Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord

(1) Käesolev kord sätestab Viljandi linna eelarvelistest vahenditest sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ning korra elanikele, kelle Eesti rahvastikuregistri järgne (edaspidi rahvastikuregister) alaline elukoht on Viljandi linn ja erandkorras isikutele, kes ajutiselt viibivad Viljandi linnas ja on hätta sattunud.

(2) Toetused jagunevad sissetulekust sõltuvateks toetusteks ja universaaltoetusteks, mis ei sõltu sissetulekust. Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse linnaelanike toimetulekuraskuste leevendamiseks ja universaaltoetusi linnaelanikuks olemise väärtustamiseks.

(1) Viljandi Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) poolt makstavate toetuste sihtrühmad on

1) lapsed (alla 18-aastane, üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19-aastane (kaasa arvatud) õpilane);

2) tööealised isikud (s.h üliõpilased);

3) isikud, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes vanaduspensioniealised.

(2) Linnavalitsus kehtestab kalendriaastaks sissetulekutest sõltuvate ja universaaltoetuste määrad ning toetuste taotlemise avalduste vormid.

(3) Sotsiaaltoetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamise kohta peab arvestust linnavalitsuse sotsiaalamet.

Sissetulekust sõltuvaid toetusi makstakse

1) toimetuleku tagamiseks;

2) tervise säilitamise ja taastamisega (taastus- ja hooldusravi, retseptiravimid, vaktsineerimine jms) ja abivahendite soetamise ning nende kasutamisega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks;

3) õnnetusjuhtumite ja muude erakorraliste juhtumitega seotud väljaminekute osaliseks hüvitamiseks;

4) vähekindlustatud perede üliõpilastele sotsiaalseks õppetoetuseks;

5) vähekindlustatud perede laste koolieelsetes lasteasutustes ja gümnaasiumi õpilaste koolis toitlustamise toetamiseks;

6) toimetulekutoetust saava pere lastele kooliminekul;

7) huvikooli õppetasu maksmise toetamiseks.

(1) Sissetulekust sõltuvaid toetusi määratakse isikutele, kelle perekonna netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui 75% kehtivast töötasu alammäärast kuus v.a töövõimetus- ja vanaduspensionärid.

(2) Sotsiaalset õppetoetust taotlevad üliõpilased peavad lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õppima Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi litsentsi omavate kõrgkoolide päevases õppes ning nende õppeedukus viimasel semestril peab olema vähemalt hea. Esmakursuslastel võetakse sügissemestri õppetoetuse taotlusel aluseks gümnaasiumi lõputunnistuse hinnete keskmine.

(1) Toetusi määratakse toetust vajava isiku kirjaliku avalduse alusel. Toetust võib isikule või perekonnale taotleda ka mõni teine isik (hooldaja/sotsiaaltöötaja) juhul, kui toetust vajav isik ise mingil põhjusel toetust ei saa taotleda.

(2) § 3 punktis 1 lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud toetusi on õigus taotleda kolme kuu jooksul pärast sündmust, millega seoses toetust taotletakse.

(3) ) Sissetulekust sõltuvate toetuste määramise aluseks on perekonna kõigi liikmete netosissetulekud taotlusele eelnenud kolmel kuul. Perekonna sissetuleku hulka arvestatakse ka taotlejast eraldi elava perekonnaliikme sissetulekud juhul, kui ta on taotlejaga või taotlejaga koos elava perekonnaliikmega abielus või on perekonnaseaduse järgi kohustatud ülal pidama taotleja või taotlejaga koos elava perekonnaliikme alaealisi lapsi.

(4) Sissetulekute hulka ei arvestata ühekordseid riiklikke ja linna eelarvest makstavaid toetusi, tööturukoolitusel, tööpraktikal ja tööharjutusel osalemiseks makstavaid stipendiume, sõidu-ja majutustoetusi, riigi tagatisel antavaid õppelaene ning puuetega inimestele makstavaid puudetoetusi. Koolieelsete lasteasutuste toidupäeva ja gümnaasiumiõpilaste koolilõuna toetuse taotlejatel ei võeta sissetulekutes arvesse riiklikke peretoetusi.

(5) Sotsiaalametil on vajaduse korral õigus hankida lisainformatsiooni ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid sh väljavõtteid taotleja ja tema perekonnaliikmete pangakontodest, vara kasutamise lepinguid ja muid otsustamiseks vajalikke lisaandmeid ja dokumente. Sissetulekute varjamise või teadvalt valeandmete esitamise korral katkestatakse taotluse menetlemine, valeandmete alusel määratud toetused kuuluvad tagasinõudmisele.

(6) Taotlused sotsiaalse üliõpilastoetuse saamiseks esitatakse sotsiaalametile kaks korda aastas – septembris ja veebruaris kuu viimaseks päevaks; toetus määratakse ja makstakse välja kaks korda õppeaastal: õppeperioodide september-detsember ja jaanuar­mai toetamiseks.

(7) Haigekassa poolt ravikindlustamata linnakodanike tervise parandamiseks ja säilitamiseks hädavajalike raviteenuste osutamiseks antakse toetust linnaarsti garantiikirja alusel, tema äraolekul annab garantiikirja sotsiaalameti juhataja, konsulteerides linnaarsti ja/või vastava perearstiga. Toetus kantakse raviteenuse osutajale arve alusel.

(8) Sügava liikumispuudega ja progresseeruva liikumisvõime kaotusega raske puudega isikul või tema perekonnaliikmel on õigus taotleda eluruumide kohandamise toetust ehituslike kohanduste tegemiseks eluruumi sisenemise või eluruumis toimetuleku hõlbustamiseks.

(9) Eluruumide kohandamise toetuse taotlemiseks esitab taotleja

1) avalduse, milles märgitakse toetuse taotleja nimi, isikukood, aadress, kinnitus sissetulekute kohta, kohandatava eluruumi aadress, planeeritav kohandus, taotletav summa ja summa, mida taotleja on ise valmis kohandamiseks kulutama;

2) kohandamise maksumuse kalkulatsioon vähemalt kahelt töövõtjalt.

(10) Eluruumide kohandamise toetust makstakse taotlejale ühekordselt.

(11) Sotsiaalametil on õigus teostada kontrolli eluruumide kohandamiseks eraldatud toetuse sihipärase kasutamise üle.

(12) Vähekindlustatud perede gümnaasiumiastmes õppivate õpilaste koolilõuna ja koolieelsetes lasteasutustes käivate laste toitlustamise toetuse taotlemise avaldusi võetakse vastu järgmiselt

1) gümnaasiumiõpilaste toitlustamise toetamise taotlusi kaks korda aastas – 10. augustiks ja 10. detsembriks;

2) koolieelsete lasteasutuste laste toidupäeva kulude toetamise avaldusi kolm korda aastas –10. aprilliks, 10. augustiks ja 10. detsembriks.

(13) Kui toetust vajava õpilase/lapse vanem mingil põhjusel ei ole esitanud avaldust toetuse saamiseks, on toetuse taotlemise (avalduse esitamise) õigus õpetajal, lastekaitsetöötajal ja/või teistel lapsega tegelevatel isikutel.

(14) Vähekindlustatud perede gümnaasiumiastmes õppivate õpilaste koolilõuna ja koolieelsetes lasteasutustes käivate laste toitlustamise toetus kantakse kooli, lasteaia või nendes asutustes toitlustust pakkuvale ettevõttele arve alusel.

(1) Toetuse ja selle suuruse määramisel arvestatakse taotleja konkreetset vajadust, v.a § 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul, linna eelarves kalendriaastaks toetuste maksmiseks ette nähtud vahendite kogumahtu, linnavalitsuse poolt kehtestatud toetuste määra ning taotleja ja tema pereliikmete sissetulekut, varanduslikku seisu, eluasemekulusid ning toetuse taotlemist põhjustanud kulutusi.

(2) Toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetus määratakse üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19-aastasele (k.a) õpilasele tingimusel, et pere on saanud toimetulekutoetust jooksval kalendriaastal. Toetust ei maksta linnavalitsuse poolt makstavat esmakordselt kooli mineva lapse toetust saanud lapsele.

(3) Toetuse menetlemisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest

1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada tema või perekonna toimetulek;

4) taotleja või tema perekonnaliige on töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi ning on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;

5) toetuse vajadust on võimalik või otstarbekas katta teenuste või muu abiga;

6) toetuse vajaduse katavad riiklikud või linna toetused ja teenused;

7) taotleja ei esita kõiki vajalikke dokumente õigeaegselt.

(1) Kõik toetuse taotlused vaadatakse linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni (edaspidi sotsiaalkomisjon) istungil läbi üks kord kuus peale taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi esitamist.

