Kiili valla heakorra eeskiri

Kiili valla heakorra eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded puhtuse ja heakorra tagamiseks Kiili valla haldusterritooriumil (edaspidi vald).

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses

1) omanik – kinnistu omanik. Omanikuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksuse valdaja, kasutaja ja valitseja, kui valdamine, kasutamine ja valitsemine toimub õiguslikul alusel;

2) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand ja korterihoonestusõigus. Kinnistuga on eeskirjas võrdsustatud ka kinnistamata maaüksus, mille suhtes isikul on kasutusõigus;

3) üldkasutatav territoorium (avalik koht) – territoorium, mis on avalikult kasutatav igaühe poolt;

4) puhastusala – kinnistuga piirnev üldkasutatav territoorium tiheasustusalal, mis ulatub kinnistu piirist sõiduteeni;

5) jäätmemahuti – nõuetele vastav vahend (prügikast, konteiner jne) jäätmete kogumiseks;

6) heakorratööd – rohu ja muru niitmine; jäätmete, mahalangenud puulehtede, okste jms koristamine, kõnniteel lume koristamine ning libeduse tõrje;

7) tiheasustusala - maa-ala, mis on tiheasustusega alaks määratud kehtestatud planeeringuga. Kui üldplaneering puudub või maakonnaplaneeringu alusel ei ole võimalik tiheasustusega ala määrata, loetakse tiheasustusega alaks maa-ala, mille kohta on koostatud alevi generaalplaan, detailplaneerimise projekt, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Nimetatud planeeringute puudumise korral määrab tiheasustusega alad kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul maavanem.

(1) Üldkasutatava territooriumi heakorra eest vastutab selle territooriumi omanik. Omanik on kohustatud tagama temale kuuluval maal

1) heakorratöödega tee, kõnnitee, kergliiklustee, tänava, parkla, pargi, haljasala, väljaku, spordi- ja mänguväljaku, ujumiskoha jms korrashoiu, eelnimetatud aladele vajalikul hulgal jäätmemahutite paigaldamise ning nende regulaarse tühjendamise;

2) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal (edaspidi tiheasustusala) tänavate nimesiltide paigaldamise tänava algusesse, lõppu ja ristmikele ning nimesiltide korrashoiu ja nähtavuse;

3) bussiootepaviljoni, bussi ooteala ja -platvormi korrasoleku ning vajalikud remondi- ja heakorratööd, kui vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti;

4) talvisel ajal üldkasutatava ehitise juurdepääsutee ja välistrepi lumest puhastamise ning nendel libedusetõrje;

5) haljastustööd vastavalt kehtivale haljastusprojektile, selle puudumisel vastavalt kehtivale detailplaneeringule. Haljastusprojekti või detailplaneeringu puudumisel tuleb haljastuse rajamine eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

(2) Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud tagama mänguväljaku elementide hoolduse, remondi ja ohutuse ning vajadusel (vähemalt üks kord aastas) vahetama välja liivakastis liiva.

(3) Üldkasutatavale territooriumile tohib jäätmemahutit, pinki, lillevaasi, piirdeid (sh tõkkepiiret), kivi, vitriini või mistahes teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel. Eelpoolnimetatud objektide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikul.

(4) Elektri- või sidekaabli toimimist segavate või paigaldamist takistavate puude kärpimine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.

(5) Veose vedaja peab veose kinnitama või katma nii, et oleks välditud transpordivahendist materjalide, jäätmete, vedeliku, tolmu jms lendumine või kukkumine. Vedaja peab peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud materjalid, esemed jms koristama esimesel võimalusel.

(6) Avaliku ürituse korraldajal tuleb paigaldada ürituse toimumise kohta vajalikul hulgal jäätmemahuteid ja välikäimlaid ning heakorrastada maa-ala, millel üritus läbi viidi ja selle ümbrus hiljemalt järgmise päeva kella 12-ks või avaliku ürituse loas määratud tähtajaks.

