Emmaste valla põhimäärus

(1) Emmaste valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse

1) valla territoorium;

2) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

3) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

4) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus ja töökorraldus;

5) vallavalitsuse staatus ametiasutusena ja hallatavate asutuste moodustamise kord;

6) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

7) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;

8) sotsiaalsed garantiid volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikutele;

9) järelevalve ja kontroll Emmaste valla ja hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkuse üle.

Kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades Emmaste valla arengu iseärasusi.

Emmaste vald kui avalik-õiguslik juriidiline isik juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. Haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid.

(1) Emmaste vallal on oma territoorium Hiiu Maakonna kaguosas;

(2) Valla koosseisu kuuluvad järgmised külad: Jausa, Muda, Valgu, Ulja, Harju, Prassi, Kõmmusselja, Metsalauka, Tilga, Emmaste, Tärkma, Riidaküla, Rannaküla, Lepiku, Pärna, Sõru, Hindu, Tohvri, Sepaste, Reheselja, Viiri, Külama, Vanamõisa, Sinima, Kabuna, Ole, Prähnu, Selja, Kurisu, Lassi, Leisu, Külaküla, Kitsa, Nurste, Kuusiku, Metsapere, Haldreka, Härma, Laartsa, Kaderna, Haldi, Mänspe ja Õngu;

(3) Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades seadusega sätestatud korras;

(4) Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ning seda võib muuta üksnes kuulates ära volikogu arvamuse;

(5) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel volikogu määrusega sätestatud korras.

(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis on kinnitatud 19. juunil 1996 aastal.

Valla vapil on sinisel väljal langetatud lainelõikeline palk, selle kohal paremale suunduv kahemastiline purjelaev (kaljas). Mõlemad kujundid valla vapil on hõbedased.

(2) Valla vappi kasutatakse värvilisena või must-valgena

1) volikogu, vallavalitsuse õigusaktidel ja kirjablankidel;

2) valla autasudel, valla meenetel, ametlikel trükistel;

3) üritusi või projekte tutvustavatel reklaamidel, trükistel ja mujal, tähistamaks Emmaste valla poolt vastava ürituse või projekti toetamist.

(3) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vallavapp ja äärel kasutaja nimi. Vallavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm.

(4) Vallavapi kasutamine käesolevas paragrahvis sätestamata juhtudel toimub vallavalitsuse loal.

(5) Vallavapi kasutamise korra järgimise üle teostab järelevalvet vallavalitsus.

(6) Valla lipp on ristkülikukujuline kangas. Valge-sinise lipuvälja poolitab diagonaalseltlainejoon. Lipu külgede suhe on 7:11.

(7) Vallalipp heisatakse

1) alaliselt vallavalitsuse hoonel;

2) ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel, valla avalikel üritustel;

3) koos Eesti riigilipuga heiskamise korral asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, vallalipp vasakul.

(1) Vallavolikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

(2) Vallavalitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Volikogu uue koosseisu esimesel istungil, mille kutsub kokku valla valimiskomisjon, valib volikogu oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe, kusjuures igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(2) Emmaste vallavolikogul on üks aseesimees ja see valitakse pärast esimehe valimisi.

(3) Valimised korraldab valla valimiskomisjon ning volikogu esimehe valimise tulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(4) Volikogu esimehe kandidaadi võib üles seada volikogu liige, esitades selle kohta kirjaliku ettepaneku volikogu istungi juhatajale.

(5) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale.Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(6) Igal volikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning volikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi vastavalt käesoleva põhimääruse

§ 10 ettenähtud korrale.

(7) Volikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

(8) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valmistab valla valimiskomisjon ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras. Valimiskomisjon annab valimissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel ja allkirja vastu. Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. Hääletamise kuulutab välja istungi juhataja.

(9) Volikogu liige märgistab valimissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb valimissedeli valimiskasti.

(10) Kui volikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri “poolt” või “vastu” kandidaadi nime juures.

(11) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(12) Hääletamise kuulutab lõppenuks valimiskomisjoni esimees. Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

(13) Valimiskomisjon koostab hääletamistulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalolevad komisjoni liikmed.

(14) Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees.

(15) Kui hääletamise läbiviimise kohta ei ole esitatud ühtegi protesti, siis teeb istungi juhataja valimistulemused teatavaks. Protestide olemasolul tehakse valimistulemused teatavaks pärast nende läbivaatamist valimiskomisjonis.

(16) Protestid hääletamise läbiviimise kohta esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse.

(17) Istungi juhataja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

(18) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(19) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi teine hääletusvoor. Teises hääletusvoorus jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat said võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi salajasele hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd saavad võrdselt hääli, otsustab teise vooru edasipääseja loos.

