Narva-Jõesuu linna põhimäärus

(1) Narva-Jõesuu linna kohalik omavalitsus (edaspidi linn) on demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.

(2) Narva-Jõesuu linn teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Linna omavalitsuseorganid on

1) Narva-Jõesuu Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) - omavalitsuseüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel;

2) Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) - linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan.

(1) Linna kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada linna sotsiaalabi- ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Linna kui omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikooli ja huvialakooli, raamatukogu, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja

hooldekodu, tervishoiuasutuste ning teiste linna asutuste ülalpidamist, juhul kui need on linna omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab linn neid kohaliku elu küsimusi, mis

1) on talle pandud teiste seadustega;

2) ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Linn kui omavalitsuseüksus täidab riiklikke kohustusi, mis

1) on talle pandud seadusega;

2) tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust.

(1) Narva-Jõesuu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Narva-Jõesuu linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea.

(2) Linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

(1) Narva-Jõesuu linna sümbolid on seadusega sättestatud korras registreeritud vapp ja lipp.

(2) Narva-Jõesuu linna vapp (edaspidi linnavapp) on kuldne kilp sinist värvi T-kujulise päisvaiaga, mille horisontaalosa keskel asetseb stiliseeritud kuldne päikese kujutis.

(3) Narva-Jõesuu linna lipp (edaspidi linnalipp) koosneb kollasel täisnurksel ristkülikul asetsevast sinisest T-kujulisest päisvaiast ja selle vertikaalosa keskel asetsevast stiliseeritud päikese kollasest kujutisest.

Linnalipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ning normaalsuurus 1050:1650 mm.

(1) Linnalipu kasutamise kord

1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 6 lõikes 3 toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas.

2) Linnalippu võib heisata ettevõtete, asutuste või organisatsioonide hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul.

3) Linnavalitsus võib anda korralduse heisata linnalipp mõne muu sündmuse puhul.

4) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna.

Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti.

5) Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist.

6) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti.

7) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele.

8) Linnalippu heiskamisel riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestikulises järjekorras, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi tähestikulises järjekorras ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele.

9) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

10) Kaubanduslikul eesmärgil vimplite valmistamiseks linnalippu või linnavapi kujutisega annab linnavalitsus. Vimplite müügitulust kantakse 20% Narva-Jõesuu linna eelarvesse. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel.

(2) Linnavapi kasutamise kord

1) Linnavapi kujutist võivad kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused.

2) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel või demonstratsioonidel.

(1) Narva-Jõesuu linna piir määratakse seaduses sätestatud korras.

(2) Narva-Jõesuu linna piiri muutmise võib algatada Vabariigi Valitsus või linnavolikogu, seaduses sätestatud korras. Linna piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus.

(3) Linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsuseüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel.

(1) Narva-Jõesuu linna elanik on isik, kelle alaline elukoht rahvastikuregistri alusel asub Narva-Jõesuu linnas.

(2) Narva-Jõesuu linna elanikel on õigus saada Narva-Jõesuu linna poolt kehtestatud soodustusi.

(3) Narva-Jõesuu linnas elav või viibiv isik on kohustatud täitma kõiki linna omavalitsuseorganite poolt vastuvõetud seaduslikke õigusakte.

(1) Linnavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse linnavolikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks salajase hääletamise käigus.

(2) Linnavolikogu liikmete arvu määrab linnavolikogu eelmine koosseis.

(3) Linnavolikogus peab olema vähemalt 13 liiget. Liikmete arv määratakse linnaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1.jaanuari seisuga seadusega kehtestatud korras.

(4) Linnavolikogu valimiste korraldamise kohta võtab linnavolikogu vastu otsuse.

(5) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning linnavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

(1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse linnavolikogu valimise seadusele.

(2) Linnavolikogu liige juhindub oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Linnavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest linnavolikogu kehtestatud määras määral ja korras.

(4) Linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe ametikoht võib linnavolikogu otsusel olla palgaline.

(5) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta linnavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seadusele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on linnavolikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle linnavolikogu liikme võrra väiksem.

