Hooldajatoetuse määramise ja maksmise ning puuetega inimestele teenuste osutamise kord Nõva vallas

Hooldajatoetuse määramise ja maksmise ning puuetega inimestele teenuste osutamise kord sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske ja sügava puudega isikute (edaspidi puudega isik) hooldajatele riigi eelarvest Nõva valla eelarvesse eraldatud vahenditest hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra.

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevalt

(1) Raske puueon inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval;

(2) Sügav puue on inimese anatoomilise, füüsilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet ööpäevaringselt;

(3) Hooldaja on isik, kes vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel hooldab ja abistab puudega isikut;

(4) Hooldusvajaduse hindamine on puudega isiku funktsionaalse võimekuse hindamine temale kõrvalabi võimaldamiseks ja/või hooldusteenuste osutamiseks;

(5) Hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline abistamine mittemeditsiiniliste tegevuste ja protseduuride sooritamisel (riietamine, ihu pesemine, toitmine, abistamine liikumisel jms.);

1) hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline

2) hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine isikule, kes oma hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama, sest vajab hooldamist ja abistamist ööpäevaringselt.

(6) Hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik hooldusvajaduse välja selgitamiseks.

(7) Sotsiaaltoetuse määr puuetega inimestele on riigikogu poolt igaks eelarve aastaks kehtestatud sotsiaaltoetuse määr.

(8) Hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatav suurus ühe isiku hooldamise eest kuus.

Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on puudega isikute iseseisva toimetuleku toetamine ja abistamine neile enam sobivamal moel.

Hooldajatoetuse maksmise võib hooldusvajaduse hindamistulemustest lähtuvalt asendada sobiva hooldusteenuse osutamisega (avahooldus, hoolekandeasutuses hooldamine, transporditeenus jne.) või puudega toimetulemisega seotud kulutuste kompenseerimisega.

Puudega isiku eestkostjale või hooldajale võimaldatavad hooldajatoetuse määrad kehtestatakse volikogu poolt igaks eelarveaastaks eraldi. Hooldajatoetuse määr ei või olla väiksem eelmiseks eelarveaastaks kinnitatud hooldajatoetuse määrast.

Hooldajatoetust makstakse teovõimelisele isikule, kes perekonnaseaduse alusel on määratud puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks, juhul kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt on tema hooldamine hooldaja poolt õigustatud ja enam sobivam hooldamise viis.

Hooldajatoetust makstakse igakuiselt eestkostjale või hooldajale, kes tagab

(1) 18-aastasele ja vanemale sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.

(2) 18-aastasele ja vanemale raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval.

Hooldajatoetust võib maksta puudega isiku tööl käivale eeskostjale või hooldajale juhul, kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut eestkostja või hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada.

Hooldajatoetust võib maksta puudega isiku ühele pereliikmele juhul kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete abiga täielikult kaetud.

Hooldajatoetust võib maksta isikule, kelle enda ja tema hooldusel oleva isiku tegelik elukoht ja Eesti rahvastikuregistri andmetel on Nõva vald.

Hooldajatoetust ei maksta isikule, kellele endale on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel määratud raske või sügav puue.

Hooldajatoetust on õigustatud taotlema teovõimelised isikud, kes on perekonnaseaduse alusel kas kohtu poolt või Nõva Vallavalitsuse korraldusega määratud raske või sügava puudega isikute eestkostjateks või hooldajateks.

Kui üks eestkostja või hooldaja on määratud mitme puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks, on temal õigus taotleda toetust kuni kahekordse hooldajatoetuse määra ulatuses.

Hooldajatoetuse taotlemiseks esitab puudega isiku eestkostjaks või hooldajaks määratud isik kirjaliku taotluse vallavalitsusele. Kui soovitakse taotleda ühel ajal nii hooldajaks määramist kui hooldajatoetuse maksmist, siis esitavad puudega isik ja tema hooldajaks saada sooviv isik ühistaotluse (lisa 1).

Taotluses esitatakse hooldaja ja hooldust vajava puudega isiku kohta järgmised andmed

Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse hooldajatoetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev.

Vallavalitsus registreerib taotlemise päeval hooldajatoetuse maksmise taotlused ja kontrollib vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Kui taotluses ei kajastata hooldajatoetuse määramiseks piisavalt andmeid või ei esitata kõiki vajalikke dokumente, siis teatab sotsiaaltöötaja taotlejale esimesel võimalusel, milliseid andmeid või dokumente on vajalik juurde esitada.

Hooldajatoetuse taotlemise päevast alates viib sotsiaaltöötaja kahe nädala jooksul läbi puudega isiku hooldusvajaduse hindamise. Hindamise tulemustest lähtuvalt vormistatakse puudega isikule hooldusplaan (lisa 2).

