Kaiu valla põhimäärus

(1) Valla põhimääruses sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

(2) Põhimäärus võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.

(1) Kaiu vald kui kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse -valla- demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi ja võimalusi.

(2) Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel ning rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel.

Kohalik omavalitsus Kaiu vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamise korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel, seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksustega või nende liitudega.

Valla omavalitsusorganid on

1) volikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Vallaelanik on isik, kelle elukoht on rahvastikuregistri andmetel Kaiu vallas.

(1) Valla ülesanne on korraldada

1) sotsiaalabi ja -teenuste osutamist,

2) vanurite hoolekannet,

3) noorsootööd,

4) elamu- ja kommunaalmajandust,

5) veevarustust ja kanalisatsiooni,

6) heakorda,

7) ruumilist planeerimist,

8) vallasisest ühistransporti ning

9) valla teede ja tänavate korrashoidu.

(2) Lõikes 1 sätestatud ülesandeid täidab vald juhul, kui need ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(3) Valla ülesanne on korraldada valla omanduses olevate

1) koolieelse lasteasutuse,

2) põhikooli,

3) huvikooli,

4) raamatukogude,

5) rahvamajade,

6) hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist.

(4) Lõikes 3 nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist riigi eelarvest või muudest allikatest.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kohaliku elu küsimusi

1) mis on talle pandud teiste seadustega;

2) mis ei ole seadusega antud kellegi otsustada ega korraldada.

(6) Vald täidab riiklikke kohustusi

1) mis on talle pandud seadusega;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

(7) Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Õigusaktid kehtivad Kaiu valla haldusterritooriumil.

(1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ja vallavanem või nende volitatud esindajad.

(2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arvelduskonto pangas ja oma sümboolika.

Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ning ühiste kohustuste või muude ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite ja ühisasutusi.

(1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutus informeerib sellisest koostööst volikogu.

(2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd.

(3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või tema poolt määratud esindaja.

(4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi.

(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp, mis võeti kasutusele 26.02.1996. a.

(2) valla vapil on rohelisel kilbil hõbedased kaldpalk ja kaks okaspuutaime, kaldpalgil loomulikku värvi jõhvikaväät.

(3) valla lipul on rohelisel väljal valged kaldpalk ja kaks okaspuutaime. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalsuurus 100x150 cm.

(4) Okaspuutaimed märgivad valla metsarohkust (Kõrvemaa); jõhvikataim marjadega sealseid laialdasi jõhvikasoid. Roheline on looduse värvus, tähistab ka lootust ja korduvat eluringi; hõbe on puhtuse ja valguse võrdkuju.

(1) valla vappi kasutatakse volikogu ja valitsuse dokumendiplankidel ja pitseril, samuti valla piiritähistel.

(2) Lõikes 1 loetlemata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.

(3) Valla lipp lehvib valitsuse hoone juures lipumastis alaliselt.

(4) Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga.

(5) Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp hävitatakse sündsal viisil.

(1) Kaiu vald asub Rapla maakonna idaosas 261 km² suurusel maa-alal. Edelast piirneb vald Kehtna vallaga, loodest Juuru vallaga, lõunast Käru vallaga, kirdest Harju maakonna Kose vallaga ja kagust Järva maakonna Väätsa vallaga.

(2) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel valla vapi kujutisega piiritähisega.

(3) Valla koosseisu kuuluvad Kaiu alevik, Karitsa, Kasvandu, Kuimetsa, Oblu, Põlliku, Suurekivi, Tamsi, Toomja, Tolla, Vahastu, Vana-Kaiu ja Vaopere küla.

(4) Valla piiride muutmine toimub seadusega sätestatud korras.

(5) Valla halduskeskus asub Rapla maakonnas Kaiu vallas Kaiu alevikus Kasvandu tee 17.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla volikogu määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;

5) täidab muid talle seaduse alusel või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel.

(1) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

(2) Volikogu esimehe asendamisel kirjutab asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(1) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees või aseesimees.

(2) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.

