EE
Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord
Table of Provisions (87)
Statutory Text (87 Articles)
Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja korra Harku vallas (edaspidi määrus).
(1) Vältimatu sotsiaalabi on sotsiaalabi isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu.
(2) Harku valla elanik on isik, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Harku vald.
(3) Üksikvanem on isik, kelle lapse teine vanem on surnud või kelle lapse sünnikandes puudub märge isa kohta.
(4) Pere on abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud.
(5) Vähekindlustatud isik või pere on isik või pere, kelle netosissetulek ühe pereliikme kohta on väiksem kui käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud Harku valla toimetuleku piirmäär.
(6) Eluruum on valla valduses olev korter, mis antakse sotsiaalteenusena üürile eluaset vajavale isikule või perele, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama.
(7) Sissetuleku arvutamisel lähtutakse sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse arvutamise põhimõtetest.
1) - 7)
(8) Toetus on rahaline hüvitis.
(9) Teenus on mitterahaline hüvitis või soodustus.
Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse eelkõige järgnevast
1) Isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
2) Toetuse või teenuse taotlemisel peab isik ise aitama igakülgselt kaasa eesmärgipärasele ja efektiivsele menetlusele.
3) Isikut abistatakse tema vajadusele, arusaamisele ja huvile vastava toetuse või teenuse taotluse esitamisel või toimingu tegemisel, kui ilma abistamata jääksid tema õigused teostamata.
4) Toetuse või teenuse määramisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest, mille väljaselgitamiseks viiakse vajadusel läbi eelnev hindamine.
5) Eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt.
6) Isikut nõustatakse abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.
7) Lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast.
8) Abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema pereliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud.
9) Isikule tagatakse abimeetmed võimalikult kättesaadaval moel.
(1) Toetusele ja teenusele on õigus abivajaval isikul, kes on Harku valla elanik.
(2) Erandkorras võib sotsiaalhoolekandelise abi saajaks olla isik, kes vajab vältimatut sotsiaalabi.
(1) Taotlus toetuse või teenuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitatakse Harku Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Toetuste ja teenuste taotluste vormid töötab välja sotsiaal- ja tervishoiuosakond (edaspidi osakond).
(2) Osakond selgitab välja isiku abivajaduse ja sellele vastava abi, kontrollides taotluses esitatud andmeid. Sealhulgas on osakonna ametnikul õigus ja kohustus
1) määrata taotluse esitajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kui taotlusega on esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võidakse jätta taotlus läbi vaatamata ning sellisel juhul isiku õigus hüvitise saamisele lõpeb;
2) vajadusel hankida lisainformatsiooni, teha päringuid, kontrollida andmeid, nõuda sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid dokumente, sh teha päringuid andmete saamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrist (edaspidi STAR) ja nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ning tulude varjamise või muude valeandmete esitamise korral lõpetada taotluse menetlemine;
3) vajadusel viia läbi isiku toimetulekuvõime hindamine. Selleks külastab ametnik taotluse saamisest arvates esimesel võimalusel isikut, hindab tema toimetulekuvõimet ning teenuste osutamise vajadust;
4) vajadusel omal algatusel kontrollida teenuse määramise põhjendatust.
(3) Hüvitise määramisel vähekindlustatud isikutele ja peredele hinnatakse isiku või pere materiaalset olukorda ja abivajadust tulude alusel.
(4) Hüvitise määramise või mittemääramise otsustab vastavalt käesolevas määruses sätestatule vallavalitsus või osakond, kümne (10) tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, andes välja vastavasisulise haldusakti. Määruses sätestamata juhtudel otsustab hüvitise suuruse vallavalitsus korraldusega.
(5) Vallavalitsusel on õigus erandkorras kaalutletud otsuse alusel määrata ja maksta toetusi või osutada teenuseid, mida ei ole reguleeritud käesoleva määrusega.
(6) Hüvitise määramise või mittemääramise kohta tehtud haldusakt tehakse taotlejale teatavaks, kas
1) taotluses märgitud e-posti aadressil,
2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu,
3) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil,
4) vastuvõtul osakonna töötaja juures,
5) vajadusel muul taotleja soovitud viisil.
(1) Teenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenevalt kõrvalabi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.
(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismetoodikaid ning kaasatakse vajadusel perearsti, eriarsti või teisi spetsialiste. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.
(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.
(4)
(5) Teenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.
(1) Teenuseid võib isikule osutada vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus, muu juriidilisest või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS) kehtestatud nõuetele.
(2) Juhul, kui teenust finantseeritakse osaliselt või täielikult valla eelarvest, on teenuse osutamise aluseks haldusleping või haldusakt.
(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, samuti teenuse eest tasumisega seotud asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides.
(4) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib osakonna juhataja ettepanekul osutada isikule talle hädavajalikku teenust ilma haldusakti või halduslepinguta.
(1) Teenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt Harku valla eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest.
(1<sup>1</sup>) Teenuse osutamiseks võidakse kasutada annetusi, Euroopa Liidu struktuurifondide ja teiste asutuste toetusi ja sihtotstarbelisi eraldisi. Abivajajast isiku ja tema ülalpidajate poolt teenuse osutamisel omaosaluse tasumisest sõltub Harku valla eelarvest teenuste tasumise eraldise määr.
