Hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise kord

(1) Käesolev kord reguleerib rahvastikuregistri andmetel Väike-Maarja valla elanikuna registreeritud eakate ja/või puudega inimeste hooldekodusse suunamist, kes ei ole suutelised iseseisvalt elama ja kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega.

(2) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) hooldekodu - eakate ja puudega isikute elamiseks ja hooldamiseks loodud hoolekandeasutus, kus viibivatele isikutele tagatakse eale ja seisundile vastav hooldamine;

2) hoolduskulu hooldekodus – kulu, mis on vajalik hooldatava ülalpidamiseks, sh toitlustamise-, majutuse, retseptiravimite- ja hoolduskulud;

3) seadusjärgne ülalpidaja – ülalpidamiskohustusega isik perekonnaseaduse mõistes.

(3) Hoolduskulude tasumisele vallaeelarvest on õigustatud eakad ja/või puudega isikud

1) kes vajavad ööpäevaringselt hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet ning kelle hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole võimalik;

2) kellel puuduvad seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad või kelle seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad ei ole oma tervisliku seisundi, ea ja/või vähekindlustatuse tõttu võimelised hooldusvajadusega isikule vajalikul määral hooldust tagama ega seda finantseerima.

(1) Hooldusvajadusega isik esitab hoolekandeasutusele kirjaliku avalduse (määruse lisa). Kui hoolduse vajaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline avaldust esitama, võib avalduse esitada seadus- või lepingujärgne ülalpidaja, hooldaja, sotsiaaltöötaja või muu isik, kes on taotlejaga lähedalt seotud. Kui avaldus abi saamiseks esitatakse suuliselt, tuleb avaldaja ütlused protokollida. Avalduse menetlemise lõpus tehakse kirjalik otsus, millest teavitatakse ka avaldajat.

(2) Isiku hooldusvajadus hinnatakse hindamisinstrumendi abil sotsiaalosakonna juhataja poolt.

(3) Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid

1) isikut tõendava dokumendi koopia;

2) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi komisjoni otsusest puude raskusastme kohta;

3) perearsti poolt väljastatud tõend isiku üldise tervisliku seisundi ja ravi kohta;

4) isiku kinnitus kinnis- ja registrisse kandmisele kuuluva vallasvara, väärtpaberite, aktsiate olemasolu või puudumise kohta;

5) seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed ning tõendid ülalpidajate ja nende perekonnaliikmete majandusliku olukorra kohta, sh sissetulekut tõendavad dokumendid (v/a juhul, kui isik või tema lähedased maksavad kogu hoolduskulu);

6) koopiad viimase kolme aasta jooksul isiku kinnisvaraga tehtud tehingute kohta (v/a juhul, kui isik või tema lähedased maksavad kogu hoolduskulu);

7) kirjalik omakäeline kinnitus, et isik on nõus tema suhtes avalike ülesannete täitmiseks vajalike andmete kontrollimisega;

8) vajadusel täiendavad dokumendid.

(4) Andmete varjamise või valeandmete esitamise korral võidakse isiku hooldusleping hooldekoduga lõpetada.

(1) Vallavalitsuse sotsiaalosakond

1) kontrollib taotluses märgitud asjaolusid, esitatud dokumentide õigsust, veendub hooldatava isiku hoolekandeasutusse suunamise vajaduses ning tema nõusolekus hooldusasutusse suunamises ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente;

2) selgitab välja, kui suures osas on taotleja ja tema ülalpidamiskohustusega isikud võimelised teenuse eest ise tasuma.

(2) Esmajärjekorras kuuluvad hoolekandeasutusse suunamisele isikud, kellel puuduvad seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad.

(3) Isik, kelle hoolduskulud kaetakse vallaeelarvest, suunatakse hoolekandeasutusse vallavalitsuse sotsiaalosakonna ettepanekul ja vallavalitsuse kaalutletud korralduse alusel. Otsus hoolekandeasutusse suunamise või sellest keeldumise kohta tehakse ühe kuu jooksul, alates vastava avalduse ja nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast.

(4) Vallavalitsusel on õigus keelduda isiku hoolekandeasutusse suunamisest, kui

1) ülalpidamiskohustusega pereliikmed ei osale hoolduskulude katmisel;

2) hoolekandeasutuses puudub vaba koht;

3) hooldust vajav isik põeb nakkushaigust või vajab oma psüühika- ja käitumishäirete tõttu tugevdatud järelvalvet;

4) isiku toimetulek garanteeritakse teisi sotsiaalteenuseid (koduteenuste osutamine, abivahendite muretsemine, eluaseme kohandamine, hooldaja määramine jms) osutades.

(1) Hoolduskulu tasumise kohustuse võtavad enda kanda hooldusvajadusega isik, tema seadus- või lepingujärgne ülalpidaja ja/või vallavalitsus järgnevalt

1) hooldusvajadusega isik tasub hoolduskulu 100 %, kui seda võimaldavad isiku sissetulekud ning muud vahendid;

2) kui hooldusvajadusega isiku vahenditest ei piisa (sh isiku omandis oleva vara üürimisest või müümisest saadud vahendid), tasuvad hoolduskuludest puudujääva osa seadus- või lepingujärgsed ülalpidajad;

3) seadus- või lepingujärgse ülalpidaja puudumisel või vähekindlustatuse korral, tasub hooldusvajadusega isik igakuisest sissetulekust kuni 95% ja puudujääva osa kas osaliselt või täielikult kohalik omavalitsus.

(2) Vallavalitsus keeldub valla eelarvest hoolduskulu rahastamisest, kui hooldust vajava isiku ja/või tema seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate sissetulekust ja varast piisab hoolduskulude katmiseks.

(3) Hoolduskulu eest tasumise kohta sõlmitakse hooldekandeasutuse, hooldusvajadusega isiku ja tema seadus- või lepingujärgse ülalpidaja vahel hooldusleping. Leping vaadatakse üle vähemalt üks kord aastas, enne uue eelarveaasta algust, hiljemalt 1. oktoobriks.

(1) Hoolduskulu rahastamine vallaeelarvest lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega

1) kui hooldatav või tema seadus- või lepingujärgne ülalpidaja keelduvad tasumast nende kanda jäävat osa ülalpidamiskuludest;

2) kui seadus- või lepingujärgne ülalpidaja on oma majandusliku olukorra kohta esitanud valeandmeid;

3) kui hooldatav isik või tema seaduslik esindaja esitab avalduse hoolekandeasutusest lahkumiseks;

4) kui hoolekandeasutus ütleb hoolduslepingu üles;

5) hooldatava surma korral.

(2) Kui hooldusvajadusega isiku ja/või tema ülalpidamiskohutusega isikute majanduslik olukord on muutunud nii, et nad on võimelised hooldusteenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus vallaeelarvest teenuse eest makstava osa suurust.

(3) Kui seadus- või lepingujärgsete ülalpidamiskohustusega isikute majanduslik olukord oluliselt halveneb, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on neil õigustaotleda valla eelarvest makstava osa suurendamist.

Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 25.10.2012 määrus nr 17 „Hoolekandeasutusse hooldamisele suunamise kord.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.