(1) Omanik on kohustatud

1) rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks;

2) tegema heakorratöid tiheasustusalal asuval kinnistul ja sellega piirneval puhastusalal, kui vallavalitsusega ei ole kokku lepitud teisiti;

3) paigaldama tiheasustusalal asuvale hoonele või kinnistu piirdele nõuetekohase sildi hoone numbriga ja tagama üldkasutatavalt tänavalt, teelt numbri nähtavuse;

4) korraldama kinnistul põõsaste ja puude kärpimise selliselt, et oleks tagatud kinnistuga piirneval üldkasutataval teel, tänaval, kõnniteel, kergliiklusteel liiklejate (jalakäijate ja/või sõidukite) ohutu liiklemine ning liiklust reguleerivate tehniliste vahendite nähtavus;

5) hoidma korras kinnistu piirded (piirdeaia, heki jms) ja ehitiste fassaadid;

6) remontima või lammutama üldkasutatava territooriumiga vahetult piirnevad varisemisohtlikud ehitised õigusaktidega kehtestatud korras;

7) kõrvaldama üldkasutatava territooriumiga (tänava, kõnniteega, kergliiklusteega või teega) piirneva ehitise katuselt varisemisohtlikud jääpurikad, jää, kivid, plaadid, vihmaveerennid ja muud ohtu põhjustavad esemed ning tagama nende tööde ajal üldkasutataval territooriumil ohutu liikluse;

8) tagama hoone väliskonstruktsioonidele paigutatud sidevahendite (antennide jms) korrektse asetuse ja ohutu kinnituse;

9) korraldama jäätmekäitlust vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale;

10) tagama heitvee kogumiskaevu ja kuivkäimla korrasoleku, nende veepidavuse, õigeaegse tühjendamise, kaane korrektse sulgemise ja ümbruse hooldamise õigusaktidega kehtestatud korras;

11) tagama tootmis- ja põllumajandushoonete ja rajatiste vastavuse õigusaktides sätestatud nõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist;

12) ladustama sõnnikut, virtsa või läga kinnistul, kus peetakse põllumajandusloomi ja –linde, ainult nõuetekohases hoidlas või vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt 28.08.2001 kehtestatud määrusele nr 288 „Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded 1“;

13) tagama kinnistul asuva tuletõrje veevõtukoha ja selle juurdepääsu korrasoleku.

(2) Biolagunevate jäätmete ja sõnniku kompostimisel tuleb lähtuda Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast.

(3) Kuivkäimla sisu võib hajaasustusega piirkonnas omanik maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistul kaevata või künda maasse (välja arvatud karstialal, veekaitsevööndis, kaevu sanitaarkaitsetsoonis ja kaevu hooldusalal) hilissügisel. Teiste sihtotstarvetega kinnistutel ja tiheasustusalal on selline tegevus keelatud. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(4) Saepuru ja turvast võib ladustada ajutiselt oma kinnistul ainult nii, et see tuulega ei lenduks. Saepuru ajutise ladustamise kestvus ei tohi ületada üht aastat.

(1) Kinnistu reostamisel ja risustamisel on reostaja kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui reostajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama kinnistu omanik. Looduskeskkonnale ohtlikust reostusest tuleb viivitamatult teavitada vallavalitsust.

(2) Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast.

(3) Tiheasustusalal mittemetsamaal kasvavate puude raiumisel tuleb lähtuda „Üksikpuu raieloa väljaandmise tingimustest ja korrast”. Puu võra kärpimine ühe aasta jooksul rohkem kui 1/3 läbimõõdu ulatuses tuleb eelnevalt kooskõlastada vallavalitsusega.

(4) Lemmikloomade pidamisel tuleb järgida „Koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri Kiili vallas” kehtestatud nõudeid.

(5) Kaevetööde tegemisel tuleb lähtuda Kiili valla kaevetööde eeskirjast.