(3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu istungi juhatajale. Pärast kandidaadilt nõusoleku saamist koostatakse kandidaatidest nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees.

(5) Aseesimehe valimiseks valib volikogu avalikul hääletamisel häältelugeja. Häältelugeja valmistab volikogu liikmete juuresolekul ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise, mille käik fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

(6) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemus vormistatakse volikogu otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud isik.

(7) Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(8) Kui ükski kandidaat ei osutunud valituks, seatakse kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis. Kui kordushääletamisel ei saa ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ning määrab nende tegevusvaldkonnad.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja aseesimees ning revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. Komisjoni liikmed kinnitatakse volikogu poolthäälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni (v.a. revisjonikomisjon) võib kuuluda valitsuse esindaja.

(3) Volikogu komisjoni liige võib komisjoni liikme kohalt tagasi astuda, esitades selleks kirjaliku avalduse. Komisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui avalduse esitamisele järgnev päev. Avaldus esitatakse ametiasutusele, kes teavitab avaldusest volikogu esimeest ning asjaomase komisjoni esimeest.

(1) Volikogu alatine komisjon

1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad, komisjoni tegevusvaldkonda puudutavad vallaelu probleemid ning teeb volikogule ja valitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks;

2) töötab välja tegevuskava;

3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;

4) esitab arvamuse talle volikogu, volikogu esimehe või valitsuse poolt läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;

5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

6) teeb ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta;

7) lahendab muid volikogu või volikogu esimehe antud ülesandeid.

(2) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja koosoleku päevakorra projekti;

3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid;

4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

5) juhatab komisjoni koosolekut;

6) kirjutab alla komisjoni koosoleku protokollile.

(3) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees.

(4) Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(5) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst.

(1) Volikogu moodustab oma volituse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib ja hindab valitsuse, ametiasutuse ja hallatava asutuse või Kaiu valla valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust, samuti vallaeelarve täitmist.

(4) Revisjonikomisjon kontrollib lõikes 3 sätestatut volikogu poolt kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(5) Kontrollimise korralduse, kontrollijate koosseisu ja kontrollimiseks kuluva aja otsustab revisjonikomisjon. Kontrollimise ajakava kooskõlastab revisjonikomisjon vallavanemaga.

(6) Kontrollimist viib läbi vähemalt 2 komisjoni liiget koos.

(7) Kontrolli alustamisest informeerib revisjonikomisjoni esimees kontrollitavat vallavalitsuse sekretäri kaudu. Kontrollitav on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama isiku, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi.

(8) Kontrollijal on kontrolli läbiviimiseks õigus

1) tutvuda kontrollitava kõigi kontrolli tegemiseks vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning kirjalikke seletusi ja teavet;

2) kontrollida varaliselt vastutava isiku juuresolekul materiaalsete ja rahaliste vahendite seisu;

3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud isiku saatel;

4) kontrollimise takistamise korral nõuda kontrollitava asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni, vallavanemat ja volikogu esimeest.

(9) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija

1) ei tohi takistada kontrollitava asutuse tööd;

2) kasutab kontrollimise käigusteatavaks saanud andmeid, mis ei kajastu kontrollimise aktis, ainult kontrollimise huvides ja ei edasta neid kolmandatele isikutele;

3) informeerib viivitamatult kontrollitava asutuse juhti ja vajadusel koostab vaheakti ning esitab selle kontrolliülesande andjale kui ilmnevad puudused, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või seaduserikkumise;

4) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest;

(10) Kontrolli tulemuste kohta vormistavad kontrollijad akti.

(11) Akti kantakse kontrollitava asutuse nimi, kontrolli ülesanne ja periood, sel ajal asutuse juhina töötanud isiku nimi, kontrollimise juures viibinud asutuse töötaja nimi ja teenistuskoha nimetus. Aktile kirjutavad alla kontrollijad.

