Kernu Vallavolikogu — Kernu valla põhimäärus — RT IV, 2013, 47

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642) § 22 esimese lõike punkti 9, Kernu Vallavolikogu määrab

I. ÜLDSÄTTED 1. Kernu valla (edaspidi vald) põhimääruse eesmärk Põhimäärus reguleerib kohaliku omavalitsuse teostamist vallas omavalitsusorganite kaudu, omavalitsusorganite ja nende komisjonide moodustamise korda, õigusi ja kohustusi, volikogu esimehe ja aseesimehe, volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste ning vallavanema valimise korda, vallavara valitsemise korda, vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise korda, valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ning jõustumise korda, samuti külavanemate valimist ja ülesandeid, välissuhtlemist ning valla lipu ja vapi kasutamist. (muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 2. Kohaliku omavalitsuse teostamine 2.1. Valla demokraatlikult moodustatud võimuorganitel on õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalikku omavalitsust teostavad vallas vahetu demokraatia vormis vallaelanikud ja valla omavalitsusorganid. 2.3. Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 2.3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2.3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 2.3.3. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 2.3.4. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 2.3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 2.3.6. tegevuse avalikkus; 2.3.7. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 3. Valla ülesanded 3.1. Valla ülesanneteks on: 3.1.1. arengukava väljatöötamine ning elluviimine; 3.1.2. koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade, spordibaaside, turva-, hoolde- ja lastekodude, tervishoiuasutuste ning teiste vallaasutuste ülalpidamise korraldamine; 3.1.3. sotsiaalabi ja -teenuste, vanurite hoolekande, noorsootöö, elamu- ja kommunaalmajanduse, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, heakorra, jäätmehoolduse, territoriaalplaneerimise, vallasisese ühistranspordi ning valla teede ja tänavate korrashoiu korraldamine; 3.1.4. ressursside ja infrastruktuuri kasutamise korraldamine, tervisliku elukeskkonna tagamine ning valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilitamine; 3.1.5. avaliku korra ja seaduslikkuse tagamine; 3.1.6. valla territooriumil asuvate mistahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimise tagamine; 3.1.7. vallale seadusega pandud muude kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine; 3.1.8. kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 3.1.9. riiklike kohustuste täitmine, mis on vallale pandud seadusega või tulenevad vallavolikogu ja selleks volitatud riigiorgani vahelisest kokkuleppest. (muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 4. Valla omavalitsusorganid ja nende õigusaktid 4.1. Valla omavalitsusorganiteks on: 4.1.1. vallavolikogu (edaspidi volikogu); 4.1.2. vallavalitsus (edaspidi valitsus). 4.2. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 5. Vald avalik-õigusliku isikuna 5.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 5.2. Valda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. 5.3. Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 6. Valla eelarve (kehtetu alates 01.04.2003) 7. Valla lipp ja vapp 7.1. Lipp ja vapp on valla sümbolid, mille kirjeldus ja kasutamise kord on kehtestatud käesoleva põhimäärusega. 7.2. Valla lipp ja vapp kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele. 71. Valla aastapreemia 71.1. Vald tunnustab ja tänab parimaid haridus-, kultuuri- ja spordielu ning ettevõtluse edendajaid valla aastapreemiaga. Aastapreemia määratakse isikule või kollektiivile viimaste aastate silmapaistvate saavutuste või sügavamat tähendust omavate kestvamate teenete eest, millega on elavdatud valla haridus-, kultuuri-, spordielu, ettevõtlust või toodud vallale tunnustust. 71.2. Aastapreemia kandidaatide esitamise ja aastapreemia määramise korra kehtestab volikogu määrusega. (kehtestatud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 72. Valla tänukiri 72.1. Valla tänukirjaga autasustatakse: 72.1.1.vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes onkohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrgekvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas – nendeinimeste juubelitähtpäevade või ametist lahkumise puhul; 72.1.2. vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi - nende tegevuse eest ühistegevuse arendamisel või nende juubelitähtpäevade puhul; 72.1. vallaelanikke, juriidilisi isikuid, mittetulunduslikke ühendusi ja teisi organisatsioone ning asutusi - ühekordse silmapaistva saavutuse eest. 72.2. Tänukiri kaasneb aastapreemiaga. 72.1.3. Tänukirja andmiseks taotluste esitamise, tänukirja vormistamise ja kätteandmise korra kehtestab volikogu määrusega. (kehtestatud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 73. Valla ajaleht 73.1. Valla ajaleht Oma Vald (edaspidi leht) teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet vallaelus toimuva kohta. 73.2. Leht ei tohi mingil moel piirata ega takistada info avaldamist, kui seejuures täidetakse kehtivaid õigusakte. (kehtestatud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 8. Asjaajamiskeel Valla omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. II. VOLIKOGU 9. Valla esinduskogu 9.1. Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 9.2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. 9.3. Volikogus peab olema vähemalt kolmteist liiget. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu. Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. 9.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Valimistulemused loetakse väljakuulutatuks valitud volikogu liikmete registreerimise kohta vastuvõetud valla valimiskomisjoni otsuse avalikustamisele järgneval päeval. 9.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamise päeva. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 10. Volikogu liige 10.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 10.2. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 10.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab vallaelanikele teavet oma tegevusest volikogus. 10.4. Volikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, eestseisusele või volikogu istungi ajal. Järelepärimisele vastatakse järgmisel volikogu istungil. Kui volikogu istungil järelepärimisele vastamist ei nõuta, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates selle esitamisest. Vallavanemal on õigus volitada enda asemel järelepärimisele vastama teist valitsuse liiget. 10.5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. 10.6. Volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 11. Volikogu pädevus 11.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on määratud seadusega. 11.2. Seaduses sisalduva volitusnormita võib volikogu otsustada kohaliku elu küsimuste korraldamist. 11.3. Volikogul ei ole õigust otsustada küsimusi, mis seadusega või seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktidega on antud valitsuse pädevusse. 11.4. Volikogu võib delegeerida valitsusele küsimuste otsustamise, mis: 11.4.1. on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või –organi pädevusse; 11.4.2. käsitavad muudatuste tegemist aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 12. Vallaelanike küsitlus Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes vallaelanike tahte väljaselgitamiseks elanike küsitlusi. Küsitluse läbiviimise vajaduse otsustab volikogu kas volikogu liikme(te), fraktsiooni, valitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab igal konkreetsel juhul volikogu. 13. Volikogu struktuur Volikogu töötab täiskoguna, samuti volikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. 14. Volikogu esimees ja aseesimees 14.1 Volikogu esimees: 14.1.1 korraldab volikogu tööd ja istungite ettevalmistamist, koostab istungi päevakorra, kutsub kokku ja juhatab istungeid; 14.1.2 korraldab volikogu eestseisuse tööd, kutsub kokku ja juhatab eestseisuse koosolekuid; 14.1.3. esindab valda ja volikogu; 14.1.4 kirjutab alla volikogu õigusaktidele ja teistele dokumentidele; 14.1.5 korraldab vastamist volikogule esitatud avaldustele; 14.1.6 võtab volikoguga kooskõlastatud aegadel vastu vallaelanikke; 14.1.7 täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse või volikogu muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 14.2 Volikogu aseesimees täidab volikogu esimehe kohustusi tema äraolekul. Kui volikogu istungilt puuduvad nii volikogu esimees kui aseesimees, juhatab istungit vanim kohalviibiv volikogu liige. 