Misso valla jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Misso valla haldusterritooriumil.

(2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga säilitada Misso vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete liigiti kogumist ja taaskasutamist.

(3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Misso valla haldusterritooriumil.

Jäätmehoolduse arendamist Misso vallas korraldab ja kontrollib Misso Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) jäätmed - mis tahes “Jäätmeseaduse” § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;

2) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis on “Jäätmeseaduse” § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt;

5) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;

6) suurjäätmed – jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid ja elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, pesumasinaid, telereid, elektripliite jm tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid.

7) ehitus- ja lammutusjäätmed – ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkinud jäätmed ning väljaveetud pinnas;

8) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade sh kalmistu hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

9) biolagunevad jäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed (rohi, lehed, varred, oksad jms), paber ja papp;

10) komposter – biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatav anum;

11) kompostimine – biolagunevate jäätmete looduslik lagundamine maapinnal, kompostimisväljakul või kompostris mullaviljakuse parandamise eesmärgil;

12) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;

13) jäätmetekitaja - isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

14) territooriumi haldaja - kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;

15) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

16) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine;

17) jäätmete kogumine - jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;

18) jäätmete kogumiskoht – eelsorteeritud taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid ja vajadusel piiratud aiaga. Jäätmete kogumispunktis ei toimu jäätmete töötlemist.

19) jäätmete kogumismahuti – standardne jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti (konteiner), mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada;

20) jäätmekäitleja – juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba;

21) jäätmekäitlusettevõte - ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel;

22) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt.

23) jäätmekogumisvahendid - kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed;

24) jäätmete taaskasutamine - jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;

25) jäätmete kõrvaldamine - jäätmete keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine);

26) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti;

27) kogumisring – vallavalitsuse poolt korraldatud ohtlike jäätmete, suurjäätmete, elektroonikaromude või muude jäätmete kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;

28) pakend - mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid.

29) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu;

30) taaskasutusorganisatsioon – “Mittetulundusühingu seaduse” alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing;

31) taaskasutatavad jäätmed – jäätmed, mida saab kasutada nende esialgsel otstarbel, toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);

32) jäätmejaam – detailplaneeringu ja projekti alusel spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumismahutid;

33) probleemtoode – toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad.

(1) Jäätmekäitluse korraldajateks oma territooriumil on

1) kinnisasjal kinnisasja omanik;

2) hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik;

3) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.

(2) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab ja selle eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(1) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(3) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta.

(4) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti, on keelatud.

(5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(6) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (paber, kartong, klaas, plastik, metalltaara jms) koguda eraldi selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud.

(7) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama omavahelisel kokkuleppel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

(8) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(9) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud

1) oma kinnistul tekkinud jäätmed sorteerima ja koguma liigiti ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest. Biolagunevad jäätmed on soovitatav võimalusel kompostida oma kinnistul, kasutades spetsiaalseid kompostreid või kompostimiskasti;

2) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele;

3) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel.

(2) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste ja asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja.

(3) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest ning likvideerib 48 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist kogu ürituse käigustekkinud prügi.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud oma kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitluslepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(3) Olmejäätmete mahutisse ei või panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) kuuma tuhka;

3) vedelaid jäätmeid;

4) ohtlikke jäätmeid;

5) käimlajäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

8) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

9) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

10) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

11) radioaktiivseid jäätmeid;

12) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;

13) probleemtooteid;

14) suurjäätmeid;

15) aia- ja haljastusjäätmeid;

16) ehitus- ja lammutusjäätmeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on

1) ohtlike jäätmete vastuvõtu kohad;

2) spetsiaalsete jäätmete kogumispunktid;

3) komposteerimisväljakud;

4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega.

(2) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele.

(3) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik.

(4) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi.

(5) Ohtlike jäätmete kogumismahuti peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

(6) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(7) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(8) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti (Misso alevikus asuv ohtlike jäätmete kogumispunkt) või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(10) Ettevõtjad peavad olmejäätmete hulka mittekuuluvad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele seaduses ettenähtud korras.

