Imavere valla põhimäärus

(1) Imavere valla põhimääruses sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla asutuste moodustamise kord;

5) eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise ning täitmise kontrolli kord;

7) valla esindamise kord;

8) valla arengu kavandamine;

9) välissuhted.

(2) Imavere vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Eesti Vabariigi teistest seadustest ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktidest, Imavere valla õigusaktidest, lepingutest ja käesolevast põhimäärusest.

(1) Imavere valla esinduskogu on Imavere Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ alusel.

(2) Imavere Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Imavere vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindatakse seaduste, nende alustel antud õigusaktide ning põhimääruses sätestatud alustel ja volitustega.

(2) Imavere vald teostab õigusi ja täidab kohustusi oma asutuste kaudu.

(3) Imavere vallal avalik-õigusliku juriidilise isikuna on iseseisev eelarve.

(4) Imavere valla vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kehtestab volikogu vallavara valitsemise korraga.

(1) Imavere vald teostab omavalitsuslikku haldamist Imavere valla kui haldusüksuse territooriumil.

(2) Imavere valla kui haldusüksuse piir määratakse „Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse“ alusel antud õigusaktidega.

(3) Imavere valla piir on märgitud riigi maakatastri kaardil.

Imavere valla omavalitsusorganite ja asutuste töö- ja asjaajamiskeel on eesti keel.

(1) Imavere valla sümbolid on lipp ja vapp.

(2) Valla ristkülikukujulise lipu vardapoolses otsas on 1,5 ühiku laiune roheline püstlaid. Lipu ülejäänud osa koosneb kolmest võrdse, 2 ühiku laiusest horisontaalsest värvilaiust

1) ülemine osa on valge;

2) keskmine osa on roheline;

3) alumine osa on kollane.

Lipu normaalmõõdud on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6: 9 (2: 3) ühikut.

(3) Valla lipp peab vastama riigisekretäri poolt 11. oktoobril 1996. a kinnitatud Imavere valla lipu kirjeldusele.

(4) Valla lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone peasissekäigu juurde või selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või masti.

(5) Valla lippu võib heisata ka

1) ametlike delegatsioonide vastuvõttudel;

2) valla kultuuri- ja spordiüritustel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega;

3) muudel üritustel, kus on esindatud Imavere vald.

(6) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid või üksikisikud vallavalitsuse loal.

(7) Valla elanikel on õigus heisata ja kasutada valla lippu, järgides käesoleva põhimääruse sätteid ja head tava.

(8) Kui valla lipp heisatakse koos teiste lippudega, paigutatakse valla lipp lipurivi tagant vaadatuna järgmiselt

1) koos Eesti lipuga – Eesti lipust vasakule;

2) koos Eesti lipu ja teise riigi lipuga – teise riigi lipust vasakule, mis omakorda on vasakul Eesti lipust;

3) koos maakonnalipuga – maakonnalipust vasakule;

4) koos teiste Eesti valdade ja linnade lippudega – tähestiku järjekorras paremalt vasakule.

(9) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus peab olema vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel peab lipukanga alumine serv jääma maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

(10) Imavere valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 10 cm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti.

(11) Kasutamiskõlbmatuks (pleekinud, rebenenud või liialt määrdunud) muutunud valla lipp hävitatakse sündsal viisil – lipp lõigatakse siiludeks ning põletatakse mitteavalikult.

(12) Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal.

(13) Imavere valla vapi rohelisel kilbil on kuldne tüvimik ja sellest tõusev vai, mille saateks paremal pool kuldne ristikuleht ja vasakul pool kuldne okaspuutaim.

(14) Valla vapp peab vastama riigisekretäri poolt 11. oktoobril 1996.a kinnitatud Imavere valla vapi kirjeldusele.

(15) Valla vappi kasutatakse

1) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse hallatavate asutuste pitsatitel, dokumendiplankidel;

2) valla piiritähistel;

3) volikogu esimehe, vallavanema ja vallaametnike visiitkaartidel;

4) valla vimplil, autasudel, meenetel, trükistel, suveniiridel;

5) valla ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel;

6) muudel juhtudel üksnes vallavalitsuse loal.

(16) Imavere valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel on keelatud.

Imavere valla poolt jagatava tunnustuse (autasude) liigid, nende kirjeldused ning valla ees teeneid omavate isikute autasustamise ja tunnustamise tingimused kehtestab volikogu.