(7) Linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine, peatumine ja taastumine toimub kohalike omavalitsuse korralduse seaduse alusel.

(1) Linnavolikogu liikme volituse ennetähtaegsel lõpetamisel või peatumisel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(3) Linnavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) linnaeelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) linnavara valitsemise korra kehtestamine;

6¹) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;

7) linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;

8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine

8¹) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine;

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine;

12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) linnapea valimine;

16) linnavalitsuse arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine;

17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele.

19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

22) linnavolikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) linna esindamise korra kehtestamine;

24) linna poolt äriühingu, sihtasutuse, fondide ja sihtkapitalide asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

26) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

27) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine;

29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;

30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

31) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;

33) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

34) linnaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

35) linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;

36) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

37) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

38) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

39) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

40) jäätmehoolduseeskirja kinnitamine;

41) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine.

42) muud seadusega linnavolikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuseüksuse või kohaliku omavalitsuseorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele.

(3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris teenistuskohtade koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud palgafondi piires.

(4) Linnavolikogul on õigus korraldada linnavolikogu kehtestatud korras linna territooriumil linnaelu olulistes küsimustes linnaelanike küsitlusi.

(5) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

(1) Linnavolikogu esimees ja aseesimees valitakse linnavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamise teel linnavolikogu liikmete häälteenamusega.

(2) Linnavolikogu esimehe kandidaadi ülesseadmiseks esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu istungi juhatajale.

Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(3) Igal linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esineda enesetutvustusega ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras.

(4) Linnavolikogu esimehe kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni.

(5) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt

kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokolli allkirjastavad kõik komisjoni liikmed.

(6) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks linnavolikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.

(7) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viikse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati.

Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

(8) Linnavolikogu esimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks teatavaks valimiskomisjoni otsusega.

(9) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub pärast linnavolikogu esimehe valmist käesolevas paragrahvis sätestatud punktides 1-7 sätestatud korras.

(1) Linnavolikogu esimees

1) korraldab linnavolikogu tööd ja selle avalikustamist, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) koostab linnavolikogu päevakorra projekti;

3) moodustab vajadusel linnavolikogu istungi ettevalmistamise korraldamiseks linnavolikogu eestseisuse ja juhib selle tööd linnavolikogu poolt kehtestatud korras;

4) esindab linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele või linnavolikogu antud pädevusele ning volitab teisi isikuid esindama linna ja linnavolikogu

temale antud pädevuse piires. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus linnavolikogu seisukoht puudub, on linnavolikogu esimehel õigustegutseda eelläbirääkimiste piires;

5) allkirjastab linnavolikogu poolt vastuvõetud määrusi ja muid linnavolikogu dokumente ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust;

6) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise üle kontrolli;

7) annab välja käskkirju linnavolikogu sisemise töö korraldamiseks ja hoiab linnavolikogu vapipitsatit;

8) käsutab linnavolikogu poolt kinnitatud Narva-Jõesuu linna eelarve alusel linnavolikogu eelarvelisi vahendeid, vastutades nende täpse ja otstarbeka täitmise eest;

9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Linnavolikogu aseesimees asendab linnavolikogu esimeest tema äraolekul või volituste ennetähtaegse lõppemisel või peatumisel, ning täidab muid talle linnavolikogu õigusaktidega panduid ülesandeid.

(1) Linnavolikogu eestseisus on linnavolikogu töö paremaks korraldamiseks loodav organ. Eestseisuse tööd juhib linnavolikogu esimees.

(2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed.

(3) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liikmed.

(4) Linnavolikogu eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele ja need koosolekud protokollitakse. Linnavolikogu eestseisuse poolt vastu võetud otsused vormistatakse otsusega.

(5) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Perioodil, kui linnavolikogu istungeid ei toimu, otsustab eestseisuse kokkukutsumise küsimuse linnavolikogu esimees või teda asendav isik. Eestseisuse otsused on soovitusliku iseloomuga, v.a. linnavolikogu poolt delegeeritud küsimustes.

