Iisaku valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Iisaku vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Iisaku valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

(3) Jäätmehooldust ja järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab Iisaku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele riiklikele õigusaktidele ning Iisaku valla põhimäärusele.

(1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, juhul kui määrusest ei tulene teisiti.

(2) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid;

2) kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;

3) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik.

(1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendada ning jäätmeid liigiti sorteerida. Tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.

(2) Tekkinud jäätmeid ladestatakse läheduse põhimõtet arvestades lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.

(4) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.

(5) Liigiti kogutud jäätmed tuleb paigutada selleks ettenähtud mahutitesse, mis võivad olla jäätmevaldaja oma või üüritud või avalikuks kasutamiseks väljapandud.

(6) Liigiti kogutavate jäätmete paigutamiseks mõeldud mahutid peavad olema varustatud informatsiooni sisaldavate kirjetega.

(7) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi. Võimaluse korral tuleb paberi ja kartongi põletamisele eelistada nende üleandmist taaskasutamiseks.

(8) Territooriumide haldajad ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid eeskirja nõuetest.

(1) Jäätmevaldaja korraldab jäätmete nõuetekohast käitlemist.

(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid sortima ja liigiti koguma eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle korraldatud jäätmeveoks ainuõigust omavale jäätmevedajale.

(3) Jäätmevaldaja võib anda jäätmeid üle vaid isikule, kellel on vastav jäätmeluba või keskkonnakompleksluba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

(1) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(2) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(3) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(1) Jäätmete kogumise ja sortimise korraldab jäätmevaldaja.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) ohtlikud jäätmed;

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad ning vanarehvid; elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;

8) suurjäätmed;

9) metallid.

(3) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb üle anda vedajale.

(4) Olmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlajäätmeid;

5) kogumiskaevude setteid;

6) probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmeid;

7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada konteinerite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;

9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

10) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(7) Eraldikogutavate jäätmete (pakendid ja pakendijäätmed) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.

(8) Kodumajapidamises tekkinud suurjäätmeid on elanikel võimalus üle anda jäätmevedajale eelnevalt kokku leppides vedajaga.

(9) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab vallavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.

(10) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.

(11) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.

(1) Keskkonnaameti looduskeskuse juures on prügijaam ja kompostkast võimaldades kompaktselt käsitleda jäätmetega seotud teemasid. Koostöös Keskkonnaametiga viiakse läbi jäätmetekke vähendamise ja sorteerimise koolitusi kõikidele siht- ja vanusegruppidele alates 2013. a sügisest.

(2) Alates 2015. aasta kevadest pannakse igale kinnistule, ka korrusmajade kinnistule biolagunevate jäätmete jaoks komposter, kus saab kompostida nii aia- ja haljastusjäätmeid kui ka toidujäätmeid ning hiljem taaskasutada kompostmulda haljastuses (lillepeenarde rajamisel, ilupuude istutamisel, muruplatside rajamisel jne).

(1) Korraldatud jäätmeveo üldnõuded tulenevad jäätmeseadusest.

(2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse vallavalitsuse valitud ettevõtja poolt.

(3) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse segaolmejäätmetele, papile, paberile ja pakendijäätmetele.

Iisaku vallas on Iisaku alevik, Kauksi ja Kuru külad korraldatud jäätmeveoga piirkonnad, kus jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga alates vallavalitsuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest ja kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik.

(1) Olmejäätmete kogumismahutid valla territooriumil asuvad aadressil: Tartu mnt 22, Tartu mnt 56, Tartu mnt 62, Tartu mnt 62b, Tervise tn 7, Tamme tn kalmistu ja Jõuga sotsiaalmaja.

01. maist paigaldatakse täiendavalt viis olmejäätmete kogumismahutit Kuru-Kauksi piirkonda, mis asuvad seal 01. oktoobrini.

(2) Paberi ja papi kogumismahutid asuvad aadressil Tartu mnt 62b.

(3) Pakendikonteinerid asuvad aadressil Äri tn 2, Metsa ja Kruusa tn ristmikul, Tartu mnt 35, Tartu mnt 52, Tartu mnt 49, Jõuga sotsiaalmaja ja Kuru kaupluse juures.

(1) Teenustasu piirmäär koosneb jäätmekäitluskoha rajamis-, sulgemis- ja järelhoolduskuludest ning jäätmete veokuludest. Piirmäära kindlaksmääramisel juhindutakse jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust.