(1) Volikogu liikmete arvu määrab „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ ja „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ alusel volikogu eelmine koosseis.

(2) Volikogu valitakse „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse“ alusel neljaks aastaks.

(3) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates valimistulemuste väljakuulutamisest.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.

(2) Volikogu esimehe valimised korraldab ning hääletamise viib läbi valla valimiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(3) Volikogu esimehe kandidaadi seab üles volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Oma ülesseadmise kohta annab kandidaat suulise nõusoleku, mille kohta tehakse märge volikogu istungi protokolli.

(4) Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning kantakse kandidaatide nimekirja. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel ning nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu.

(5) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja iga volikogu liige võib igale kandidaadile esitada kuni kolm küsimust.

(6) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille jooksul valla valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

(7) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed esitamise järjekorras.

(8) Istungi juhataja jätkab istungit ning kuulutab välja hääletamise.

(9) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti.

(10) Valimiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele hääletajate nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige hääletajate nimekirjale allkirja.

(11) Volikogu esimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

(12) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse häälestussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastav lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.

(13) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valla valimiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(14) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(15) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem, kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või sedel on soditud, loetakse kehtetuks.

(16) Häältelugemiskomisjon koostab valimistulemuste kohta protokolli. Hääletamistulemused teeb teatavaks istungi juhataja häältelugemiskomisjoni protokolli alusel.

(17) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(18) Enne valimistulemuse väljakuulutamist selgitab valimiskomisjon, kas keegi volikogu liikmetest soovib valimiste korraldamise ja hääletamise protseduuri kohta esitada protesti. Protestid esitatakse valimiskomisjonile kirjalikult kohe pärast hääletustulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist. Valimiskomisjoni seisukohad märgitakse volikogu istungi protokolli.

(19) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati.

(20) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kusjuures hääletamise läbinud kandidaati enam üles ei seata.

(21) Kui kordushääletamisel ei saa keegi kandidaatidest vajalikku häälteenamust, kuulutab istungi juhataja välja vaheaja ning pärast vaheaega korraldatakse uus valimine, kusjuures võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

(22) Kui samal istungil volikogu esimehe valimiseks korraldatud täiendava valimise käigus ei saa ükski kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, kutsutakse volikogu istung uuesti kokku. Istung volikogu esimehe valimiseks tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul esimesest istungist arvates.

(1) Volikogu aseesimees (aseesimehed) valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Enne volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimist otsustab volikogu aseesimeeste arvu.

(3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(4) Kui valitakse mitu aseesimeest, korraldatakse valimine samaaegselt, kusjuures igal volikogu liikmel on hääli vastavalt valitavate aseesimeeste arvule.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlust;

2) esindab Imavere valda ja volikogu vastavalt seadustele, volikogu õigusaktidele ja Imavere valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise korrale;

3) koostab volikogu istungi päevakorra kavandi;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;

5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;

6) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

7) täidab muid talle seaduse alusel, põhimääruse ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Volikogu aseesimees

1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;

2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.

(2¹) Kui volikogu valib rohkem kui ühe aseesimehe, kinnitab aseesimeeste omavahelise tööjaotuse volikogu eestseisuse ettepanekul volikogu esimees.

(3) Kui ka volikogu aseesimehel (aseesimeestel) ei ole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige.

(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) volitused lõpevad samaaegselt nende volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(1) Volikogu ainupädevuses on “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõikes 1 sätestatud küsimuste lahendamine.

(2) Seadustega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu või delegeerib nende lahendamise vallavalitsusele.

(3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus muudatuste tegemise volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires.

(4) Volikogu pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu iseseisev ja tegutseb õigusaktide alusel vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks korraldada rahvaküsitlusi või -hääletusi.

(5) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud korras.

(6) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise, otsustuste vastuvõtmise ja töökorra kehtestab volikogu.

(1) Volikogu liige on isik, kes vastavalt “Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele” on osutunud valituks.

(2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, taastuvad ja lõpevad “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses” sätestatud alustel ja korras.

(3) Volikogu liige juhindub Eesti Vabariigi õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(4) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

(5) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(6) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu töö eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(7) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti ettevalmistamisest, arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang Korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt. Enne vastava üksikakti või küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema volikogule suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja lahkuma istungi ruumist. Vastav märge fikseeritakse ka istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on volikogu liikme võrra väiksem.

(8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud korras.

(9) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Istungit protokollib volikogu sekretär.

