Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Elva linnas

(1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord sätestab Elva linna eelarvest linnaelanikele sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise tingimused ning korra.

(2) Linna poolt elanikkonnale makstavad sotsiaaltoetused on sissetulekutest sõltuvad toetused.

(3) Toetuste piirmäärad kehtestab igal eelarveaastal Elva Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

(1) Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise eesmärgiks on rahalise toetuse abil soodustada linnaelanike toimetulekut ja aidata kaasa nende elukvaliteedi säilimisele.

(2) Sotsiaaltoetuse maksmise võib vajadusel asendada sotsiaalteenuse osutamisega.

(1) Sotsiaaltoetust on õigustatud taotlema Elva linnas alaliselt elav isik, kes on kantud Eesti rahvastikuregistrisse Elva linna elanikuna.

(2) Sotsiaaltoetust võib taotleda toetust vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja või hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) Toimetulek on isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla.

2) Sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus.

3) Vähekindlustatud perekond on leibkond, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

4) Vältimatu abi on elatusvahenditeta isiku olukorrale vastavad hädavajalikud hoolekandelised abinõud, mis tagavad vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju.

5) Kiireloomuline toetus on abi, mida isik vajab erakorralise või kriisiolukorra kiireks leevendamiseks.

(1) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise otsustamisel võetakse taotleja perele abi andmisel aluseks taotleja ja taotlejaga abielus oleva isiku ning nende ülalpidamisel olevate laste ja vanemate või samas eluruumis elavate isikute ühise majapidamisega isikute sissetulek, millest on maha arvatud nimetatud isikutele makstud ühekordsed riiklikud toetused.

(2) Perekonna sissetulekute arvutamisel võidakse võtta arvesse ka taotlejast eraldi elava perekonna liikme sissetulekud, kui ta on perekonnaseadusest tulenevalt kohustatud ülal pidama toetuse taotlejat või taotleja ülalpidamisel olevaid isikuid.

(1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse linnavalitsuse sotsiaalosakonnale (edaspidi sotsiaalosakond). Taotluses märgitakse ära taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu kohta ning toetuse taotlemise põhjus.

(2) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlusele tuleb lisada andmed taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekute kohta ning jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad. Kui taotletakse tehtud kulude kompenseerimist, lisatakse taotlusele ka vastavad kuludokumendid.

(3) Sissetulekust sõltuva toetuse taotlejal tuleb esitada tasumisele kuuluvate eluasemekulude kuludokumentide koopiad alljärgnevalt

1) tegelik korteriüür või hooldustasu;

2) kütteks või soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;

3) tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse maksumus;

4) tarbitud elektrienergia maksumus;

5) tarbitud majapidamisgaasi maksumus;

6) maamaksukulud, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;

7) hoonekindlustuse kulud, mis on arvestatud kasutatavale eluruumile;

8) tegelik olmejäätmete veotasu.

(4) Toetuse taotleja poolt jooksval kuul tehtud muid kulutusi (pangalaen, liising jm) toetuse määramisel arvesse ei võeta.

(5) Sotsiaalosakonna töötajad kontrollivad esitatud taotluste vastavust käesoleva korra § 6 nõuetele ja vajadusel võivad küsida täiendavaid dokumente.

(6) Sotsiaalosakond edastab käesoleva korra kohaselt esitatud taotlused linnavalitsuse sotsiaalhoolekandekomisjonile (edaspidi sotsiaalkomisjon).

(1) Sotsiaaltoetuse määramise ja selle suuruse otsustab sotsiaalkomisjon hiljemalt 30 päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Sotsiaalkomisjon tegutseb põhimääruse alusel.

(2) Sotsiaaltoetusi määratakse rahaliste vahendite olemasolul Elva linna eelarves.

(3) Sotsiaaltoetuse määramiseks hindab komisjon taotluse põhjendatust ja taotlusele lisatud dokumente. Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võivad sotsiaalosakonna töötajad enne sotsiaaltoetuse määramist vajadusel läbi viia abivajaja kodukülastuse või hankida muul viisil täiendavat informatsiooni.