(20) Kui volikogu esimees ei osutu ka pärast valimiste teist vooru valituks, korraldatakse järgmisel volikogu istungil uued valimised, kus kogu volikogu esimehe valimiste protseduuri korratakse algusest peale.

(21) Volikogu aseesimehe valimised korraldab ja viib läbi volikogu käesoleva paragrahvi lõigetes 4-20 sätestatud korras, valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(22) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste jõustumist ja volitused lõpevad volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel uue esimehe ja aseesimehe valimistulemuste jõustumisega või volikogu koosseisu volituste lõppemisel.

(23) Volikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumisel või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, teatab ta sellest volikogu istungil, jätkates võimalusel volikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni volikogu uue esimehe või aseesimehe valimiseni.

(24) Järgmisel volikogu istungil toimuvad erakorralised valimised vabanenud ametikohale.

(25) Erakorralised valimised toimuvad käesoleva paragrahvi lõigetes 3-21 sätestatud korras. Valla valimiskomisjoni asemel viib hääletamise läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemise komisjon.

(1) Volikogu töö vorm on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu istung toimub üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel neljapäeval algusega kell 17.00 . Volikogu esimehel on põhjendatult õigus istungiaega muuta.

Kui istungi toimumise päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumise aja. Juulikuus üldjuhul volikogu istungit ei toimu.

(3) Volikogu istungi maksimaalne kestvus ühel päeval on 3 tundi, kui volikogu ühehäälselt eiotsusta teisiti. Vajadusel jätkatakse volikogu istungit teisel päeval, istungi toimumise aja määrab volikogu esimees.

(4) Volikogu istungil tehakse vaheaeg iga 1,5 tunni järel, kui volikogu ei otsusta teisiti.

(5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees, aseesimehe puudumisel vanim volikogu liige.

Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

(2) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu, arvates vastava ettepaneku saamisest.

(3) Volikogu istungi toimumise kohta saadetakse kõigile volikogu liikmetele kutse ja istungi materjalid (eelnõud, seletuskirjad jm.) e-posti teel. Kutsel märgitakse ära päevakorra punkti ettekandja nimi ja kaasettekandja nimi.

(4) Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema valla veebilehel välja pandud volikogu istungi päevakord.

(5) Volikogu istungi õigusaktide eelnõud ning muud vajalikud materjalid on vallakantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt kolm päeva enne volikogu istungi algust.

(6) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest vallakantseleisse.

(7) Volikogu istungi päevakorra esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud ja esitatud vallakantseleile vähemalt kümme päeva enne istungi toimumist.

(8) Eelnõusid valmistavad ette

1) volikogu liikmed;

2) vallavanem;

3) vallavalitsus;

4) komisjonid.

(9) Korralised volikogu istungid algavad vallavalitsuse infoga kestvusega kuni 20 minutit.

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu istungil kohalolijaist vanim liige. .

Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) päevakorra arutamine ja päevakorra kinnitamine;

2) kutsutud külalistest teatamine.

(3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada peale ettekande ja kaasettekande ärakuulamist.

(4) Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.

(5) Volikogu istungi läbiviimisel

1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 15 ja kaasettekandjale kuni 10 minutit;

2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;

3) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;

4) igas päevakorrapunktis on lõikes 12 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;

6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega;

8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega; sõna antakse taotlemise järjekorras;

9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.;

10) volikogu liikmete eriarvamused esitatakse kirjalikult ja lisatakse istungi protokollile.

11) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamise korra kohta.

(6) Õigusakti eelnõu muudatuste sõnastamiseks võidakse valida enne küsimuse hääletamisele panemist redaktsioonikomisjon. Redaktsioonikomisjoni valib volikogu avalikul hääletamisel vähemalt kolmeliikmelisena. Redaktsioonikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe.

(7) Enne hääletamist on volikogu liikmel õigus taotleda kuni 5-minutilist vaheaega. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(8) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.

(9) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest. Sellisel juhul käsitletakse seda informatsioonina.

(10) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(11) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.

(12) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel, vallasekretäril ja teistel istungile kutsutud isikutel istungi juhataja loal.

(13) Volikogu võib vastu võtta määrusi ja otsuseid istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse õigusakti eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) volikogu liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui volikogu liige ei teata nimetud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

(14) määruste ja otsuste vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata juhtudel koostab protokollija hääletusprotokolli, millele lisatakse volikogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada ega jääda hääletamisel erapooletuks.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega.

(5) Volikogu õigusakt võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.

(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälte enamusega enim hääli saanud kandidaat.

