Vändra Gümnaasiumi põhimäärus

Kooli nimi on Vändra Gümnaasium (edaspidi kool).

(1) Kool asub Pärnumaal Vändra alevis.

(2) Kooli õppetööd viiakse läbi kooli õppehoonetes aadressil Kooli 13, Vändra alev, Pärnumaa, sihtnumber 87701.

(1) Kooli tegutsemise vormiks on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena.

(2) Kool on munitsipaalkool, mille pidajaks on Vändra Alevivolikogu (edaspidi alevivolikogu)

(3) Kooli teeninduspiirkonnaks põhikooli osas on Vändra alev.

Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika.

Koolil on Vändra alevi eelarves iseseisev eelarve.

(1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamine reguleeritakse kooli asjaajamiskorraga.

(3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatakse andmed ning dokumente täidetakse ja peetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse vähemalt kolmeks aastaks kooli arengukava. Arengukava koostatakse ja muudetakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega.

(2) Arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.

(3) Arengukava kinnitab Vändra Alevivolikogu.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad alevivolikogu ja alevivalitsuse, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

(2) Hoolekogu moodustab ja selle töökorra kehtestab Vändra Alevivalitsus (edaspidi alevivalitsus).

(3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(4) Ülesannete täitmiseks hoolekogu

1) osaleb kooli arengukava uuendamise protsessis ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta;

2) võib anda koolipidajale nõusoleku direktori ettepaneku saabumisel kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurem klassi täituvuse piirnorm;

3) annab arvamuse arenguvestluse tingimuste ja korra kohta;

4) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta;

5) annab arvamuse õpilaskodu kodukorra kohta;

6) annab arvamuse kooli sisehindamise aruande kohta;

7) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi korra;

8) annab arvamuse kooli eelarve kavale;

9) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab avaliku konkursi alevivalitsus vastavalt kehtestatud korrale. Direktori kinnitab ametisse alevivalitsus alevivanema ettepanekul. Direktoriga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu alevivanem.

(3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses õppealajuhataja või majandusjuhataja.

(4) Direktor vastutab seadusandlusega määratud pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ning muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(5) Ülesannete täitmiseks direktor

1) esindab kooli tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel;

2) esindab Vändra alevit kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib, muudab ja lõpetab koolitöötajatega töölepingud vastavuses tööseadusandlusega ja muude pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega;

3) teeb Vändra Alevivalitsusele ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;

4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;

5) korraldab koolitöötajate vabade ametikohtade täitmiseks konkursse;

6) koostab ja kinnitab personali tööülesannete kirjeldused;

7) korraldab kooli asjaajamist vastavalt asjaajamise korrale;

8) koostab alevi põhimääruses kehtestatud korras kooli eelarve projekti ja jälgib kooli eelarve täitmist;

9) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;

10) korraldab kooli vara valdamist, kasutamist ja käsutamist lähtuvalt Vändra Alevivolikogu kinnitatud korrast;

11) korraldab pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme atesteerimist;

12) koordineerib välissidemeid;

13) kehtestab kooli sümboolika ja selle kasutamise korra;

14) täidab käesoleva põhimääruse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud kohustusi, alevivolikogu ja -valitsuse antud ülesandeid. Direktor juhindub oma tööülesannete täitmisel ka

teistest vastava valdkonna seadustest.

Kooli õppekeel on eesti keel.

Kooli õppetöö toimub statsionaarses vormis.

(1) Koolis omandatava hariduse liik on üldharidus.

(2) Koolis omandatava hariduse tase on põhikoolis põhiharidus ja gümnaasiumis üldkeskharidus.

(1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument koolis.

(2) Kooli õppekava koostatakse lähtudes riiklikest õppekavadest ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ja kasutatavaid ressursse.

(3) Kooli õppekava järgi korraldatud õppetöö loob õpilastele eeldused põhikooliastmes põhihariduse omandamiseks või gümnaasiumiastmes üldkeskhariduse omandamiseks.

(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

(3) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse seadusandlusega ettenähtud õppe vormidest ja võimalustest, sh individuaalse õppekava koostamine, hariduslike erivajadustega õpilaste rühmade ja klasside moodustamine.

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist kuni 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest, õppe- ja eksamiperioodidest ning koolivaheaegadest.

(2) Gümnaasiumiastmes on ajaliseks arvestusühikuks kursus, mille mahuks on 35 õppetundi.

(3) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva.

(4) Õpet kavandades ja ellu viies arvestab kool, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane.

(5) Õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust kajastab kooli päevakava.

(6) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooliastmes on 24 õpilast. Alevivalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suuremaks klassi täitumuse piirnormiks kuni 26 õpilast.

(7) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

(8) Kool võtab põhikooliastmesse vastu kõik soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kelle jaoks kool on vastavalt alevivalitsuse kehtestatud korrale elukohajärgne kool.

(9) Gümnaasiumiastmesse vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav haridus.

(10) Haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses kehtestab õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra kooli direktor kooskõlastatult alevivalitsusega.

(11) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viie palli süsteemis. Hindamise korraldus on kehtestatud kooli õppekavaga.

(12) Klassi ja kooli lõpetamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

(13) Õpilase koolist välja arvamine toimub põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli kodukorra alusel.

(1) Kooli direktor võib alevivalitsuse nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmasid, mis pakuvad õpilastele järelevalvet, pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ja huvide arendamisel.

(2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotlusel või alaealiste komisjoni otsuse alusel.

(3) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24õpilast. Alevivalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

(1) Koolil on õpilaskodu.

(2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.

(3) Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(4) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras.

(5) Õpilaskodu rühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Alevivalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

(6) Õpilaskodus luuakse vajadusel riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.

Direktor võib vastavalt vajadusele moodustada ettevalmistusrühmi koolieelikutele.

(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Raamatukogu kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.

(3) Raamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

(3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(4) Huvitegevuse läbiviimist kajastab ringipäevik, kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.

(5) Ringipäeviku täitmist ning ringitundide toimumist kontrollib huvijuht.

(1) Kauaaegset traditsiooni järgides on koolil kooliaed ja kasvuhoone.

(2) Kooliaia ja kasvuhoone tööd korraldab aednik.

(3) Õpilaste osalemine tööpraktikas kooliaias on reguleeritud kooli kodukorraga.

Koolil on söökla õpilaste ja kooli personali toitlustamiseks.

Õpilastel on õigus

1) kvaliteetsele üldharidusele;

2) vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitsele;

3) gümnaasiumiastmes kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid ja põhikooliastmes ka õppekava läbimiseks vajalikke töövihikuid ja töölehti;

4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;

5) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat;

6) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

7) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;

8) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

9) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;

10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;

11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe‑, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;

12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

13) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja alevivolikogu kehtestatud korras ja ulatuses;

14) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;

15) saada koolitervishoiuteenust;

16) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

17) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;

18) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;

19) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;

20) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;

21) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.

Õpilane on kohustatud

1) täitma kooli kodukorda;

2) täitma koolikohustust;

3) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;

4) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt võimetele;

5) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;

6) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma;

7) hoidma kooli kasutuses olevat vara;

8) osalema tööpraktikas kooliaias.

Vanemal on õigus

1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisel;

2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;

3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta;

5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;

6) olla teavitatud õpilase hinnetest;

7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;

8) anda arvamus ajutise õppes osalemise keelu rakendamisel korral õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta;

9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;

10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;

11) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

Vanem kohustub

1) arvestama hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi; vajaduse korral küsima nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;

2) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

4) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

5) tegema lapse õpetamisel ja kasvatamisel koostööd kooliga;

6) osalema piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;

7) tagama piiratud teovõimega õpilase järelevalve ning õppe korraldamise;

8) vanema soovil koduõppe rakendamise korral rahastama väljaspool kooli toimuva õppe osa;

9) teatama hiljemalt õppest puudumise esimesel õppepäeval kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest;

10) tagama õpilase järelevalve ning õppe korraldamise individuaalse õppekava alusel ajutise õppest osalemise keelu korral;

11) taotlema vajaduse korral koolilt või õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise meetmete rakendamist.

(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(1) Esimese õpilasesinduse valimised korraldab direktor hiljemalt ühe kuu jooksul alates õppeaasta algusest.

(2) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel.

(3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe esindaja klassi õpilaste hulgast.

(4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

(5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega vähemalt president ja asepresident.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekud arutab läbi õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

(3) Põhimäärus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamist võib läbi viia igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele. Hääletustulemused avalikustatakse kindlaks määratud päeval.

(4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kahe nädala jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(1) Koolis on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe- ja kasvatuse alal töötavad isikud.

(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.

(1) Koolitöötajate koosseisu igaks õppeaastaks kinnitab alevivalitsus direktori ettepanekul.

(2) Direktor lähtub koolitöötajate koosseisu kinnitamise ettepaneku tegemisel haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisust ning kooli efektiivse toimimise tagamise põhimõttest.

(1) Pedagoog peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine.

(3) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

(4) Kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.

(2) Oma ülesannete täitmiseks pedagoog

1) peab kinni kooli õppe- ja arengukavast;

2) teeb koostööd teiste pedagoogidega;

3) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja pedagoogilise kollektiivi mainet;

4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni ning aitab kaasa õpilase iseseisvumisele;

5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu;

6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt;

7) teeb koostööd laste vanematega;

8) valmistub ette kõigiks õppetegevusteks ja ainetundideks;

9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna;

10) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid;

11) teatab õpilastele õppeveerandi alguses kontrolltööde läbiviimise graafiku, nõutavad õpitulemused ning hindamise põhimõtted;

12) organiseerib üritusi ning osaleb neil;

13) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse;

14) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi;

15) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise;

16) osaleb õppenõukogus.

(3) Pedagoogide õigused ning vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

(2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad

1) on eeskujuks õpilastele;

2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid;

3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö korraldusega.

(3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

(1) Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

(2) Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.

(3) Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja kooli pidajale.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Vändra alevivara valitsemise korra alusel või teiste isikute ja asutuste poolt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli vara on Vändra alevi omand.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub alevivolikogu kehtestatud alevivara valitsemise korra järgi.

(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Vändra alevi eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt ning kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulust.

(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul alevivalitsus.

(4) Kooli finantstegevust juhib kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt alevivalitsuse kaudu.

(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab alevivolikogu, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

(2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.

(3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob kooli pidaja võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.

(1) Kooli pidajal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale. Otsuse kooli pidamise üleandmise kohta teeb alevivolikogu.

(2) Kooli pidamine antakse üle vana ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

(3) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu.

(4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks alevivolikogu.

(2) Põhimääruse ja põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor ning esitab selle alevivalitsusele.

(3) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne alevivolikogule esitamist heaks kiitma alevivolikogu vastav alatine komisjon.

Vändra Alevivolikogu 19.02.2004. a määrus nr 5 "Vändra Gümnaasiumi uue põhimääruse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. märtsil 2011. aastal.