Leisi Keskkooli põhimäärus

Kooli nimetus on Leisi Keskkool (edaspidi kool).

(1) Kool asub Leisi vallas.

(2) Kooli aadress on Kooli 4/1, Leisi, Saare maakond, 94202.

(1) Leisi Keskkool on Leisi valla munitsipaalomandil põhinev üldhariduskool, kus põhikool ja gümnaasium tegutsevad ühe asutusena.

(2) Koolis toimub õpe neljal kooliastmel.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

(1) Koolil on Leisi valla vapi kujutise ja oma nimega pitsat.

(2) Kool kasutab oma dokumendiplankidel kooli logo kujutist.

(3) Koolil on oma sümboolika (lipp, hümn, logo).

(1) Kooli põhiväärtused on

1) Ausus – Olla aus enda ja teiste suhtes.

2) Kohusetunne – Püstitan eesmärke ja vastutan nende täitmise eest. Kohustustega kaasnevad õigused ja vastupidi.

3) Töökus – Viib sihile ja tagab eesmärkide täitmise.

(2) Kooli tegevuse eesmärk: Luua koolis võrdväärsed võimalused ja tingimused õpilaste individuaalsusi arvestava arengu toetamiseks ning õpi-, töö- ja elukeskkonnas toimetuleva vastutusvõimelise isiksuse kujunemiseks.

(3) Kooli ülesanded on

1) Kõigi õpilaste ja töötajate igakülgset arengut toetava turvalise õpi- ja töökeskkonna loomine.

2) Kvaliteetse hariduse võimaldamine.

3) Õpilaste individuaalsusega arvestamine ja õpijõudluse toetamine.

4) Õpilaste õpihuvi, õpioskuste ja positiivse minapildi toetamine.

5) Õpilaste sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemise toetamine.

6) Järgmisel haridustasemel ja igapäevases elus võimetekohaseks toimetulekuks tingimuste loomine.

(1) Kooli hoolekogu ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus kooli arendustegevuse toetamisel, õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomisel ning õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel, planeerimisel, hindamisel ja analüüsimisel.

(2) Hoolekogu avaldab arvamust kooli arengukava, õppekava, arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra ning sisehindamise aruande kohta.

(3) Hoolekogu kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra.

(4) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(5) Hoolekogusse kuuluvad üks kooli pidaja, kaks õppenõukogu, üks õpilasesinduse ning viis lastevanemate, kooli toetavate organisatsioonide ja vilistlaste esindajat, kes ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

(6) Hoolekogu töökorra kehtestab Leisi vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Direktor juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(4) Direktor kehtestab kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, hädaolukorra lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise aruande.

(5) Direktor otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise, haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise.

(6) Direktor korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise, kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised, konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks.

(7) Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija.

(8) Direktor valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu, annab aru kooli hoolekogule, teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab õpilasesinduse põhimääruse, teeb ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks, sõlmib töölepingud koolitöötajatega ja pedagoogidega.

(9) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kooli pidaja.

(10) Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingu vallavanem või tema volitatud ametiisik.

(1) Õpingute aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumi riiklikke õppekavade alusel koostatud kooli õppekava.

(2) Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor.

(4) Kool võib õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava.

Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhi- ja keskhariduse omandamiseks. Esimesed kolm kooliastet loovad võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks ning neljas kooliaste loob võimaluse üldkeskhariduse omandamiseks.

Kooli õppekeel on eesti keel. A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt, B-võõrkeelena saksa ja/või vene keelt.

(1) Kooli õppetegevus toimub statsionaarses vormis.

(2) Koolis on põhikooli 1.–9. klass ja gümnaasiumi 10. –12. klass.

(3) Kool korraldab võimalust mööda piirkonna elanikele täiskasvanute koolitust.

(4) Lubatud on keskkooli lõputunnistuse saamiseks sooritada eksameid eksternina.

(5) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib kool moodustada eri rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.

(6) Koolis on õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks, rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast.

(7) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister. Koolivaheaega võib muuta direktori ettepanekul kooli pidaja.

(2) Õppeaasta kestab 175 õppepäeva, lõpuklassides 185 õppepäeva.

(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(4) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

(5) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mis on kooli direktori poolt kinnitatud.

(6) Põhikoolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

(7) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

(8) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klassis 32.

(9) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

(10) Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.

(11) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse kooliõpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

(12) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(13) Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.