(8) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a volikogu esimehe või aseesimehe valimine volikogu koosseisu esimesel istungil) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(9) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei

pitsatijäljendiga varustatud hääletussedelid.

(10) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille alusel volikogu kinnitab otsusega isiku valimise.

(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud regulatsioon ei kehti volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel.

(2) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel;

(3) Ülesseatud kandidaadid annavad suulise nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.

(4) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad volikogu liikmed nõuda kuni 5-minutilist vaheaega.

(5) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaadid tähestikulises järjekorras.

Kui üles on seatud rohkem kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahter „poolt“. Kui üles on seatud sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli,märgitakse hääletussedelile kandidaadi järele lahtrid „poolt“ ja „vastu“.

(6) Volikogu soovil antakse kandidaadile enda tutvustamiseks kuni 5 minutit, Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.

(7) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon. Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.

(9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga hääletussedeli.

(10) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga „poolt“ lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab. Kui hääletussedelil on sama palju kandidaate, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli, märgistab volikogu liige

hääletussedelil kandidaadi järele lahtri „poolt“ või „vastu“.

(11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige isiklikult hääletussedeli valimiskasti.

(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus, tagastades rikutud sedeli, saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirjas.

(13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.

(14) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on

1) märgistatud rohkem „poolt“ lahtreid, kui konkreetsel valimisel on volikogu liikmel hääli või

2) kandidaadi puhul on märgistatud nii lahter „poolt“ kui „vastu“ või

3) hääletussedel on jäetud täitmata.

(15) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.

(16) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik

häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette

häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.

(17) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.

(18) Hääletussedelid säilitatakse vallakantseleis volikogu lisamaterjalide kaustas vähemalt 30 päeva .

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Volikogu istungi protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentide vormistamise nõuetele.

(3) Volikogu istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, istungist osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning eriarvamused.

(4) Volikogu istungi protokollid on kättesaadavad igaühele käesoleva põhimääruse

§ 27 sätestatud korras.

(5) Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi järgmisel volikogu istungil või enne seda. Märkused lisatakse protokollile.

(6) Emmaste vallavolikogu komisjonid on

1) haridus- ja kultuurikomisjon;

2) sotsiaalkomisjon;

3) revisjonikomisjon;

4) eelarve- ja majanduskomisjon.

(7) Volikogu võib moodustada ka teisi alatisi komisjone.

(1) Emmaste vallavolikogu komisjonid on

1) haridus- ja kultuurikomisjon;

2) sotsiaalkomisjon;

3) revisjonikomisjon;

4) eelarve- ja majanduskomisjon.

(2) Volikogu võib moodustada ka teisi alatisi komisjone.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg, ülesanded ja komisjoni liikmete arv määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras.

(3) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alalisse komisjoni.

(5) Volikogu otsustab komisjoni liikme komisjoni koosseisust väljaarvamise komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.

(6) Volikogu komisjoni esimeest asendab aseesimees, kui volikogu komisjoni esimees ei ole määranud teisiti.

(7) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või aseesimees.

(8) Volikogu alatise komisjoni tegevus lõpeb üldjuhul koos volikogu koosseisu volituste lõppemisega. Volikogu võib oma otsusega lõpetada alatise komisjoni tegevuse ka enne volikogu koosseisu volituste lõppemist.

(9) Volikogu komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu komisjoni või volikogu liikme ettepanekul. Volikogu komisjoni koosseisu muutmine toimub komisjoni esimehe ettepanekul.

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjonile arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatu;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

3) algatada arutelusid;

4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(3) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel järjestikusel korral täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid.

(4) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul valitakse komisjoni aseesimees ja kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Volikogu komisjoni töö vorm on koosolek. Alatiste komisjonide koosolekute toimumise aeg lepitakse üldjuhul kokku peale komisjoni koosseisu kinnitamist arvestusega, et komisjonide koosolekute ajad ei kattu.

(2) Kui tekib vajadus muuta komisjoni toimumise aega, teatab komisjoni esimees sellest komisjoni liikmetele, volikogu esimehele, volikogu sekretärile, järgides lõikes 4 sätestatut.

(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Otsustused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(4) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt 48 tundi enne komisjoni koosoleku algust koosoleku päevakorra.

(5) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(6) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(7) Komisjon võib vastu võtta otsustusi istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse vastav eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

(8) Protokoll säilitatakse valla kantseleis. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama volikogu esimehe määratud tähtajal. Märgukiri ja selgitustaotlus vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Märgukirja, selgitustaotluse ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud märgukirjale või selgitustaotlusele vastab komisjon, vastuse allkirjastab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. Vastus vormistatakse volikogu kirjaplangile.