(11) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametniku nõudmisel informatsiooni ohtlike jäätmete olemasolu ja hulga kohta.

(1) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Tarbija võib kauplusesse viia sama liiki elektri- ja elektroonikaromu (külmiku, elektripliidi, pesumasina, teleri, raadio, tolmuimeja, arvuti jms), mida seal müüakse.

(2) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, pesumasinad ja telerid või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse § 23 või viima jäätmejaama või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus.

(3) Vanad autorehvid tuleb viia jäätmejaama või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus.

Suurjäätmeid, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb jäätmevaldajal viia Räpo prügilasse.

Metallijäätmed viiakse jäätmevaldajate poolt vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele.

(1) Loomsed jäätmed (s.h loomade korjused) viiakse vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele.

(2) Lemmiklooma võib matta oma kinnistule.

(3) Ettevõtetes tekkinud loomsete jäätmete (sh. kala) käitlemise eest vastutab ettevõte ja/või vastavat jäätmeluba omav jäätmekäitlusettevõtte, kellel on ettevõttega leping.

(1) Kõlbmatud ravimid on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelatud või mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist.

(2) Lisaks “Jäätmeseaduse” alusel vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele võib kõlbmatuid ravimeid üle anda ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse või apteegile ja veterinaarravimite osas veterinaarapteegile.

(1) Vallavalitsus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(1) Alates 1. jaanuarist 2008. a tuleb tekkekohas liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong

2) pakendid

3) ohtlikud jäätmed

4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;

5) segaolmejäätmed.

(2) Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest ajakirjanduses ja Misso valla kodulehel.

(1) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused tuleb taaskasutusorganisatsioonil kooskõlastada Misso Vallavalitsusega. Taaskasutusorganisatsiooni paigaldatud kogumismahutid asuvad Misso alevikus.

(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning panna tühjalt selleks ettenähtud konteineritesse, mis asuvad olmejäätmete konteineritega lähestikku. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

(3) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.

Paberi ja kartongi kogumiseks korraldab vallavalitsus vastavalt vajadusele kogumisringid.

(1) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Räpo prügilasse või Võru maakonna jäätmekavas nimetatud prügilasse.

(2) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi.

(3) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(4) Jäätmete veoettevõte on kohustatud

1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;

2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust.

3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse;

4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid;

5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta;

6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel;

7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil.

(5) Jäätmete vedu ei tohi häirida öörahu (23:00 - 06:00).

(6) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(1) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sh neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(2) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed kõrvaldatakse Räpo Prügilasse.

(3) Jäätmete kõrvaldamine (ladustamine, matmine) väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud biolagunevate jäätmete kompostimine. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.

Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete käitlemine

1) inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega;

2) risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada;

3) liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning kiletamata paber ja papp, mida võib põletada küttesüsteemides;

4) sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ning kaetud.

(1) Oma kinnistu piirides on lubatud eramutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine.

(2) Eramutes tekkivaid toidujäätmeid võib oma kinnistul kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes või lahtiste kompostiaunades. Kompostitava materjali hulka ei tohi panna bioloogiliselt mittelagunevaid jäätmeid.

(3) Aia- ja haljastu biolagunevaid jäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada olmejäätmete konteinerisse. Need tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida oma kinnistul, vallas selleks rajatavatel kompostimisplatsidel või anda üle kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse.

(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(5) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(6) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

(7) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust ning põhjaveevoolu suunas allavoolu (järgib üldjoontes maapinna kallakut).

(8) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaevu sanitaarkaitsealal ega veekaitsevööndis.

(9) Heitvete kogumis- ning settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile tiheasustusega aladel.

(10) Ühiskanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete reovete kogumiskaevude setted ja käimlajäätmed purgitakse Valdeko reoveepuhastisse või mõnele teisele vastavat teenust osutavale ettevõttele.

(11) Valla haljasaladel ja kalmistutel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb võimalikult suures koguses eraldi koguda ja kompostida selleks rajatavatel kompostimisplatsidel.

(12) Tiheasustusalal elanikelt aia- ja haljastusjäätmete kogumiseks korraldab vallavalitsus vastavalt vajadusele kogumisringi ning kompostib kogutud jäätmed selleks rajatavatel kompostimisplatsidel.

