Toila valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Toila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Toila valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

(3) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Toila Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.

1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;

4) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;

5) suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid;

6) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;

7) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

8) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

9) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

10) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

11) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

12) jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

13) kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;

14) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

15) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;

16) probleemtoode- Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist

17) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik.

Jäätmehoolduse alased õigusaktid kehtestab vastavalt riiklike õigusaktidega sätestatud pädevusele Toila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sortimist ja vedu jäätmete asukohajärgse krundi valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik.

(2) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale, käitlema jäätmeid vastavalt heale tavale ning võtma kasutusele igakülgsed meetmed jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu vältimiseks või vähendamiseks;

2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega;

3) jäätmeid vastavalt jäätmeliikidele sorteerima õigusaktides määratud liikide osas ja ulatuses;

4) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja piisava suurusega jäätmekonteinereid ning paigutama jäätmekonteinerid oma krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud;

5) hoidma jäätmekonteinereid tervena ja puhtana.

(1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et vältida jäätmete teket, jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendama ning jäätmeid liigiti sorteerima. Tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.

(2) Tekkinud jäätmeid ladestatakse läheduse põhimõtet arvestades lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

(4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja kooskõlastades vallavalitsusega.

(5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(6) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ette nähtud kohti on keelatud.

(7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral.

(2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

(3) Eraldikogutavate jäätmete (pakendijäätmed, probleemtooted) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.

(4) Olmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

9) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(7) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt viie päeva jooksul. Teiste jäätmete kogumine lahtiselt konteineri ümbrusesse on keelatud.

(8) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(9) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab vallavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

(10) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

(11) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(12) Jäätmete kogumine toimub tiheasutusalal ja hajaasutusalal samade põhimõtete alusel vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele.

(1) Jäätmekonteiner peab olema standardne korduvkasutatav suletav anum, mida on võimalik toimetada ilma jäätmete vahepealse käsitsemiseta jäätmevaldajalt jäätmekäitlejale. Konteiner peab olema käsitsetav tõsteseadmete abil.

(2) Kasutusel olev jäätmekonteiner peab olema terve, veega pestav ning jäätmete konteinerisse kogumine ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) väikeelamu jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja paigutatud nii, et nad oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;

2) põhiliselt 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga. Kaanega varustatud 1,5-, 2,5- ja 4,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

3) elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m 3 suurusi kogumismahuteid ehk kompaktoreid.

(4) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

Eraldi tuleb liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sulgudes märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood)

1) paber ja kartong (200101);

2) pakendid (1501);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (200201);

5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (1601), kaasa arvatud vanarehvid (160103), elektroonikaromud ja nende osad (1602), patareid ja akud (1606);

6) suurjäätmed (200307);

7) metallijäätmed.

(1) Liigiti sorteeritud jäätmeid tuleb üle anda jäätmekogumispunktidesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.

(2) Jäätmekogumispunktide ja konteinerparkide asukohad ja informatsioon, millist liiki jäätmeid saab üle/ära anda avaldatakse veebilehel www.toila.ee.

(3) Jäätmehoolduskoha (jäätmekogumispunkt, jäätmekäitluskoht) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.

(4) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.

(5) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.

(1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse liikide kaupa

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) suurjäätmed.

(2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekitaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

(3) Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumise nõuded kehtivad alates käesoleva määruse jõustumisest.

(1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumispunkti üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.

(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) kogutakse eraldi vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 8 korterit.

(3) Vähem kui 8 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmekogumispunkti.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks loodud kogumissüsteemi. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(3) Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(5) Pakendipunktil või- mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile ning seda teenindava jäätmekäitleja kontaktid.

(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kogutakse jäätmekogumispunktidesse.

(4) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.

(5) Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Jäätmete üleandmisel tuleb ohtlikud jäätmed märgistada vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või anda jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.

(1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed.

(2) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud kompostida oma kinnistul või viia nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada koha peal kompostimist.

(3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(4) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(5) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

(1) Probleemtooted on patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; vanarehvid.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia jäätmekogumispunktidesse.

(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmekogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

(5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.

(6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

(7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

(8) PCB-sid sisaldavad seadmed( kondensaatorid, trafod jm) antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.

(1) Suurjäätmed on jäätmed, mis oma mõõtmete või kuju tõttu ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse. Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(2) Suurjäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi ja antakse üle korraldatud jäätmeveo raames.

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul.

(2) Segaolmejäätmeid tuleb ära vedada sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete vedu toimub korraldatud jäätmeveo korras, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud peavad ise tagama segaolmejäätmete nõuetekohase veo jäätmekäitluskohta.

(3) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Pakendijäätmete konteinereid tühjendab vallavalitsuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

(4) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.

(6) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.

(7) Jäätmete vedu elamurajoonides ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi reeglina teostada ajavahemikul 23.00-7.00.

(1) Konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult nende paiknemiskohas.

(2) Kuni 800-liitriseid konteinereid tuleb paigutada kõva kattega alusele

1) mille vahemaa konteineri asukoha ja prügiveoki peatuskoha vahel peab olema olukorras, mis võimaldab konteineri normaalset teisaldamist.

2) konteineri asukohast jäätmeveokini ei tohi olla liikumist segavaid takistusi (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud jne). Kui liiklusohutuse seisukohast ei ole konteineri selline paigutus võimalik, on lubatud konteiner veopäeval paigaldada krundile vahetult lukustamata värava juurde nähtavale kohale. Juurdepääs konteinerile peab olema jäätmevedajale ohutu.