Hooldajatoetuse, teenuse või muu toetuse määramiseks teeb sotsiaaltöötaja ettepaneku vallavalitsusele hooldajatoetuse maksmiseks või teenuse osutamiseks, arvestades puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemusi, tema käsutuses olevat faktilist tõendusmaterjali, hooldaja iga ja tervislikku seisundit ning hooldusvajadusest tulenevalt vajalike hooldusteenuste olemasolu.

Kui puudega isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan või geriaatriline hinnang, arvestab sotsiaaltöötaja ka nendes esitatud ettepanekuid.

Sotsiaalhoolekannet taotleva isiku nõudmisel otsustab küsimuse vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon.

Kui puudega isiku hooldusvajadus on laiaulatuslik, võib sotsiaalhoolekande töötaja enne hooldajatoetuse üle otsustamist kaasata oma töösse perearsti ja teisi eriala spetsialiste.

Sotsiaaltöötaja või komisjoni ettepanek hooldajatoetuse määramiseks või sellest keeldumiseks esitatakse vallavalitsusele hiljemalt 30 päeva jooksul arvates taotluse ja täiendavate dokumentide saabumise päeva. Vallavalitsus kinnitab ettepaneku oma korraldusega.

Hooldajatoetus määramisest võib keelduda kui

(1) Taotleja on hooldajatoetuse saamiseks esitanud valeandmeid.

(2) Taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist.

(3) Puudega isiku hooldusvajaduse hinnangust ei tulene vajadus talle hooldaja määramiseks ega viimasele hooldajatoetuse maksmiseks.

(4) Puudega isiku hooldusvajadusest tingituna peab vallavalitsus puudega isiku enam sobivamaks hooldamise viisiks hooldusteenuste osutamist.

(5) Puudega isiku ja tema seaduslike ülalpidajate materiaalsed võimalused on piisavad hoolduse tagamiseks (kaalutletud otsus).

Hooldajatoetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. Kirjale lisatakse otsus keeldumise põhjendusega.

Vallavalitsuse otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie Lääne maavanemale.

Vallavalitsusel on õigus hooldajatoetuse eelarves vabade vahendite olemasolul

(1) Osutada või pakkuda teenust puudega isikule.

(2) Hüvitada vallavalitsuse poolt osutatud või pakutud teenuse kulud, kas osaliselt või täielikult.

(3) Hüvitada isiku enda poolt leitud teenusepakkujale puudega seotud teenuse kulud, kas osaliselt või täielikult.

(4) Kompenseerida puudega inimese tehtud kulutused, mis toetavad puudega isiku toimetulekut. Kulutused peavad olema dokumentaalselt tõestatud.

Hooldajatoetuse vahenditest makstavad teenused ja hüvitused on

(1) Transporditeenus puuetega inimestele.

(2) Puudega lapse koolitoetus.

(3) Sotsiaalhooldaja teenus.

(4) Eluaseme kohandamine tulenevalt puudest.

(5) Puuet toetav ravi ja sellega seotud kulude hüvitamine.

(6) Ravimikulude hüvitamine.

(7) Puudega seotud abivahendite soetamise kulude hüvitamine.

(8) Muud puudega inimesega eelnevalt kokkulepitud teenused või hüvitused, mis toetavad puudega inimese toimetulekut või taastumist.

Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest, alates vallavalitsuse korralduse tegemise kuust.

Hooldajatoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole jooksva kuu lõpuks.

Hooldajatoetust makstakse Nõva Vallavalitsuse poolt enne 01. aprilli 2005 perekonnaseaduse alusel määratud hooldajatele edasi seni kehtinud määras kuni asjaolude muutumiseni.

Nõva Vallavalitsus maksab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldajatoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud korras kuni toetust saava isiku jõudmiseni vanaduspensioni ikka.

Hooldajatoetuse maksmine peatatakse kui hooldajatoetust saav isik või puudega isik viibivad järjest üle kahe kuu haiglaravil.

Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust.

Hooldajatoetuse lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse

(1) Kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, mis tingib puudega isikule hoolduse osutamist teistsugusel, talle enam sobivamal viisil.

(2) Kui lõpeb isikule puude raskusastme määramise tähtaeg ja arstliku ekspertiisi komisjon isikule puude raskusastet enam ei määra või määrab isikule keskmise puude.

(3) Kui puudega isiku hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada.

(4) Kui puudega isik esitab taotluse temale hooldaja määramise otsus lõpetada.

(5) Puudega isiku või tema hooldaja surma korral.

Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt kümne päeva jooksul kirjalikult teatama asjaolude muutumisest, vastasel korral on õigus vallavalitsusel enammakstud summa tagasi nõuda.

Tunnistada kehtetuks Nõva Vallavolikogu 28.04.2005 määrusega nr. 6 kehtestatud “Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord Nõva vallas”.

Määrus jõustub 01.mail 2007.