Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord

(1) Määrusega kehtestatakse Lääne-Nigula valla sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise, määramise ja osutamise tingimused ning kord.

(2) Teenuste osutamise eesmärk on toetada ja suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatust, luua võrdseid võimalusi, saavutada tööhõive kõrge tase, ennetada töötust ning toetada töö- ja pereelu ühitamist.

(3) Käesolevas määruses sätestatakse tingimused ja kord teenustele, mida Lääne-Nigula vald ise osutab või mille tasumisel Lääne-Nigula vald osaleb.

(4) Määrust kohaldatakse koostoimes sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja haldusmenetluse seadusega.

Teenust määratakse ja osutatakse isikule, kes on rahvastikuregistri andmetel Lääne-Nigula valla elanik.

Määruses kasutatakse mõisteid § 1 lõikes 2 märgitud seaduste ja nende alusel antud riiklikes õigusaktides sätestatu tähenduses.

Teenuse määramisel ja osutamisel lähtutakse järgnevast

1) isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul;

2) teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele ning asjaolude muutumise korral teenuse kohandamisele;

3) isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava teenuse määramiseks avalduse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teadmatusest või muul põhjusel teostamata;

4) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;

5) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

6) kaasatakse abi vajavat isikut abi andmise kõikidel etappidel ja vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

7) tagatakse teenused isikule võimalikult kättesaadaval moel;

8) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

9) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast.

(1) Teenuse saamiseks esitab isik (edaspidi tao tleja) või tema seaduslik esindaja Lääne- Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) sotsiaalhoolekande osakonnale allkirjastatud taotluse, milles on märgitud taotleja nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed, sotsiaalne seisund, abivajaduse kirjeldus, otsuse saamise viis, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(2) Teenust võib taotleda teenust vajava isiku huvides eestkostja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

(3) Kui abivajadusest saab sotsiaalhoolekande osakond teada muul viisil, siis selgitab sotsiaaltöötaja välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

(4) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda täiendavalt taotluse juurde

1) taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekuid tõendavaid dokumente, sealhulgas väljavõtteid pangakontodest, infot vara kohta, vara kasutamise lepinguid;

2) taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate väljaminekuid tõendavaid dokumente;

3) otsust puude raskusastme kohta;

4) hinnanguid toimetuleku, abivajaduse kohta teistelt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt;

5) sõltuvalt teenusest muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid või dokumente.

(5) Sotsiaaltöötaja kontrollib taotluses esitatud andmeid. Puuduste esinemisel määrab sotsiaaltöötaja esimesel võimalusel taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Kui teenuse taotleja ei ole tähtajaks ja vaatamata meeldetuletusele puudusi kõrvaldanud, võidakse jätta taotlus läbi vaatamata.

(7) Teenuse taotleja vastutab esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. Valeandmete esitamise korral teenuse taotluse menetlemine ja teenuse osutam ine lõpetatakse. Vallavalitsusel on õigus teenuse kulud seaduses sätestatud korras tagasi nõuda.

(1) Teenuse määramiseks selgitab sotsiaaltöötaja välja taotleja abivajaduse ja sellele vastava abi, sealhulgas hindab taotleja ja vajadusel seadusjärgsete ülalpidajate materiaalset olukorda.

(2) Sotsiaaltöötaja hindab taotleja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Abivajaduse kaardistamiseks kasutab sotsiaaltöötaja vallavalitsuse poolt kinnitatud hindamisinstrumenti.

(4) Abivajaduse hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks võib sotsiaaltöötaja külastada teenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas, viia läbi vestlusi isikuga, tema lähedastega või teiste võrgustikuliikmetega, küsida hinnanguid teistelt spetsialistidelt. Sotsiaaltöötaja analüüsib taotlusele lisatud tõendeid ja dokumente.

(1) Teenuse määramine või teenuse eest tasumine otsustakse kümne tööpäeva jooksul teenuse taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast.

(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, turvakoduteenuse, eluruumi tagamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

(3) Tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse, varjupaigateenuse, sotsiaaltransporditeenuse, võlanõustamisteenuse, häirenuputeenuse, psühholoogilise nõustamise määramise otsustab sotsiaalvaldkonna juht käskkirjaga.

(4) Teenuse taotlejat teavitatakse otsusest kümne tööpäeva jooksul kirjalikult taotluses märgitud viisil.

(5) Mõjuval põhjusel võib taotluse läbivaatamise tähtaega pikendada. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab sotsiaaltöötaja taotlejale viivitamata.

