Toila Vallavolikogu töökord

Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu istungi ettevalmistamise, kokkukutsumise ja läbiviimise ning volikogu liikme istungist osavõtu korra.

(1) Volikogu täiskogu töövormiks on istung. Volikogu on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust, sealhulgas volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(3) Volikogu korralised istungid toimuvad reeglina iga kuu (v.a juuli ja august) kolmandal kolmapäeval.

(4) Volikogu istungi pikkus on kuni viis tundi. Iga 1,5 tunni järel tehakse kümneminutiline vaheaeg.

(5) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse kõik nõutavas korras ettevalmistatud eelnõud.

(6) Volikogu arutab istungil päevakorras olevaid küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt kättesaadavaks tehtud.

(7) Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel.

(8) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Seaduses ettenähtud juhtudel tehakse otsustused koosseisu häälteenamusel.

(9) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, nende äraolekul volikogu vanim liige.

(10) Volikogu kokku kutsumisel peab volikogu liikmetele olema kutse teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutses tuleb ära näida arutusele tulevad küsimused. Kutse koos istungi materjalidega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks tema poolt teatatud kanalite kaudu (e-post, post vms.)

(11) Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist on õigus taotleda volikogu esimehel, revisjonikomisjonil, vähemalt nelja volikogu liikme ettepanekul või vallavalitsusel nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

(12) Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, ära näidates põhjuse küsimuse kiireloomuliseks arutamiseks. Esitaja on kohustatud ka küsimuse ette valmistama.

(13) Volikogu erakorraline istung kutsutakse võimalusel kokku taotluses esitatud päeval, kuid mitte varem kui 5 päeva jooksul arvestades taotluse esitamise päevast; kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul välja arvatud juhul kui korraline volikogu istung toimub 21 päeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

(1) Volikogu õigusaktide eelnõude algatamise õigus on

1) volikogu esimehel;

2) volikogu liikmete grupil, kuhu kuulub vähemalt 1/4 volikogu koosseisust;

3) volikogu komisjonil;

4) vallavalitsusel;

5) vähemalt 1% hääleõiguslikest Toila valla elanikest

(2) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud esitaja poolt allkirjastatud eelnõu menetlusse võtmise taotlus ning seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu ja seletuskiri peavad olema allkirjastatud koostaja poolt.

(3) Nõuetekohaselt vormistatud taotlus koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse valla kantseleisse. Nõuetekohaselt vormistamata eelnõud tagastab vallasekretär tähtajaliseks täienduste tegemiseks esitajale.

(4) Esitatud eelnõud suunab volikogu esimees komisjonidesse. Eelnõud, mis läbivad mitu lugemist suunatakse kõikidesse komisjonidesse pärast I lugemist.

(5) Istungil pooleli jäänud küsimused lülitatakse järgmise istungi päevakorda esimestena.

(6) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis ei ole algatatud valitsuse poolt, esitab volikogu esimees valitsusele tutvumiseks ja seisukoha võtmiseks.

(7) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra,.päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad ja kaasettekandjad.

(8) Üldjuhul võetakse eelnõu volikogus arutlusele nelja nädala jooksul arvates selle volikogule arutamiseks esitamise päevast.

Eelnõud mis eeldavad vastu võtmist ilma mitme lugemiseta, suunab volikogu esimees vastavasse komisjoni või komisjonidesse. Komisjoni seisukoht tuleb esitada 10 päeva jooksul.

(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid sealhulgas

1) istungil osalevate volikogu liikmete arvu teatamine;

2) kutsutud külaliste tutvustamine;

3) päevakorra projekti arutamine ja selle kinnitamine.

(1) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses, iga volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

(2) Kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kannab protokollija osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaja ning/või istungi protokolli päevakorrapunktid, mille arutamisest ja hääletamisest ta osa võttis (või ei võtnud).

(3) Istungile kutsutud külalised registreeritakse, kandes nende nimed, töökohad ja ametid protokolli või protokolli lisalehele.

(1) Volikogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed ja vallasekretär.