(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja komisjoni liikmed valitakse salajasel hääletusel poolthäälte enamusega volikogu liikmete hulgast.

(2) Revisjonikomisjoni esimees korraldab tööd vastavalt seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korrale.

(3) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajadusel ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal, informeerides sellest eelnevalt volikogu esimeest.

(4) Revisjonikomisjon kontrollib volikogu poolt kinnitatud tööplaani või volikogu ühekordse otsuse alusel

1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele;

2) vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

4) vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

(5) Revisjonikomisjoni liikmetel on kontrollimiseks pandud ülesannete täitmiseks õigus

1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;

2) pääseda ainult koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse, materiaalsete väärtuste hoidlatesse;

3) kooskõlastatult volikogu esimehega kaasata oma tegevusse spetsialiste.

(6) Enne kontrolli läbiviimist informeerib kontrollija volikogu esimeest ja kontrollitavat kontrolli algusajast, eesmärgist ja ulatusest.

(7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd.

(8) Kontrollija võib kontrollimise käigus talle teatavaks saanud informatsiooni kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne volikogu vastavat otsust.

(9) Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitava asutuse nimi ja alluvus, kontrolli eesmärk ja tulemus, kontrollijate nimed ja ametinimetused, kontrollitava asutuse juhi nimi, kontrollitav periood ja kontrollimise aeg.

(10) Revisjonikomisjoni otsus ja akt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjoni-komisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(11) Revisjonikomisjon peab andma seisukoha valla majandusaasta aruandele enne selle kinnitamist volikogu poolt.

(1) Vallavalitsuse moodustab volikogu .

(2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(3) Vallavalitsuse liikmete arvu kinnitab volikogu.

(4) Vallavanema valib ja nimetab ametisse volikogu.

(5) Pärast vallavalitsuse liikmete arvu kinnitamist esitab vallavanem volikogule kirjalikult vallavalitsuse liikmete nimekirja ametisse kinnitamiseks.

(6) Vallavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamine toimub avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(7) Kui vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse ametisse uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesoleva põhimääruse 20. paragrahvis sätestatud korras.

(8) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on ametisse kinnitatud üle poole vallavalitsuse koosseisust.

(9) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(10) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.

(2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

(5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu vallakantselei pitsati jäljendiga varustatud hääletussedelid.

(6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(7) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(8) Valimistulemused kinnitatakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi

kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(10) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul vallavanema käskkirja alusel abivallavanem või muu määratud isik.

(2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema asendaja”.

(1) Vallavalitsus

1) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduse, volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

3) kinnitab ametisse ja vabastab ametist hallatava asutuse juhi vallavanema ettepanekul;

4) kehtestab vallavalitsuse hallatava asutuse teenuste hinnad;

5) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse. Otsustab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsuse otsustada.

(2) Vallavalitsuse töövormiks on istung. Istungil võtab vallavalitsus vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

(3) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungile võib kutsuda ka teisi isikuid.

(4) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungist võtab osa sõnaõigusega vallasekretär või tema asendaja.

(5) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega.

(6) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(7) Vallavalitsus võib vastu võtta määrusi ja korraldusi istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse õigusakti eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) valitsuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui valitsuse liige ei teata nimetud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

(8) Määruste ja korralduste vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata juhtudel koostab vallasekretär hääletusprotokolli, millele lisatakse valitsuse liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

(9) Vallavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Emmaste Vallavalitsuse asjaajamiskorras.

(1) Vallavalitsuse töövormiks on istung. Istungil võtab vallavalitsus vastu määrusi, korraldusi ja protokollilisi otsuseid. Istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul tema asendaja.

(2) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavalitsuse istungile võib kutsuda ka teisi isikuid.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsuse istungist võtab osa sõnaõigusega vallasekretär või tema asendaja.

(4) Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega.

(5) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(6) Vallavalitsus võib vastu võtta määrusi ja korraldusi istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse õigusakti eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) valitsuse liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui valitsuse liige ei teata nimetud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

(7) Määruste ja korralduste vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata juhtudel koostab vallasekretär hääletusprotokolli, millele lisatakse valitsuse liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

(8) Vallavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud vallavalitsuse õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse Emmaste Vallavalitsuse asjaajamiskorras.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

(2) Komisjoni kooseis, tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaeg sätestatakse vallavalitsuse korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(3) Komisjon teeb oma otsused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Komisjoni koosoleku protokoll (kui see ei sisalda andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks) avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsmendal tööpäeval pärast koosolekut.

(4) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta.

