Jõelähtme valla asutuste ametnike ja töötajate koolituse kord

Jõelähtme valla asutuste ametnike ja töötajate koolituse kord (edaspidi kord) sätestab ühtsed alused, millest Jõelähtme Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused (edaspidi asutused) lähtuvad ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) koolitustegevuse puhul.

(1) Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest. Koolituse eesmärk on teenistujate teadmiste ja oskuste pidev täiendamine.

(2) Asutus võimaldab teenistujale tööalast koolitust ning soodustab teenistuja osalemist tema tööga seotud tasemeõppes.

(3) Koolituskuludeks (sh koolituslähetuseks) planeeritakse asutuse eelarves vahendid, arvestades asutusele seatud eesmärke, asutuse tegevuse eripära ning teenistujate koolitusvajadusi.

(4) Teenistuja osalemine tööalasel koolitusel on tööülesande täitmine.

(5) Teenistujat katseajal üldjuhul koolitusele ei suunata, välja arvatud otseselt tööülesannete täitmisega seotud koolitus.

(1) Asutuse juht planeerib kalendriaastaks koolitustegevusteks vajalikud vahendid ning vajaduse korral kehtestab koolitustegevuste korraldamiseks asutuses täpsemad protseduurireeglid.

(2) Vahetu juht toetab teenistujate enesetäiendamist, hindab struktuuriüksuse teenistujate koolitusvajadust, taotleb neile vajalikku koolitust ja kooskõlastab teenistuja õppepuhkuse avalduse.

(1) Koolitusele suunamise aluseks on koolitusprioriteedid ning asutuse eelarve võimalused.

(2) Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul lähtutakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktist 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust.

(3) Teenistujal võimaldatakse osaleda tööalasel koolitusel teenistuja suulise taotluse alusel, mis kooskõlastatakse vahetu juhi või asutuse juhiga.

(4) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite sihipärase kasutamise eest vastutavad vallavalitsuses - struktuuriüksuste juhid ja hallatavates asutustes – vastavate asutuste juhid.

(1) Asutus hüvitab teenistuja tööga seotud koolituskulud üldjuhul täies ulatuses. Teenistuja tööga seotud koolituse ajal makstakse töötajale keskmist töötasu, ametnikule säilitatakse palk.

(2) Tööandja ja teenistuja võivad kokku leppida, et tööandja teeb koolitamiseks lisakulutusi võrreldes teenistuja koolitamiseks tehtud mõistlike kuludega ja teenistuja töötab nende kulude hüvitamiseks tööandja juures kokkulepitud aja (siduvusaeg) jooksul.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul sõlmitakse koolituskulude kokkulepe vastavalt TLS § 34.

(4) Täienduskoolituse puhul rahastatakse või hüvitatakse vallaeelarve vahenditest üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduses (edaspidi TäKS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele.

(5) Asutus võib hüvitada üldjuhul kuni 50% võõrkeele täiendusõppe (v.a riigikeele õppe) kuludest tingimusel, et selle võõrkeele oskus on töökohustuste täitmiseks vajalik ning võõrkeele ja selle oskuse tase on nimetatud teenistuja ametijuhendis, töölepingus või töökohale kehtestatud nõuetes.

Koolitusarvestuse eesmärk on saada teavet toimunud koolitustest. Asutus peab arvestust teenistujate koolitustel osalemise kohta.

(1) Teenistujale antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel

1) tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidaval täienduskoolitusel osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ning

2) tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt 15 kalendripäeva.

(2) Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest kui

1) selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu;

2) õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes teenistuja puhkepäevadele;

3) teenistujale on juba antud puhkust sama õppekava lõpetamiseks.

(3) Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on teenistujal õigus kasutada kasutamata jäänud õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täiendkoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas määruses kehtestatud piiranguid.

(4) Õppepuhkuse saamiseks esitab teenistuja asutuse juhile vähemalt 14 kalendripäeva enne soovitava õppepuhkuse algust kirjaliku taotluse, milles määrab, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe lõpetamiseks. Taotlus kooskõlastatakse eelnevalt vahetu juhiga.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotlusele lisatakse õppeasutuse teatis.

(6) Teenistuja lubatakse õppepuhkusele asutuse juhi käskkirjaga.

(1) Tasemeõppes osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale õppepuhkuse tasu täiskasvanute koolituse seaduse § 13 sätestatud alustel ja korras.

(2) Teenistujale, kes osaleb tasemeõppes erialal, mis lähtub tööandja huvidest, on asutuse juhil õigus maksta õppepuhkuse tasu TLS § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras tasemeõppes osalemiseks antud õppepuhkuse ajal 30 kalendripäeva eest ning tasemeõppe lõpetamiseks ettenähtud õppepuhkuse ajal 15 kalendripäeva eest, tingimusel, et teenistuja läbib õpingud koolitusasutuse teatises ettenähtud nominaalse õppeaja jooksul.

(3) Õpitava eriala vastavust tööandja huvidele, hindab asutuse juht.