(2) Istungi protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3) Istungi protokolli (edaspidi protokoll) märgitakse

1) istungi toimumise aeg ja koht;

2) istungist osavõtjate nimed;

3) kinnitatud päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;

5) vastuvõetud otsused;

6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid ja istungi registreerimisleht, millele volikogu liige annab oma allkirja.

(5) Kui volikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse istungi registreerimislehele tema saabumise kellaaeg.

(6) Istungilt lahkumiseks informeerib volikogu liige eelnevalt istungi juhatajat. Volikogu liikme lahkumise aeg märgitakse istungi registreerimislehele.

(7) Protokollid on kõigile kättesaadavad valla kantseleis ja digitaalselt Imavere valla dokumendiregistris ja valla veebilehel. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on seaduse või mõne muu õigusakti alusel kehtestatud juurdepääsupiirang või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(8) Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige.

(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid.

(2) Volikogu õigusaktid kehtivad Imavere valla territooriumil.

(3) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil;

3) volikogu fraktsioonil;

4) vallavalitsusel;

5) vallavanemal;

6) ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;

7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest;

8) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(4) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja. Volikogu võib teha õigusakti eelnõu väljatöötamise ülesandeks vallavalitsusele või volikogu komisjonile.

(5) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määrusega nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisusega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.

(6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda volikogu istungil asendanud aseesimees või neid asendanud vanim volikogu liige.

(7) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(8) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algaktidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate terviktekstidena. Volikogu määrus esitatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.

(9) Volikogu otsused saadetakse asjasse puutuvale isikule ja need jõustuvad teatavakstegemisest.

(10) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(11) [Kehtetu – jõust. 25.04.2012]

(12) Volikogu õigusaktid on kõigile kättesaadavad valla kantseleis, digitaalselt Imavere valla dokumendiregistris ja valla veebilehel. Ei avalikustata andmeid ega dokumente, mille väljastamine on seadusega keelatud või millele on seaduse või mõne muu õigusakti alusel kehtestatud juurdepääsupiirang või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks.

(13) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse volikogu otsusel vallalehes.

(14) Volikogu õigusaktide avalikustamist, kättetoimetamist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab sekretär haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(15) Volikogu määruste ja otsuste täitmist kontrollib volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(16) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(17) [Kehtetu – jõust. 25.04.2012]

(1) Volikogu võib moodustada volikogu tegevuse kavandamiseks, volikogule ja vallavalitsusele arvamuste ja ettepanekute esitamiseks ning õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, komisjoni liikmete arv määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu alatised komisjonid on volikogu volituste ajaks moodustatud volikogu tööorganid.

(3) Oma tegevuses juhinduvad komisjonid Eesti Vabariigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest volikogu õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.

(4) Komisjoni ja tema liikmete volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või lõpetatakse need volikogu otsusega.

(5) Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.

(6) Komisjoni esimeeste valimise läbiviimiseks moodustakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

(7) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed.

(8) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul.

(9) Komisjoni esimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(1) Komisjoni töö vorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees.

(3) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolme kuu jooksul, komisjoni esimehe või tema asendaja poolt. Koosoleku võib kokku kutsuda ka ¼ komisjoni liikmete ettepanekul. Kokkukutsuja teatab komisjoni liikmetele ja kutsutud isikutele vähemalt neli tööpäeva enne komisjoni koosoleku algust koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.

(4) Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.

(5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla kolme tööpäeva jooksul pärast komisjoni koosoleku lõppu koosoleku juhataja ja protokollija.

(6) Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul, arvates komisjoni koosoleku toimumisest ametiasutuse kantseleisse.

(7) Protokollide asjaajamise korrale vastava nõuetekohase vormistamise eest vastutavad komisjonide esimehed.

(8) Komisjon annab oma tegevusest volikogule aru vähemalt üks kord aastas.

(1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamiseks

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;

2) algatada arutelusid;

3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;

4) teha ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks;

5) teha ettepaneku eelnõu esitajale eelnõu tagasivõtmiseks;

6) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

7) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

(3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige.

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahel järjestikusel korral.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis.