(6) Linnavolikogu eestseisus vaatab läbi esitatud ettepanekud linnavolikogu päevakorra ning õigusaktide projektide kohta ja võib teha omapoolseid ettepanekuid linnavolikogu istungile istungi päevakorra kohta. Samuti kuuluvad eestseisuses arutamisele kaebused linnavolikogu õigusaktide, linnavalitsuse õigusaktide ning linnavolikogu liikmete tegevuse kohta. Eestseisus otsustab linnapea puhkusele ja välislähetusse lubamise.

(1) Linnavolikogu töö vorm on istung.

(2) Linnavolikogu komisjoni töö vorm on koosolek.

(3) Linnavolikogu komisjonide töökord sätestatakse komisjoni põhimääruses.

(1) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad üks kord kuus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti.

(2) Korralise ja erakorralise istungi kutsub kokku linnavolikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(3) Linnavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt ¼ linnavolikogu liikmetest või linnavalitsust. Erakorralise istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse erakorralise istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist linna kantseleis.

(4) Linnavolikogu istungi tööaeg on kuni viis (5) tundi, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti.

(5) Linnavolikogu liige teatab võimalusel eelnevalt oma linnavolikogu istungilt puudumisest linnavolikogu kantseleisse.

(1) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli tööpäeva enne linnavolikogu istungit.

(2) Linnavolikogu istungi päevakorra projekt koos linnavolikogu õigusaktide projektidega ning muude vajalike materjalidega on linnavolikogu kantseleis kättesaadavad neli tööpäeva enne istungi algust. Linnavolikogu istungi päevakorda võetakse vaid need linnavolikogu õigusaktide projektid, mis on vormistatud vastavalt käesoleva põhimääruse § 29.

(3) Linnavolikogu iga istungi lõpus kuulatakse ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta.

(4) Ettepanekuid linnavolikogule istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni

1) linnavolikogu liikmed;

2) linnavalitsus või linnapea;

3) linnavolikogu komisjonid ja fraktsioonid.

(1) Linnavolikogu istungeid avab ja juhatab linnavolikogu esimees või tema äraolekul linnavolikogu aseesimees, või mõlema puudumisel linnavolikogu vanim liige.

(2) Vajadusel korraldab linnavolikogu esimees linnavolikogus arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamise. Linnavolikogu võib anda linnavalitsusele linnavolikogus arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamise.

(3) Linnavolikogu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees. Esimese istungi päevakorras on linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning linnavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine.

(4) Linnavolikogu istungid on avalikud. Linnavolikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(5) Linnavolikogu arutab istungil kutses märgitud küsimusi.

(6) Linnavolikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid

1) kohalolevate ja puuduvate linnavolikogu liikmete arvu teatamine;

2) kutsutud külaliste tutvustamine;

3) teiste istungist osavõtjate nimetamine;

4) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine.

(7) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(8) Raadio- ja teleülekandeid ning video- ja helisalvestisi võib teha linnavolikogu istungi juhataja nõusolekul, mis tehakse istungile eelnevalt teatavaks. Protesti puhul otsustab küsimuse linnavolikogu poolt häälteenamusega.

(1) Linnavolikogu küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Hääletamine linnavolikogus on avalik.

(2) Hääletamisel on igal linnavolikogu liikmel üks hääl.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Kui linnavolikogu ei otsusta teisiti, tutvustab isikuvalimistel iga kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist, kuid enne hääletamist ja igal linnavolikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(4) Isikuvalimistel, kui ei nõuta linnavolikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks enim poolt hääli saanud kandidaat. Juhul, kui linnavolikogu koosseisu häälteenamust nõudval hääletamisel ei saa üksi kandidaat nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordus hääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

(5) Linnavolikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(6) Linnavolikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(7) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 13 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks valib linnavolikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes valib endi seast keskelt komisjoni esimehe.

(2) Häältelugemisekomisjon väljastab linnavolikogu liikmetele linnavolikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. Kõikide kandidaatide nimed peavad olema kantud ühele hääletussedelile.

(3) Igal linnavolikogu liikmel on üks hääl iga valitava koha kohta.

(4) Häältelugemisekomisjoni protokoll valimiste tulemuste kohta kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega.