(2) Iisaku valla haldusterritooriumil kehtivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad (ilma käibemaksuta) järgmiselt:Jäätmemahuti suurusTeenustasu piirmäär ühekordse käitlemise eest 80 liitrit3,07 eurot140 liitrit4,15 eurot240 liitrit4,79 eurot370 liitrit5,75 eurot600 liitrit7,48 eurot800 liitrit9,08 eurot1500 liitrit16,62 eurot2500 liitrit24,16 eurot4500 liitrit41,22 eurot5500 liitrit52,09 eurotSuurjäätmed28,76 eurotKonteinerivälised9,59 eurotJäätmekott (konteiner) kuni 100 liitrit3,77 eurot

(3) Jäätmeveo teenustasu piirmäärad ei sisalda käibemaksu ning konteineri rendimaksumust.

(1) Teenustasu on kindlaks määratud jäätmevedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt muuta jäätmeveo teenustasusid.

(2) Vallavalitsusel on õigus jäätmevedaja põhjendatud taotluse alusel muuta korraldatud jäätmeveo teenustasu, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid, kuid mitte enam kui 10% võrra ja mitte sagedamini kui üks kord aastas ainuõiguse kehtivuse perioodi jooksul.

(3) Jäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust (sh taotletavate teenustasude kalkulatsiooni, eelnenud majandusaasta raamatupidamise aruannet, eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust kehtivates teenustasudes ning eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestust taotletavates teenustasudes).

(4) Kehtivad ja taotletavad teenustasud ei tohi olla suuremad kehtestatud teenustasu piirmääradest.

(5) Jäätmeveo teenustasude muutmisest teavitatakse jäätmevaldajat ja jäätmevedajat mitte vähem kui 30 päeva ette.

(1) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmiseks korraldab vallavalitsus iseseisvalt või koostöös teiste valdadega teenuste kontsessiooni lähtuvalt riigihangete seaduses sätestatust.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni ehk õiguse olla määratud veopiirkonnas olmejäätmete ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks, saab ettevõtja, kelle pakkumus on riigihangete seaduse alusel korraldatud jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud.

(3) Vallavalitsus avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimisest valla kodulehel.

(4) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel Iisaku vallaga hankelepingu sõlminud isikul on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.

(1) Jäätmeveopiirkonnas loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks kõik korraldatud jäätmeveo piirkonda arvatud olmejäätmete valdajad. Olmejäätmete valdaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates käesoleva määruse jõustumisest või ainuõigust omava jäätmevedaja konkreetses jäätmeveo piirkonnas korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

(2) Vallavalitsus informeerib kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga.

(3) Korraldatud jäätmeveo liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on kehtiv jäätmeluba või kompleksluba.

(4) Jäätmevaldaja sõlmib kuu aja jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest jäätmeveo lepingu jäätmeveo hankel edukaks tunnistatud jäätmevedajaga ja maksab jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele.

(5) Jäätmeveo lepingu sõlmimata jätmine olmejäätmete valdaja ja jäätmevedaja vahel ei tühista olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemist.

(6) Jäätmeveo lepingus sätestatakse vähemalt

1) kas olmejäätmete valdaja üürib jäätmevedajalt jäätmete kogumismahuti, ostab jäätmevedajalt jäätmemahuti või kasutab endale kuuluvat jäätmete kogumismahutit;

2) kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg;

3) poolte õigused ja kohustused.

(7) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad.

(1) Erandkorras võib vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnisasjal ei elata või kinnisasja ei kasutata ning jäätmevaldaja esitab taotluse.

(2) Taotluses märgitakse

1) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib enda mitteliitunuks lugemist;

2) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud.

(3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud taotluse alusel teatud tähtajaks, olles eelnevalt kohapeal kontrollinud ja veendunud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on tõesed ning vabastamist võimaldavad.

(1) Jäätmete äravedu korraldab jäätmete valdaja oma vahenditega või kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega.

(2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib jäätmemahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

(3) Iisaku alevikus on jäätmete vedamise sageduseks vähemalt üks kord kuus.

(4) Hajaasustusega Kauksi ja Kuru külades (välja arvatud suvilatena kasutatavad hooned) on vedamise sagedus kord kvartalis.