(4) Sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll ja nimekiri taotlejatest, kellele on sotsiaalkomisjoni otsuse alusel määratud sotsiaaltoetus, esitatakse kinnitamiseks linnavalitsusele. Linnavalitsus kinnitab sotsiaaltoetuse määramise korraldusega.

(5) Sotsiaaltoetuse määramisest võib keelduda kui

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei esita sotsiaalosakonna töötajate poolt küsitud täiendavaid dokumente;

3) taotleja ja tema pereliikmete sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;

4) sotsiaalkomisjon leiab, et taotleja või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

5) töövõimeline isik alates 18 eluaastast kuni vanaduspensioniealiseks jõudmiseni ei tööta ega õpi ja on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses või linnavalitsuse korraldatavas iseseisvale toimetulekule suunatud sotsiaalteenuses;

6) taotleja on eelnevalt määratud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

7) taotleja ei ole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel;

8) toetuse maksmiseks puuduvad eelarvevahendid.

(6) Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis viie tööpäeva jooksul, arvates linnavalitsuse poolt korralduse vastuvõtmisest.

(1) Sotsiaaltoetus makstakse vastavalt taotleja soovile välja sularahas või kantakse taotleja pangakontole 7 (seitsme) päeva jooksul peale sotsiaalkomisjoni otsuse kinnitamist linnavalitsuse poolt.

(2) Kiireloomuline toetus makstakse välja sotsiaalosakonna juhataja otsuse alusel toetuse taotlemise päeval või sellele järgneval tööpäeval. Taoline otsustus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega väljamakse tegemisele järgneval linnavalitsuse istungil.

(3) Sotsiaaltoetust taotlenud isiku kirjalikul nõusolekul võib sotsiaalkomisjoni otsuse alusel makstava sotsiaaltoetuse välja maksta ka otse toetuse saajale teenust osutanud asutusele või muule isikule.

(4) Erandkorras, sotsiaalkomisjoni otsuse alusel, võib abivajava isiku huvisid arvestades toetuse välja maksta sotsiaaltöötajale, lastekaitsespetsialistile, abivajava isiku eestkostjale või hooldajale või asutusele, kes kasutab saadud vahendeid selle isiku huvides, kellele toetus määrati.

(1) Kui sotsiaaltoetuse taotleja esitab sotsiaalosakonnale teadvalt valeandmeid, mille alusel taotlejale maksti sotsiaaltoetust, tagastab toetust saanud isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse.

(2) Kui sotsiaaltoetust ebaõigelt saanud isik jätab ettekirjutuse täitmata, võib linnavalitsus anda ettekirjutuse sundtäitmisele täitevmenetluse seadustikus sätestatud korras.

(1) Toetusi lastega peredele makstakse eelisjärjekorras lasterikastele peredele, üksikvanemaga peredele, töötu vanema või vanematega peredele, puudega või töövõime kaotusega vanemaga peredele laste lasteaias või kooliskäimise võimaldamiseks.

(2) Toetust võib taotleda perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

(3) Toetus on ette nähtud koolitarvete, töövihikute, koolirõivaste, huviringide, spordivahendite, koolisõidu, suvelaagri jms eest tasumiseks.

(4) Erandkorras, sõltuvalt toetuse taotlemise põhjusest, võib sotsiaalkomisjon määrata toetust lastega peredele ka juhul, kui sissetulek ühe pereliikme kohta ületab käesoleva korraga kehtestatud piirmäära, kui toetuse andmisega hoitakse ära pere sattumine kriisiolukorda.

(1) Toetust võib taotleda perekond, kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

(2) Toetust võib taotleda ka perekond, kelle iga liikme netosissetulek ületab riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra juhul, kui peres on kolm ja enam lasteaiaealist, koolis või kutseõppeasutuses käivat last või peres kasvavad eeskostel või perekonnas hooldamisel olevad lapsed.

(3) Toetust laste toitlustamise osaliseks hüvitamiseks võib taotleda ka perekond, kelle iga liikme netosissetulek ei ületa riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahe (2,0) kordset määra.

