Külavanema valimise kord Lihula vallas

Määrus kehtestatakse, et anda Lihula valla külade elanikele väljund külaelu vabatahtlikuks edendamiseks ja väärtustamiseks ning keskusest kaugemal asuvate elanikega ühenduse pidamise paremaks korraldamiseks.

Külavanem on külaelanike ning nende ühiste huvide esindaja, kes juhindub oma tegevuses elanike ühistest seisukohtadest ja küla või linna arengukavast, Eesti Vabariigi seadustest ning Lihula Vallavolikogu otsutest ja määrustest. Olukordades, kus tegevus ei ole määratletud olemasolevate õigusaktidega, tegutseb külavanem lähtudes üldinimlikest tavadest ja eetilistest normidest.

Külavanem on auamet, mitte töökoht, selle ameti täitmise eest ei maksta palka.

Külaelanik käesoleva korra mõistes on isik, kes on tema enda soovil kantud külaelanike nimekirja järgmistel alustel

1) ta elab külas;

2) ta on huvitatud küla edandamisele kaasaaitamisest seetõttu, et omab külas kinnisvara või tema suguvõsa on seotud külaga.

Külaelanike nimekiri kinnitatakse külaelanike üldkoosolekul ja see on külavanemale aluseks tema poolt esindatava isikute grupi kindlaksmääramisel. Edaspidi täiendab külavanem külaelanike nimekirja vastavalt huvitatud isikute avaldustele ja küla üldkoosoleku otsusele.

Külavanem valitakse külaelanike üldkoosolekul, mille toimumise aeg ja koht peab olema avaliku kuulutusega ette teatatud vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist.

Naaberkülad võivad soovi korral korraldada ühise üldkoosoleku ja valida mitme küla peale ühise külavanema.

Külavanema valimisest üldkoosolekul võtavad osa vähemalt 18- aasta vanused külaelanike nimekirja kantud isikud.

Külavanema kandidaatide ülesseadmise õigus on igal külaelanikul. Kandidaat peab andma kirjaliku nõusoleku külavanema ametisse kandideerimiseks.

Külavanem valitakse üldkoosolekust osavõtnud külaelanike poolt häälteenamusega salajasel hääletamisel tähtajaga kuni järgmise üldkoosoleku toimumiseni. Salajase hääletamise viib läbi kolmeliikmeline valimiskomisjon.

Üldkoosolekul on õigus otsustada, kas viia läbi uued külavanema valimised või pikendada aruande esitanud külavanema volitusi veel üheks aastaks ilma valimisi korraldamata.

Külavanemaks valimist tõendab küla üldkoosoleku protokolli alusel Lihula vallavalitsuse poolt välja antav tunnistus.

Külavanema umbusalduse võivad algatada vähemalt 10 külaelanike nimekirja kantud isikut. Umbusalduse algatamise puhul kutsuvad need isikud kokku erakorralise küla üldkoosoleku, kus kuulatakse ära külavanema aruanne ja otsustatakse uue külavanema valimine.

Külavanemal on õigus kutsuda kokku külaelanike koosolekuid ja lahendada külaelu küsimusi, mis ei ole vastuolus seadusandlusega ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega.

Külavanemal on õigus vastavalt kehtivale korrale taotleda külaelanike huve puudutavate küsimuste arutamist vallavalitsuses ja volikogus ning avaldada arvamust küla probleemide lahendamiseks.

Külavanemal on õigustaotleda külaelanike ühisteks tegemisteks rahalisi vahendeid valla eelarvest, lähtudes üldkoosoleku poolt vastu võetud otsustest ning Lihula valla ja küla arengukavast.

Külavanemal on õigus saada Lihula valla ametnikelt ja ametiisikutelt oma tegevuseks vajalikku teavet.

Külavanemal on õigus moodustada küla oluliste küsimuste lahendamiseks ja külavanema tegevusele kaasaaitamiseks erinevate ülesannetega toimkondi.

Külavanemal on õigusteha külaelanikele märkusi ja juhtida tähelepanu probleemidele, mis puudutavad heakorra, avaliku korra jms. täitmist.

Astuda külavanema ametist tagasi, kutsudes kokku küla üldkoosoleku uue külavanema valimiseks.

Külavanem viib vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul läbi küla üldkoosoleku ja esitab külaelanikele aruande oma tegevuse kohta.

Külavanem korraldab külas arengukava koostamist ja vastuvõtmist.

Külavanem edastab külaelanike ühised soovid ja ettepanekud omavalitsusele või vajadusel muudele institutsioonidele.

Külavanem edastab külaelanikele omavalitsusest ja mujalt tulnud informatsiooni, mis puudutab tema piirkonna elanikke.

Külavanem on kohustatud tutvuma Lihula valla õigusaktidega ja vajadusel teavitama nendest külaelanikke.

Külavanem organiseerib külaelanike ühistegevust ja koostööd.

Külavanem aitab organiseerida töid õnnetusjuhtumite ja eriolukordade puhul kuni erialase abi saamiseni.

Finantsküsimuste lahendamiseks näitab külavanem ära mittetulundusühingu, mille eelarve ja pangaarve kaudu toimub rahaliste vahendite arveldus.

Määrus avaldada Elektroonilises Riigi Teatajas.

Määrus jõustub 2004. aasta 31. märtsil.