(6) Ehitus-, remonditööde tegija on kohustatud

1) vältima ehitusobjektilt prahi, pinnase jms sattumist üldkasutatavale territooriumile ja teisele kinnistule. Ehitusmaterjali mahalaadimine ja ladustamine üldkasutatavale territooriumile on lubatud erandkorras ja vallavalitsuse loal;

2) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee ning paigaldama liiklust suunavad ja hoiatavad märgid;

3) rajama ja korras hoidma tööobjekti piirded (aia, katte või muu tõkke),tagama nende püsivuse;

4) pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse, taastama, korrastama rikutud haljastuse ja teekatte õigusaktidega sätestatud korras.

(7) Tehnovõrgu omanik on kohustatud hoidma korras temale kuuluva tehnovõrgu, kusjuures tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisund peab olema selline, et oleks tagatud liiklusohutus ja kaaskodanike turvalisus.

(8) Avaliku ürituse, kaubanduse või teeninduse korraldaja on kohustatud

1) üldkasutataval territooriumil korraldama kaubandust ja teenindust vallavalitsuse poolt lubatud kohas;

2) varustama müügi-. teenindus- või ürituse toimumise koha vajalikul hulgal nõuetele vastavate jäätmemahutitega ja tagama nende õigeaegse tühjendamise;

3) hoidma korras müügi- või teeninduskoha ümbruse 6 (kuue) meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratud teisiti.

Heakorra tagamiseks on keelatud

1) majaseinte, piirete, jäätmemahutite, igasuguste ehitiste, inventari (pingid, vaasid, jne) ja väikevormide rikkumine, lõhkumine, määrimine ning neile omavoliline joonistamine või kritseldamine;

2) rajada haljastust, sh istutada puid ja põõsaid üldkasutatavale territooriumile vallavalitsuse nõusolekuta;

3) üldkasutataval territooriumil kahjustada, vigastada või rikkuda haljastust (haljasala, murukamarat, puid, põõsaid, lillepeenraid, lilli jms.), teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte jms;

4) muuta vallavalitsuse loata detailplaneeringuga või haljastusprojektiga ettenähtud haljastust;

5) kuhjata soolasegust (kloriididega) liiva või lund puude ümber või teeäärsele haljasalale, paigutada soolasegust puistematerjali või muud prahti haljasalale, metsa või mujale selleks mitte ettenähtud kohta;

6) hoida korralikult ladustamata küttepuid, ehitusmaterjali jms õue tänavapoolses osas või laduda neid vastu kasvavaid puid;

7) hoida küttepuid, ehitusmaterjali ja mehhanisme (mootorsõiduk, traktor, järelhaagis jne) väljaspool oma kinnistu piire. Erandkorras on üldkasutatavale territooriumile selle omaniku nõusolekul lubatud lühiajalised ümberpaigutused (mahalaadimised) tingimusel, et jalakäijate ega sõidukite liiklemist ei takistata ning materjal või mehhanism teisaldatakse ja ala heakorrastatakse 72 tunni jooksul alates paigutamisest;

8) ajada tiheasustusalal kinni kuivendus- või sademetevee kraavi ilma vallavalitsuse kooskõlastuseta;

9) pesta mootorsõidukit veekogule lähemal kui 20 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta;

10) telkida või ööbida üldkasutataval haljasalal, pargis ja teistes selleks mitteettenähtud kohtades ilma kinnistu omaniku nõusolekuta;

11) sõita mootorsõidukiga või parkida seda üldkasutataval jalgteel, kõnniteel, kergliiklusteel, haljasalal, pargis, kalmistul, laste mänguväljakul, staadionil ja teistes üldkasutatavatel territooriumitel, mis pole selleks ette nähtud (erandid kinnistu omaniku loal).

(1) Mistahes küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 01.08.2008 määrusest nr 37 „Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.06.1998 määrusest nr 15 „Tuletööde tuleohutusnõuded“, kusjuures

1) tuleohtlik ala on metsa ning muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala;

2) tuleohtlik aeg algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel. Tuleohtliku aja alguse ja lõpu määrab igal aastal Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut ning teavitab sellest avalikkust massiteabevahendite kaudu, sealhulgas vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes.

(2) Tuleohtlikul ajal on tuleohtlikul alal keelatud

1) suitsetamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;

2) lõkke tegemine ja teisaldatavašašlõki- või grillahju või muu samalaadse seadise kasutamine, välja arvatud selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas;

3) raiejäätmete põletamine;

4) kulu põletamine;

5) risu, põhu jms põletamine, välja arvatud kaitstavatel loodusobjektidel loodushoiutööde raames mahalõigatud loodusliku taimestiku jäänuste põletamine käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt;

6) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

(3) Tule tegemisel kehtivad järgmised nõuded

1) tule tegemise koha ümbrus peab olema puhastatud põlevmaterjalidest ja -vedelikest ning vajadusel eelnevalt niisutatud;

2) tule tegemise koht tuleb vajadusel ümbritseda mineraliseeritud tuletõkestusribaga või tagada muul viisil tule leviku takistamine;

3) tule tegemise juures peab tule suurust, ohustatud ehitisi või looduskeskkonda arvestades olema piisaval hulgal esmaseid tulekustutusvahendeid või muid tule kustutamiseks kasutatavaid vahendeid;

4) lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist tuule kiirusel kuni 1,5 m/sek, selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tule tegemisel ei tohi tuletegija jätta tuld valveta ega lahkuda enne, kui tuli on kustunud või tema poolt kustutatud;

5) lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha ainult oma kinnistul, kusjuures põletada tohib ohtlikke jäätmeid mittesisaldavaid puidujäätmeid, lehti, taimestiku jäänuseid ja riisutud kulu;

6) lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise koht objektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Pärast lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel;

7) t ahkkütusel töötav teisaldatavšašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada;

8) avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega ja vallavalitsusega. Avalik lõke on avaliku ürituse läbiviimise käigus süüdatav lõke. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel;

9) lõkke tegemisel tuleb jälgida tuule suunda ja veenduda, et tekkiv suits ei häiriks liiklust.

(4) Tiheasustusalal on tuleohtlikul ajal (va 30.aprill ja 21.juuni kuni 24.juuni) lõkke tegemine keelatud. Vallavalitsus võib vajadusel piirata lõkke tegemist.

(1) Kuulutuse (teate) paigaldamine on lubatud ainult teadetetahvlile, teabetulbale või mõnele teisele selleks ettenähtud pinnale. Kuulutuse paigaldaja on kohustatud maha võtma enda paigaldatud kuulutuse ühe ööpäeva jooksul peale kuulutuse aegumist.

(2) Reklaami ja välireklaami kandjat võib paigutada kinnistule ja/või kinnistul asuva ehitise pinnale üksnes kooskõlastatult vallavalitsusega, kusjuures

1) keelatud on eksponeerida kinnistule ja/või ehitisele paigutatud välisreklaamkandjal või muul viisil sellist reklaami, mis on oma välisilmelt või sisult ümbrusesse ja otseselt antud paika sobimatu;

2) paigaldaja on kohustatud tagama, välisreklaami korrashoiu ning hoolduse kogu selle aja vältel, mil välisreklaamkandja on kinnistule või ehitise pinnale paigutatud.

(3) Bussiootepaviljoni tohib kuulutust või reklaami paigaldada ainult vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.

(4) Omavoliliselt paigaldatud reklaami või kuulutuse eemaldamise korraldab kinnistu omanik.

(1) Heakorra eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 66² alusel.

(2) Järelvalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsus, politseiprefektuur ja § 7 osas ka päästeameti kohalik päästeasutus vastavalt oma pädevusele.

(3) Heakorra eeskirja rikkumisel on väärteo kohtuvälised menetlejad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 664 lõikes 2 nimetatud isikud.

(1) Tunnistada kehtetuks Kiili Vallavolikogu 08.06.2004 määrus nr 18 „Kiili valla heakorra eeskiri“.

(2) Määrus jõustub 1. juulil 2010.