(6) Põhjendatud juhtudel on vallavalitsusel õigus teha erandeid käesoleva määrusega kehtestatud teenuse määramise tingimustes. Erandi tegemise otsustab vallavalitsus motiveeritud korraldusega.

(7) Teenuse seadmisel määratakse teenuse saamise maht, periood, rahastus ning toimingud, mida teenus sisaldab.

(8) Teenust osutatakse haldusakti või –lepingu alusel.

(9) Sotsiaalhoolekande osakond korraldab teenuste osutamise koostöös eraõigusliku juriidilise või füüsilise isikuga või kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega.

(10) Teenuse määramisest või teenuse eest tasumisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest

1) taotlejal puudub abivajadus või ta ei vasta teenuse saamise tingimustele;

2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) teenuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta sotsiaaltoetuse, riiklikult pakutava (avalik-õiguslik juriidiline isik) teenuse või muu abiga;

4) taotleja ja/või tema seadusjärgsete ülalpidajate kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid.

(1) Teenuse osutamise eest võib võtta tasu.

(2) Vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatava asutuse osutatavate teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus. Eraõiguslik-juriidilisest isikust, füüsilisest isikust teenuse osutaja või teise omavalitsuse üksuse asutuse poolt osutatavate teenuste eest tasutakse nende hinnakirja alusel vastavalt teenusele suunamise haldusaktis kirjeldatule.

(3) Teenuse saajalt võetav tasu ja selle suurus sõltub teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate majanduslikust olukorrast ning teenuse saaja abivajaduse ulatusest, mis on tuvastatud teenuse hindamise käigus.

(4) Vallavalitsuse eelarvest tasutakse teenuse maksumuse osa vastavalt kehtestatud piirmäärale ning vajadusel tasutakse teenuse eest täiendavalt osas, jääb katmata teenuse saaja enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttu.

(5) Vallavalitsuse osa teenuse maksumusest tasutakse otse teenuse osutajale.

(6) Kui teenuse taotlejal on piisavalt vara, mille müügist tal on võimalik teenuse omaosaluse eest tasuda, kuid vara realiseerimine võtab aega, tasub teenuse eest vallavalitsus, kui inimene vajab teenust kohe.

Õigus teenusele lõpeb

1) kui isik ei vasta teenuse saamiseks sätestatud tingimustele;

2) õiguse tekkimisega muule teenusele või toetusele, kui abimeetmed asendavad üksteist;

3) isiku surma korral;

4) teenusest loobumisega.

(1) Vallavalitsus nõuab teenuse saajalt või tema seadusjärgsetelt ülalpidajatelt teadlikult valeandmete esitamise või teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise korral käesolevas määruses kehtestatud teenuse osutamiseks kulunud summad tagasi.

(2) Kui isik ei maksa alusetult saadud teenusele kulunud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on vallavalitsusel õigus anda ettekirjutus sundtäitmiseks täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(1) Isik, kes leiab, et teenuse määramise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

(2) Vaie esitatakse vallavalitsusele.

(3) Vaie lahendatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(1) Väljaspool isiku kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

(2) Teenuse osutamisel tagatakse teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

(3) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on teenuse saajale tasuline.

(4) Võetav tasu oleneb teenuse osutaja poolt kehtestatud hinnast, abivajaduse hindamise tulemustest ning teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohustusega isiku(te) majanduslikust olukorrast.

(5) Ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumus rahastatakse teenuse saaja rahvastikuregistri järgse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja teenuse saajalt võetavat tasust juhul kui vallavalitsus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja muud abimeetmed ei ole inimese toimetulekuks enam sobivad.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul rahastatakse üldhooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid

1) tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(7) Vallavalitsus kehtestab oma määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades Sotsiaalhoolekande seadusese § 22 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid.

(8) Juhul kui teenuse saaja soovib saada teenust teenuseosutajalt, kelle hooldustöötajate ja abihooldustöötajate seotud kulude osa kohaliku omavalitsuse kehtestatud piirmäär ei kata, tasub teenuse saaja või tema seaduslik ülalpidaja need kulud omavahenditest. Kui isik ei suuda tasuda puudujäävat osa s.h vajab käiberaha, siis hindab vallavalitsus isiku ja tema ülalpidajate maksevõimet.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(10) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab vallavalitsus teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe.

(11) Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(12) Juhul kui vallavalitsuse poolsest abivajaduse hindamisest ei tulene isiku vajadus ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele ja isik soovib nimetatud teenust, tasub teenuse eest isik ise või tema seadusjärgsed ülalpidajad.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema omavastutuse võime arendamises.