(2) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku majanduslikust olukorrast. Osakond peab hindama, kas ja mil määral on isik võimeline teenuse eest maksma, vajaduse korral ülalpidajate abiga.
(2<sup>1</sup>) Vallavalitsus kehtestab osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse.
(3) Vallavalitsusel on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku tulusid, isikule kuuluvat kinnisvara, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.
(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgivad ja teenuseid saavate isikute kaebusi lahendavad osakonna ametnikud, kaasates vajaduse korral vastava ala spetsialiste.
(2) Harku valla eelarvest rahastatava teenuse, toetuse, vältimatu sotsiaalabi või muu abi ning toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse otsusega mittenõustumise korral on taotlejal õigus esitada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vaie Harku Vallavalitsusele või kaebus halduskohtusse.
(3) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul vaide vallavalitsusele esitamisest arvates. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Harku vallas osutatakse järgmiseid teenuseid
1) koduteenus;
2) tugiisikuteenus;
3) isikliku abistaja teenus;
4) täisealise isiku hooldus;
5) eluruumi tagamine;
6) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;
7) turvakoduteenus;
8) võlanõustamisteenus;
9) sotsiaaltransporditeenus;
10) varjupaigateenus;
11) lapsehoiuteenus;
12) asendushooldusteenus;
13) järelhooldusteenus.
(1) Koduteenus on kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks, nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine, ravimite toomine, isiku arsti juurde viimine ja muu asjaajamine.
(3)
(1) Koduteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2)
(3)
(4)
(5)
(6) Abivajaduse hindamise kohta koostatakse kaart, mille vormi ja täitmise nõuded koostab osakond.
(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(8) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS §-s 19 nimetatud isik.
(9) Koduteenuse osutamise otsustab osakond.
(10) Koduteenuse osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(1) Kulude katmine toimub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Koduteenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Osakond koostab koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(4) Enne tasulise koduteenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
(1) Tugiisikuteenus on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.
(2) Last kasvatavale isikule tugiisikuteenuse osutamisel on eesmärk lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Last kasvatavaks isikuks ei loeta isikut, kes on sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses asendushooldusteenust vahetult osutav isik.
(3) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine.
(4) Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu.
(1) Tugisikuteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2)
(3)
(4)
(5)
(6) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS § 25 lõikes 2 nimetatud isikud.
(7) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(1) Kulude katmine toimub käesoleva määruse §-s 8 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Osaliselt tasustatud tugiisikuteenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest käesoleva määruse §-s 50 sätestatud korras.
(2) Tugiisiku teenuse maksumuse hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3) Teenuse määramiseks koostab osakond koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise halduslepingu, määrates selles kindlaks kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(4) Enne tasulise tugiisikuteenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisva toimetuleku ja kõigis eluvaldkondades osalemise suurendamine, vähendades selleks teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.
(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.
(1) Isikliku abistaja teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2)
(3)
(4)
(5)
(6) Abivajaduse hindamise kohta koostatakse kaart, mille vormi ja täitmise nõuded koostab osakond.
(7) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.
(8) Teenuse saajal on õigus valida teenust vahetult osutavat isikut. Soovi esitamise korral abistab osakonna töötaja teenuse saajat teenust vahetult osutava isiku leidmisel. Teenuse saajal on õigus enne teenust vahetult osutava isiku kindlaksmääramist omavahelise sobivuse hindamiseks temaga kohtuda. Teenuse osutamisel lähtub teenust vahetult osutav isik halduslepingust ja teenuse saaja juhistest.
(9) Teenust ei tohi vahetult osutada SHS § 29 lõikes 2 nimetatud isikud.
(10) Teenuse osutamise või osutamisest keeldumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(1) Isikliku abistaja teenuste eest tasub abivajaja ja/või tema seadusjärgsed ülalpidajad. Osaliselt tasustatud isikliku abistaja teenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest käesoleva määruse §-s 49 sätestatud korras.
(2) Teenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3)
(4) Enne tasulise teenuse osutamise lepingu sõlmimist tutvustab osakond abivajajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuste hindu ja nende eest tasumise korda.
(1) Täisealise isiku hooldus on isiku taotluse alusel hoolduse seadmine täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.
(2) Teenus on pikaajaline ja toetava iseloomuga, mille pidev osutamine on vajalik selleks, et hooldust saav isik saaks jätkuvalt elada edasi oma kodus.
(1) Täisealise isiku hoolduse taotlemine, menetlemine ja hoolduse määramine toimub käesoleva määruse §-des 5 ja 8 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2) Hoolduse hindamine toimub vastavalt riiklikult kinnitatud puudega inimeste hooldusvajaduse hindamisinstrumendile.
(3) Hooldust teostab vallavalitsuse määratud isik hooldatava nõusolekul. Üks hooldaja võib üldreeglina hooldada kuni kolme hooldatavat.
(4) Hooldajaks saab määrata üksnes täisealise ja teovõimelise isiku.
(5) Hooldajaks ei määrata isikut, kes
1) on raske või sügava puudega;
2) karistusregistris arvel.