(1) Volikogu moodustab oma volituste kehtivuse ajaks vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(2) Revisjonikomisjoni töövorm on koosolek ja revisjonide korraldamine.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib

1) vallavalitsuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust eelarvele;

4) vallaga sõlmitud lepingute täitmist;

5) vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust;

6) ja hindab vallaeelarve täitmist.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus

1) siseneda kontrollitava asutuse ruumidesse ja viia vajadusel läbi inventuure;

2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muu asjasse puutuva dokumentatsiooni esitamist, saada loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;

3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt isikutelt suulisi ja kirjalikke seletusi;

4) saada teavet ja tutvuda kõigi tööks vajalike dokumentidega.

(5) Revisjonikomisjoni liige ei tohi häirida kontrollitava asutuse igapäevast tööd, ta peab järgima kehtestatud töösisekorda ning teisi kontrollitava asutuse töökorraldust reguleerivaid õigusakte.

(6) Revisjonikomisjonil on õigus volikogu loal kaasata revideerimisse eksperte, milleks volikogu eraldab vastavad rahalised vahendid.

(7) Revisjonikomisjon viib revisjoni läbi vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. Vajaduse korral ning volikogu, revisjonikomisjoni esimehe või vähemalt poolte revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revisjoni läbi ka muul ajal.

(8) Revisjon viiakse läbi ka saabunud kaebuste ja avalduste põhjal ning muudel juhtudel.

(9) Revisjonikomisjon võib kutsuda kontrolli tulemuste arutamisele vallavalitsuse liikmeid ja kontrollitud asutuste juhte.

(10) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib komisjon esitada volikogu esimehele vaheakti.

(11) Revisjonikomisjon vastutab revisjonide kvaliteedi eest. Revisjonikomisjoni akti ja otsuse allkirjastavad kõik revisjonikomisjoni liikmed. Kui mõni revisjonikomisjoni liikmetest jääb võrreldes komisjoni seisukohaga eriarvamusele, lisatakse kirjalikult tema eriarvamus.

(12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuste tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(13) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas volikogu istungil aruande oma tegevuse kohta.

(14) Revisjonikomisjoni esimehe ja aseesimehe ning liikme volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(15) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehele esitatud avalduse alusel samas korras.

(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige.

(4) Fraktsioonil on õigus

1) algatada volikogu õigusakte;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele ja kinnitatavatele ametikohtadele;

4) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist;

5) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele;

6) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste kohta.

(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad.

(6) Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu nõuandev tööorgan. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed) ja vallavanem.

(2) Eestseisus aitab ette valmistada volikogu istungeid ja teeb ettepanekud volikogu istungi päevakorra eelnõu kohta ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid.

(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Eestseisuse koosolek toimub üldjuhul vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit.

(4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule otsustab sõnaõiguse andmise koosoleku juhataja.

(5) [Kehtetu – jõust. 25.04.2012]

(6) [Kehtetu – jõust. 25.04.2012]

(1) Vallavanemaks võib valida teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid.

(2) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl.

(3) Vallavanema kandidaadid võib üles seada volikogu liige või volikogu fraktsioon.

(4) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ja kantakse kandidaatide nimekirja;

3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, esitab kuni 10 minuti jooksul oma tegevuskava ning igal volikogu liikmel on õigus esitada vallavanema kandidaadile kuni kolm küsimust.

(5) Pärast nimekirja sulgemist moodustab volikogu hääletamise korraldamiseks vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

(6) Istungi juhataja kuulutab välja vaheaja, mille jooksul häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid. Kandidaatide nimed kantakse hääletamissedelile esitamise järjekorras.

(7) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti.

(8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletamise.

Häältelugemiskomisjon annab hääletamissedelid volikogu liikmetele nimekirja alusel. Hääletamissedeli saamise kohta annab volikogu liige allkirja.

(9) Volikogu liige märgistab hääletamissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletamissedeli valimiskasti. Kui vallavanema kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, märgistatakse hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastav lahter „poolt“, „vastu“ või „erapooletu“.

(10) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada hääletamiskomisjonilt uus hääletamissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

(11) Hääletamine lõpeb, kui istungi juhataja on selle lõppenuks kuulutanud.

(12) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletamissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime või sedel on soditud, loetakse kehtetuks.

(13) Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse – kandidaadi poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(14) Häältelugemiskomisjoni protokolli alusel võtab volikogu vastu otsuse vallavanema valimise kohta.

(15) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(16) Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.

(17) Volikogu võib vallavanema kandidaadi leidmiseks välja kuulutada ka avaliku konkursi.

(1) Vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning põhimääruse alusel.

(2) Vallavanem on vallavalituse kui täitevorgani juht, kes

1) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse struktuuri, vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse liikmed;

2) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks, vallavalitsuse liikme vabastamiseks ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

3) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

4) juhib vallavalitsuse istungeid;

5) annab vallavalitsuse töö korraldamiseks käskkirju;

6) kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende õiguslikkuse eest.

(3) Vallavanem on valla ametiasutuse juht, kes

1) juhib ja korraldab ametiasutuse teenistust;

2) nimetab ametisse ja vabastab ametist ametiasutuse ametnikud ning sõlmib töölepingud ametiasutuse töötajatega;

3) annab käskkirju ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks ja õigusaktidest tulenevate ametiasutuse tegevusega seotud ülesannete täitmiseks;

4) kehtestab õigusaktidest tulenevad ametiasutuse teenistust korraldavad eeskirjad ning tagab ametiasutuse teenistujate teavitamise kehtestatud eeskirjadest;

5) esindab ametiasutust kõigi õigustega kõigi isikute, asutuste ja organisatsioonide ees.

(4) Vallavanem esindab Imavere valda tööandjana suhetes ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega. Vallavanem esitab hallatavate asutuste juhtide kandidaadid vallavalitsusele ametisse nimetamiseks ja sõlmib ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega töölepingud. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhtidega tööõiguslike suhete reguleerimiseks (lisatasude määramine, töölähetusse suunamine, isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni määramine, ergutuste ja karistuste kohaldamine jm) annab vallavanem käskkirju.

(5) Vallavanem on volikogu eestseisuse liige.

(6) Vallavanem esindab Imavere valda kui avalik-õiguslik juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel või volitab selleks teisi isikuid.

(7) Vallavanem juhib eriolukordade (tulekahju, keskkonnasaaste, loodusõnnetus jne) korral moodustatud erikomisjonide tööd.

(8) Vallavanem täidab muid talle Eesti Vabariigi õigusaktidega antud ülesandeid.

(9) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda Imavere valla osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut.

(1) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.

(2) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab volikogu ning lähetus vormistatakse volikogu otsusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(3) Vallavanema riigisisese lähetuse otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavalitsuse korraldusega, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(1) Vallavanemat asendab tema puhkusel või teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal ning vallavanema tagasiastumise või vabastamise korral uue vallavanema valimiseni (edaspidi äraolekul) kõigi õiguste ja kohustustega abivallavanem või vanim kohalolev vallavalitsuse liige.

(2) Kui abivallavanem oma äraoleku tõttu asendada ei saa, asendab vallavanemat vallavalitsuse liige. Selline asendamine vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.

(3) Kui isik, kes on vallavanema asendajaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud korra alusel, ei saa vallavanema ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab vallavanema ülesandeid vanim kohalolev vallavalitsuse liige.

(4) “Korruptsioonivastases seaduses” sätestatud juhtudel, kui vallavanem ennast toimingute või tehingute tegemisel taandab, teostab vastavad toimingud või tehingud abivallavanem või vanim kohalolev vallavalitsuse liige.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

(2) Vallavanem esitab hiljemalt kuu aja jooksul tema valimise päevast arvates volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete arvu ja liikmete kandidaadid.

(3) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(4) Vallavalitsuse liikmed kinnitatakse avalikul hääletusel volikogu poolthäälteenamusega.

(5) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse kinnitamise päevast.

(6) Kui vallavanema esitatud vallavalitsuse liikmed ei saa volikogu poolt häälteenamust, peab vallavanem hiljemalt kahe nädala jooksul esitama volikogule kinnitamiseks uued vallavalitsuse liikmete kandidaadid.

(7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks.

(8) Vallavalitsuse liige võib tagasi astuda esitades avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.

(9) Volikogu kinnitab tagasi astunud vallavalitsuse liikme asemele vallavanema ettepanekul uue liikme.

(10) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(11) Pärast lahkumispalve esitamist kehtivad vallavalitsuse volitused ja ta täidab oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni.

(1) Vallavalitsus kui valla täitevorgan, täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse.

(2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.

(3) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4)

5) lahendab küsimusi, mis “Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 2 alusel on delegeeritud vallavalitsusele;

6) kehtestab oma korraldusega valla asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(4) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(1) Vallavalitsuse töövorm on istung, mille kutsub kokku vallavanem või tema asendaja.

(2) Vallavanem on kohustatud kokku kutsuma istungi, kui seda nõuab vähemalt pool vallavalitsuse liikmetest.