(2) Teenuse osutamise eesmärk last kasvatavale isikule on lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(3) Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.

(4) Tugiisikuteenust osutatakse isiku või pere juures kodus või muudes teenuse saaja vajadustest tulenevates ning teenuse osutamiseks kokku lepitud asukohtades.

(5) Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku valikul. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Soovi esitamise korral abistab sotsiaaltöötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda.

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Teenust osutatakse alalise elukoha kasutamise võimaluseta isikutele kui ka vältimatu abi raames ööbimiskohta vajavatele isikutele.

(3) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist.

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tagatakse isikule kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Laps võib teenust saada aja jooksul, mis on vajalik tema edaspidise elu korraldamiseks või kuni probleemi lahendamiseni.

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Sotsiaaltransporditeenust võib osutada erandkorras mõjuval põhjusel ka teistele sihtgruppidele, kellel on takistatud isikliku või ühissõiduki kasutamine (traumade puhul).

(3) Teenust korraldatakse juhuveona abivajaja soovitud ajal ja marsruudil.

(4) Taotlus teenuse saamiseks esitatakse üldjuhul viis tööpäeva enne vajalikku sõiduaega.

(5) Taotlus võib olla nii kirjalik kui ka suuline, suuline taotlus protokollitakse sotsiaaltöötaja poolt.

(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Teenus tagatakse isikule ajaks, mil ta sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt eluruumi vajab.

(3) Teenuse kasutamisel tasub isik eluruumi eluasemekulud, mis võivad sisaldada üüri.

(4) Isikut, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(5) Eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

(6) Puudega inimese eluruumi kohandamine on ehituslik tegevus eluruumi muutmiseks.

(7) Puudega inimese eluruumi kohandamine sisaldab vajaliku materjali ja ehitustöö kulu.

(8) Puudega isikule eluruumi kohandamisel peab eluruum olema aastaringseks elamiseks kasutatav ja asuma Lääne-Nigula valla territooriumil.

(9) Teenuse taotlemisel peab olema hinnang eluruumi kohandamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta ning töö ja materjali hinnapakkumised (vähemalt 2).

(10) Puudega isiku eluruumi kohandamiseks peab olema korteriühistu ja eluruumi omaniku kirjalik nõusolek eluruumi kohandamisega, kui taotleja ei ole kohandatava eluruumi omanik.

(11) Sotsiaaltöötajal on õigus nõuda lisadokumente, kontrollida kohandamist vajavat eluruumi, kaaluda eksperdi hinnangut ning töö ja materjali hinnapakkumisi ning teha säästlikumate lahenduste kasutamise ettepanekuid.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Käesoleva korra sätete alusel osutatakse teenust puudega lastele. Raske või sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaalhoolekande osakond lapsehoiuteenuse vajadust individuaalselt.

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgade tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Õigus teenusele on isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(1) Psühholoogilise nõustamise eesmärk on parendada isiku toimetulekut, leevendada pingeid, aidata lahendada kriise ja probleeme, konflikte inimeste ja gruppide vahel, samuti edendada isiku iseseisvust probleemide lahendamisel. Psühholoogiline nõustamine tõstab inimese enesekindlust, oskusi ja enesetõhusust valikute ja otsuste tegemisel.

(2) Psühholoogilist nõustamist võib osutada nii isikule individuaalselt kui kaasates tervet peret.

(3) Psühholoogilist nõustamist läbi viiv spetsialist peab vastama selleks ettevalmistusnõuetele.

(1) Häirenuputeenuse eesmärk on aidata kaasa isiku turvalisuse tagamisele tema harjumuspärases keskkonnas ja ennetada riske, mis võivad tekkida vähenenud toimetulekuvõimega isikutel õigeaegse abita jäämise korral.

(2) Häirenuputeenus on isiku eluruumi paigaldatud kahepoolset sidet võimaldav hädaabisüsteem, mis sisaldab erinevaid sotsiaalvalveseadmeid ning mille kaudu on võimalik ööpäevaringselt kutsuda abi.

(3) Teenus on mõeldud isikule, kellel oma terviseseisundist, kõrgest east või erivajadusest tingituna on raskusi endaga toimetuleku või suhtlemisega, mille tõttu on tal suurem risk sattuda oma kodus või selle vahetus läheduses abitusse olukorda.

(1) Seni teenuse osutamiseks antud haldusaktid jäävad kehtima neis märgitud tingimustel ja tähtajani ning sõlmitud lepingud neis kokku lepitud tähtajani või lepingu lõpetamiseni.

(2) Teenuse taotluse vormi kinnitab vallavalitsus oma korraldusega.

1) - 25) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.