(6) Hooldust ei seata juhul, kui
1) hooldust taotleva isiku funktsioonihäiret on võimalik abivahendiga või tugiteenusega kompenseerida;
2) isikul ei ole tegelikku abi- ja hooldusvajadust;
3) potentsiaalne hooldaja ei ole võimeline abivajavat isikut hooldama;
4) hooldatav või hooldaja ei ole nõus hoolduse seadmise või hooldaja määramisega;
5) esineb muu käesolevas määruses märgitud põhjus.
(7) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega, milles märgitakse
1) ettenähtud juhul hooldajale makstav hooldajatoetus;
2) hooldaja kohustused ja ülesanded;
3) teavitamiskohustus;
4) järelevalve hooldaja tegevuse üle.
(1) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel.
(2) Hoolduse seadmise aluse äralangemise aluseks on
1) hooldaja või hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;
2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevases hoolekandeasutuses;
3) hooldatavale keskmise puude määramine;
4) hooldusvajaduse vähenemine;
5) hooldajale sügava või raske puude määramine;
6) eestkoste seadmine;
7) hooldatava või hooldaja surm;
8) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;
9) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise korraldusega pandud kohustustest;
10) hooldaja ei vasta käesoleva määruse § 21 lg 5 nõuetele.
(1) Eluruumi tagamine on isiku, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama, kindlustamine eluruumi kasutamise võimalusega.
(2) Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab osakond eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel. Eluruumi kohandamise taotlust menetletakse samas korras eluruumi taotluse menetlusega.
(1) Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja eluruumi tagamine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2)
(3)
(4)
(5) Otsuse eluruumi üürile andmise või mitteandmise kohta teeb vallavalitsus korraldusega 10 tööpäeva jooksul taotluse või täiendavate dokumentide esitamisest arvates.
(6)
(1) Isikuga sõlmitakse vallavalitsuse korralduse alusel leping lähtuvalt eluruumi tagamise vajadusest.
(2) Leping tuleb sõlmida 30 päeva jooksul vallavalitsuse korralduse teatavaks tegemisest. Isiku loobumisel lepingu sõlmimisest on vallavalitsusel õigus tunnistada vastav korraldus kehtetuks.
(3)
Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Selleks tagab teenuseosutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.
(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil.
(2)
(3)
(1) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(2) Osaliselt tasustatud hoolekandeteenuseid finantseeritakse Harku valla eelarvest.
(3) Vallavalitsuse korralduse alusel sõlmitakse üldhooldusteenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusleping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal. Osakond korraldab juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani, tagades tervishoiuteenuse vajaduse hindamise. Lepingu allkirjastab vallavanem või tema asendaja.
(1) Turvakoduteenus on eluaseme, turvalise keskkonna ja esmase abi ajutine tagamine lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.
(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.
Sotsiaalhoolekande seaduse §-s 35 sätestatud ülesandeid täidab osakond.
(1) Vallavalitsus võib turvakoduteenuse osutamiseks sõlmida halduslepingu SHS § 36 ja § 37 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga. Lepingu sõlmimise aluseks on vallavalitsuse korraldus.
(2) Turvakoduteenust rahastatakse valla eelarvest.
Võlanõustamisteenus on osakonna korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.
(1) Võlanõustamisteenust osutab üldjuhul osakond, vajadusel sõlmitakse haldusleping SHS § 45 sätestatud nõuetele vastava teenuseosutajaga.
(2) Teenust rahastatakse valla eelarvest.
Sotsiaaltransporditeenus on mõeldud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikutele, kellel puue takistab tööl või õppeasutuses või avalike teenuste kasutamiseks, väljas käimiseks kasutada ühissõidukit või isiklikku sõidukit või tema vajadustele vastavat transpordivahendit (nt ühissõidukisse ei ole alati võimalik ratastooliga siseneda, liikumis- või nägemisfunktsiooni kahjustuse tõttu ei pruugi olla võimalik isiklikku sõiduautot juhtida) või kes ei ole suutelised iseseisvalt sõitma ravi-, meditsiini-, rehabilitatsiooni-, hooldus-, haridusasutusse või abivahendit väljastavasse asutusse, samuti asutustesse, milles teostatavate toimingute puhul on isiklik osalemine vajalik.
(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
(2)
(3)
(4)
(5) Teenuse osutamisest või mitteosutamisest teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult või suuliselt (telefoni teel) hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist.
(6) Osakonnal on õigus jätta taotlus rahuldamata osakonnajuhataja kirjaliku otsusega, kui taotleja ei ole õigustatud teenust saama või taotluses kirjeldatud eesmärki ei ole võimalik saavutada (nt soovitud avaliku teenuse osutaja ei ole sel päeval avatud jmt).
(7) Teenust osutatakse tehniliselt heas korras sõidukitega, mis vastavad (inva)tehnilistele nõuetele. Transportimisel peab olema tagatud teenust saava isiku turvalisus: isik peab olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.
(1)
(2) Kui teenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse tarbijate vahel võrdselt ja esitatakse teenuse arve igale teenuse saajale eraldi.
(3) Teenuste hinnad ja nende eest tasumise korra kehtestab vallavalitsus korraldusega.
(3<sup>1</sup>) Puudega lapse teenus kaetakse selleks ettenähtud toetustest ja nende puudumisel täielikult valla eelarvest sõltumata pere sissetulekust.