(1) Vähemalt üks neljandik (1/4) linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse linnavolikogu järgmise istungi päevakorda.

(4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab linnavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või linnavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu poolt määratud üks linnavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel linnavolikogu vanim liige.

(5) Umbusalduse avaldamine vabastab, linnapea või linnavalitsuse liikme, kohustustest ja ametist. Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikmetest linnapea asendajaks kuni uue linnapea valimiseni.

(6) Linnavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavalitsus oma ülesandeid edasi ja linnavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. Linnavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi linnavalitsuse liikmete vabastamise linnavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste linnavalitsuse liikmete ametist vabastamise.

(7) Kui linnavolikogu avaldab umbusaldust mõnele linnavalitsuse liikmele ning sätestatud käesoleva põhimääruse § 35 lg 5 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab linnavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse §-s 33 sätestatud või muudetakse sätestatud korras linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri.

(8) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 35 lg 5 sätestatud kvooruminõue, loetakse linnavalitsus tervikuna tagasiastunuks.

(9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(10) Umbusalduse avaldamine on linnavolikogu esimehe, aseesimehe, linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise alus.

(1) Linnavolikogu moodustab linna arengu tähtsamates valdkondades ja oluliste probleemide lahendamiseks revisjonikomisjoni ning vajadusel muid alatisi või ajutisi komisjone.

(2) Linnavolikogu alatise komisjoni tegevusvaldkonnad määratakse ära tema põhimääruses. Ajutise komisjoni tegutsemise tähtaeg ja nende ülesanded määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

1) Linnavolikogu komisjoni ülesanne on ettepanekute tegemine linnaelu tähtsamate valdkondade arendamiseks ja probleemide lahendamiseks ning vastavate tegevuskavade väljatöötamine, linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuste andmine linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõude kohta ning linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontroll. Komisjonil on õigus algatada linnavalitsuse õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid linnaeelarve projekti kohta.

(3) Linnavolikogu valib salajasel hääletamisel oma liikmete hulgast linnavolikogu liikmete poolthäälte enamusega komisjoni esimehe ja aseesimehe ning kinnitab komisjoni esimehe esildisel komisjoni liikmed ja komisjonide põhimäärused. Linnavolikogu liikmetel on õigus pöörduda linnavolikogu alatise komisjoni esimehe poole avaldusega kinnitada ta linnavolikogu komisjoni liikmeks. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt neli liiget. Komisjoni liikmetest vähemalt kaks peavad olema linnavolikogu liikmed. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult linnavolikogu liikmed.

(4) Linnavolikogu teeb muudatusi komisjoni koosseisus komisjoni esimehe ettepanekul.

(5) Linnavolikogu komisjoni esimehe tagasiastumisel komisjoni liikmete volitused lõpevad.

(6) Linnavolikogu komisjonil on õigus pöörduda linna ametiasutuste poole oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks.

(7) Linnavolikogu komisjon esitab linnavolikogule aruande tehtud töö kohta üks kord aastas.

(8) Linnavolikogu komisjoni tegevuse lõpetab linnavolikogu oma otsusega.

(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi: fraktsioon) võivad moodustada vähemalt viis volikogu liiget.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni. Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks.

(4) Fraktsiooni nimel võib seisukoha, ettepaneku jms. esitada fraktsiooni esimees või volitatud esindaja. Ülejäänud liikmete seisukohavõtte, ettepanekuid jne. käsitletakse kui nende isiklikke, mitte kui fraktsiooni seisukohti, ettepanekuid jne.

(5) Fraktsioonil on õigus

1) nõuda kuni 5-minutilist vaheaega enne hääletamist;

2) nõuda ühele oma liikmele osavõtuvõimalust komisjonide toimkondade jms. tööst kas liikmena või ilma sõna- ja hääleõiguseta vaatlejana.

(6) Oma tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab fraktsioon ise.

(1) Linnavolikogu istungi protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või aseesimees.

(2) Linnavolikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(3) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(5) Linnavolikogu istungite protokollid peavad olema valmis ja välja pandud tutvumiseks hiljemalt seitsmendal päeval pärast linnavolikogu istungi toimumist. Linnavolikogu liikmel on õigus nõuda kirjalikult oma eriarvamuse lisamist protokollile.