(4) Toetuse saamiseks esitatakse lapsevanema, hooldaja, eestkostja ning vajadusel pedagoogi või sotsiaaltöötaja poolt vastavad taotlused lasteaia direktorile hiljemalt 20. septembriks perioodi 1. september kuni 31. jaanuar eest ja 20. jaanuariks perioodi 1. veebruar kuni 31. august eest.

(5) Toetuse taotlused vaadatakse läbi lasteaia direktori poolt ning esitatakse kirjalikult omapoolsed põhjendatud ettepanekud sotsiaalosakonnale. Lasteaia direktori ettepanekud vormistatakse nimekirjana koos toetuste soovitusliku suuruse äramärkimisega.

(6) Lasteaia direktori ettepanekud koos kõikide lasteaeda saabunud originaaldokumentidega esitatakse sotsiaalosakonnale hiljemalt jooksva õppeaasta 23. septembriks ja 23. jaanuariks.

(7) Toetuse määramiseks kontrollib sotsiaalosakond lasteaia direktori poolt esitatud nimekirja põhjendatust ning kontrollimise tulemustest lähtuvalt viiakse vajadusel sisse muudatused. Lasteaia direktori ettepanekud koos sotsiaalosakonna muudatustega kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega hiljemalt 30. septembriks ja 31. jaanuariks.

(8) Väljaspool Elva Gümnaasiumi õppivate üldhariduskoolide õpilaste või kutsekoolides õppivate õpilaste puhul esitatakse taotlused sotsiaalosakonnale, lisades avaldusele ja käesoleva korra § 6 lõigetes 2 ja 3 nimetatud lisadokumentidele juurde kooli tõendi lapse õppimise kohta. Taotluse vaatavad läbi sotsiaalosakonna töötajad ja otsus kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega, mille alusel linnavalitsuse annab välja garantiikirja koolile õpilase koolitoidu tasumise kohta koolis toitlustusteenust osutava ettevõtte poolt esitatud arve tasumiseks.

(9) Määratud toetuste summa lasteaedade osas tasaarveldatakse igakuiselt linnavalitsuse finantsosakonnas või kantakse koolis toitlustusteenust osutava ettevõtte pangakontole esitatud arve alusel.

(1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle iga liikme netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra ning omab õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks.

(2) Koolitransporditoetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või perekonnas hooldajale või õpilasele alates 16-ndast eluaastast juhul, kui

1) taotleja ning õpilane on Elva linna elanikud;

2) õpilane õpib oma erivajadusest tingituna põhikoolis või gümnaasiumis väljaspool Elva linna ja tal ei ole võimalik haridust omandada Elva Gümnaasiumis;

3) taotleja õpib keskhariduse baasil statsionaarõppes kutseõppeasutuses.

(3) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja avalduse koos lisadega ja kooli tõendiga õppimise kohta sotsiaalosakonnale hiljemalt 20. septembriks perioodi 1. september kuni 31. jaanuar eest ja 20. jaanuariks perioodi 1. veebruar kuni õppeaasta lõpuni eest.

(4) Üldhariduskoolis õppivatele lastele taotleb sotsiaalosakond bussitransporditeenust osutavast ettevõttest tasuta sõidu kaardi. Arvlemine toimub teenust osutava ettevõtte poolt esitatud arve alusel.

(1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle iga liikme netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra ning omab õiguslikku alust eluruumi kasutamiseks.

(2) Toetuse määramisel on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks

1) omandiõigus eluruumile;

2) liikmelisus korteriühistus;

3) eluruumi üürileping, välja arvatud leping, mis on sõlmitud leibkonna siseselt.

(3) Toetust kütte (küttepuud, kivisüsi, kütteõli, brikett jms) ostmiseks makstakse üldjuhul üks kord aastas kütte ostmist tõendava dokumendi esitamisel.

(4) Sotsiaalkomisjoni otsuse alusel võib vajadusel rahalise toetuse väljamaksmise asendada taotlejale küttepuude andmisega määratud toetuse summa ulatuses.

(1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

(2) Toetust ravimite ostmiseks antakse eelisjärjekorras kroonilisi haigusi põdevatele lastele, töötutele, mittetöötavatele vanadus- ja töövõimetuspensionäridele ning puuetega inimestele retseptiravimite ostmiseks.

(3) Toetuse määramiseks lisab taotleja oma avaldusele koopia ravimite ostmise kviitungist.

(4) Erandkorras võib toetust ravimite või prillide ostmiseks taotleda ka laste hoolekandeasutus seal viibivale Elva linna lapsele.

(1) Toetust võib taotleda isik või perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

(2) Toetust võivad taotleda vanaduspensionärid, kelle suhtes on Eesti Haigekassa teinud otsuse hambaproteeside hüvitamiseks alates 01.01.2013.

(3) Toetust võib taotleda juhul, kui hambaproteeside tegelik maksumus ületab Eesti Haigekassa poolt üks kord kolme aasta jooksul hüvitatavast summast.

(4) Toetuse taotlemiseks esitab isik sotsiaalosakonnale lisaks taotlusele Eesti Haigekassa poolt hambaproteeside hüvitamist ning proteeside maksumust tõendavate dokumentide koopiad.

(1) Toetust tasuliste sotsiaal- ning tervishoiuteenuste eest tasumiseks makstakse üldjuhul vähekindlustatud isiku või tema pereliikmetele osutatavate alljärgnevate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste puhul

1) toetus isiku ööpäevaringseks hooldamiseks hoolekandeasutuses;

2) toetus isiku hooldamiseks ning põetamiseks hooldushaiglas või üldhaigla hooldusosakonnas;

3) toetus linnavalitsuse otsuse alusel hooldusperesse suunatud lapse või laste hooldamiseks;

4) toetus vähekindlustatud isikutele eriarstiabiteenuse (voodipäevatasu, visiiditasu jms) kulude osaliseks kompenseerimiseks.

(2) Toetusi määratakse ja makstakse isikute ja perede individuaalsest abivajadusest lähtuvalt ühekordselt või kindlaks perioodiks. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi.

(1) Toetust võib taotleda puudega isik või tema perekond, kelle netosissetulek iga pereliikme kohta peale eluasemekulude mahaarvamist jääb alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri ühe koma seitsme (1,7) kordset määra.

(2) Toetust võib eraldada

1) puudega seotud abivahendite ja proteeside võimaldamiseks;

2) eluaseme kohandamiseks puudest tingitud takistuste vähendamiseks;

3) transpordikulude hüvitamiseks puudega isikutele, kes puudest tingituna ei saa liikumiseks kasutada ühistransporti;

4) muude teenuste eest hüvitamiseks, mis toetavad puudega inimese toimetulekut või taastumist ning on eelnevalt sotsiaalosakonnaga kokku lepitud.

(3) Toetust eluaseme kohandamiseks määratakse ja makstakse sotsiaalkomisjoni otsuse alusel eelisjärjekorras liikumispuudega isikule lähtuvalt isiku individuaalsest abivajadusest ning sotsiaalkomisjonile esitatud korteri kohandamise kulukalkulatsioonist. Toetust määratakse ja makstakse korteri kohandamiseks tehtavate möödapääsmatute kulude osaliseks kompenseerimiseks. Toetuse suurus otsustatakse igal konkreetsel juhtumil eraldi ja toetuse määramisel arvestatakse rahaliste vahendite olemasoluga eelarves.

(4) Erakorraliste toetuste määramise ja maksmise eriti suures ulatuses otsustab sotsiaalkomisjoni ettepanekul linnavalitsus.

(1) Erakorralisi toetusi makstakse, kui tegemist on ootamatute kulutustega nagu perekonnaliikme invaliidistumine, pikaajaline haigus, loodusõnnetus, tulekahju jms.

(2) Erakorralise toetuse määramise otsustab sotsiaalkomisjon tulenevalt kulutuste või kahjude suurusest.

(3) Erakorraliste toetuste määramine ja maksmine eriti suures ulatuses otsustab linnavalitsus.

(1) Vältimatu sotsiaalabi on

1) isikule tasuta toidu võimaldamine;

2) isiku majutamine varjupaigas;

3) isikule riiete ja muude vajalike elatusvahendite eraldamine;

4) isikule toetuse andmine isikut tõendavate dokumentide taotlemiseks.

(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Määrus jõustub 01.01.2014.