(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui vallavalitsuse istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Kvoorumi puudumisel kutsutakse vallavalitsus kokku uueks istungiks.

(4) Vallavalitsuse istungid toimuvad üldjuhul vähemalt kaks korda kuus kahenädalase vahega, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(5) Istungi kokkukutsumisest teatab vallasekretär vallavalitsuse liikmetele kirjalikult. Istungile võib peale vallavalitsuse liikmete kutsuda ka isikuid, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega. Istungile kutsutud isikutele teatab vallasekretär vallavalitsuse istungi toimumise aja, koha ja päevakorra eelnõu.

(6) Vallavalitsuse liige on kohustatud osalema vallavalitsuse istungitel. Kui vallavalitsuse liige ei saa mõjuvatel põhjustel istungist osa võtta, peab ta sellest eelnevalt teatama vallavanemale, tema asendajale või vallasekretärile.

(7) Vallavalitsuse istungitest võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(8) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Istungi avalikuks kuulutamise otsustab vallavalitsus poolthäälteenamusega.

(9) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

(10) Istung algab päevakorra kinnitamisega. Päevakorda kinnitatakse küsimused, mille eelnõud on eelnevalt kooskõlastanud vallasekretär. Ettepanekuid päevakorra eelnõu kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) vallavanem;

2) vallavalitsuse liikmed;

3) vallasekretär;

4) volikogu esimees või tema asetäitja ja volikogu komisjonide esimehed vallavanema kaudu.

(11) Istungi päevakord kinnitatakse vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega.

(12) Vallavalitsuse õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(13) Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

(14) Nimeline hääletamine toimub vähemalt poole vallavalitsuse koosseisu nõudmisel.

(1) Vallavalitsus annab oma pädevuse piires üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.

(2) Vallavalitsuse õigusaktide algatamise õigus on

1) vallavanemal;

2) vallasekretäril;

3) vallavalitsuse liikmel;

4) valla ametnikul;

5) volikogu esimehel, volikogu komisjonide esimeestel;

6) vallaelanikel.

(3) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

(4) Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(5) Vallavalitsuse õigusaktid on paberkandjal kättesaadavad kõigile isikutele valla kantseleis ja digitaalselt Imavere valla dokumendiregistris. Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas. Vallavalitsuse määrus esitatakse Riigi Teatajas avaldamiseks hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.

(6) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(7) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(8) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(9) Vajadusel avaldatakse üldist tähtsust omavad vallavalitsuse määrused Imavere ja Käsukonna raamatukogudes.

(10) Vallavalitsuse korraldus saadetakse täitjatele või asjaosalistele.

(11) Vallavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist asjaosalistele korraldab vallasekretär.

(12) Vallavalitsuse õigusaktide täitmist kontrollib vallavanem ja revisjonikomisjon.

(13) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse istungid protokollitakse. Protokolli koostab vallasekretär või tema asendaja.

(2) Istungi protokoll (edaspidi protokoll) peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3) Protokolli märgitakse

1) istungi toimumise aeg ja koht;

2) istungist osavõtjate nimed;

3) kinnitatud päevakord;

4) arutlusel olnud küsimused ja nende kohta esitatud ettepanekud;

5) vastuvõetud otsused;

6) hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel;

7) otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(4) Protokolli juurde lisatakse vastuvõetud õigusaktide originaalid.

(5) Juhul, kui vallavalitsuse liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli saabumise kellaaeg. Vallavalitsuse liige võib lahkuda istungilt istungi juhataja loal. Lahkumise aeg märgitakse protokolli.

(6) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

(7) Protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast vallavalitsuse istungit. Protokolle hoitakse ametiasutuse kantseleis.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21- aastase Eesti kodaniku

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat või;

3) kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.

(3) Vallasekretär

1) juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) [Kehtetu – jõust.25.04.2012]

5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

6) hoiab valla vapipitsatit;

7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

8) registreerib „Kriminaalmenetluse seadustiku“ §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

9) vastutab sünni- ja surmaandmete õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;

10) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.

(4) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest.

(5) Vallasekretäri äraolekul asendab teda vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama § 33 lõikes 2 sätestatud vanuse ja kodakondsuse nõuetele ning vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimustele.

(1) Eelarvestrateegia on valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon.

(3) Eelarve detailsus ja sisu määratakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse ja muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(4) Volikogu kehtestab valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korra.