(3) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.

(4) Kui konteinerit hoitakse lukustatult, peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval.

(1) Liigiti kogutud jäätmed tuleb viia vastava märgistusega kogumispunktidesse, anda üle jäätmekäitlejatele või prügilasse või kõrvaldada jäätmed õigusaktidega sätestatud korras jäätmetekkekohas.

(2) Jäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.

(1) Jäätmete kõrvaldamine väljapoole prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

(2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud

1) ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

2) jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid oma kinnistu piires põletada, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu-, metalli-, betooni-, telliste, ehituskivide, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(3) Ehitiste lammutamiseks peab olema nõuetekohane lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omaniku ja vallavalitsusega. Lammutuskavas peab olema ette nähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sortimiseks või ladestamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.

(4) Lammutuskavas esitatud jäätmekäitlustingimuste täitmise eest vastutab ehitise omanik või isik, kellele on välja antud ehitise lammutusluba.

(5) Eraldi tuleb sorteerida taaskasutamiseks puit, metall (eraldi must ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, naftaprodukte sisaldavad jäätmed ning saastunud pinnas) tuleb koguda eraldi ja pakendada kehtestatud nõuete kohaselt ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(6) Tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse või antakse käitlemiseks üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõte omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(7) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(8) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla territooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).

(2) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.

(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida jäätmetekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Teist värvi kilekottidel peab olema vähemalt punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Täitunud jäätmekotid tuleb korralikult sulgeda ning suletud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.

(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb jäätmetekkekohas asetada raskesti läbitorgatavast materjalist suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekkekohas paigutada kollase sildiga varustatud jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti. Suletud ning jäätmekäitlejale üleantava pakendi mass ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul nende tekkimisest arvates.

(6) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

(7) Ravimijäätmed, st ravimid, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(8) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed» ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.

(9) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, märgistusega «Kemikaalide jäätmed», mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(10) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb jäätmetekkekohas valada vastava märgistusega kanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.

(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmehoidla peab vastama järgmistele nõuetele

1) jäätmehoidla tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;

2) jäätmehoidla peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;

3) jäätmehoidla siseviimistlus peab võimaldama hoidla niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;

4) hoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;

5) ruum peab olema ventileeritav;

6) ruum peab olema lukustatav.

(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmehoidla peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.

(1) Korraldatud jäätmevedu on Toila valla haldusterritooriumilt olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta vallavalitsuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt;

(2) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga.

(3) Informatsiooni korraldatud jäätmeveo ettevõtja kohta tagab vallavalitsus internetis Toila valla veebilehel www.toila.ee ning teadetega kohalikus ajalehes ning ametlikes teadaannetes (http://www.ametlikudteadaanded.ee).

Toila valla haldusterritoorium on üks korraldatud jäätmeveo piirkond.

(1) Olmejäätmed, mille kogumine ja vedamine valla haldusterritooriumilt toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmeliikide nimistu alla loetletud olmejäätmete liigid

1) 20 01 01- paber ja kartong;

2) 20 03 01- segaolmejäätmed;

3) 20 03 07- suurjäätmed.

(2) Volikogu otsusel võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka teisi jäätmeliike.

(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ohtlikud jäätmed. Koduses majapidamises ja ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete kogumine toimub vastavalt käesolevale eeskirjale.

(4) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ja haljasaladel paiknevate ning massiüritustel avalike jäätmekogumisvahendite tühjendamine ja eelpool nimetatud jäätmekogumisvahendites asuvate jäätmete vedamine.

(1) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on segaolmejäätmete vedu korraldatud kahetasandiliselt: tiheasustusega alad ja hajaasustusega alad.

(2) Vastavalt jäätmeseadusele on tiheasustusalal minimaalne tühjendamissagedus kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul. Täpsemad nõuded jäätmeveole kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele segaolmejäätmete valdajatele neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel.

(2) Jäätmevaldajaks käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

(3) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või mitte.

(4) Jäätmevaldajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks, kui koos paiknevatel kinnistutel on kirjaliku lepingu alusel ja vallavalitsuse nõusolekul korraldatud jäätmevedu ühiselt ja valitud enda seast vastutav isik.

(5) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib jäätmete üleandmise koht paikneda jäätmevaldaja kinnistust eemal, kui jäätmeveoki pääs kinnistule on halbade teeolude tõttu takistatud või raskendatud. Jäätmevaldaja viib jäätmed kokkulepitud üleandmiskohta kokkulepitud veopäevaks.

(6) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks juhul, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaja määramiseks peab vallavalitsus eelnevalt koha peal kontrollima, et jäätmevedaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad.

(8) Avalduses märgitakse

1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;

2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

(9) Suvila- ja aiandusühistud, mida aastaringselt ei kasutata, võivad taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost perioodi 1. oktoober – 30. aprill kohta.

(10) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud.

(11) Jäätmevaldaja, kes ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates 21. jaanuarist arvates.

(12) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet vallavalitsus.

(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.

Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduse §-de § 29-31 alusel.

(1) Määrus jõustub 22. novembril 2010.a.

(2) Toila Vallavolikogu 13.aprilli 2005.a. määrus nr 56 „Toila valla jäätmehoolduseeskiri“ tunnistatakse kehtetuks.