(4) Enne teenuse osutamist tutvustab osakond teenuse saajale ja tema seadusjärgse(te)le ülalpidaja(te)le teenuse hinda ja selle eest tasumise korda.
Järelhooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub Harku Vallavolikogu 31.05.2018 määruses nr 9 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatud korras.
(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.
(2) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise otsustamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.
Varjupaigateenuse osutaja peab vastama SHS § 32 nõuetele.
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada pooleteise kuni kolmeaastast last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.
(1) Harku Vallavalitsus võimaldab lapsehoiuteenust koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1, Harku Vallavalitsuse 30. detsembri 2015 määruse nr 11 “Laste Harku valla koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord” ja Harku Vallavolikogu 26. mai 2016 määruse nr 13 “Eralasteaia toetamise ja eralapsehoiu teenuse rahastamise kord Harku vallas” kohaselt.
(2) Soovi korral nõustab Harku Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond teenuse saajat lapsehoiuteenuse valikul.
(3) Harku Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada lapsehoiuteenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale.
(4) Teenusele ei ole õigust, kui lapsele on pakutud kohta Harku valla munitsipaallasteasutuses. Erandjuhul võib lapsehoiukoha hüvitada, kui vanem on mõjuval põhjusel loobunud kohast Harku valla munitsipaallasteasutuses.
(1) Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenusele on õigus, kui lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine).
(2) Raske ja sügava puudega laste puhul hindab osakond lapsehoiuteenuse vajadust igal lapsel eraldi.
(3) Raske ja sügava puudega lapsele tagatakse lapsehoiuteenus kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.
(4) Lapsehoiuteenuse erivajadusega ja puudega lapsele taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub käesoleva määruse §-s 5 sätestatud viisil.
(1) Asendushooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.
(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.
Asendushooldusteenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub Harku Vallavolikogu 31.05.2018 määruses nr 9 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“ sätestatud korras.
(1) Järelhooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.
(2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Harku vald tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.
(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.
(2) Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.
(3) Täiendavateks vajaduspõhisteks teenusteks on
1)
2) ujumisteenus;
3) logopeediteenus (lastele);
4) psühholoogi nõustamisteenus;
5) perelepitusteenus;
6) kriisiabiteenus sh leinalaagrid;
7) toiduabi;
8)
9) omasteta surnud isiku matmise korraldamise teenus;
10) häirenuputeenus;
11) muud täiendavad sotsiaalteenused tulenevalt isiku vajadusest.
(4) Teenust osutatakse osakonna töötaja ettepanekul või isiku taotluse alusel.
(5) Täiendavaid vajaduspõhiseid teenuseid rahastatakse valla eelarvest rahaliste vahendite olemasolul.
Toetuse taotlemisel ja saamisel on isik kohustatud
1) esitama toetuse andjale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud toetuse saamise õiguse väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta;
2) teavitama toetuse andjat viivitamata toetuse saamise õigust ja toetuse andmist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;
3) kasutama saadud toetust sihtotstarbeliselt.
(1) Toetuse määrad kehtestatakse käesoleva määruse lisas 1.
(2) Toetus makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul arvates toetuse andmise otsuse tegemisest.
(3) Vastavalt isiku soovile makstakse toetus
1) isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul;
2) toetuse andja juures vormistatud kirjaliku taotluse, digitaalselt allkirjastatud elektroonilise taotluse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis toetuse andja kulul,
3) isiku arvelduskontole välisriigis, kusjuures toetuse saaja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud;
4) vallavalitsuse kassa kaudu.
(4) Vallavalitsus peatab toetuse maksmise, kui isiku arvelduskontole kantud rahaline hüvitis laekub vallavalitsusele tagasi kahel järjestikusel kuul. Toetuse peatamise haldusakt tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse § 5 lõikes 6 sätestatud korras.
(1) Toetused jagunevad tulust sõltuvateks toetusteks ja tulust mittesõltuvateks toetusteks.
(2) Tulust sõltuvaid toetusi makstakse vähekindlustatud isikule/perele tema toimetuleku parandamiseks.
(3) Tulust mittesõltuvaid toetusi makstakse isikule/perele toimetuleku soodustamiseks, kui tal on täidetud toetuse taotlemiseks seatud eeltingimused.
Pere tulust mittesõltuvateks toetusteks on
1) sünnitoetus;
2) lapsehoiuteenuse toetus;
3) esmakordselt koolimineva lapse toetus;
4) ujumisteenuse toetus;
5) eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetus;
6) puudega lapse transporditoetus;
7) puudega lapse hooldaja toetus;
8) puudega või erivajadusega isiku õppekulude toetus;
9) puudega isiku isikliku abistaja teenuse toetus;
10) tugiisikuteenuse toetus;
11) puudega isiku päevakeskuse teenuse toetus;
12) ravi-ja rehabilitatsioonitoetus;
13) küttetoetus;
14) ravikindlustusega hõlmamata isiku toetus;
15) ühekordne toetus;
16) tähtpäevatoetus;
17) matusetoetus;
18) jõulutoetus;
19) koduse lapse toetus;
20) puudega lapse laagritoetus;
21) hooldajatoetus.