(5) Vedamise ajaks on kõik nädalapäevad kell 7:00 – 23:00.

(6) Pakendijäätmete konteinereid ning paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Konteinereid tühjendab vallavalitsuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.

(7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.

(8) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.

(9) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi reeglina teostada ajavahemikul 23:00 – 7:00.

(1) Jäätmete kogumiseks paigaldatavad mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele.

(2) Kogumismahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust, ega tohi sattuda sademete, lindude ja loomade mõjuvalda. Kogumismahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui sõlmitud jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(3) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumismahutitena kasutada

1) käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;

2) kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

3) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse.

(4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(5) Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekogumismahuti mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1 m3 kohta, kui jäätmevedajaga pole teisiti kokkulepitud.

(6) Kogumismahutites oleva prügi põletamine on keelatud.

(7) Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta.

(8) Heitvete või fekaalide kogumiskaevud peavad olema vee reostuse vältimiseks vettpidavad ja pealt suletavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. Kaevude tühjendamine toimub paakmasinaga selleks ettenähtud purgimiskohta.

(1) Teisaldatav kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta sõidutee lähedale, tasasele horisontaalsele alusele. Mahuti alus peab võimaldama jäätmemahutit hõlpsasti käsitsi teisaldada. Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmeveolepinguga.

(2) Kogumismahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi omanik või haldaja.

(3) Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust.

(4) Ligipääsutee mitteteisaldatavale jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega ja tasane. Ligipääsutee peab olema vähemalt 3,5 m lai. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee kogumismahutini ja selle ümbruse, tagades ligipääsu jäätmeveovahendile.

(5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud konteineri tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga. Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega jäätmetest imbuvaid vedelikke.

(2) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis ainult tingimusel, kui vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda. Tolmavaid ehitusjäätmeid võib vedada pakendatult või ainult kinnikaetud veokikastiga.

Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekitaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.

Paberit ja kartongi peab koguma liigiti ning jäätmekogumispunkti üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel peab see olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning tühjad, nad ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.

(3) Pakendijäätmete kogumiseks kasutatakse avalikke pakendikogumise mahuteid, mille paigaldamise-, hooldamise- ja käitlemiskulud kannab taaskasutusorganisatsioon. Nende asukohad kooskõlastatakse vallavalitsusega.

(4) Pakendid, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, kemikaalid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid, kanistrid, koduelektroonika) saab ära anda selleks kohaldatud spetsiaalsesse ohtlike jäätmete kogumispunkti, mis asub aadressil Iisaku alevik, Tartu mnt 62b.

(3) Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Jäätmete üleandmisel tuleb ohtlikud jäätmed märgistada vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või anda jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.

(4) Kasutamiskõlbmatud ravimid tuleb tagastada apteeki.

(1) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud kompostida oma kinnistul. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada kohapeal kompostimist.

(2) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(4) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.

(5) Kuivkäimla sisu tohib hajaasustusega piirkondades oma aiamaal maasse kaevata varakevadel või hilissügisel. Käimla sisu laialilaotamine on keelatud. Territooriumil, kus peetakse koduloomi ja -linde, peab olema välja ehitatud sõnnikuhoidla. Keelatud on laotada sõnnikut, läga või virtsa külmunud maale ja lumele. Laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel on vedu keelatud.

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või käideldakse neid ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(3) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmekogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.

(4) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.

(5) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.

(6) PCB-sid sisaldavad seadmed (kondensaatorid, trafod jm) antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.

(1) Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(2) Üldjuhul peab suurjäätmed jäätmetekitaja ise kõrvaldama leppides kokku vastavat teenust osutava jäätmekäitlusettevõttega ja tooma jäätmed kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta.

(3) Vallavalitsus korraldab suurjäätmete äraveo üks kord aastas eelnevalt vallaelanikke teavitades, kus vallakodanik saab ära anda suurjäätmed spetsiaalsesse suurde konteinerisse, mis paigaldatakse kaheks-kolmeks päevaks Tartu mnt 62b platsile.

(4) Suurjäätmeid võib ka ise viia vastavasse jäätmekäitluskohta.

(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.

(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.

(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale.

(1) Loomsed jäätmed viiakse jäätmekäitlusettevõtte poolt Lääne-Virumaale Väike-Maarja Jäätmekäitlustehasesse.