(12) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest, kontrollitavast perioodist ja kontrollimise tulemustest

1) viidet õigusaktidele, millele tuginedes asutust kontrolliti;

2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust õigusaktidele;

3) hinnangut kontrolli valdkonnas asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsusele, otstarbekusele ning sihipärasusele;

4) hinnangut raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasuse kohta;

5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta, kui see ilmnes;

6) ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks.

(13) Majandusliku kahju ilmnemisel tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud isikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud.

(14) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes 5 tööpäeva jooksul esitab seletuskirja. Seletuskirja ei esitata kui kontrolli tulemusena selgus, et kontrollitud asutuse tegevus on olnud seaduslik, otstarbekas ja tulemuslik ning valla vara on kasutatud sihipäraselt.

(15) Revisjonikomisjon arutab kontrolli tulemused ja seletuskirja läbi ning võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus osaleda küsimuse arutamisel komisjonis ja anda seal selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust.

(16) Revisjonikomisjon saadab akti ja komisjoni otsuse valitsusele, kes võtab akti suhtes seisukoha ning esitab selle 10 päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(17) Revisjonikomisjon vaatab volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ning koostab selle kohta kirjaliku aruande. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab valitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni.

(2) Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogu otsusega.

(3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel.

(4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte.

(5) Fraktsiooni sisemise töökorralduse kehtestab fraktsioon.

(1) Volikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt volikogu töökorrale. Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust.

(2) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

(3) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel asendaja.

(4) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist võib seda muuta volikogu poolthäälteenamusega.

(5) Volikogu istungi käik protokollitakse. Protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab valitsuse kantselei.

(6) Volikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras.

(1) Volikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt volikogu töökorrale ning nende algatamise õigus on

1) volikogu komisjonil;

2) volikogu fraktsioonil;

3) volikogu liikmel;

4) vallavanemal;

5) valitsusel;

6) vallaelanikel seaduses sätestatud korras;

7) vallasekretäril talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Volikogu õigusaktid ja protokollid on kõigile kättesaadavad valla veebilehel asuva dokumendiregistri kaudu.

(3) Määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(4) Otsused saadab valitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(5) Igaühel on õigustaotleda volikogu poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

(1) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vähemalt kaks liiget vallavanema esildusel.

(2) Valitsuse koosseisu kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu oma volituste ajaks.

(3) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti valitsuse tagasiastumisel lõpevad endise valitsuse ning algavad uue valitsuse volitused volikogu poolt uue valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(4) Valitsuse liikmele umbusalduse avaldamine toimub seaduses sätestatud korras.

(1) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana.

(2) Valitsuse liikmete nimekirja kinnitamine toimub volikogu poolthäälte enamusega.

(3) Valitsuse liikme kohustustest vabastamise ja muudatused valitsuse koosseisus kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul.

(4) Valitsuse liikmest vabastatakse tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, volikogu umbusalduse põhjal või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.

(1) Valitsus kui kollegiaalne täitevorgan täidab ülesandeid, mis seaduste, põhimääruse ja teiste õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse.

(2) Valitsus

1) kinnitab vajadusel valitsuse liikmete vahelise tööjaotuse;

2) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustustest;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega on pandud täitmiseks valitsusele;

4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis riigi õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse või mis ühegi teise õigusaktiga ei ole antud kellegi teise otsustada;

5) võib taotleda volikogu vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist;

6) korraldab valla asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teenistuslikku järelevalvet;

7) esitab volikogu uue koosseisu esimesel istungil lahkumispalve.

(1) Valitsus võtab istungil vastu määrusi ja annab korraldusi.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Valitsuse määrused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega.

(5) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või nende asendajad.

(7) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele.

(8) Igaühel on õigustaotleda valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.

Vallavanem

1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab valda ja valitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu antud pädevusele;

3) sõlmib valla nimel lepinguid;

4) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse arvulise koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

5) esitab volikogule kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu;

6) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks kohaliku omavalitsuse asutuste juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta;

7) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

8) annab valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral kuni uue vallavanema valimiseni kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse valitsuse korraldusega. Ennem puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

(3) Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat kõigi õiguste ja kohustustega vallavanema käskkirjaga määratud valitsuse liige.

(4) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel, mil vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teeb vastavad toimingud või tehingud abivallavanem. Kui vastavat toimingut või tehingut ei saa teha abivallavanem, teeb need kõige pikema liikmestaažiga valitsuse liige.

(1) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel.

(2) Vallavanemaks võib volikogu valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(3) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Pärast kandidaadilt nõusoleku saamist koostatakse kandidaatidest nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

(4) Vallavanema valimiseks valib volikogu avalikul hääletamisel häältelugeja. Häältelugeja valmistab volikogu liikmete juuresolekul ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise, mille käik fikseeritakse volikogu istungi protokollis.

(5) Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(6) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

(7) Kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, seatakse kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. Volikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal volikogu istungil. Otsustus fikseeritakse istungi protokollis.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(3) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.

(4) Vallasekretär täidab seaduses, valla põhimääruses ja muus õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.

(1) Valla ametiasutuseks on Kaiu Vallavalitsus.

(2) Ametiasutus on asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostab avalikku võimu.

(3) Ametiasutusel on valla vapi kujutisega pitsat ja väikese riigivapi kujutisega pitsat.

(4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab volikogu.

(5) Ametiasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab volikogu.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Lõikes 1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a. tervislikel põhjustel);

2) valitakse või nimetatakse ametisse volikogu poolt uueks tähtajaks.

(1) Valla arengukava koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

(2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument.

(3) Arengukava on kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

(4) Arengukava vaadatakse üle igal aastal ja muudetakse vastavalt vajadusele.

(5) Eelarvestrateegia on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument, mis koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks vallaeelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(7) Arengukava ja eelarvestrateegia hõlmavad mistahes eelarveaastal vähemalt nelja eelseisvat aastat.

(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest ning valla arengukavast ja eelarvestrateegiast lähtudes.

(2) Olulisemad eelarve koostamise põhimõtted on

1) eelarves peavad kajastuma kõik tulud ja kulud (täielikkuse põhimõte);

2) eelarve kõik tulud ja kulud peavad olema nii selgesti ja arusaadavalt esitatud, et nende päritolu ja eesmärk oleksid üheselt mõistetavad (selguse põhimõte);

3) eelarve tulud ja kulud peavad olema kooskõlas (tasakaalustatuse põhimõte);

4) eelarve hõlmab kindla perioodi – eelarveaasta – tulusid ja kulusid (eelnevuse põhimõte);

5) kassaühtsus, mis tähendab, et eelarve kõik tulud koondatakse ühtsele kontserniarvele ja sealt tehakse ülekanded kõikide (sealhulgas alaeelarvete) kulude katmiseks (ühtsuse põhimõte);

6) keelatud on tulude sidumine konkreetsete kuludega ning erikassade ja erifondide pidamine (eesmärgist sõltumatuse põhimõte);

7) kõik eelarve menetluse etapid peavad olema avalikustatud määral, mis võimaldab igal kodanikul saada ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvepoliitikast (avalikkuse põhimõte).

(3) Eelarve koosneb ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimis- ja finantseerimistegevusest ning likviidsete varade muutusest.

(4) Eelarve koostamine ja muutmine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusele ja Kaiu valla eelarve koostamise, täitmise ja tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korrale.

(5) Finantsjuhtimisel lähtutakse seaduses või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada finantsdistsipliinist kinnipidamine.

(6) Eelarve täitmist, raamatupidamist ning finantsjuhtimist korraldab vallavalitsus.

(1) Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigusteha kohaliku elu küsimustes Volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kolme kuu jooksul.

(2) Volikogu või valitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses.

(1) Põhimääruse võtab vastu ja muudab volikogu.

(2) Põhimääruse vastuvõtmiseks või selles muudatuste tegemiseks arutab volikogu eelnõud vähemalt kahel istungil, väljaarvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest.

(3) Kaiu Vallavolikogu 03.03.2000. a määrus nr 8 „Kaiu valla põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.