5) Enampakkumise läbiviimise kohta koostatakse protokoll, mille kinnitab vallavalitsus.

(6) Müügileping sõlmitakse avalikust enampakkumisest osavõtjaga, kes pakkus kõrgeima hinna ja eelläbirääkimistega pakkumisel osavõtjaga, kelle pakkumine vastas kõige enam kehtestatud müügitingimustele.

(7) Enampakkumine loetakse nurjunuks kui

1) enampakkumisel ei ole osavõtjaid;

2) keegi osavõtjatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses;

3) ostja ei tasu ettenähtud tähtajaks ostuhinda või ei täida muid müügitingimustes ettenähtud kohustusi.

(8) Teistkordsel ja igal järgneval sama objekti enampakkumisel on lubatud enampakkumise komisjonil alghinda vähendada.

(9) Pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist on pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul.

(10) Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma müügilepingu sõlmimisele temale teatatud ajal. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on korraldajal õigustühistada otsus pakkumise tulemuste kinnitamise kohta.

(11) Enampakkumise võitja loobumisel müügilepingu sõlmimisest võib vallavalitsus sõlmida müügilepingu enampakkumisel kõrgemale pakkumisele eelneva pakkumise teinud osalejaga.

(1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast.

(2) Lisatingimusteks võivad olla

1) müüdava vara teatud sihtotstarbelise kasutamise või tegevuse kohustus;

2) investeeringute suurus;

3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine;

4) tööhõive tagamine;

5) muud valla huvidest lähtuvad tingimused.

(3) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvis 26 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(4) Eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused või ainult lisatingimused.

(5) Eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused.

(6) Isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata.

(7) Eelläbirääkimiste sisu ei kuulu avaldamisele avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele.

(8) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad.

(9) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta.

(10) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada.

(11) Eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades kehtestatud lisatingimusi ja pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab korraldaja eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks.

(12) Pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul ning täitma eelläbirääkimistel kokkulepitud lisatingimused tähtaegselt enne või pärast müügilepingu sõlmimist.

Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevatele kinnis- ja vallasasjadele piiratud asjaõiguse seadmine.

(1) Valla kinnisvara koormamine toimub vallavolikogu igakordse otsuse alusel.

(2) Valla vallasvara koormamine toimub vallavalitsuse igakordse korralduse alusel.

(3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib valla nimel vallavanem või tema poolt volitatud isik.

(1) Vallavara kuulub mahakandmisele, kui vara on muutunud kasutamiskõlbmatuks või on füüsiliselt või moraalselt vananenud ning selle võõrandamine ei ole otstarbekas.

(2) Vallavara mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara koosseis ja bilansiline maksumus ning kasutuskõlbmatuks muutumise põhjus.

(3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus.

Vallale kuuluvat kinnisasja ei ole lubatud pantida.

(1) Nõuded võlgnike suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus.

(2) Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, otsustab nõude esitamisest, hagist või sissenõude pöördumisest loobumise vallavalitsus.

(3) Vallavalitsusel on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.

Jõgeva Vallavolikogu 21. juuni 2007. a määrus nr 13 “Jõgeva valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.