Pere tulust sõltuvateks toetusteks on
1) toidutoetus;
2) koolitoetus;
3) paljulapselise pere toetus;
4) nägemise parandamise toetus;
5) laagritoetus.
(1) Sünnitoetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest tingimusel, et
1) laps on registreeritud valla elanikuks 30 päeva jooksul või mõjuvatel põhjustel 60 päeva jooksul sünnist arvates ja
2) taotleja on olnud valla elanik lapse sünnile eelnenud aasta 31. detsembri seisuga.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Mitmikute sünni puhul antakse sünnitoetust kehtestatud määras igale vastsündinule, millele lisandub mitmikutele igaühele eraldi 50% ühekordsest sünnitoetuse määrast.
(4) Lapse lapsendanud vanemale antakse sünnitoetust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused
1) laps on registreeritud valla elanikuks ning taotleja on olnud valla elanik lapsendamisele eelnenud aasta 31. detsembri seisuga;
2) lapse lapsendamise protsessiga on alustatud enne lapse 1- aastaseks saamist ja seda kinnitavad dokumendid on esitatud vallavalitsusele.
(5) Sünnitoetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse sündimise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.
(6) Taotlust sünnitoetuse saamiseks võib esitada kuue kuu jooksul pärast lapse sündi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul.
(7) Sünnitoetuse saanud lapsele antakse valla poolt Harku valla sümboolikaga hõbelusikas pidulikul vastuvõtul. Perele edastatakse kutse vastuvõtule.
(1) Lapsehoiuteenuse toetust antakse lapse vanemale, eestkostjale või lapse perekonnas hooldamise lepingu alusel hooldajale arsti tõendi alusel, kui laps vajab tervisliku seisundi tõttu tavalasteaiast väiksemat kollektiivi.
(2) Toetust antakse käesoleva määruse lisas toodud määras kuni lapse õppima asumiseni üldhariduskoolis tingimusel, et laps ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja ning lapse ja taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht on toetuse taotlemisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga Harku vald.
(3) Toetuse saamiseks esitatakse vallavalitsuse veebilehel avaldatud vormikohane taotlus, millele lisatakse lapsehoiuteenuse kasutamist ja selle eest tasumist tõendavate dokumentide koopiad (arve ja maksekorraldus).
(4) Taotlust toetuse saamiseks on õigus esitada kahe kuu jooksul lapsehoiuteenuse eest tasumise päevast.
(1) Esmakordselt kooli mineva lapse toetust antakse taotluse alusel ühele lapse vanematest (taotleja), kui laps ja taotleja on valla elanikud olnud lapse kooliminemise aastale eelneva aasta 31. detsembri seisuga.
1)
2)
3)
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3)
(4) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lapse kooli minemise kuupäeval kehtivast toetuse määrast.
(5) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 30. novembrini.
(1) Ujumisteenuse toetuse all mõistetakse teenuse võimaldamist Tabasalu Spordikompleksis ujumiseks
1) nelja- ja enama lapsega peredele üks kord kalendrikuus;
2) puudega lapsele koos saatjaga ja puudega mittetöötavale täiskasvanule kuni neli korda kalendrikuus;
3) mittetöötavale vanaduspensioni saavale isikule kuni kuus korda kalendrikuus Tabasalu Spordikompleksi ujulas.
(2) Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades järgmisi erisusi
1) teenusele õigustatud isikud peavad olema valla elanikud taotluse esitamise päeval.
2)
(3) Toetust antakse selle saajale, nimelise, Tabasalu Spordikompleksi ujula kasutusõigust andva kaardi väljastamisega.
(1) Eestkostel või peres hooldamisel oleva lapse koolitoetust antakse taotluse alusel vanemliku hoolitsuseta alaealise lapse eestkostjale või lapse peres hooldajale või lapse kasuvanemale tingimusel, et laps on valla elanik.
(2) Toetust antakse, kui laps õpib põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses.
(3) Toetust antakse kuni lapse 20-aastaseks saamiseni.
(4) Kui laps saab jooksval õppeaastal 20-aastaseks, makstakse selle lapse kohta toetust õppeaasta lõpuni.
(5) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse esitamisele järgnevast kuust lisas 1 kehtestatud määras.
(6) Toetust makstakse igakuuliselt 1. septembrist kuni 30. juunini.
(7) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada lapse eestkostja, kasuvanem või hooldaja.
(1) Puudega lapse hooldajatoetust on õigustaotleda 3-16-aastase keskmise, raske või sügava puudega või 16-18-aastase raske või sügava puudega lapse (edaspidi puudega laps) vanemal, vanemaga abielus oleval isikul või eestkostjal, kui nimetatud isik
1) ei saa töötada puudega lapse kasvatamise tõttu ja
2) teostab hooldust käesoleva määruse mõttes ja
3) ja tema puhul ei esine ühtegi käesoleva määruse §-s 582 lõikes 2 nimetatud asjaolu.
(2) Isikul, kes on mitme puudega lapse vanem, vanemaga abielus olev isik või eestkostja, on õigustaotleda toetust iga puudega lapse eest.
(3) Puudega lapse hooldaja toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse määramine toimub vastavalt käesoleva määruse §-le 5 arvestades, et toetus määratakse tähtajaliselt kuni lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid maksimaalselt
1) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamiseni;
2) raske või sügava puudega alla 18-aastase lapse täisealiseni saamiseni;
3) tähtajalise eestkoste või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.
(4) Isikule makstakse toetust vallavalitsuse korralduse alusel avalduse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust. Toetuse määramisel peab vallavalitsuse korraldus sisaldama käesoleva määruse §-s 21 lõikes 7 nimetatud punkte, arvestades, et tegu on toetusega.
(1) Puudega lapse transpordi toetust antakse taotluse alusel puudega lapse transportimiseks kooli- ja koolieelsesse lasteasutusse, rehabilitatsiooniasutusse, päevakeskusesse, puuetega laste laagrisse ja muudel vajalikel juhtudel.
(2) Toetust antakse üldjuhul kuni lapse 19-aastaseks saamiseni ja põhjendatud erandjuhul ka vanemale kui 19-aastasele isikule.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(1) Puudega lapsele makstakse laagritoetust kuni 50% ulatuses laagrivahetuse maksumusest.
(2) Toetus määratakse ja seda makstakse ühe laagrivahetuse eest lapse kohta kalendriaastas.
(1) Puudega isiku õppekulude toetust antakse täisealise isiku enda, tema seadusjärgse esindaja või ülalpidaja taotluse alusel isiku õppekulude ja/või toimetulekuõppe hüvitamiseks kuni täies ulatuses.
(2) Taotlusele tuleb lisada
1) rehabilitatsiooniplaani koopia või juhtumiplaan;
2) kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid;
3) muud vajalikud dokumendid.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega, mille alusel sõlmitakse vajadusel haldusleping.
(1) Puudega või erivajadusega isiku isikliku abistaja teenuse toetust antakse taotluse alusel puudega isikule, kes vajab puudest või erivajadusest tulenevalt teenust igapäevaeluga toimetulekuks.
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rehabilitatsiooniplaani koopia või juhtumiplaan.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(4) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus üldjuhul teenuseosutajaga halduslepingu.
(1) Tugiisikuteenuse toetust antakse taotluse alusel puudega või erivajadusega isikule, kes vajab teenust igapäevaeluga toimetulekuks.
1)
2)
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rehabilitatsiooniplaani koopia või juhtumiplaan.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul algatab tugiisikuteenuse toetuse andmise menetluse osakond.
(4) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(5) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga halduslepingu.
(1) Puudega või erivajadusega isiku päevakeskuse toetust antakse taotluse alusel puudega või erivajadusega isiku päevakeskuse teenuse kulu osaliseks või tervikuna hüvitamiseks.
(2) Toetuse taotlusele tuleb lisada rehabilitatsiooniplaani koopia või juhtumiplaan.
(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(4) Toetuse maksmiseks sõlmib vallavalitsus teenuseosutajaga vajadusel halduslepingu.
(1) Ravi- ja rehabilitatsioonitoetust antakse taotluse alusel alljärgnevatel juhtudel
1) puudega lapsele ja mittetöötavale puudega täiskasvanule invavahendi ostmisel omaosaluskulude hüvitamiseks;
2) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks alla 16-aastastele puudega lapsele kuni 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui määruse lisas 1 sätestatud määras;
3) retseptiravimi ostukulu osaliseks hüvitamiseks üle 16-aastasele puudega isikule, mittetöötavale töövõimetoetuse ja/või vanadusepensioni saajale kuni 30% retseptiravimi maksumusest, kuid mitte rohkem kui määruse lisas 1 sätestatud määras;
4) mittetöötava puudega isiku rehabilitatsiooniplaani kohase taastusravi kulu osaliseks hüvitamiseks, kuid mitte rohkem kui 50% omaosaluse maksumusest;
5) kuulmispuudega isiku viipekeele tõlketeenuse kulu hüvitamiseks;
6) puudega lapsele ja puudega noorele ratsutamisteraapia võimaldamiseks kuni 10 tunni ulatuses kalendrikuus raviarsti teatise või rehabilitatsiooni plaani alusel.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse andmine võib sõltuvalt toetuse juhust toimuda nii kantud või kantavate kulude katmisega, kui ka teenuse kasutamise võimaldamisega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-5 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada kantud või kantavaid kulusid tõendavad dokumendid.
(4)
(5) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse muuhulgas kantud või kantavate kulude või taotletava teenuse kasutamise vajalikkusest.
(6) Toetus määratakse osakonna poolt.
(1) Küttetoetust antakse kord aastas taotluse alusel rahalise toetusena ahjuküttega eluruumi omavale või seda üürilepingu alusel kasutavale
1) üksi elavale mittetöötavale puudega isikule;
2) üksi elavale mittetöötavale vanaduspensionärile.
(2) Toetus määratakse kuludokumendi alusel osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(1) Ravikindlustusega hõlmamata isiku toetust antakse taotluse alusel töötu ja teise ravikindlustuseta isiku hädavajaliku ravikulu, puude astme ja töövõime hindamise määramiseks tehtavate kulude hüvitamiseks.
(2) Taotlusele tuleb lisada pere- või raviarsti põhjenduskiri ning raviasutuse arve või kuludokument.
(3) Toetus määratakse kuludokumendi alusel ja tasutakse otse teenuseosutajale.
(1) Ühekordset toetust antakse taotluse alusel
1) õnnetusjuhtumi või kriisiolukorra puhul (pereliikme raske haigus, loodusõnnetus, tulekahju, vargus või muu ettenägematu asjaolu), mille tõttu on satutud raskesse majanduslikku olukorda;
2) kinnipidamiskohast vabanenule;
3)
4) muudel ettenägematutel asjaoludel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab vallavalitsus korraldusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud toetuse määrab osakond lisas 1 toodud toetuse määras.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse suuruse määrab osakond lähtudes isiku abivajaduse suurusest.
(1) Tähtpäevatoetust antakse Harku valla elanikele
1) 70ndaks, 75ndaks, 80ndaks ja 85ndaks sünnipäevaks;
2) 90-aastastele ja vanematele igaks sünnipäevaks;
3) 50ndaks, 55ndaks, 60ndaks, 65ndaks, 70ndaks, 75ndaks ja 80ndaks pulma-aastapäevaks.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(2<sup>1</sup>) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud toetuseks on õnnitluskaart, valla meene ja lilled.
(3) Toetuse andmise menetluse algatab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolude esinemisel osakond.
(4) Toetus kantakse saaja pangakontole, makstakse välja vallavalitsuse kassa kaudu või toimetatakse saajale koju.
(1) Matusetoetust antakse taotluse alusel matuse korraldajale, kui lahkunu oli Harku valla elanik.
(1<sup>1</sup>) Juhul kui lahkunul puudus rahvastikuregistris elukoha aadress, makstakse matusetoetust matuse korraldajale, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Harku vald.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Toetuse suuruse määramisel lähtutakse lahkunu surma kuupäeval kehtivast toetuse määrast. Toetust on võimalik taotleda 6 kuu jooksul lahkunu surmakuupäevast arvates.
(1) Jõulutoetust antakse taotluse alusel
1) 70- aastasele ja vanemale pensioni saavale isikule;
2) 3- ja enamalapselisele perele;
3) üksikvanemale;
4) eestkoste- ja kasuperele;
5) puudega lapsega perele.
(2) Jõulutoetust antakse perele ühekordselt ka juhul, kui esineb samaaegselt mitu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õiguslikku alust jõulutoetuse andmiseks. Sellisel juhul lähtutakse alusest, mis võimaldab määrata suuremat toetust.
(3) Toetuse määrab osakond vallavalitsuse poolt kehtestatud määras.
(1) Toetus antakse taotluse alusel lapsevanemale, eestkostjale või lepingulisele hooldajale kui
1) lapse, kelle jaoks toetust taotletakse, ja tema mõlema vanema või üksikvanema elukoht rahvastikuregistri andmetel on Harku vallas vähemalt arveldamisele kuuluva kuu 10. kuupäeva seisuga ning on seda kogu arveldamisele kuuluva perioodi jooksul;
2) laps, kelle jaoks toetust taotletakse, ei ole kantud ühegi munitsipaal- või eralasteaia nimekirja ja lapse eest ei maksta lapsehoiutoetust, samuti ei ole vanem keeldunud valla poolt pakutavast lastehoiu ega lasteaiarühma kohast. Erandjuhul võib koduse lapse toetust tasuda, kui vanem on mõjuval põhjusel loobunud lastehoiu või lasteaiarühma kohast.
(2) Õigus toetust taotleda on alates lapse 1,5-aastaseks saamisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Juhul kui laps saab 3- aastaseks õppeaasta sees, makstakse toetust õppeaasta lõpuni.
(3) Toetuse andmise otsustab osakond taotluse esitamisele järgnevast kuust lisas 1 kehtestatud määras.
(4) Toetus makstakse otse toetuseks õigustatud isiku arveldusarvele kord kuus.
(1) Toetust antakse taotluse alusel täisealisele ja teovõimelisele isikule, kes on määratud valla poolt hooldajaks.
(2) Hooldajatoetust ei määrata isikule, kes
1) töötab (v.a osalise tööajaga);
2) õpib päevases õppevormis;
3) kasutab lapsehoolduspuhkust;
4) ei sobi hooldajaks mingil muul seadusest tuleneval põhjusel.
(3) Hooldajatoetuse määrad eelarveaastaks kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.
(4) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt, sealhulgas mitte pikemalt kui hooldaja määramise kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid maksimaalselt tähtajalise hoolduse või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.
(5) Tähtajaliselt määratud hooldajatoetuse maksmise lõppemisel jätkub õigus saada hooldajatoetust ja hooldajatoetuse maksmine ei katke, kui hooldajatoetuse saaja on esitanud hooldajatoetuse maksmise jätkamise avalduse hiljemalt hooldajatoetuse maksmise lõppemise kalendrikuule järgneval kalendrikuul. Kui avaldus esitatakse hiljem, jätkatakse maksmist hooldajatoetuse avalduse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.
(6) Osakonna juhataja teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldajatoetuse jätkamise kohta.
(7) Hooldajatoetus määratakse tähtajatult, kui hooldus on seatud ja hooldaja on määratud tähtajatult.
(8) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust hooldajatoetuse saaja arvelduskontole jooksva kuu 25. kuupäevaks.
(9) Hooldajatoetuse maksmise lõpetatakse järgnevast kalendrikuust, kui puuduvad hooldajatoetuse maksmise alused või esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolud.
(1) Toetuse andmisel lähtutakse isiku ja/või pere tulu suurusest.
(2) Toetust antakse
1) vähekindlustatud isikule/perele;
2) pensionärile, kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või juhul, kui seadusjärgsed ülalpidajad oma vanuse, töötuse või tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülalpidamiskohustust täitma.
(3) Toetuse andmise otsustamisel arvestatakse toetuse taotleja põhjendatud abivajadust.
Toetuse taotlusele lisatakse
1) taotleja ja tema pereliikmete kuue viimase kuu tulu tõendavad dokumendid või olemasolevate pangakontode väljavõtted laekunud tulude osas;
2) taotleja ja tema pereliikmete kolme viimase kuu kõigi olemasolevate pangakontode väljavõtted laekunud tulude osas alg- ja lõppsaldo summadega;
3) vajadusel muud täiendavad dokumendid.
(1) Toidutoetust antakse vähekindlustatud isikule/perele
1) koolieelses lasteasutuses või lapsehoius käiva lapse toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 30. juuni;
2) põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivale lapsele toiduraha maksumuse hüvitamiseks perioodil 1. september kuni 31. mai;
3) elatusvahendite puudumisel kuni toetusvajaduse ära langemiseni.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt taotluse laekumise kuule järgnevast kuust lisas 1 kehtestatud määras.
(1) Koolitoetust antakse
1) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud peredele, kus üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt kaks või enam last;
2) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks vähekindlustatud üksikvanemale, kui üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt üks laps;
3) vähekindlustatud perele lapse/laste põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel;
4) kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks (kooliõpilaste teatrikülastused, kontserdikülastused, ekskursioonidest osavõtt, spordilaagrid, spordiüritustest osavõtt välismaal jne);
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-3 sätestatud toetus määratakse osakonna poolt ja antakse üks kord aastas lisas 1 kehtestatud määras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud toetuse määrab osakond lähtudes pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse taotlust võib esitada alates 15. augustist kuni 30. novembrini.
(1) Paljulapselise pere toetust antakse kolme ja enama lapsega perele.
(2) Taotluse toetuse saamiseks võib esitada alates 1. maist kuni 30. juunini.
(3) Toetus määratakse osakonna poolt lisas 1 kehtestatud määras.
(1) Nägemise parandamise toetust antakse mitte rohkem, kui üks kord kalendriaastas, alla 16-aastase lapse nägemisteravust korrigeerivate vahendite osaliseks hüvitamiseks.
(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50 % ulatuses prilliklaaside või läätsede maksumusest, kuid mitte rohkem kui lisas 1 kehtestatud määras.
(1) Laagritoetust antakse vähekindlustatud lapsega (lastega) perele üks kord aastas lapse kohta.
1)
2)
(2) Toetus määratakse osakonna poolt kuni 50% ulatuses laagrivahetuse maksumusest.
(3) Toetust määratakse ja makstakse ainult ühe laagrivahetuse eest kalendriaastas.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse toetus
Valla eelarvest rahastatava vältimatu sotsiaalabi andmise otsustab osakond lähtudes isiku/pere toimetulekuvõimest ja valla eelarvelistest võimalustest.
Vallavalitsusel on õigus
1) ilma isiku taotluseta määrata toetusi kindlale sihtgrupile, mis makstakse välja nimekirja alusel;
2) põhjendatud juhtudel teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise tingimustes ja andmise alustes.
Toetuste maksmiseks eraldatud vahendite kasutamist korraldab osakond ja arvestust peab ja kontrollib vallavalitsus.
(1) Toetuse määrajal on õigustoetuse määramise otsus tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ja antud toetus tagasi nõuda, kui toetuse andmise aluseks olid taotleja poolt teadvalt esitatud valeandmed.
(2) Ekslikult enam määratud ja makstud toetuse tagastamiseks on toetuse määrajal õigustoetuse määramise otsust tagasiulatuvalt muuta ja enammakstud toetus tagasi nõuda. Otsuse muutmisel arvestatakse haldusmenetluse seaduse §-des 64-70 sätestatuga.
(3) Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult tagastama, võib vallavalitsus teha isikule ettekirjutuse.
(4) Ettekirjutus tehakse isikule teatavaks käesoleva määruse §-s 5 lõikes 6 sätestatud korras.
(5) Toetuse alusetult saanud isik on kohustatud alusetult saadud toetuse tagasi maksma viieteistkümne (15) päeva jooksul arvates vallavalitsuselt ettekirjutuse saamisest. Alusetult makstud toetusi, mida pole ettenähtud viieteistkümne (15) päeva jooksul tagastatud, on vallavalitsusel õigus nõuda tagasi kohtu korras. Sel juhul on alusetu toetuse saanud isik kohustatud vallavalitsusele hüvitama ka sissenõudmisega seotud kulud.
[Käesolevast tekstist välja jäetud]
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. aprillist 2016.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.