(3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

(4) Vallasekretär juhib vallakantseleid, osutab volikogu esimehele abi tema ülesannete täitmisel, täidab teisi talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

(5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel aadressil www.emmaste.ee

hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on volikogu õigusaktid kättesaadavad Emmaste vallakantseleis.

(2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse lisaks lõikes 1 märgitud kohtadele volikogu otsusel valla ajalehes.

(3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.

(4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest, kui otsuses endas ei ole hilisemat jõustumise tähtpäeva.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.

(7) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses endas ei ole hilisemat jõustumise tähtaega.

(8) Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved, eelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne avalikustatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

(9) Volikogu istungi protokollid avalikustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras

(1) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus, millel võivad olla struktuuriüksused. Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Valla ametiasutust juhib vallavanem.

(3) Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisu, töötasumäärad ja töö tasustamise tingimused kinnitab volikogu.

(4) Valla teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ameti- ning tööjuhenditele vallavalitsuses kui ametiasutuses. Ametnike teenistusuhteid reguleeritakse vastavalt avaliku teenistuse seadusele ja töölepingu seadusele.

(5) Abiteenistujatele laieneb töölepinguseadus niivõrd, kuivõrd avaliku teenistuse seadus ei sätesta teisiti.

(6) Vallavalitsuse teenistus toimub vallavalitsuse kantseleis ja vallavalitsuse struktuurüksustes.

(7) Vald võib oma ülesannete täitmiseks ning teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

(8) Vallavalitsuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras, kui seadusega ei ole kehtestatud teisiti.

(9) Vallavalitsuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul.

(10) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(1) Emmaste valla arengukava on dokument, mis peab tagama Emmaste valla haldus- ja jätkusuutlikkuse. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava kehtestatakse volikogu määrusega.

(2) Valla arengukava koostatakse vähemalt neljaks järgnevaks aastaks. Kui vallal on neljast aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(3) Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse Emmaste raamatukogus ja Emmaste valla veebilehel avalikuks aruteluks vähemalt üks kuu enne arengukava vastuvõtmist või muutmist. Eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse teade ühes kohalikus ajalehes.

(4) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja teeb otsuse selle muutmise kohta. Hiljemalt iga aasta 1. juuniks vaatab vallavalitsus läbi hallatavate asutuste arengukavade muudatused, teeb neist lähtudes ettepanekud valla arengukava muutmiseks ja esitab need enne 15. juunit volikogule otsuse tegemiseks

(5) Arengukava on aluseks

1) vallaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikatest;

3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(6) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus.

(7) Arengukava esitatakse maavanemale ja siseministeeriumile hiljemalt kahe nädala jooksul pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta.

(8) Arengukava on kättesaadav igale vallakodanikule vallavalitsuse kantseleis, Emmaste raamatukogus ja Emmaste valla veebilehel.

(1) Eelarvestrateegia on Emmaste valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta, mille koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37, käesoleva põhimääruse §-st 29 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest.

(rakendatakse alates 01. jaanuarist 2012).

(2) Eelarvestrateegia ja eelarve koostamisel ning finantsjuhtimises juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse üldpõhimõtetest.

(1) Emmaste valla eelarve koosneb Emmaste valla ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes peavad olema tasakaalus.

(2) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(3) Vallaeelarve eelnõu koostamise aluseks on Emmaste valla arengukava ja eelarvestrateegia.

(4) Emmaste valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(1) Volikogu esimehe või volikogu aseesimehe ametikoht võib olla volikogu otsuse alusel palgaline. Tasu suuruse määrab volikogu.

(2) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste katteks ning töökohal saamata jäänud tasu hüvitust volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras, samuti muid volikogu liikme tagatisi seaduse ja volikogu poolt määratud ulatuses ja korras.

(3) Volikogu otsusel võib maksta tasu vallavalitsuse liikmetele liikmekohustuste täitmise eest.

(4) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmetele võib maksta volikogu otsusega ametist vabastamise korral hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses kui ta on olnud teenistuses kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses kui ta on olnud teenistuses vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 54¹ 1. ja 2. lõikes kehtestatud tingimustel.

(1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 sätestatud korras.

(2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.

(3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

(4) Teenistuslikku järelevalvet valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 661 sätestatud korras.

Volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollib seaduses ja valla põhimääruse § 19 sätestatud korras volikogu revisjonikomisjon.

Tunnistada kehtetuks Emmaste Vallavolikogu 17.04.1997 määrus nr 10 “Emmate Vallavolikogu reglemendi kinnitamine” ja Emmaste Vallavolikogu 26.05.2000 määrus nr.15 “Emmaste valla põhimääruse kinnitamine”.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.