(13) Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel.

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.

(3) Okste ja prahi põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast.

(4) Välikaminas võib oksi ja risu põletada aastaringselt. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

(1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti. Mahutid tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke.

(3) Jäätmemahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale horisontaalsele pinnale. Mahuti peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust.

(4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast.

(5) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.

(6) Avalike ürituste paigad varustab mahutitega ürituse korraldaja.

(1) Mahutid peavad olema terved, puhtad ning kuuma veega pestavad ja ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahuti peab olema korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti asukoha territooriumi haldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletud ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse;

2) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;

(3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(4) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid

roheline – olmejäätmed;

kollane – pakendijäätmed;

sinine – paberi- ja papijäätmed.

(5) Kui jäätmemahuti värv ei vasta kogutavale jäätmeliigile, peab selle esiküljele olema suurte tähtedega ja hästiloetavalt kirjutatud kogutava jäätmeliigi nimetus.

(6) Jäätmeid tohib paigutada konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule.

(7) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(8) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(9) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada.

(10) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(1) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigustekib kogu ehitusperioodi kestel jäätmeid üle 10 m3. Kui ehitusjäätmeid tekib vähem, siis tuleb lähtuda käesoleva eeskirja eelnevate peatükkide sätetest.

(2) Kui ehitamise käigustekib käesolevas peatükis sätestatud ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud koguses ehitusjäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega.

(3) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

(4) Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend.

(5) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes.

(6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(4) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaa˛i omanikust ehitaja.

(5) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(6) Ehitusjäätmete valdaja on ehitustegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid meetmeid ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käituslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks;

6) koguma ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastunud pinnas) liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest.

(2) Eraldi tuleb sortida

1) puit;

2) kiletamata paber ja papp;

3) metall (eraldi must- ja värviline metall);

4) mineraalselt jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms);

5) raudbetoon- ja betoondetailid;

6) tõrva mittesisaldav asfalt;

7) kiled.

(3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(4) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(5) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

(6) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (liiv, killustik, graniidipuru, paas jms) kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtiva nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitus- või kirjaliku loa alusel maaomaniku või- valdaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks.

(7) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(8) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. Ohtlikke ehitusjäätmeid sisaldavate konteinerite ohutuse tagab jäätmevaldaja. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema tööinspektsiooni luba.

(6) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

Käesolevas peatükis sätestatud kord määrab kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra, ning on kohustuslik kõikidele Misso vallas tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavatele isikutele, kellel tekivad jäätmed, mis on jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud “Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena”.

(1) Nende jäätmete, mis ei ole jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena, käitlemine toimub käesoleva eeskirja eelmistes peatükkides sätestatud korras.

(2) Patsiendi andmetega vanapaberi käitlemisel tuleb arvestada “Isikuandmete kaitse seadust”.

(3) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda ning üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(5) Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning tuleb hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale.

(6) Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või –purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(7) Erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed (purunenud või vanad kraadiklaasid, elavhõbedat sisaldavad vererõhuaparaadid, reagendid, amalgaami jäätmed jms) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(8) Ohtlike kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Ohtlike kemikaalide jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

(1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus.

(2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetlevad vallavalitsus, Keskkonnainspektsioon ja Politseiprefektuur.

(3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostatavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse või keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul.

(4) Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.

(5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Kõik valla haldusterritooriumil paiknevad jäätmete tekitajad ja käitlejad peavad oma tegevuse lõpetamisel üle andma jäätmekäitlejatele kõik ettevõttes tekkinud ja käitlemata jäänud tava- ja ohtlikud jäätmed. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel tuleb likvideerida kogu ettevõtte tegevusest tingitud reostus ja rakendada meetmeid, mis välistavad ettevõtte tegevuse lõpetamisest tingitud reostusohu teket.

Misso Vallavolikogu 14.02.2000. a määrus nr 1 «Misso valla jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks.

Misso valla jäätmehoolduseeskiri jõustub 01. jaanuaril 2008. a.