(2) Sotsiaalkomisjoni otsused esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele.

(3) Sotsiaalkomisjon võib esitada linnavalitsusele ettepaneku teha käesolevast korrast erandeid järgmistel juhtudel

1) määrata õnnetusjuhtumite, matuste, muude ettenägemata asjaolude korral või juhtumipõhiselt toetus perele, kelle sissetulek on § 4 lõige 1 punktis 2 kindlaks määratust suurem (k.a § 5 lõike 8 juhtudel);

2) määrata vältimatut abi isikule, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Viljandi linn, kuid kes siin on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda;

3) määrata toetust sotsiaalameti töötaja põhjendatud ettepanekul ilma abivajaja taotluseta.

(4) Vältimatu abi kohesel vajadusel on sotsiaalameti juhatajal või tema asendajal õigus anda vajaminevat abi, s.h toetust koheselt taotluse esitamisel ühe päeva jooksul, informeerides sellest linnavalitsust abi andmisele järgneva nädala linnavalitsuse istungil.

(5) Põhjendatud otsus toetuse määramisest keeldumise kohta tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

Toetus kantakse kümne tööpäeva jooksul pärast toetuse määramist taotleja näidatud pangakontole. Erandkorras võib toetuse välja maksta linnavalitsuse kassast või kanda teenust osutava isiku või asutuse pangakontole.

Universaaltoetused on

1) sünnitoetus;

2) eakate linnatranspordi toetus;

3) üldhariduskoolide õpilastele ühistranspordi sõidusoodustus;

4) esmakordselt kooli mineva lapse toetus.

(1) Sünnitoetust on õigus taotleda lapse vanemal või lapse eestkostjal, kes on Eesti Vabariigi kodanik või omab kehtivat elamisluba ja kelle elukohana on vähemalt viimased 12 kuud enne lapse sündi rahvastikuregistris registreeritud Viljandi linn ning vastsündinu on registreeritud taotleja elukohta.

(2) Sünnitoetuse taotleja esitab avalduse sünnitoetuse saamiseks sotsiaalametile enne lapse kolmekuuseks saamist.

(3) Sünnitoetust ei maksta, kui laps on riiklikul ülalpidamisel või kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teisest omavalitsusest.

(4) Lapse lapsendamisel või lapse üle eestkoste seadmisel võib sünnitoetust taotleda enne lapse üheaastaseks saamist tingimusel, et varem pole selle lapse sündimisel sünnitoetust ühegi omavalitsuse poolt makstud.

(5) Sünnitoetuse saanud lapsele kingitakse linna vapiga hõbelusikas, mis antakse üle linnapea pidulikul vastuvõtul.

(6) Vastuvõtud toimuvad kvartalile järgneval kuul. Vastuvõtu toimumisest teavitatakse taotlejat kirjalikult.

(1) Eakate linnatranspordi toetust on õigus saada üle 65 aasta vanustel Viljandi linna pensionäridel.Eakate linnatranspordi toetust on õigus saada üle 65 aasta vanustel Viljandi linna pensionäridel.

(2) Viljandi linna eakatele väljastatakse sotsiaalametist nimeline elektrooniline sõidukaart. Väljastatav elektrooniline sõidukaart on eakatele tasuta. Viljandi linna eakatel on õigus valida kas perioodikaart või kümne sõidukorra kaart (ettemaksukaart).

(3) Perioodikaardi väljastamise järel laeb kaardi omanik sellele iga perioodi alguses 50 % perioodikaardi maksumusest, millele vedaja lisab teise poole.

(4) Kümne sõidukorra sõidukaardile (ettemaksukaardile) laetakse vedaja poolt iga kuu alguses kümnest sõidukorrast puudujääv osa.

(5) Eakate linnatranspordi toetuse täpsemad rakendussätted kehtestab linnavalitsus.

(1) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 30.12.2005 määrus nr 7 „Sotsiaaltoetuste maksmise ja soodustusega sotsiaalteenuste osutamise kord“.

(2) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 03.04.2006 määrus nr 9 „Sotsiaaltoetuste määramise tingimused ja kord“.

(3) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 30.01.2004 määrus nr 47 „Lapse sünnitoetuse maksmise kord“.

(4) Tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavolikogu 26.01.2011 määrus nr 66 „Vähekindlustatud perede laste toitlustamise toetamise kord“.

(1) Käesoleva määruse § 11 jõustub alates 15. augustist 2013.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.