(5) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(6) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

-

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

(1) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

(2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(3) Majandusaasta aruandesse kuuluvad

1) raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega;

2) tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele;

3) vandeaudiitori aruanne, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik;

4) reservfondi kasutamise aruanne;

5) muud volikogu poolt ettenähtud andmed.

(4) Volikogule esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest.

(5) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse.

(6) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse valla veebilehel ja avalikustatakse elanikele väljapanekuga vallakantseleis ja valla raamatukogudes pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul.

(1) Valla asutusteks on valla ametiasutus - vallavalitsus (asutusena) ja valla ametiasutuse hallatavad asutused, mis ei ole iseseisvad juriidilised isikud. Valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(2) Valla ametiasutus (edaspidi ametiasutus) on asutus, mida finantseeritakse valla eelarvest ning mille ülesanne on avaliku võimu teostamine.

(3) Ametiasutus esindab oma tegevuses Imavere valda ning täidab seadusega ametiasutuse pädevusse ning vallavalitsuse ja volikogu antud ülesandeid. Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

(4) Ametiasutuse ametlik nimetus on Imavere Vallavalitsus.

(5) Ametiasutuse postiaadress on Viljandi mnt 6, Imavere küla, Imavere vald 72401 Järvamaa.

(6) Ametiasutusel on oma nimega pitsat ja pangaarved.

(7) Ametiasutuse pitsat on sõõrikujuline läbimõõduga 35 mm, mille keskel on Imavere valla vapi kujutis. Pitsati ülemisel äärel on sõnad “Imavere Vallavalitsus” ja alumisel äärel sõna “Järvamaa”.

(8) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestab volikogu.

(9) Ametiasutust juhib ning ametiasutuse teenistust korraldab vallavanem.

(10) Valla ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuse osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse vallaeelarvest või õigusaktidega sätestatud muudest allikatest.

(11) Hallatava asutuse asutamise, tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu.

(12) Hallatav asutus tegutseb oma põhimääruse alusel. Põhimääruse, selle muutmise või kehtetuks tunnistamise otsustab volikogu.

(13) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

(1) Imavere vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja valla ametiasutuse hallatavate asutuste arengukavad. Kõik üldplaneeringud ning seaduse alusel vallale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

(2) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(3) Valla arengukava on aluseks

1) vallaeelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamiseks ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

(3¹) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada

1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;

3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

(4) Valdkonna arengukava on kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärke ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument.

(5) Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava on konkreetse asutuse tegevuse eesmärke ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument.

(6) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Imavere valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga.

(7) Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus.

(1) Valla arengukava eelnõu koostamise algatab ja koostamist koordineerib vallavalitsus. Vallavalitsus kinnitab algatamisel eelnõu koostamise ajakava ja koostamise täpsema korralduse.

(1¹) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.

(2) Valla arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist valla ametiasutuses, Imavere ja Käsukonna raamatukogudes, Imavere valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab vallavalitsus. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus vallalehes ja Imavere valla veebilehel.

(3) Valla arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt ühe kuu jooksul pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist.

(4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengukava, valdkondade arengukavad ja hallatavate asutuste arengukavad.

(5) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(6) [Kehtetu – jõust. 25.04.2012]

(7) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(8) Vastuvõetud või muudetud arengukava avalikustatakse Imavere valla veebilehel.

Arengukava täitmine

(1) Imavere valla esindamise all mõistetakse Imavere valla omavalitsusorganite ja isikute pädevust esindada Imavere valda suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal.

(2) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, käesolev põhimäärus, teised volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid, lepingud ning volikirjad.

(1) Avalik-õiguslike haldusülesannete täitmisel esindavad valda volikogu ja vallavalitsus, nende määratud või nimetatud isikud, valla asutused ning teised isikud ja organid seaduse alusel.

(2) Volikogu esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel.

(3) Vallavalitsus esindab valda avalik-õiguslikes suhetes seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega ning volikogu õigusaktidega vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel või muudel juhtudel täitevvõimu teostamisel.

(4) Seaduses sätestatud juhtudel esindab volikogu kui omavalitsusorganit volikogu määratud või nimetatud esindaja. Volikogu võib esindada volikogu esimees, volikogu liige või muu isik. Volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees, esindab volikogu ilma erivolituseta, volikogu liige või muu isik esindab volikogu otsuse alusel.

(5) Seaduses sätestatud juhtudel esindab valda vallavalitsus või esindab vallavalitsust kui omavalitsuse täitevorganit vallavalitsuse määratud või nimetatud esindaja. Vallavalitsust võib esindada vallavanem, vallavalitsuse liige või muu isik vallavalitsuse korralduse alusel. Vallavanem või tema asendaja esindab vallavalitsust ilma erivolitusteta, vallavalitsuse liige või muu isik esindab vallavalitsust vallavalitsuse korralduse alusel.

(6) Valla ametiasutus esindab valda seadusest, asutuse põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Valla asutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema ülesannete täitja, kui seaduses või asutuse põhimääruses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Valla osalusega eraõiguslikes isikutes osalemisel esindab valda asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi teostava isikuna vallavalitsuse korraldusega nimetatud isik.

(8) Valla nimel võivad lepinguid sõlmida vallavanem ja volikogu esimees.

(9) Vallavalitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid vallavanem ja valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituste alusel.

(10) Valla ametiasutuse hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.

(1) Tsiviilõiguslikes suhetes esindab valda kõigi tehingute tegemisel vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik.

(2) Valla ametiasutuse juht esindab valda kui asutuse pidajat tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud asutuse seadusega sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel.

(1) Valda esindavad kohtus seaduse alusel vallasekretär ning ilma erivolitusteta ka vallavanem ja volikogu esimees. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema antud volituse alusel.

(2) Üldjuhul volitatakse valda esindama valla ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või valla ametiasutuse hallatava asutuse juht. Valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.

(3) Lepingulise esindaja kasutamise otsustab vallavalitsus.

(4) Lepinguline esindaja osutab õigusabi volitajaga sõlmitud kirjaliku lepingu ning selle alusel välja antud volikirja alusel.

(1) Volikogu esindab Imavere valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, teiste volikogude ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(2) Volikogu esimees, tema nimetatud või volikogu nimetatud isik esindab Imavere valda suhetes Eesti Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikmete, peaministri ja ministritega, teiste riikide ja nende omavalitsuste esindajate ning rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ja nende esindajatega ning omavalitsusliitude esindajatega.

(3) Vallavalitsus esindab Imavere valda suhetes Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ning nende struktuuriüksustega, teiste kohalike omavalitsuste volikogude ning vallavalitsuste ja rahvusvaheliste esinduste ja organisatsioonidega.

(4) Vallavanem esindab Imavere valda suhetes kõigi riiklike institutsioonide, organite ja ametitega, teiste omavalitsuste vallavalitsustega ning omavalitsusjuhtide ja omavalitsusliitudega, välisriikide ja nende omavalitsuste esindajatega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega.

(5) Valla esindamiseks võivad volikogu ja vallavalitsus moodustada ka omavalitsusorgani või mõlema omavalitsusorgani ühise delegatsiooni. Delegatsioonid moodustatakse alljärgnevalt

1) volikogu delegatsiooni koosseisu määrab volikogu oma otsusega;

2) vallavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab vallavalitsus oma korraldusega;

3) volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni koosseisu määrab volikogu esindajate osas volikogu oma otsusega ja vallavalitsuse esindajate osas vallavalitsus oma korraldusega.

(6) Avalikel üritustel esindavad Imavere valda üldjuhul volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja volikogu või vallavalitsuse liikmed.

(1) Valla välissuhtlemine toimub vastavalt volikogu poolt heakskiidetud välissuhtluse mahule, lähtudes igaks eelarveaastaks valla eelarves selleks ettenähtud vahenditest.

(2) Volikogul, vallavalitsusel ja ametiasutusel on õigus

1) teha oma pädevuse piires koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid;

2) astuda iseseisvalt kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega ning sõlmida nendega lepinguid.

(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise otsustab volikogu.

(1) Välissuhtlemisel esindab valda volikogu esimees ja/või vallavanem või volikogu poolt määratud esindaja.

(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu poolt määratud esindaja.

(3) Valla esindamiseks võib moodustada volikogu ja vallavalitsuse ühise delegatsiooni, mis kinnitatakse volikogu poolt, arvestades vastaspoole esindatust.

(4) Vallavanem võib lähetada välisriiki vallavalitsuse liikmeid ja ametiasutuse töötajaid vastavalt vajadusele.

Põhimääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine on volikogu ainupädevuses ning otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Määrus jõustub 1. oktoobril 2009. a.