Kadrina Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötasustamise kord

(1) Kadrina Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatavate asutuste töötasustamise korraga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Kadrina Vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi allasutus) töötajatele töötasu (edaspidi palk) määramise ja maksmise kord, töötasu maksmise aeg ja viis ning lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord.

(2) Palgajuhendi eesmärk on tagada töötajatele konkurentsivõimelise töötasu maksmine ning luua selgus, millistest komponentidest palk koosneb, et tagada töötajate motiveerimise võimalus.

(1) Haridustöötaja käesoleva määruse mõistes on

1) üldhariduskooli õpetaja, õppealajuhataja, ringijuht, huvijuht, logopeed, eripedagoog, pikapäevarühma kasvataja, sotsiaalpedagoog, õppe- ja karjäärikoordinaator;

2) huvikooli õpetaja ja kontsertmeister;

3) lasteaiaõpetaja, lasteaia õppealajuhataja, lasteaia logopeed, lasteaia eripedagoog.

(2) Spetsialist käesoleva määruse mõistes on oma erialal töötav vastavat erialast ettevalmistust omav töötaja.

(3) Abipersonal käesoleva määruse mõistes on

1) lasteaia õpetaja assistent, lasteaia õpetaja abi, tugiisik;

2) muu abipersonal (näiteks koristaja, majahoidja, valvur, autojuht, riidehoidja).

(1) Allasutuste töötajatele palga maksmise aluseks on käesoleva määruse § 6 toodud palgagrupid.

(2) Töötasustamise põhimõtted toetavad allasutuse juhi iseseisvat otsustusõigust asutuse eesmärke toetava ja tulemustele suunatud töötasustamise korra rakendamisel, võttes alusekskäesoleva määruse.

(3) Allasutuse töötasustamise põhimõtted kinnitab allasutuse juht käskkirjaga lähtudes töösuhteid reguleerivatest õigusaktidest ja käesolevas määruses toodud nõuetest.

Palga komponendid on

1) põhipalk;

2) lisatasu

3) preemia

(1) Põhipalk on palga fikseeritud osa, mille määramisel lähtutakse töötaja tööalasest kompetentsusest (teadmised, oskused, kogemus, haridus jms), töökohale esitatavatest nõuetest, tööülesannete keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, töötaja võimekusest ning vastutusest tööprotsesside eest.

(2) Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja allasutuse juhi vahel kokku töölepingus.

(3) Allasutuse juhi põhipalk lepitakse allasutuse juhi ja vallavanema vahel kokku töölepingus.

(4) Töötaja põhipalga kokku leppimisel lähtutakse tema töökohale vastavast põhipalga vahemikust.

(1) Allasutuste töökohad on jaotatud palgagruppidesse (vt tabel).

(2) Palgagrupile vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse palgagruppi kuuluvate töökohtade kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära täistööajaga töötamise korral.

Tabel

Palgagruppide palgavahemikud täistööajaga töötamise korral PalgagrupidMiinimummäärMaksimum-määrTöökohtade grupid IVabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär1100 eurotAbipersonal (erialane ettevalmistus ei ole nõutav, väljaõpe kohapeal) II800 eurot1500 eurotKeskastme spetsialistid, ringijuhid (nõutav erialane ettevalmistus) III1200 eurot2000 eurotTippspetsialistid (nõutav kõrgharidus ja erialane kogemus) IV1400 eurot2500 eurotAllasutuste juhid

(1) Üldhariduskooli õpetaja (klassiõpetaja ja aineõpetaja) kuupalga alammäär täistööajaga töötamise korral on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäär.

(2) Magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetaja palga alammäär täistööajaga töötamise korral on võrdsustatud üldhariduskooli õpetaja palga alammääraga.

(3) Kõrgema või keskeriharidusega kvalifikatsioonile vastava lasteaiaõpetaja palga alammäär täistööajaga töötamise korral on vähemalt 90 % õpetaja palga alammäärast.

(4) Huvikooli õpetaja palga alammäär on võrdsustatud lasteaiaõpetaja palga alammääraga.

(1) Töötajale võib maksta lisatasu

1) täiendavate tööülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest;

2) ajutiselt äraoleva töötaja asendamise või ajutiselt vaba töökoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei tulene töötaja ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise;

3) eritingimustes töötamise (ületunnitöö, öötöö ja riigipühal töötamise) eest, mis ei tulene ametijuhendist või töölepingust ning kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik töötajale hüvitada vaba aja andmisega;

4) preemiana väga heade tööalaste saavutuste eest või üleriigilistel tähtpäevadel.

(2) Üleriigilistel tähtpäevadel makstakse töötajatele lisatasu ühtsetel alustel.

(3) Lisatasu makstakse allasutuse eelarveliste vahendite olemasolul.

(4) Töötajale lisatasu maksmise aluseks on allasutuse juhi kirjalik otsus.

(5) Allasutuse juhile lisatasu maksmise otsustab vallavanem.

(1) Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle antud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(2) Töötajale väljastatakse tema nõudmisel teatis arvestatud palga, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, tööaja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Töötajal on õigus saada selgitusi talle palga määranud isikult ja raamatupidajalt.

(1) Töötajale makstakse palka üks kord kuus, hiljemalt tasustatava kuu viimaseks kuupäevaks töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole.

(2) Pangakonto muutmisest teavitab töötaja kirjalikult vallavalitsuse raamatupidamise osakonda.

(1) Puhkusetasu arvutatakse töötajale keskmise töötasu alusel või jätkatakse töötajale palga maksmist juhul, kui see on töötaja jaoks soodsam.

(2) Puhkusetasu kantakse töötaja pangakontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või töötaja kirjaliku avalduse alusel järgmisel palgapäeval.

(3) Juhul, kui töötaja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb töötaja puhkus töötaja haiguse tõttu ning töötajale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.

(4) Õppepuhkust tasustatakse täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras.

(1) Töötajatele võib maksta hüvitist järgmistel juhtudel

1) isikliku tähtpäeva või sündmuse puhul;.

2) töötaja perekonnas juhtunud traagilise sündmuse korral. Töötaja surma korral võib toetust maksta tema lähisugulastele;

3) sportimiseks ja tervise edendamiseks

(2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise maksmise ja selle suuruse otsustab allasutuse juht käskkirjaga. Töötajatele makstakse hüvitisi võrdsetel alustel ja määras.

(3) Töötajale makstakse haigushüvitist haigestumise või vigastuse korral teise kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80 % töötaja keskmisest töötasust.

(1) Töötajale võib hüvitada isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud.

(2) Käesoleva § lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise piirmäära määrab allasutuse juht käskkirjaga.

(1) Töötajale hüvitatakse prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.11.2000. a määrusele nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

(2) Täpsema korra prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks kehtestab allasutuse juht käskkirjaga.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.