(2) Lemmiklooma võib matta kinnistule volitatud veterinaararsti poolt heaks kiidetud kohta.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete ( edaspidi ehitusjäätmete) nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(4) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

(5) Ehitamiseks peab olema ehitusluba. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuses ja ehitusluba ehitise lammutamiseks.

(6) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(7) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 100 m3, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekava.

(8) Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilisi leide või muud iseäralikku, tuleb pinnasetööd katkestada ja teavitada leiust vallavalitsust. Kui pinnasetööde käigus avastatakse arheoloogilist kultuurkihti (muinsuskaitselisi objekte, nende fragmente, ürikuid, inimsäilmeid jt), tuleb pinnasetööd koheselt peatada. Tööde jätkamine kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga.

(9) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;

4) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele ning parklatesse;

7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise parkidesse või haljasaladele;

8) teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(10) Mitteohtlikud ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende taaskasutamine võimalikult suures ulatuses ja ohtlike jäätmete eraldamine. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutuse võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) kiled;

7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;

8) muud segajäätmed;

9) väljaveetav kaevis.

(11) Eraldi kogutud ehitusjäätmed on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt õigusaktidegakehtestatud tingimustele või anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(12) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna.

(13) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

(14) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.

(15) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(16) Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorteeritud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(17) Bituumenit sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku jäätmena.

(18) Puhtaid puidujäätmeid võib taaskasutada, põletada küttekolletes või anda üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(19) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks.

(20) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri poolt kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit, asbesttorud jne.);

2) naftaprodukte sisaldavad jäätmed;

3) tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, asfalt jmt;

4) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed sealhulgas nende taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

5) saastunud pinnas.

(21) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(22) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.

(23) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad jäätmemahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

(24) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. Vedelad ohtlikud jäätmed ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakenditesse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavatesse mahutitesse.

(25) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnast, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(26) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava projekti ja vallavalitsuse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents.

(27) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja -tolmu sattumist keskkonda ning need tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.

(28) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(29) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.

(1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele.

(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(3) Bioloogilised jäätmed (sidemed) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering «Ravimijäätmed». Ravimijäätmed tagastatakse apteeki või antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(5) Elavhõbeda jäätmed (vanad kraadiklaasid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse «Elavhõbedajäätmed». Elavhõbedajäätmed antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele

1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;

2) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

3) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(1) Jäätmete kõrvaldamine väljapoole prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.

(2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud

1) ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks;

2) jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid põletada oma kinnistu piires, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.

(3) Igasugune omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire ilma territooriumi valdaja nõusolekuta on keelatud.

(1) Iisaku valla külades, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveo piirkonda, võib jätta jäätmeveo korraldamata, kui jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete vähese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas.

(2) Ühise tegutsemise kokkuleppe sõlminud hajaasustusalal jäätmemahuti harvema tühjendusõiguse saanud isikud loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga.

(3) Hajaasustusega aladel harvema tühjendamise õiguse saab taotleda jäätmevaldaja esitades vastavasisulise taotluse vallavalitsusele.

(1) Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab vallavalitsus käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva korra täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ja piires.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viijaoma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel ja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(2) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(4) Jäätmehoolduseeskirja rikkumise korral on ettenähtud karistus vastavalt õigusaktidele.

Tunnistatakse kehtetuks Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määrus nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine», Iisaku Vallavolikogu 15.12.2005. a määrus nr 19 «Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 16.02.2006. a määrus nr 7 «Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 16.03.2006. a määrus nr 9 «Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 18.01.2007. a määrus nr 1 «Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 20.12.2007. a määrus nr 13 «Iisaku Vallavolikogu 16. detsembri 2004. a määruse nr 29 «Iisaku valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 25.11.2004. a määrus nr 26 «Jäätmeliikide, veopiirkondade, jäätmete vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine», Iisaku Vallavolikogu 15.12.2005. a määrus nr 18 «Iisaku Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeliikide, veopiirkondade, jäätmete vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 21.06.2007. a määrus nr 9 «Iisaku Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeliikide, veopiirkondade, jäätmete vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine» muutmine», Iisaku Vallavolikogu 24.04.2008. a määrus nr 12 «Iisaku Vallavolikogu 25. novembri 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeliikide, veopiirkondade, jäätmete vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine» muutmine».

Määrus jõustub 01. juulil 2013. a.