(6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta

1) ei ole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemuse päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemuse päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe, linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest, linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid.

5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.

(2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui linnavolikogu liikmete arv langeb alla linnavolikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse § 13 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi linnavalitsus.

(1) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on

1) linnavolikogu liikmel;

2) linnavolikogu komisjonil;

3) linnavalitsusel;

4) linnapeal;

5) Narva-Jõesuu linna elanikel seaduses sätestatud korras.

(2) Linnavolikogu võib teha linnavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.

Linnavolikogu õigusaktide projekte valmistamise käik ja reeglid määratakse Narva-Jõesuu linnavolikogu reglemendiga.

Seaduste ja linnavolikogu õigusaktide täitmist linnavalitsuse poolt kontrollib linnavolikogu revisjonikomisjon.

(1) Linnavolikogu liige võib esitada arupärimise linnavalitsusele või selle liikmele, linnasekretärile või vastava ametiisiku võimkonda kuuluva küsimuse osas.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnavolikogu kantseleisse või avalikult linnavolikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse kirjalikult arupärijale või avalikult linnavolikogu istungil.

(3) Linnavolikogu esimees, tema äraolekul tema asendaja (aseesimees, linnavolikogu vanim liige) linnavolikogu aseesimees, edastab arupärimise viivitamatult adressaadile.

(4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt järgmisel linnavolikogu istungil. Kirjaliku vastuse korral esitatakse vastus arupärimisele 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates.

(1) Linnavalitsus on linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan, mille ülesandeks on korraldada ja lahendada kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega, käesoleva põhimäärusega ja muude linnavolikogu õigusaktidega.

(2) Linnavalitsuse koosseis on mitte rohkem kui 7-liikmeline.

(3) Linnapea valitakse linnavolikogu poolt.

(4) Linnavalitsuse liikmed kinnitab linnavolikogu linnapea ettepanekul.

(1) Linnavolikogu valib linnapea kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates.

(2) Linnavolikogu võib linnapeaks valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti

keelt kõnes ja kirjas ning töökogemuste poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid.

(3) Linnapea kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige või fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek linnavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel.

(4) Igal linnapea kandidaadil on õigus esineda ettekandega oma valimisplatvormist ning linnavolikogu liikmetel on õigus esitada talle küsimusi linnavolikogu kehtestatud korras.

(5) Linnapea kandidaadil on õigus esitada enesetaandus kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni.

(6) Linnapea valitakse salajasel hääletamisel käesoleva põhimääruse § 22 sätestatud korras.

(7) Pärast kandidaatide nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel vähemalt

kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise ning koostab hääletamistulemuste protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(8) Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse.

(9) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust

1) esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine käesolevas paragrahvis ettenähtud korras või

2) linnapea valimine lükatakse edasi järgmisele istungile.

(10) Linnapea valimine vormistatakse linnavolikogu otsusega.

(1) Linnapea esitab linnavalitsuse koosseisu linnavolikogule kinnitamiseks nimekirjana.

(2) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub nimekirja alusel linnavolikogu liikmete poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel.

(3) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub linnavalitsuse liikme kandidaat, kes saab linnavolikogu poolthäälte enamuse.

(4) Linnavalitsuse liikme valitsuse koosseisust väljaarvamist kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Linnavolikogu kinnitab linnapea ettepanekul uue linnavalitsuse liikme.

(1) Linnavalitsus otsustab, korraldab ja lahendab kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis seadusega, käesoleva põhimäärusega ja teiste linnavolikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks linnavalitsusele, samuti küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse või on delegeeritud linnavalitsusele.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuseüksuse või kohaliku omavalitsuseorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavalitsus, kui linnavolikogu õigusaktist ei tulene teisiti.