14.3. Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimist. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ja valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 15. Volikogu eestseisus 15.1 Volikogu eestseisus on nõuandev organ, kes arutab läbi volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe (edaspidi volikogu esimees) koostatud volikogu istungi päevakorra ning istungile arutamiseks esitatavate eelnõude vastavuse kehtestatud nõuetele. 15.2 Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni esimees. 15.3 Eestseisuse tööst võtab osa vallavanem. 15.4Eestseisuse töö vorm on koosolek. Koosolekud toimuvad volikogu istungile eelneval nädalal. Koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. 15.5 Volikogu esimees kutsub volikogu täiskogu isungi kokku sõltumata sellest, kas eestseisuse koosolek on toimunud või mitte. (muudetud 20.03.2003, jõustunu 01.04.2003; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 16. Volikogu komisjonid 16.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjoni ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, volikogu õigusaktide algatamine, arvamuste andmine volikogu õigusaktide eelnõude kohta ning volikogu õigusaktide täitmise kontroll komisjoni tegevusvaldkonnas. Komisjoni tegevusvaldkonnad sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. 16.2. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast. 16.3. Komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni esimees esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni koosseisu nimekirjana. Komisjoni liikmete kinnitamine viiakse läbi käesoleva põhimääruse punktis 22.2 valitsuse liikmete kinnitamiseks kehtestatud korras. 16.4. Komisjon arutab küsimusi vastavalt komisjoni poolt koostatud ja volikogu poolt heaks kiidetud töökavale, samuti muid vallaelus üleskerkinud küsimusi nii komisjoni enda algatusel kui ka volikogu, volikogu esimehe või valitsuse suunamisel. 16.5. Komisjoni töö vorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Koosoleku päevakord kinnitatakse koosoleku alguses. Koosolekuid juhatab komisjoni esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest. Komisjoni otsused tehakse poolthäälte enamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. 16.6. Komisjoni aseesimees täidab komisjoni esimehe kohustusi tema äraolekul. 16.7. Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning viiakse ellu volikogu õigusaktidega, volikogu poolt määratud juhtudel aga valitsuse õigusaktidega. 16.8. Komisjoni esimehel on õigus nõuda volikogu menetluses oleva õigusakti eelnõu suunamist läbivaatamiseks komisjonile, kui see käsitab komisjoni pädevusse kuuluvat küsimust. Komisjoni arvamuse väljaselgitamiseni ei saa volikogu sel juhul eelnõu osas otsustusi teha. 16.9. Komisjonil on õigus: 16.9.1. saada valitsuselt ja vallaasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni; 16.9.2. kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja eksperte vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires. 16.10. Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast koosolekut. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 17. Revisjonikomisjon 17.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks oma liikmete hulgast kolmeliikmelise (esimees ja kaks liiget) revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmete kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast esimehe valimist. 17.2. Revisjonikomisjon kontrollib: 17.2.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu õigusaktidele; 17.2.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 17.2.3. valitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) ja ametiasutuse poolt hallatavate asutuste (kõik koos edaspidi vallaasutused) raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 17.2.4. valitsuse ja vallaasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust; 17.2.5. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist. 17.3. Revisjonikomisjon kontrollib valitsust ja vallaasutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. Revisjonikomisjoni töökorraldusele ja koosolekute protokollimisele laieneb käesoleva põhimääruse punktides 16.5. ja 16.10. sätestatu. 17.4. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 17.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 17.6 Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. 17.7. Revisjonikomisjon peab enne vallaeelarve täitmise aruande kinnitamist esitama volikogule omapoolse arvamuse aruande suhtes. (muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 18. Volikogu fraktsioon Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsioone. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse tema registreerimise momenti volikogu istungil. Registreerimise aluseks on vähemalt kolme volikogu liikme allkirjaga avaldus. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada volikogu määruste ja otsuste projekte ning esitada kandidaate isikuvalimistel. 19. Volikogu istung ja töökord 19.1. Volikogu täiskogu töö vormiks on istung. 19.2. Istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 19.3. Istungi kutsub kokku volikogu esimees, esimehe puudumisel aseesimees, aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige (edaspidi volikogu esimees). Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Valla valimiskomisjoni esimees, tema puudumisel valla valimiskomisjoni aseesimees, ka juhatab esimest istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. 19.4. Istung tuleb kokku kutsuda vähemalt korra kuus, välja arvatud juulis ja augustis. Istungid toimuvad üldjuhul kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 14.00. Volikogu esimees ei kutsu istungit kokku, kui selle päevakorda ei ole nõutavas korras ette valmistatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajätmisest volikogu liikmetele ja valitsusele. Ametiasutus informeerib vallaelanikke istungi ärajätmisest teatega valla veebilehel. 19.5. Volikogu esimees kutsub istungi kokku ka valitsuse, volikogu komisjoni, sealhulgas revisjonikomisjoni, fraktsiooni või vähemalt kolmandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud ja kiiret otsustamist vajavate küsimuste (edaspidi kiireloomulised küsimused) arutamiseks nädala jooksul pärast vastava ettepaneku esitamist. Ettepanekus tuleb ära näidata istungile arutamiseks antavad küsimused. Kiireloomuliste küsimuste arutamiseks kokkukutsutava istungi ettevalmistamisel võib töökorda selles osas, mis puudutab valitsuse ja komisjoni (peetakse silmas komisjoni, kelle tegevusvaldkonda küsimus kuulub, edaspidi pädev komisjon) poolt eelnõu läbivaatamist, mitte järgida, kui pädeva komisjoni esimees ei nõua eelnõu suunamist komisjonile läbivaatamiseks. 19.6. Ettepanekule volikogu õigusakti eelnõu istungi päevakorda võtmiseks (õigusakti algatamisele) tuleb lisada õigusakti eelnõu. Määruse eelnõule tuleb lisada ka seletuskiri. 19.7. Kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga, tuleb see edastada valitsusele arvamuse andmiseks. 19.71. Enne arvamuse andmist keskkonnaloa taotlusele ning vastava taotluse kohta loa andja poolt tehtava otsuse eelnõule tuleb volikogul püüda välja selgitada nende isikute arvamused ja vastuväited, keda kõnealune keskkonnakasutus võiks mõjutada. Selleks tuleb vastav taotlus ja loa andja poolt koostatud otsuse eelnõu avalikustada kahe tööpäeva jooksul valla veebilehel, näidates sealjuures ära ka arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaja. Keskkonnakasutusest enim puudutatud isikuid (sh tulevase kaevanduse või saasteallika lähiümbruses elavaid ja/või tegutsevaid isikuid) tuleb taotlusest ja sellele vastuväidete esitamise võimalusest informeerida ka posti teel. 19.8. Päevakorda tuleb kanda kõik nõutavas korras ette valmistatud küsimused. Sama küsimust käsitlevat kahte või enamat eelnõud võib arutada ühe päevakorrapunktina. 19.9. Päevakorras olevad eelnõud (määruste eelnõud koos seletuskirjadega) peavad olema avalikustatud valla veebilehel vähemalt neli päeva enne istungit. 19.91. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne istungit. Kutse tehakse volikogu liikmetele teatavaks saatmisega nende e-posti aadressidele, kui volikogu liige ei ole avaldanud soovi, et kutse saadetaks talle postiga (lihtkirjaga või tähtkirjaga). Istungi materjalid tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks nende avaldamisega valla veebilehel, kui volikogu liige ei ole avaldanud soovi, et istungi materjalid saadetaks talle e-posti või postiga. 19.10. Vallaelanikke informeeritakse istungi toimumisest ja selle päevakorrast teatega, mis avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 19.11. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses. Iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul, kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppu, kantakse osavõtulehele päevakorrapunkt(id), mille arutamisel ta osales. 19.12. Istungi pikkuseks on kuni neli ja pool (4,5) tundi. Iga pooleteist (1,5) tunni järel tehakse vaheaeg 10 minutit, kui volikogu ei otsusta teisiti. Kui kõiki päevakorras olevaid küsimusi ei jõuta läbi arutada, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse teatega valla veebilehel. 19.13. Istungi juhataja: 19.13.1. tagab päevakorrast kinnipidamise; 19.13.2. annab sõna taotlemise järjekorras; 19.13.3. kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi ja lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat küsimust; 19.13.4. viib vajadusel läbi hääletamise ja teeb teatavaks hääletamise tulemused, fikseerib volikogu otsustused. 19.14. Päevakorrapunkti arutamine lõpeb viimase esinemisega või lõpetatakse poolthäälte enamusega. 19.15. Volikogu võib katkestada päevakorrapunkti arutamise poolthäälte enamusega. Katkestamisega peab kaasnema otsustus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta. 19.16. Enne küsimuse hääletamisele panemist: 19.16.1. kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid; 19.16.2. võib pädeva komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 19.17. Päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel lugemisel, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.18. Kahel lugemisel arutatakse määruste eelnõusid, kui nii on otsustanud volikogu eestseisus, või kui seda nõuab kasvõi üks volikogu liige. Muid küsimusi arutatakse kahel lugemisel juhul, kui seda nõuab pädeva komisjoni esimees või vähemalt kolmandik volikogu koosseisust. 19.19. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega piiratud või keelatud. 19.20. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui see tuleneb käesolevast põhimäärusest, või kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 19.21. Kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti, viiakse isikuvalimised läbi käesolevas punktis sätestatud korras. Kandidaadi ülesseadmiseks tehakse suuline või kirjalik ettepanek. Kandidaatide nimekirja sulgemise otsustab volikogu lahtisel hääletamisel. Valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järele oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelil kandidaadi nime järel oma seisukoha – poolt või vastu. Kui esimeses hääletusvoorus ei saavutanud ükski kandidaat vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses hääletusvoorus enim hääli saanud kandidaati. Kui ka kordushääletamisel ei osutu keegi kandidaatidest valituks kutsutakse kokku uus istung, kus viiakse läbi kordusvalimised. Valimised korraldab volikogu liikmete hulgast lahtisel hääletamisel valitud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. Valimistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu lahtisel hääletamisel. 19.22. Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid, kui käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.23. Eelnõule esitatud muudatusettepanekuid ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu algataja poolt ja ükski volikogu liige hääletamist ei nõua. Enne ettepaneku hääletamist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal, vallavanemal ja pädeva komisjoni esindajal õigus ettepanekut kommenteerida. Konkureerivaid ettepanekuid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Peale muudatusettepanekute hääletamist hääletatakse eelnõud tervikuna. 19.24. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata “jah” või “ei” 19.25. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, kuulutatakse välja vaheaeg ning viiakse pärast vaheaega läbi uus hääletusvoor. Kui ka teises hääletusvoorus saavad ettepanekud võrdselt hääli, siis jätkatakse eelnõu arutamist järgmisel istungil. 19.26. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, kui seadusest või käesolevast põhimäärusest ei tulene teisiti. 19.27. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 esimese lõike kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav avaldus kantakse istungi protokolli. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 19.28. Istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 19.29. Istungite protokollimist korraldab vallasekretär. Protokollijal on õigus saada küsimuseks sõna, kui see on vajalik protokolli täpsuse huvides. 19.30. Protokoll peab olema vormistatud, protokollija poolt alla kirjutatud ja volikogu liikmetele vallakantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt viiendal päeval pärast istungit. 19.31 Seitsme päeva jooksul pärast istungit on volikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja täienduste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Sama tähtaja jooksul on volikogu liikmel õigus lisada protokollile oma eriarvamus. 19.32. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute esitamise ning eriarvamuste lisamise tähtaja möödumist kirjutab volikogu esimees protokollile alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole volikogu esimees protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega protokolli allakirjutamata jätmise kohta. 19.33. Protokollid peavad olema kättesaadavad vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungit. Protokolle ei avalikustata nende küsimuste osas, mille puhul volikogu on kuulutanud arutelu kinniseks. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 20.Volikogu õigusaktide algatamine, vastuvõtmine ja jõustumine 20.1 Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 20.1.1 volikogu komisjonil; 20.1.2 volikogu fraktsioonil; 20.1.3 volikogu liikmel; 20.1.4 vallavanemal; 20.1.5 valitsusel; 20.1.6 vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel. 20.2 Volikogu võib oma otsusega teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 20.3 Määrus loetakse avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis ning see jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise kuupäeva. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 20.4 Otsus jõustub teatavakstegemisest. 20.5 Volikogu õigusaktid on kättesaadavad kõigile isikutele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. Avalikustamisele ei kuulu andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 20.6 Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast allakirjutamist. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) III. VALLAVALITSUS 21. Valitsus kui täitevorgan 21.1. Valitsus on volikogu poolt ametisse kinnitatav täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktidega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 21.2. Valitsus juhib vallaasutuste tegevust. 21.3. Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 22. Valitsuse moodustamine 22.1. Volikogu valib valitsuse juhi -- vallavanema, kes valituks osutumise päevast saab volituse moodustada valitsus. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. 22.2. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. Kõik nimed kantakse ühele hääletussedelile. Hääletaja märgib hääletussedelil iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha -- poolt või vastu. Hääletamise läbiviimiseks valib volikogu lahtisel hääletamisel häältelugemiskomisjoni, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokoll esitatakse volikogule kinnitamiseks poolthäälte enamusega lahtisel hääletamisel. Valitsuse liikmeks kinnitatuks osutub kandidaat, kes saab volikogu häälteenamuse. 22.3. Vallavanem ja valitsus saavad oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungi. Valitsuse volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 22.4. Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Volikogu kinnitab vallavanema ettepanekul ametisse uue valitsuse liikme. Valitsuse liikme saab ametist vabastada ka talle volikogus umbusaldust avaldades. 23. Valitsuse pädevus ja töökord 23.1. Valitsus: 23.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 23.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, seaduse rakendamiseks kehtestatud õigusaktidega või volikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks või delegeeritud lahendamiseks valitsusele, samuti muid küsimusi, kui nad ei kuulu volikogu pädevusse; 23.1.3. korraldab eestkostet; 23.1.4. korraldab ametiasutuse poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 23.1.5. kehtestab vallaasutuste poolt osutatavate teenuste hinnad. 23.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 23.3. Valitsuse töö vorm on istung. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. 23.4. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Valitsuse istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda kuus, juulis ja augustis aga üks kord kuus. Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul asendaja. Vallasekretär võtab valitsuse istungist osa sõnaõigusega. 23.41. Ettepanek küsimuse valitsuse istungi päevakorda võtmiseks koos eelnõuga ja vajadusel muude ettevalmistatud materjalidega esitatakse vallasekretärile hiljemalt istungi toimumisele eelneval tööpäeval, määruse eelnõu koos seletuskirjaga aga vähemalt kaks tööpäeva enne istungit. Vallasekretär teeb talle esitatud eelnõud valitsuse liikmetele kättesaadavaks enne valitsuse istungit. Valitsuse istung algab päevakorra kinnitamisega. Küsimuses, mille kohta ei ole vallasekretärile eelnõud käesolevas punktis ettenähtud ajaks esitatud, valitsus üldakti (määrust) anda ei saa, üksikakti (korralduse) andmine on aga lubatav üksnes juhul, kui sellele ei vaidle vastu ükski istungil olev valitsuse liige ega vallasekretär. 23.42. Enne arvamuse andmist keskkonnaloa taotlusele ning vastava taotluse kohta loa andja poolt tehtava otsuse eelnõule tuleb valitsusel püüda välja selgitada nende isikute arvamused ja vastuväited, keda kõnealune keskkonnakasutus võiks mõjutada. Selleks tuleb vastav taotlus ja loa andja poolt koostatud otsuse eelnõu avalikustada kahe tööpäeva jooksul valla veebilehel, näidates sealjuures ära ka arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaja. Keskkonnakasutusest enim puudutatud isikuid tuleb taotlusest ja sellele vastuväidete esitamise võimalusest informeerida ka posti teel. 23.43. Valitsuse istungi juhataja tagab päevakorrast kinnipidamise, viib läbi hääletamise ja fikseerib valitsuse otsustused. 23.44. Vallavanem ega valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 esimese lõike kohaselt. Huvide konflikti olemasolul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav avaldus fikseeritakse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle valitsuse liikme (vallavanema) võrra väiksem. Kui huvide konflikti tõttu ei osale päevakorrapunkti arutamisel ja otsustamisel vallavanem, juhatab valitsuse istungit sel ajal vanim istungil osalev valitsuse liige. 23.45. Eelnõule esitatud konkureerivaid muudatusettepanekuid ja konkureerivaid eelnõusid hääletatakse nende esitamise järjekorras. Pärast muudatusettepanekute hääletamist hääletatakse eelnõud tervikuna. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata “jah” või “ei”. Kui kaks ettepanekut saab võrdselt hääli, siis eelnõu arutamine katkestatakse ning seda jätkatakse järgmisel valitsuse istungil. 23.5. Valitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse valla veebilehel enne nende vastuvõtmiseks esitamist. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt 7. päeval nende vastuvõtmisest arvates. Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Valitsuse õigusaktidele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 23.6. Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletamistulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. Protokollid asuvad vallakantseleis ja nendega tutvumiseks tuleb vastava taotlusega pöörduda vallasekretäri poole. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 24. Vallavanem 24.1. Vallavanem on valitsuse juht. 24.2. Vallavanem: 24.2.1. korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 24.2.2. esindab valda ja valitsust; 24.2.3. esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 24.2.4. nimetab ametisse ametiasutuse struktuuriüksuse juhi; 24.2.5. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku ametiasutuse hallatava asutuse juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 24.2.6. juhib kohaliku omavalitsuse teenistust; 24.2.7. annab ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju ja kirjutab alla ametiasutuse dokumentidele; 24.2.8. täidab muid talle seaduse, käesoleva põhimääruse ning volikogu või valitsuse õigusaktiga pandud ülesandeid. 24.3. Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga, või vanim valitsuse liige, kui vallavanem ettenägematutel asjaoludel ei saa asendajat käskkirjaga määrata. Kui vallavanem on asendaja käskkirjaga tähtajaliselt määranud, kuid vallavanema äraolek kestab ettenägematutel asjaoludel kavandatust kauem, asendab käskkirjaga määratud asendaja vallavanemat kuni vallavanema naasmiseni. Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused. (muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 25. Vallavanema valimine 25.1 Volikogu võib korraldada vallavanema valimiseks avaliku konkursi või valida vallavanema volikogu liikmete poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 25.2 Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. 25.3 Vallavanema kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 26. Valitsuse komisjon Valitsus võib konkreetsete küsimustega tegelemiseks moodustada komisjone. Koos komisjoni moodustamisega otsustab valitsus ka komisjoni töökorraga seotud küsimused. 27. Vallakantselei ja vallasekretär 27.1. Valitsuse töö tagab vallakantselei, mille koosseisu võidakse moodustada ühe või mitme eluala küsimustega tegelevaid struktuuriüksusi. Vallakantselei tegevust reguleerib valitsuse poolt kinnitatud vallakantselei põhimäärus. 27.2. Vallakantselei tööd juhib vallavanema poolt ametisse nimetatud vallasekretär. Vallasekretäri ülesanded on määratud seadusega. 27.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 28. Ametiasutus ja asutus 28.1. Ametiasutus käesoleva põhimääruse tähenduses on Kernu Vallavalitsus (asutuse, mitte omavalitsusorganina), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. 28.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Ametiasutuse hallatavateks asutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 28.3. Ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu. 28.4. Ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab vastava asutuse juht, kui asutuse põhimäärusest ei tulene teisiti. 28.41. Ametiasutuse hallatava asutuse arengukava kinnitab volikogu. Kui asutuse arengukava on koostatud enam kui kolmeks aastaks, vaatab volikogu selle kolme aasta möödumisel läbi ning võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. 28.5. Vallaasutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 29. Kohaliku omavalitsuse teenistus 29.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine ametiasutuses. 29.2. Ametiasutuse teenistujad on ametnikud ja abiteenistujad. 29.3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. 29.4. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 29.5. Ametiasutuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaalsed tagatised, kui volikogu poolt ei ole kehtestatud teenistujaile soodsamaid sotsiaalseid tagatisi. IV KÜLAKOOSOLEK, KÜLAVANEM, KÜLA ARENGUKAVA (muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 30. Külakoosolek 30.1. Külaelanike koosolek (edaspidi külakoosolek) kutsutakse kokku külavanema ja külavanema abi valimiseks või tagasikutsumiseks ning küla arengukava vastuvõtmiseks või heakskiitmiseks. Külavanem, aga ka vallavanem või vähemalt 10% külaelanikest võivad külakoosoleku kokku kutsuda ka mistahes muu külaelu puudutava küsimuse arutamiseks. 30.2. Teade külakoosoleku kokkukutsumisest peab olema vähemalt kaks nädalat enne külakoosoleku toimumist avaldatud valla veebilehel. Teade külakoosoleku kokkukutsumisest peab olema eelnevalt avaldatud lehes, kui külakoosoleku päevakorras on külavanema ja külavanema abi valimine või tagasikutsumine või küla arengukava vastuvõtmine või heakskiitmine. Teade peab sisaldama külakoosoleku toimumise aega ja kohta ning päevakorda. 30.3. Külakoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb enam kui kolmandik külaelanikest tingimusel, et teade külakoosoleku toimumisest on avaldatud punktis 30.2 sätestatud korras ning otsustatakse ainult teates märgitud küsimusi. Kui külakoosolekust võtab osa vähem külaelanikke, kutsutakse kokku uus külakoosolek sama päevakorraga. Teistkordselt kokkukutsutud külakoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate külaelaniku arvust. 30.4. Külaelanik võib külakoosolekul osaleda ka esindaja kaudu. Esindusõiguse (volituse) saab anda üksnes teisele külaelanikule. Volitus peab olema antud kirjalikus vormis. Esindajal puudub edasivolitamise õigus. 30.5. Otsused külakoosolekul tehakse lihthäälteenamusega. 30.6. Külavanema ja külavanema abi valimine ja tagasikutsumine külakoosolekul toimub salajasel hääletamisel. Kandideerimisõigus on igal külaelanikul. Kui kandidaate on mitu, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi, kelle poolt ta hääletab, nime järel oma seisukoha – poolt. Kui kandidaate on üks, märgib hääletaja hääletussedelile kandidaadi nime järel oma seisukoha – poolt või vastu. Hääletamise läbiviimiseks valivad külakoosolekul osalevad külaelanikud endi hulgast vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes viib hääletamise läbi ja koostab hääletamise tulemuste kohta protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Protokolli kinnitab külakoosolek ja see lisatakse külakoosoleku protokollile. Külakoosoleku, mille päevakorras oli külavanema ja külavanema abi valimine või tagasikutsumine, protokoll tuleb esitada valitsusele 10 päeva jooksul pärast külakoosoleku toimumist. 30.7. Külakoosolek protokollitakse. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtjate registreerimise leht koos osavõtjate allkirjade ja volikirjadega. 30.8. Külaelanik põhimääruse käesoleva peatüki tähenduses on 18-aastaseks saanud isik (täisealine), kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub vastavas külas. 30.9. Peale külaelanike võivad külakoosolekust sõnaõigusega osa võtta külas asuvate kinnisasjade omanikud. Külakoosolek võib otsustada sõnaõiguse andmise ka teistele isikutele. (kehtestatud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 301. Külavanem 301.1. Külavanem ja külavanema abi valitakse viieks aastaks, kui külakoosolek ei ole otsustanud valida neid lühemaks tähtajaks. 301.2. Külavanema ülesanneteks on: 301.2.1. küla ühistegevuse korraldamine; 301.2.2. külaelanike tahte esindamine valla omavalitsusorganites; 301.2.3. volikogu ja valitsuse külaelu käsitavate õigusaktide ning muude teadete teatavakstegemine külaelanikele; 301.2.4. vallavanemale külas toimunud õnnetustest ja toimepandud kuritegudest teatamine; 301.2.5. muude talle külakoosoleku või valla omavalitsusorganite poolt pandud ülesannete täitmine. 301.3. Külavanema abi täidab külavanema ülesandeid, kui külavanem ise mingitel põhjustel neid täita ei saa, samuti abistab külavanemat vajadusel ka muul ajal. (muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 302. Küla arengukava 302.1. Küla arengukava on dokument, mis sisaldab külaelanike kokkulepet külaelanike ühise arusaamise kohta küla hetkeolukorrast ja tulevikust. Arengukavas on kirja pandud külaelanike ühine seisukoht, millised on küla suuremad ja üldisemad probleemid, arengusuunad, kokkulepitud eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Külakoosoleku poolt vastuvõetud küla arengukava ei ole valla arengukava osa. 302.2. Kui küla arengukava koostatakse valla arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks, esitatakse see peale heakskiitmist külakoosoleku poolt volikogule. Sellise arengukava vastuvõtmine on volikogu ainupädevuses. (kehtestatud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) V. VALLAVARA JA EELARVE 31. Vallavara ja osalemine juriidilistes isikutes 31.1. Vallavaraks on vallale kuuluvad asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 31.2. Vallavaraks võib olla igasugune vara, mis on vajalik valla sotsiaalse ja majandusliku arengu kindlustamiseks, ning mille munitsipaalomandisse kuulumine ei ole vastuolus seadusega. 31.3. (kehtetu alates 01.07.2005) 31.4. (kehtetu alates 01.07.2005) 31¹. Vallavara valitsemine 31¹.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja õigus ja kohustus seaduste, käesoleva põhimääruse ja valla teiste õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist. 31¹.2. Vallavara valitsejad on volikogu, valitsus ja vallaasutused. Vallaasutused on vallavara valitsejateks nende valdusesse antud vara suhtes. 31¹.3. Vallale kuuluvate aktsiate, osade ja väärtpaberite valitsejaks on valitsus. 31¹.4. Vallavara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle säilimise ja korrashoiu eest. 31.¹.5. Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. 31¹.6. Vallavara majandamiseks vajalikud kommunaalteenuste osutamise lepingud (elektrivarustus, side, soojusvarustus, veevarustus jms) sõlmib selleks ettenähtud vahendite piires vallavara valitseja, kui volikogu või valitsus ei ole otsustanud teisiti. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 31². Vallavara omandamine 31².1. Vallavara omandamine toimub seaduse või tehingu alusel. 31².2. Vallavara omandamise (asjade ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise) otsustab: 31².2.1. volikogu, kui sellega võetakse vallale varalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud valitsusele; 31².2.2. vallaasutuse juht jooksva aasta eelarves kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara omandamine on vajalik vallaasutuse ülesannete täitmiseks; 31².2.3. muudel juhtudel valitsus. 312.3. Hankeid korraldatakse riigihangete seaduse ja volikogu poolt kehtestatava Kernu valla hankekorra alusel. (muudetud 18.10.2012, jõustunud 01.01.2013, RT IV, 29.12.2012, 5) 312.4. (kehtetu, alates 01.01.2013, RT IV, 29.12.2012, 5). 312.5. (kehtetu, alates 01.01.2013, RT IV, 29.12.2012, 5 312.6. (kehtetu, alates 01.01.2013, RT IV, 29.12.2012, 5). 31².7. Ostueesõiguse teostamise otsustab volikogu. 31².8. Kingi vastuvõtmise otsustab volikogu, kui sellega kaasnevad vallale olulised kulutused. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.02.2010, jõustunud 01.03.2010) 31³. Pärimine 31³.1. Vald on seadusjärgseks pärijaks teiste pärijate puudumisel, kui pärandi avanemise koht asub vallas. Seadusjärgse pärimise korral ei saa vald pärandist loobuda. 31³.2. Pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise, kui pärimine toimub testamendi või pärimislepingu järgi, otsustab volikogu. Samuti otsustab volikogu pärimislepingu, aga ka pärimislepingu sätete kohase ülalpidamislepingu, sõlmimise. 31³.3. Pärandi vastuvõtmise nõuete täitmist korraldab valitsus. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 314. Laenu või muu rahalise kohustuse võtmine 314.1. Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 314.1.1. kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 314.1.2. tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 314.1.3. laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 314.2. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega ehitis kui vallasasi. 314.3. Laenu ja muude võlakohustuste võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab valitsus. 314.4. Valitsusel ja vallaasutusel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 314.5. Võlakohustuse võtmise otsustab volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes. 314.6. Projektides, millega kaasnevad vallale varalised kohustused, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, osalemise otsustab volikogu. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 315. Vallavara valdamine 315.1. Vallavara valdamine on tegeliku võimu teostamine vallale kuuluva asja üle. 315.2. Vallavara valdajaks on: 315.2.1. vallaasutused; 315.2.2. valitsus, kui tegemist on vallavaraga, mida ei ole ühegi vallaasutuse valdusesse antud; 315.2.3. kolmandad isikud tehingu või õigusakti alusel, kusjuures kaudseks valdajaks jääb kolmandale isikule valduse üleandnud vallaasutus või valitsus. 315.3. Vallavara valdaja on kohustatud nõudma valduse kohtulikku kaitset, kui valdust on omavoliliselt rikutud või on valdus omavoliliselt ära võetud. 315.4. Vallavara valduse jaotuse vallaasutuste vahel ja kõik muudatused selles otsustab valitsus. 315.5. Vallavara valduse üleandmisel koostatakse üleandmisakt, milles märgitakse andmed üleandja, vastuvõtja, üleandmise aja, üleandmise õigusliku aluse, üleantava vara koosseisu, seisukorra ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmisakt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb vara üleandjale ja teine vastuvõtjale. Kui ametiasutus ei ole vara üleandjaks ega vastuvõtjaks, tuleb üleandmisakti ärakiri esitada ametiasutusele. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 316. Vallavara kasutamine 316.1. Vallavara kasutamine on vallavara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla kasuks seatud servituudi ja reaalkoormatise teostamine. 316.2. Vallavara kasutatakse: 316.2.1. avalikuks otstarbeks (avalikud asjad); 316.2.2. valla valitsemiseks; 316.2.3. sotsiaal-kultuurilisel otstarbel; 316.2.4. tulu saamiseks; 316.2.5. riiklike kohustuste täitmiseks; 316.2.6. muul viisil avalikes huvides. 316.3. Avalikuks otstarbeks kasutatakse vallavara, mis oma ühiskondliku olemuse tõttu on kasutatav igaühe poolt nagu tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Volikogu võib kehtestada avalike asjade kasutuseeskirju, keelata nende asjade kasutamise teatud otstarbeks või kehtestada tasu nende teatud kasutusviisi eest. 316.4. Valla valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik valla omavalitsusorganitele ja ametiasutusele avaliku võimu teostamiseks ning vallaasutustele neile õigusaktide pandud ülesannete täitmiseks. 316.5. Asju, mis ei ole avalikud, kasutatavad valla valitsemiseks, riiklike kohustuste täitmiseks, sotsiaal-kultuurilisel otstarbel või muul viisil avalikes huvides, kasutatakse vallale tulu saamiseks. Tulu saamisena ei käsitleta siinkohal vara tasu eest võõrandamist, mida reguleerivad vallavara käsutamise sätted. Tulu saamiseks paigutatakse vallavara ettevõtlusesse, antakse üürile, rendile, koormatakse hoonestusõiguse või kasutusvaldusega ning kasutatakse seda muul tulutooval viisil, mis ei ole vastuolus seadusega. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 317. Vallavara käsutamine 317.1. Vallavara käsutamine tähendab vallale kuuluva asja juriidilise saatuse määramist. Eelkõige on selleks asja võõrandamine, asjaõigustega koormamine ning teise isiku kasutusse andmine. 317.2. Vallavara käsutamine on samuti omandist loobumine ja omandiõiguse lõppemine asjale seaduses sätestatud muul alusel, sealhulgas asja omandamine kolmanda isiku poolt seoses igamisega, vallavara mahakandmine ja vallavara hulka kuuluvast nõudest loobumine. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 318. Vallavara võõrandamine 318.1. Vallavara võõrandamine on vallale kuuluva asja tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. 318.2. Vallavara võõrandamise peamiseks viisiks on selle müümine. 318.3. Vallavara võib võõrandada, kui: vara ei ole vajalik avalikul või sotsiaal-kultuurilisel otstarbel kasutamiseks, riiklike kohustuste täitmiseks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil kasutamine vallavarana ei ole põhjendatud ega otstarbekas; muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel. 318.4. Riigi poolt tasuta valla omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ülesannete täitmiseks. 318.5. Enne vallavara mittevajalikuks tunnistamist teavitab vallavara valitsejaks olev vallaasutus sellest kavatsusest valitsust. Valitsus võib otsustada vara üleandmise mõnele teisele vallaasutusele. 318.6. Vallavara võõrandatakse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. 318.7. Vallavara võõrandamisel tehakse kindlaks selle harilik väärtus (turuväärtus). Hindamist korraldab vallavara valitseja. 318.8. Vallavara müümise otsustab volikogu, kui võõrandatakse: 318.8.1. kinnisasja; 318.8.2. vallasasjaks olevat ehitist; 318.8.3. vara, mis on vallale riigi poolt tasuta üle antud; 318.8.4. vara, mille harilik väärtus on suurem kui viis tuhat (5000) eurot; 318.8.5.vara otsustuskorras harilikust väärtusest madalama hinnaga. 318.9. Vara, mille valitsejaks on vallaasutus, müügi võib otsustada vallaasutuse juht, välja arvatud punktis 318.8. märgitud juhtudel. 318.10. Punktides 318.8. ja 318.9. loetlemata juhtudel otsustab vallavara müügi valitsus. 318.11. Vallavara avaliku enampakkumisega ja eelläbirääkimistega pakkumise müügi korra kehtestab volikogu. 318.12. Vallavara kinkimise otsustab volikogu. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 319. Vallavara koormamine piiratud asjaõigustega 319.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi (kasutusvalduse või isikliku kasutusõiguse), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. 319.2. Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub avalikes huvides või isiku kasuks, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. 319.3. Vallavara koormamise piiratud asjaõigusega otsustab volikogu, kui selline koormamine toimub avalikes huvides või seatakse hoonestusõigust hoonestamata munitsipaalmaale. 319.4. Hoonestusõiguse võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse enampakkumisega seadmise korra kehtestab volikogu. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 3110. Vallavara kasutusse andmine 3110.1. Vallavara kasutusse andmine tähendab selle üürile, rendile või tasuta kasutada andmist. 3110.2. Vallavara võib anda tasuta või tavalisest väiksema tasu eest kasutada: 3110.2.1. sotsiaal-kultuurilisel otstarbel: 3110.2.1.1. hoolekandeasutustele; 3110.2.1.2. kultuuri- ja haridusasutustele; 3110.2.1.3. tervishoiuasutustele, sealhulgas vallas tegutsevatele perearstidele, perearstikeskustele, hambaarstidele ja teistele erialaarstidele; 3110.2.1.4. mittetulundustegevuseks; 3110.2.1.5. avalike ürituste läbiviimiseks; 3110.2.1.6. eluasemeteenuste osutamiseks isikutele ja perekondadele, kes vajavad hädasti eluruumi ja ei ole ise suutelised ega võimelised seda endale või oma perekonnale tagama; 3110.2.2. valla osalusega äriühingutele ja valla poolt asutatud sihtasutustele; 3110.2.3. õigus- ja riigikaitseorganitele; 3110.2.4. muudel juhtudel, kui see toimub avalikes huvides. 3110.3. Vallavara üürile või rendile andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 3110.3.1. kasutaja võib teha asjale parendusi või muudatusi ainult vallavara valitseja või valitsuse eelneval kirjalikul nõusolekul. Nõusoleku parenduseks või muudatuseks annab valitsus, kui parenduste ja muudatustega kaasneb kulude hüvitamine, muudel juhtudel vallavara valitseja; 3110.3.2. enne kirjaliku nõusoleku andmist hinnatakse parendamisel või muutmisel tehtavate kulutuste jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. Kasulike ja toreduslike kulutuste tegemist vallavarale võib lubada ainult avalikes huvides; 3110.3.3. vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise otsustab valitsus enne vastavate töödega alustamist, näidates ära millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning vajadusel ka tehtavate parenduste amortisatsiooni määra; 3110.3.4. vallavara parendamisel või muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb lepingust, kusjuures ehitamisele tehtud kulutused hüvitatakse ainult juhul, kui ehitis vastab ehitusseaduses sätestatud nõuetele; 3110.3.5. vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutuste hüvitamise kohustuse, samuti kohustuse hüvitise maksmiseks, kui lepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on parenduste ja muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib lepingus ette näha ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Avaliku huvi olemasolu tuleb lepingu sõlmimise otsustamisel põhjendada; 3110.3.6. vallavara parendamisel ja muutmisel tehtud kulutused hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri või rendi arvel, st linnavara kasutaja vabastatakse üüri või rendi tasumisest, kui seaduses või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. 3110.4. Vallavara tasuta kasutusse andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 3110.4.1. kasutaja kannab asjaga seotud kõrvalkulud (kommunaalkulud jms); 3110.4.2. kasutaja kannab asjaga seotud maksud ja koormised. 3110.4.3. kasutusse antud vallavarale parenduste ja muudatuste tegemisel lähtutakse punktis 3110.3. sätestatust. 3110.5. Vallavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui: 3110.5.1. kasutusse antakse kinnisasja (välja arvatud korteriomandit); 3110.5.2. vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 3110.5.3. kasutusse antava vallavara harilik väärtus on suurem kui viiskümmend tuhat (50 000) eurot; 3110.5.4. vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta. 3110.6. Vara, mille valitsejaks on vallaasutus, kasutusse andmise otsustab vallaasutuse juht, välja arvatud punktis 3110.5. märgitud juhtudel. 3110.7. Punktides 3110.5. ja 3110.6. loetlemata juhtudel otsustab vallavara kasutusse andmise valitsus. 3110.8. Vallavara kasutusse andmise otsus peab sisaldama kasutusse andmise viisi (enampakkumine või otsustuskord) ja tähtaega, enampakkumise korral alghinda ja otsustuskorras vallavara kasutusse andmise korral tasu suurust. 3110.9. Valla omandis oleva tee kasutamine liiklusväliseks otstarbeks on lubatud valitsuse loal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Valitsus võib kehtestada valla omandis oleva tee kasutusse andmise korra. 3110.10. Valla omandis olevale kinnistule või ehitisele reklaami, teabe, müügikioski ja monumendi paigaldamiseks peab olema vallavara valitseja eelnev nõusolek. 3110.11. Valla omandis olevate elu- ja äriruumide üüri piirmäärad kehtestab volikogu. 3110.12. Valla omandis olevate sotsiaalkorterite andmise korra kehtestab volikogu. 3110.13. Vallavara enampakkumisega kasutusse andmise korra kehtestab volikogu. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 3111. Vallavara paigutamine ettevõtlusesse 3111.1. Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 3111.2. Vallavara ettevõtlusesse paigutamise otsustab volikogu. 3111.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 3111.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 3112. Vallavara kõlbmatuks tunnistamine ja mahakandmine 3112.1. Vallavara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha, kui: vara ei ole kasutatav valla valitsemiseks, avalikul, sotsiaal-kultuurilisel ega tulu saamise otstarbel ning selle säilitamine vallavarana ei ole põhjendatud ega otstarbekas; vara on täielikult või olulisel määral hävinud, selle taastamine aga ebaotstarbekas või võimatu. 3112.2. Punktis 3112.1. nimetatud asjaolude ilmnemisel moodustab vallavara valitseja vara mahakandmise akti koostamiseks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni. Kui vallavara valitsejaks on vallaasutus, nimetab ühe komisjoni liikme valitsus. 3112.3. Vallavara mahakandmise akt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 3112.3.1. vara nimetust, kogust, tehnilisi andmeid, asukohta ja seisukorra kirjeldust; 3112.3.2. vara munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, soetamisaegset maksumust, harilikku väärust, bilansilist jääkväärtust; 3112.3.3. vara osalise kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise taotluse korral selle osa suurust nii protsentides kui ka rahalises väljenduses; 3112.3.4. andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 3112.3.5. põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 3112.3.6. andmeid selle kohta, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda, samuti selle kohta, et vara säilitamine ei ole põhjendatud ega otstarbekas; 3112.3.7. vara hävimise korral andmeid hävimise põhjuste ja asjaolude kohta; 3112.3.8. vara hävitamiseks või lammutamiseks vajalike tööde loetelu ja eeldatav maksumus; 3112.3.9. kolmandate isikute varaga seotud õigusi ja kohustusi; 3112.3.10. kui varaks on kinnisasja oluliseks osaks olev ehitis, siis andmeid kinnistusraamatu kande kohta; 3112.3.11. puudujäägi korral tarvitusele võetud meetmeid. 3112.4. Vallavara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 3112.4.1. volikogu, kui: 3112.4.1.1. varaks on ehitis või selle osa; 3112.4.1.2. vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui viis tuhat (5000) eurot; 3112.4.2. vallavara valitsejaks oleva vallaasutuse juht, kui varaks ei ole ehitis ja selle bilansiline jääkväärtus on väiksem kui tuhat (1 000) eurot; 3112.4.3. muudel juhtudel valitsus. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 3113. Vallavara hulka kuuluvast nõudest loobumine Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või on nõude aluseks olevad dokumendid puudulikud, võib nõude esitamisest või avalduse esitamisest täitemenetluse algatamiseks loobuda: 3113.1. volikogu otsusel, kui nõue on suurem kui viis tuhat (5 000) eurot; 3113.2. muudel juhtudel valitsus. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 32. Kohalikud maksud ja koormised 32.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 32.2. Volikogu võib kehtestada koormisi füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 33. Vallaeelarve 33.1. Vallaeelarve koosneb valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 33.2. Vallaeelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 33.2.1. maksud; 33.2.2. kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 33.2.3. materiaalse ja immateriaalse vara müük; 33.2.4. tulud varadelt; 33.2.5. toetused, sealhulgas välisabi; 33.2.6. muud tulud, sealhulgas trahvid; 33.3. Vallaeelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 33.3.1. personalikulud; 33.3.2. majandamiskulud; 33.3.3. subsiidiumid ettevõtlusele; 33.3.4. sotsiaaltoetused; 33.3.5. eraldised mitteresidentidele; 33.3.6. eraldised muule valitsussektorile; 33.3.7. muud eraldised; 33.3.8. materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 33.3.9. intressid ja kohustistasud; 33.3.10. muud kulud. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 34. Eelarveaasta Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 35. Vallaeelarve koostamine, tasakaalustamine ja vastuvõtmine 35.1. Vallaeelarve koostamise aluseks on valla arengukava. Eelarve koostamise kord on kehtestatud seaduste ning volikogu õigusaktidega. 35.2. Eelarve projekti koostab valitsus eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal. Vallaasutuste juhid on kohustatud hiljemalt kaks kuud enne eelarveaasta algust esitama valitsusele vallaasutuste alaeelarvete projektid. Valitsus esitab eelarve projekti volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve projektile lisatakse: 35.2.1. eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 35.2.2. andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 35.2.3. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 35.2.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 35.3. Igale eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata valitsuse arvamus. 35.4. Vallaeelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 35.5. Vallaeelarve peab volikogus läbima kolm lugemist. 35.6. Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 35.7. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. Lisaeelarve projekti esitab valitsus ja sellele lisatakse: 35.7.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 35.7.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. Muus osas toimub lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine samas korras kui eelarve koostamine ja vastuvõtmine. Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib valitsus lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu. 35.8. Vallaeelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve ning eelarve muudatused avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel. 35.9. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (muudetud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003; muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 351. Eelarve täitmine 351.1. Eelarve täitmine on tulude kogumine, kulude ja finantseerimistehingute tegemine ning arvestuse pidamine tulude, kulude ja finantseerimistehingute üle. Eelarve täitmist ja kassalist teenindamist korraldab valitsus. 351.2. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Seejuures on valitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 351.3. Kulusid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal tuleneb seadusest, võib valitsus teha volikogu heakskiidul. 351.4. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 351.5. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 351.6. Eelarve kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab valitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 351.7. Reservfondi suuruse kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla väiksem kui 1% eelarveaastaks planeeritud tuludest. 351.8. Reservfondi käsutab valitsus ettenägemata kulude katmiseks. Reservfondist võib raha eraldada sihtotstarbeliselt ainult selliste kulude katmiseks, mille kohta ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. Sellisteks on: 351.8.1. tulekahju, loodusõnnetuse või muu vääramatu jõu tekitatud kahjude likvideerimise kulud, sealhulgas ka vallaelanike toetamine nimetatud kulude kandmisel; 351.8.2. eelarveaasta jooksul objektiivsetel põhjustel suurenenud arvestuslikud kulud (elektri-, kütte-, telefoni- ja muu taolised kulud; 351.8.3. kulutused ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavatele ehitustöödele, kui vajadus selliste tööde tegemiseks ilmneb vallale kuuluvate ehitiste rekonstrueerimise käigus; 351.8.4. kulud, mis tulenevad seadustega vallale pandud kohustuste täitmisest, kui seadus on avaldatud pärast eelarve vastuvõtmist; 351.8.5. riigieelarvest ettenähtud sihtotstarbeliste eraldiste vähendamisest tulenevalt tekkinud kulud; 351.8.6. lühiajaliste laenude kasutamise kulud; 351.8.7. auhinnad eduka osalemise eest konkurssidel, võistlustel või muudel üritustel; 351.8.8. kulutused hüvitistele, mida võib maksta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 541 alusel (hüvitiste maksmise otsustab volikogu). Reservfondi ei või kasutada eelarves ettenähtud palgafondi ja investeeringute suurendamiseks. Reservfondi käsutamisest tulenev kulude ümberjaotamine toimub eelarve muutmiseta. 351.9. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 351.10. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 351.11. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. (kehtestatud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 36. Majandusaasta aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine 36.1. Majandusaasta aruande koostab valitsus. Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 36.1.1. raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 36.1.2. tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 36.1.3. ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 36.1.4. reservfondi kasutamise aruanne; 36.1.5. audiitori järeldusotsus. 36.2. Valitsus esitab majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt järgneva aasta 1. juuniks koos volikogu poolt määratud audiitori arvamusega aruande kohta. 36.3. Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse vallakantseleis, valla raamatukogudes ja valla veebilehel (muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005) 37. Valla majandustegevus 37.1. Valla majandustegevus on: 37.1.1. osalemine ettevõtluses; 37.1.2. tehingud vallavaraga; 37.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 37.1.4. fondide ja sihtkapitalide vahendite suunamine. 37.2. Vallavara valdajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 38. Lepingute sõlmimine 38.1. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 38.2. Valla nimel lepingute sõlmimiseks on volitatud vallavanem ja volikogu esimees. Ametiasutuse hallatavate asutuste juhid võivad sõlmida asutuse nimel lepinguid, kui see õigus on neile asutuse põhimäärusega või valla omavalitsusorganite mõne muu õigusaktiga antud, ja kui lepingutega võetavad varalised kohustused ei ületa antud asutusele vallaeelarves ettenähtud rahalisi vahendeid. VI. VALLA ARENGUKAVA JA ÜLDPLANEERING 39. Valla arengukava 39.1. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määrav ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukava projekti koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule. Volikogu kehtestab määrusega valla arengukava, sealhulgas punktis 39.3 nimetatud arengukavade, ja eelarvestrateegia kui arengukava osa koostamise korra. 39.2. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta. 39.3. Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 39.3.1. valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 39.3.2. valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 39.3.3. mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. 39.4. Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat. Samas korras toimub ka punktis 39.3 nimetatud arengukavade avalikustamine. 39.5. Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise määrusega enne, kui vallavalitsus esitab volikogule eelarve eelnõu, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. 39.6. Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. 39.7. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks: 39.7.1. vallaeelarve koostamisel; 39.7.2. kohustuste võtmisel; 39.7.3. investeeringuprojektide kavandamisel. 39.8. Valla arengukava peab olema kooskõlas vallale seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga. (muudetud 19.05.2005, jõustunud 01.07.2005; muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006; muudetud 18.11.2010, jõustunud 01.01.2011) 40. Valla üldplaneering Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud nõudeid arvestades. 401. Valla ehitusmäärus Valla ehitusmäärusega määratakse kindlaks valla või selle osade planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid ning vallasisene ülesannete jaotus planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel. (kehtestatud 20.03.2003, jõustunud 01.04.2003) 41. Valla kultuuriväärtuste kaitse Kaitse alla kuuluvate objektide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi ning volikogu õigusaktides sätestatud korras. 42. Keskkonnakaitse Vald peab oma arenguprioriteediks säästvat arengut. VII. VALLA VÄLISSUHTED, SUHTED SÕPRUSVALDADEGA JA REGIONAALNE KOOSTÖÖ 43. Valla välissuhete korraldamine 43.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. 43.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu ja volikogu poolt määratud esindaja. 43.3. Volikogul, valitsusel ja ametiasutusel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutus informeerib sellest koostööst volikogu. 43.4. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused vallaeelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. (muudetud 24.08.2006, jõustunud 01.10.2006) 44. Regionaalne koostöö 44.1. Valla omavalitsusorganid teevad valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. 44.2. (kehtetu alates 01.10.2006) VIII. VALLA VAPP JA LIPP 45. Valla vapp Vapi kirjeldus: sinisel, alt ümara äärega kilbil on kirn ja ristikulõikeline vapitüvi - mõlemad kuldsed. Vapi pilt on lisatud käesolevale põhimäärusele. 46. Valla lipp Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 100 x 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 2:3. 47. Vapi ja lipu kasutamise kord 47.1. Värvides ja värvideta (mustvalget) vappi võib kasutada volikogu, valitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. 47.2. Vappi tarvitatakse valitsuse ja vallaasutuste pitsatites ja plommitemplites. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõt on 35 mm. 47.3. Peale eelnimetatud asutuste ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid valitsuse loal. Valitsus võib loa tasuta anda juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. 47.4. Vapi värvideta (mustvalgel) kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. 47.5. Valla lipp heisatakse riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, samuti muude sündmuste puhul valitsuse korralduse alusel või valitsusega kooskõlastatult. Lippu tarvitatakse kõrvuti riigilipuga ning samadel alustel, mis on maksvad riigilipu kohta. 47.6. Ilma valitsuse loata võib valla lipu heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. 47.7. Lipp heisatakse kell 9.00 (suveajal kell 8.00) ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Jaaniööl lippu ei langetata. Vallamajal heisatakse valla lipp alaliselt. IX. VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE 48. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 48.1. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused peavad volikogu istungitel läbima kolm lugemist. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 48.2. Põhimäärus ja selles tehtud muudatused jõustuvad volikogu määratud päeval.