(2) Volikogu istungitele teiste isikute kutsumise otsustab volikogu esimees. Istungile kutsutud isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(1) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ning vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta.

(2) Protestid või ettepanekud esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb need ette ja korraldab nende lahendamise ükshaaval. Protestide või ettepanekute osas antakse protesti või ettepaneku esitajale ühe minutiliseks selgituseks sõna, peale mida toimub ilma eelneva diskusioonita hääletus. Proteste või ettepanekuid lahendatakse poolthäälte enamusega.

(3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälte enamusega.

(1) Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorrapunktid läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud.

(2) Volikogu istungi päevakorras olevat küsimust võib arutada kuni kolmel lugemisel, kui selle poolt hääletavad vähemalt pooled volikogu liikmed.

(3) Eelnõu arutamine ei ole kohustuslik. Aruteluta eelnõu puhul on hääletus kohustuslik.

(4) Iga päevakorra küsimuse arutamise järjekord on järgmine: ettekanded, kaasettekanded, küsimused,

sõnavõtud, kommentaarid, ettepanekud, repliigid, märkused ja lõppsõna.

(5) Küsimuse arutamiseks ettenähtud aeg on

1) ettekandeks 5 minutit

2) kaasettekandeks 3 minutit

3) sõnavõtuks 1 minut

4) repliigiks 1 minut

(6) Istungil võib enne päevakorrapunkti arutelu kokku leppida teised ajanormid kui käesoleva paragrahvi lõikes 5.

(7) Iga päevakorrapunkti arutamisel on volikogu liikmel õigus kuni kolmeks küsimuseks ja üheks repliigiks. See piirang ei kehti kirjalikult esitatud küsimuste ja ettepanekute kohta, mis on esitatud enne istungit.

(8) Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja.

(1) Istungi juhataja õigused ja kohustused

1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu;

2) tagab istungi päeva- ja läbiviimise korrast kinnipidamise;

3) vastutab käesolevast töökorrast ja valla põhimäärusest kinnipidamise eest;

4) annab sõna taotlemise järjekorras;

5) lõpetab sõnavõtu (või muu etteaste), kui see ei puuduta arutatavat päevakorrapunkti või ületab kehtestatud ajanormi ning asjasse mittepuutuvad küsimused;

6) märgates etteastes sobimatuid väljendeid, nõuab esinejalt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu;

7) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused;

8) fikseerib volikogu õigusaktide vastuvõtmise, kuulutab välja vaheajad ja istungi lõppemise;

9) vastutab küsimuse põhjaliku ettevalmistamise ja autentse materjali esitamise eest istungil.

(2) Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid istungitevahelisel ajal volikogule saabunud kaebustest ja kirjadest.

(1) Küsimuse ettekandja tutvustab oma ettekandes kõiki enne istungit saabunud ettepanekuid, õigusakti eelnõu parandusi ja muudatusi.

(2) Õigusakti eelnõu arutamise juures võib viibida küsimuse algataja või tema esindaja.

(3) Istungil enne lõppsõna tehtud ettepanekuid kommenteeritakse lõppsõnas.

(4) Kui arutelu on vahepeal katkenud, tuletab ettekandja meelde ka varem tehtud, kuid seni hääletamata ettepanekuid.

(5) Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega. Katkestamise ettepanek pannakse kohe peale selle tegemist hääletamisele. Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute tähtaja kohta.

(6) Kui arutelu jätkamisel on aluseks olnud eelnõu teksti muudetud, on istungi juhataja kohustatud seda tutvustama ja avama uued läbirääkimised.

(7) Läbirääkimised antud päevakorrapunktis lõpevad istungi juhataja ettepanekul.

(1) Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.

(2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad

1) valla eelarvet;

2) arengukava;

3) kohalike maksude kehtestamist;

4) valla põhimääruse muutmist, kui põhimääruse muutmine ei tulene seaduse muudatusest;

5) volikogu töökorda;

6) rahaliste kohustuste võtmist, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega.

(3) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks.