(3) Linnavalitsus

1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavolikogu otsustest või linnavalitsuse seisukohtadest;

2) koostab linna eelarve projekti, korraldab eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande;

3) käsutab linna eelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras;

4) esindab linna avalik-õigusliku isikuna kohtus;

5) moodustab Narva-Jõesuu linna asutuse hoolekogud;

6) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Narva-Jõesuu linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Narva-Jõesuu linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed;

7) valdab, kasutab ja käsutab linna vara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

8) linnavalitsusel on õigus linna nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 639.12 eurot. Hagi aluseks on linnavalitsuse korraldus.

9) kontrollib linna vara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele.

(4) Linnavalitsus võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(5) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(6) Linnavalitsus võib peatada linnavolikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse täitmise, kuni linnavolikogu poolt uue läbivaatamiseni või vastava kohtuotsuse saamiseni.

(1) Linnavalitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil.

(2) Linnavalitsus võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone.

(3) Linnavalitsuse otsused tehakse poolthäälte enamusega.

(4) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(5) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust.

(6) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel.

(1) Linnavalitsuse istungid toimuvad reeglina 2 korda kuus, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti.

(2) Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul teda asendav linnavalitsuse liige (linnavalitsuse liige linnapea ülesannetes).

(3) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või aselinnapea võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(4) Linnavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest informeerima linnasekretäri või teda asendavat isikut hiljemalt istungile eelneval päeval.

(5) Istungi juhataja ettepanekul arutakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse päevakord.

(6) Linnavalitsuse määrused, korraldused ja protokollilised otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Linnavalitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist istungi protokolli.

(7) Linnavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või teda asendav ametnik. Protokollid säilitatakse linnakantseleis. Linnavalitsuse istungi protokollidele kohaldatakse käesoleva põhimääruse § 26 sätted. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(8) Linnavalitsuse istungi ettevalmistamine ja läbiviimise täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis.

(1) Linnapea juhib linnavalitsust. Linnapea esindab Narva-Jõesuu linna kui avalik õiguslikku juriidilist isikut suhetes riigiorganitega ja –asutustega, teiste isikutega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega seaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes linnavolikogu õigusaktides kehtestatud juhtudel ja korras.

(2) Linnapead asendab aselinnapea. Aselinnapea äraolekul asendab linnapead finantsjuht. Kui aselinnapea ja finantsjuht puuduvad ja ei saa oma ametiülesandeid täita, siis määrab linnavolikogu eestseisus linnapea asendaja linnaametnike hulgast

(3) Linnapea

1) juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd;

2) käsutab linnavolikogu kinnitatud linna eelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;

3) korraldab linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist;

4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele;

5) korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli;

6) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või linnavalitsuse liikme ametist vabastamiseks;

7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi;

8) esitab linnavolikogule ettepaneku linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamise kohta;

9) annab linnavalitsuse ja linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse sisekorraeeskirja ja linnavalitsuse teenistujate ametijuhendid;

10) kehtestab kooskõlastatult konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga talle alluvatele ametnikele atesteerimisel esitavad nõuded;

11) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses;

12) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse teenistujatega;

13) korraldab kontrolli talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle seaduses sätestatud korras;

14) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras;

15) moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone;

16) sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavalitsuse poolt hallatava asutuse juhiga;

17) esindab linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepingud;

18) korraldab linnavara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras;

19) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(1) Linnavalitsuse komisjon moodustatakse linnavalitsuse määrusega, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, vajadusel ka aseesimees ning ülesande täitmise tähtajad, vajadusel komisjoni asjaajamine ja tehniline teenindamine.

(2) Väljaspool Narva-Jõesuu linna ametiasutust teenistuses olevaid isikuid võib komisjoni liikmeks määrata nende nõusolekul.

(3) Linnavalitsuse komisjonil on õigus oma ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja

dokumentide saamiseks pöörduda linna ametiasutuste poole.

(4) Linnavalitsuse komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees arulinnavalitsusele, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(5) Linnavalitsuse komisjoni liikmetele võib täiendavate tööülesannete täitmise eest maksta tasu.

(6) Linnavalitsuse komisjoni töövorm on koosolek. Komisjoni koosolek protokollitakse.

(7) Komisjoni koosoleku protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele ja sellele kirjutab alla koosoleku juhataja.