Klassi täitumise ülemine piirnorm põhikoolis on 24 (kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada väiksema või suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast). Pikapäevarühmas võib olla kuni 24 õpilast.

(1) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsustatud tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kooli direktor, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel.

(3) Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule.

(4) Isiku kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsuse teeb direktor.

(5) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

(1) Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra kooli õppekavas.

(2) Kool sätestab hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

(1) Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.

(2) Põhikooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

(4) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas

(5) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(6) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus. Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

(7) Põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.

(1) Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ning teavitab sellest vanemat.

(2) Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.

(3) Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.

(1) Koolil on raamatukogu.

(2) Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

(1) Õpekavaväline tegevus on huvitegevuse ning õppekava läbimist toetavate ürituste korraldamine ning erinevate koostöö- ja arendusprojektide rakendamine.

(2) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

(3) Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühmi.

(4) Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb vanema taotluse alusel kooli direktor.

(5) Kooli huvi- ja õppekavaväliseks tegevuseks on erinevad koostöö- ja arendusprojektid, kooli üritused, tasuta ning tasulised huviringid, õppekäigud ja ekskursioonid.

(6) Huvitöö korraldamise aluseks on kooli õppekava ning kooli direktori poolt kinnitatud huvitööplaan.

(1) Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja juhtimise ning õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta Eesti Vabariigi haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevas põhimääruses ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.

(2) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. Klassijuhataja kutsub klassi õpilaste vanemate koosoleku kokku üks kord poolaastas kooli juhtkonnaga kooskõlastatud ajal.

(3) Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale.

(4) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema koostööd kooliga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s5 ja sihtasutuste seaduse §5 lõikes2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;

4) valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(1) Koolis on õpilasesindus. Õpilasesindusse kuuluvad demokraatlikult valitud 7.-12.klasside õpilased. Õpilasesindust juhib president, kes valitakse õpilasesinduse liikmete poolt õppeaasta esimesel koosolekul.

(2) Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.

(3) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest ning eesmärkidest ning arvestab õpilaste huvidega, vajadustega, õigustega ja kohustustega.

(4) Õpilasesindus osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel, avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.

(5) Õpilasesinduse põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks õpilasesindus lihthäälteenamusega. Õpilaskond esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(1) Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Personali koosseisu kinnitab kooli direktor, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu ning kooli tegevuse eesmärkidest ja ülesannetest tulenevaid vajadusi.

(3) Pedagoogid on õpetajad, kooli direktor, õppealajuhataja, huvijuht, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.

(4) Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu määratud tähtajaks.

(1) Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(2) Pedagoogide ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine, eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli arendustegevuses.

(3) Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning osalemine kooli arendustegevuses.

(4) Kooli personalil on õigustäiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele. Personal osaleb täienduskoolitusel vastavalt kooli personalikoolituse korraldamise kavale ja võimalustele.

(5) Kooli personalil on õigustöötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes.

(6) Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.

(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab direktori ettepanekul kooli hoolekogu.

(2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Pedagoogina ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele on kohaldatud sundravi karistusseadustiku §133 lõike 2 punktis2, § 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis1, §143 lõike 2 punktis 1, § 143 1lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.

(1) Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat vara vallavolikogu poolt kehtestatud korras ning kooli tegevuse eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt.

(3) Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.

(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtasutustelt ning annetustest saadud tuludest ja õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(2) Kooli kulud katab pidaja.

(3) Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.

(4) Kooli pedagoogide töötasustamise alused kinnitab vallavolikogu. Teiste töötajate palgad määrab direktor kinnitatud eelarve piires, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka.

(1) Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetele alustele ja koolis kinnitatud korrale.

(2) Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmise ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega kehtestatud ning koolis välja töötatud korras ja tähtaegadel.

(1) Kontrolli kooli õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostab riiklik järelevalve vastavalt Haridus- ja Teadusministri määrusega kehtestatud korrale.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.

(1) Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab vallavolikogu otsusel vallavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(3) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1.juulist sama aasta 31.augustini.

(4) Kooli pidaja tagab tegevuse ümber korraldanud või tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

(1) Kooli põhimääruse kehtestab vallavolikogu.

(2) Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(1) Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 14.09.1999 määrus nr 18 "Leisi Keskkooli põhimääruse kinnitamine", Leisi Vallavolikogu 19.06.2001 määrus nr 11 "Leisi Keskkooli põhimääruse muudatused" ja Leisi Vallavolikogu 21.09.2004 määrus nr 16 "Leisi Keskkooli põhimääruse muutmine".

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.