(4) Eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja ja komisjon esitada arutamiseks volikogu istungile uue tervikteksti arvestades tehtud muudatusi.

(5) Volikogu määruste eelnõude puhul, mis nõuavad täiendavaid kulutusi, on vajalik eelnevalt kuulata ära vallavalitsuse seisukoht.

(6) Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist (va eelnõud, mis käsitlevad valla põhimääruse või volikogu töökorra muutmist). Juhul kui loetakse ühte eelnõud istungil mitu korda, peab iga lugemise vahel olema vähemalt 10- minutiline vaheaeg.

(7) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega.

(8) Eelnõu lõplikuks formuleerimiseks võib volikogu moodustada redaktsioonitoimkonna või panna redaktsioonitoimkonna ülesanded mõnele olemasolevale komisjonile. Redaktsiooni arutelus osaleb eelnõu esitaja ja kuulatakse ära vallasekretäri seisukoht. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond koostama parandatud või täiendatud teksti ja esitama eelnõu uuesti hääletamisele.

(9) Kui eelnõu on kavandatud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda.

(10) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib poolthäälte enamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõud ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on pandud lõpphääletusele.

(1) Enne küsimuste hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimalusi parandamiseks, ettepanekute tegemiseks, hääletamise korra ning hääletamismotiivide selgitamiseks.

(2) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis korraldab istungi juhataja täiendava selgituse.

(3) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(1) Volikogu liikmel on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis.

(3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates selle saamisest arupärimise esitajale ja volikogu esimehele.

(4) Kui arupärimisele on ette nähtud suuline vastamine, siis lülitatakse arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda.

(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti.

(1) Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär.

(2) Vallavolikogu istungi protokoll vormistatakse kümne päeva jooksul pärast istungi toimumist.

(3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate arv, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastu võetud otsused, hääletamistulemused ja eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.

(4) Volikogu istungi sõnavõtte ei protokollita.

(5) Volikogu liikmel on õigus paluda kanda istungil väljaöeldud eriarvamus protokolli, mis esitatakse protokollijale ka kirjalikult hiljemalt järgneva tööpäeva jooksul.

(6) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(7) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid.

(8) Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(9) Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid asuvad kantseleis ning on avalikustatud Toila valla veebilehel.

(10) Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(1) Volikogu liikmel on õigus

1) valida ja olla valitud volikogu esimeheks, aseesimeheks või komisjonidesse;

2) esitada ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta;

3) teha märkusi käesoleva töökorra rikkumise kohta, taotleda tõlgendamist ning vajadusel nõuda selle muutmist või täiendamist;

4) esitada küsimusi ja järelepärimisi ettekandjale ja kaasettekandjale istungi juhataja kaudu;

5) esitada parandus- või täiendusettepanekuid volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

6) teha ettepanekuid volikogu poolt loodavate komisjonide, nende koosseisude, valitavate ja määratavate kandidaatide kohta;

7) teha ettepanekuid täiendavate volikogu komisjonide moodustamiseks;

8) võtta osa volikogu komisjoni koosolekust;

9) teha ettepanekuid hääletamiskorra kohta;

10) tutvuda avalikustamisele kuuluvate volikogu dokumentidega ja teha nendest väljakirjutusi;

11) esitada põhjendatud eriarvamus istungi läbiviimise kohta;

12) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest

(2) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust

tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja otsustamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(4) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras

Volikogu liikmete istungist osavõtt registreeritakse osavõtulehel istungi algul isikliku allkirjaga. Võimalusel informeerib volikogu liige oma mitteosalemisest kantseleid.

(1) Vähemalt 4 volikogu liiget võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad.

(3) Umbusalduse algatamise avaldus esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusaldusavalduse eelnõu lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda.

(4) Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamise rahuldamiseks peavad selle poolt olema vähemalt 7 volikogu liiget.

Muudatuste tegemine töökorras toimub volikogu poolt, kusjuures vastavat eelnõu peab käsitlema mitmel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

Määrus jõustub 26. septembril 2011.a.