(8) Linnavalitsuse komisjonide täpsem töökord sätestatakse linnavalitsuse reglemendis.

(1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi.

(1) Linnavolikogu õigusaktidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või aseesimees.

(2) Linnav olikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Linnavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest.

(4) Linnavolikogu õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse eesti keeles.

(5) Igaühel on õigus saada linnavolikogu õigusakti koopia linnakantseleis tasuta.

(1) Linnavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või nende asendavad isikud.

(2) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(3) Linnavalitsuse määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustuvad kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(5) Linnavalitsuse määrused ja korraldused väljastatakse pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid avalikustatakse linnakantseleis ning linna veebilehel (elektroonilises dokumendiregistris AMPHORA) hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist.

(2) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut linna kantseleis ning linna veebilehel (elektroonilises dokumendiregistris AMPHORA).

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused edastatakse ka Narva-Jõesuu raamatukogu lugemissaali, kus need peavad olema kättesaadavad igaühele.

(4) Linnavolikogu ja linnavalitsus üldist tähtsust omavad määrused avaldatakse selles sätestatud juhtudel kohalikus ajalehes.

(5) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avalikustamisel ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Linnavolikogu istungite protokollid pärast nende vormistamist ja allakirjutamist avalikustatakse linnakantseleis ja linna veebilehel (elektroonilises dokumendiregistris AMPHORA).

(7) Üldist tähtsust omavad linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid tõlgitakse vene keelde.

(1) Narva-Jõesuu ametiasutus käeoleva põhimääruse mõttes on linnavolikogu poolt moodustatud Narva-Jõesuu linna eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks ei ole avaliku võimu teostamine.

(2) Narva-Jõesuu linna ametiasutuseks on Narva-Jõesuu linnavalitsus koos struktuuriüksustega ja hallatavad asutused.

(3) Ametiasutuse moodustamine, selle ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab ning ametiasutuse põhimääruse kinnitab linnavolikogu.

(1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses ametnikuna avaliku teenistuse seaduse või töötajana töölepingu seaduse alusel.

(2) Linna avalik teenistuja on ametiasutuses palgalist tööd tegev isik.

(3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, töötaja ja koosseisuvälised teenistujad.

(4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande.

(5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

(6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

(7) Linna avalik teenistus toimub seaduses ja Narva-Jõesuu haldusaktidega sätestatud korras.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehel, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele võib linnavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitust ei maksta seaduses sätestatud juhtudel.

(1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigi teenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused.

(2) Linnasekretäri ja linnavalitsuse asutuse juhi teenistusest vabastamisel ametniku algatusel võib vastavalt linnapea käskkirjale maksta talle hüvitist 2 kuu ametipalga ulatuses.

(1) Linnasekretär juhib linnakantseleid ja täidab muid talle seadusega ning linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.

(2) Linnasekretär määrab linnakantseleis koha, kus avalikustatakse linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja korraldab sellekohase teate avaldamise.

(3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide avalikustamisel linnaraamatukogus märgib linnasekretär õigusaktide ärakirjadele nende linnakantseleist väljastamise kuupäeva.

(1) Narva-Jõesuu linna vara (edaspidi linnavara) on linnale kui omavalitsuseüksusele kuuluvad kinnis- ja vallaasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Linnavara kohta peab arvestust seaduse ja linna õigusaktidega sätestatud korras linnavalitsus.

(3) Linnavara valitsemise ja käsutamise korra kehtestab linnavolikogu.

(1) Linnavara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud linnavara. Linnavara valitsejad on linna ametiasutused. Linnavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutus) on Narva-Jõesuu linna asutused, kelle valdusesse linnavara valitseja on oma valitsemisel oleva vara andnud.

(2) Linnavara valitsemine on linnavara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus seaduse, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korra alusel korraldada linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(3) Linnavara valitsetakse vastavalt linnavara valitseja kinnitatud linnavara majandamise kavale. Linnavara majandamise kava koostavad linnavara valitsejad ja volitatud asutused iga aasta 1. aprilliks nelja aasta kohta - lisaks jooksvale aastale veel kolmeks eelolevaks aastaks. Linnavara majandamise kava koostamise, täitmise ja sellekohase aruandluse ühtse korra kehtestab linnavalitsus linnavolikogu kehtestatud korra alusel.

(1) Linnavara kasutatakse

1) avalikuks otstarbeks;

2) linna valitsemiseks;

3) tulu saamiseks.

(2) Linnavara kasutab kas linnavara valitseja või volitatud asutus või annab selle teise isiku kasutusse seaduses ja linnavolikogu sätestatud korras.

(1) Majandustegevus on

1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu;

2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes;

3) tehingud linnavaraga;

4) vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks;

5) muu õigusaktidega sätestatud majandustegevus.

(2) Linn võib teenuste osutamiseks asutada Narva-Jõesuu linna asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks linna seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks.

(3) Linna asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse ja selle muutmise kinnitab linnavolikogu. Asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul.

(4) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Narva-Jõesuu linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Narva-Jõesuu linn, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik.

(6) Linnavara valitsejad ja volitatud asutused võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid äriühingutega Narva-Jõesuu linna õigusaktidega sätestatud korras.

(1) Linnavara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse. Linnavara võõrandatakse linnavolikogu kehtestatud korras, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti.

(3) Linnavara võib võõrandada, kui

1) linnavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valitsemiseks;

2) linnavara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, valitsemise ja tulu saamise otstarbel;

3) võõrandamine toimub kohtuotsuse alusel;

4) muudel seaduses või linnavolikogu ettenähtud juhtudel.

(1) Linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Eelarvestrateegia on linna arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud andmed ja informatsioon. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks linna eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(3) Linna arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

(4) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(5) Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse linna veebilehel. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

(6) Linnavolikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise linnavolikogu määrusega enne, kui linnavalitsus esitab eelarve eelnõu linnavolikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(7) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse linna veebilehel. Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest linnavolikogu poolt. Linnasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

(1) Linnavolikogul on õigus kehtestada seaduse alusel kohalikke makse. Kohalik maks kehtestatakse linnavolikogu määrusega.

(2) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linna eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega.

(3) Linna kohalike maksude maksuhalduriks, kes korraldab kohalike maksude kogumist, on linnavalitsus, kui seaduses või linnavolikogu poolt ei ole sätestatud teisiti.

(4) Linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul kehtestab soodustuste andmise korra linnavolikogu.

(1) Linnavolikogul on õigus kehtestada füüsilistele või juriidilistele isikutele seaduse alusel koormisi, s.o. kohustuslikke töid linna heakorraeeskirja täitmiseks. Koormis kehtestatakse linnavolikogu määrusega, milles määratakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord.

(2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(3) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib enda arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta

rahas, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel.

(4) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks.

(5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus Narva-Jõesuu linna heakorraeeskirjas kehtestatud korras.

Narva-Jõesuu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja avalikustamise ning aruandluse nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ning Narva-Jõesuu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse korras.

Linna esindamise alla käsitletakse omavalitsuseorganite ja nende ametiisikute pädevust, esindada Narva-Jõesuu linna, suhetes juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. Linna esindavad seaduste, käesoleva põhimääruse ja linnavolikogu kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, linnavolikogu esimees, linnavalitsus, linnapea või nende poolt volitatud esindajad.

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigusteha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või -linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses.

(4) Igaühel on õigustaotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(1) Vähemalt kaks korda nädalas toimub linnavalitsuses kodanike vastuvõtt.

(2) Vajadusel registreeritakse vastuvõtule soovijad eelnevalt linnavalitsuse sekretäri juures.

(1) Narva-Jõesuu linna põhimääruse (edaspidi põhimäärus) kinnitab, teeb selles muudatusi ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu.

(2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse või põhimäärus tunnistatakse kehtetuks linnavolikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Põhimääruse või selle muutmine loetakse vastuvõetuks, kui linnavolikogu istungil on toimunud vähemalt kaks lugemist.

(4) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub selle kinnitamise määruses sätestatud tähtajal.

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.

(2) -(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud]