Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

(1) Määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamise tingimused ja korra (edaspidi „kord“) Salme valla eelarvest isikutele, kelle elukohana rahvastikuregistris on märgitud Salme vald, ning sotsiaalhoolekande seaduse sätestatud juhtudel isikutele, kes viibivad Salme valla haldusterritooriumil.

(2) Sotsiaalhoolekande eesmärgiks on isiku või perekonna toimetulekuraskuste ennetamine, kõrvaldamine või kergendamine.

(3) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel arvestatakse isiku tahet.

(4) Sotsiaalhoolekandelise abi määramisel on põhimõtteks inimõiguste järgimine ning isiku vastutus enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest.

(5) Korras reguleerimata juhtudel rakendatakse, haldusmenetluse seaduse, sotsiaalseadustiku üldosa seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse sätteid.

Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) sotsiaaltoetus - toimetuleku soodustamiseks makstav rahaline hüvitis;

2) sotsiaalteenus - toimetuleku soodustamiseks antav mitterahaline hüvitis;

3) toimetulek - isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

4) taotleja - sotsiaaltoetuse või - teenuse määramiseks pöördunud isik;

5) perekond - samas eluruumis elavad abielus või abieluga sarnanevas suhetes olevad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad ühise majapidamisega isikud;

6) sissetulek - kõik töised sissetulekud ja töist sissetulekut asendavad hüvitised, riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel makstavad pensionid, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse alusel määratud toetused;

7) toetuse määr - volikogu poolt kinnitatud ja toetuse liigiga seotud kindel summa.

(1) Sotsiaaltoetuse või -teenuse saamiseks esitab taotleja kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Avalduses märgitakse abi vajava isiku nimi, isikukood või sünniaeg, sotsiaalne seisund, elukoht, kontaktandmed, teenuse või toetuse taotlemise põhjus ja lisatakse vajadusel seda tõendavad muud andmed või dokumendid.

(2) Sotsiaaltöötajal on õigus esitatud andmeid kontrollida ning nõuda taotlejalt vajadusel täiendavaid dokumente ja selgitusi avalduses esitatud andmete kohta.

(3) Puudustega esitatud taotluse korral antakse taotlejale tähtaeg taotluse täiendamiseks. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel taotlust menetlusse ei võeta.

(4) Taotleja vastutab esitatud andmete õigsuse eest kogu abi saamise perioodil. Valeandmetele tuginedes määratud ja välja makstud toetuse saab nõuda tagasi seaduses sätestatud korras .

(1) Sotsiaaltöötaja selgitab välja taotluses esitatud andmete vastavuse taotletava toetuse või teenusega.

(2) Menetluse käigus hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Vajadusel külastab sotsiaaltöötaja sobivaima teenuse väljaselgitamiseks abi vajavat isikut tema igapäevases keskkonnas.

(4) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks olemasolevaid hindamismetoodikaid. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel

1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest;

2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;

4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.

(1) Otsus sotsiaaltoetuse või -teenuse andmise kohta võetakse vastu 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Otsus tehakse taotlejale teatavaks tema poolt soovitud viisil.

(2) Vallavalitsusel on kaalutlusotsuse alusel õigus erandkorras määrata sotsiaaltoetusi või võimaldada sotsiaalteenuseid korras reguleeritud tingimusi arvestamata.

(3) Sotsiaaltoetuse määramisel märgitakse haldusaktis toetuse eesmärk, liik, suurus ning perioodiliselt makstava toetuse korral ajavahemik. Toetused makstakse välja 30 kalendripäeva jooksul toetuse andmise otsuse tegemisest arvates taotleja poolt soovitud viisil kui seaduses ei sätesta teistsugust tähtaega.

(4) Sotsiaalteenuse määramisel märgitakse haldusaktis teenuse liik ja eesmärk, ajaline või finantsiline maht teenuse osutamiseks ning vajadusel isiku oma osalus teenuse eest tasumisel.

(5) Sotsiaalteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepinguga sätestatakse osutatava teenuse konkreetne eesmärk ja sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, poolte kohustused ja vastutus, finantseerimine ning muud olulised asjaolud, mida ei käsitleta käesolevas korras või muudes õigusaktides. Tulenevalt asjaoludest võivad lepingu osapooleks olla vallavalitsus, teenust osutav asutus või isik, teenust kasutav isik või tema ülalpidamiskohustusega perekonnaliige.

(1) Toimetulekutoetusega tagatakse minimaalsed vahendid materiaalsesse puudusesse sattunud isikute või perekondade esmavajaduste rahuldamiseks.

(2) Vajaduspõhist peretoetust makstakse lisaks riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavale lastetoetusele juhul, kui perekonna sissetulek on väiksem kehtivast vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiirist.

(3) Täiendavaid sotsiaaltoetusi on võimalik maksta ja sotsiaalteenuseid osutada sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse vahenditest, mida kohalikule omavalitsusele eraldatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 4 alusel.

(4) Toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse määrab sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras sotsiaaltöötaja.

(1) Salme valla eelarvest makstakse järgmisi toetusi

1) lapse koolitoetus;

2) koolilõputoetus;

3) sünnitoetus;

4) huvihariduse toetus;

5) täiendavad sotsiaaltoetused;

6) toetus väljaspool valda õppivate laste majutamise kulude osaliseks kompenseerimiseks;

7) kriisitoetus;

8) matusetoetus;

9) jõulutoetus;

10) eakate sünnipäevatoetus;

11) hooldajatoetus;

12) muu ühekordne toetus.

(2) Salme valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

(3) Toetuste määrad kehtestab vallavolikogu iga eelarveaasta alguseks.

(1) Koduteenustega abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks nagu kütmine, toiduvalmistamine, eluruumi ja riiete korrastamine ning väljaspool eluruumi toiduainete ja majapidamistarvete ostmine ja muu asjaajamine.

(2) Koduteenuseid pakutakse eakatele ja puudega inimestele, kui neil objektiivsetel põhjustel puudub võimalus kasutada oma lähedaste abi.

(3) Koduteenuste osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu määrusega.

(1) Eluruumi tagamine on sotsiaaleluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Sotsiaaleluruumide kasutamise korra kehtestab vallavolikogu määrusega.

(1) Hooldus seatakse puudega isiku toimetuleku soodustamiseks tema tavapärases keskkonnas, kui isik vajab hooldamist ja järelvalvet igal ööpäeval ning seda ei ole võimalik tagada samas eluruumis elavate või ülalpidamiskohustusega pereliikmete poolt.

(2) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega. Hooldaja ülesanded, poolte õigused ja kohustused sätestatakse hoolduse seadmisel sõlmitava hoolduslepinguga.

(3) Hooldust vajava isiku perekonnaliige või seadusjärgne ülalpidaja määratakse hooldajaks vaid juhul, kui ta ei saa hooldamise tõttu tööle asuda või on sunnitud töötama osalise tööajaga.

(4) Hoolduse seadmise ja hooldaja määramise korra ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise korra kehtestab vallavolikogu määrusega.

(1) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus on tasuline teenus.

(3) Osutatava teenuse eest tasu maksmise kohustuse osalise ülevõtmise tingimused kehtestab vallavalitsus.

(1) Sotsiaaltransporditeenus on isiku põhjendatud sõidutamine kindlasse sihtpunkti sotsiaaltööks ettenähtud ametiautoga. Teenusega kaasneb vajadusel isiku saatmine, juhendamine ja järelevalve.

(2) Sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse Saare maakonna piires

1) isikutele, kes oma tervisliku seisundi või elukoha tõttu ei saa kasutada ühistransporti arsti vastuvõtule, haiglasse ja haiglast koju sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks;

2) koduteenuste osutamiseks lepingu sõlminud isikutele vastavalt hoolduskavale.

(3) Sotsiaaltransporditeenuse võimaldamise otsustab ning teenuse osutamise ja kasutajate kohta peab arvestust sotsiaaltöötaja. Teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

(1) Invatakso teenus on sotsiaaltransporditeenus spetsiaalselt kohandatud sõidukiga, kui isik oma tervislikust seisundist või puudest tingituna ei saa kasutada tavalist transpordivahendit arsti vastuvõtule, hooldusele või ravile sõitmiseks.

(2) Invatakso teenus on tasuline teenus.

(3) Invatakso teenust võimaldatakse abivajavale soodustusega vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingule või vallavalitsuse korraldusele tasu maksmise kohustuse osalise ülevõtmise kohta.

(1) Isiklik abistaja kompenseerib liikumis- või nägemispuudega isiku funktsioonihäiret järgmiste konkreetsele isikule vajalike tegevuste kaudu

1) abistamine liikumisel;

2) abistamine eneseteenindamisel;

3) abistamine spetsiifilistes toimingutes (lugemine, kirjutamine jms).

(2) Isikliku abistaja teenuse osutamisel on järgmised erisused

1) isiklikuks abistajaks ei saa olla isiku perekonnaliige;

2) konkreetsed tööülesanded ja tööaja määrab isik;

3) isikliku abistaja leiab isik soovitavalt endale ise;

4) isikliku abistaja väljaõppe eest vastutab isik;

5) isikliku abistaja teenuse saaja või tema seaduslik esindaja on võimeline ise korraldama teenusega seotud asjaajamist.

(3) Teenuse vajaduse hindamise viib läbi valla sotsiaaltöötaja. Teenust osutatakse ja isiklik abistaja määratakse sotsiaaltöötaja ettepanekul vallavalitsuse korraldusega hiljemalt 30 päeva jooksul avalduse saabumisest.

(4) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, isiku ja isikliku abistaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, milles märgitakse tegevuste loetelu, teenuse maht ja periood.

(5) Teenus on teenuse saajale tasuline, osalise tasu eest või tasuta. Teenuse tasu sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(6) Teenuse tunnitasu suuruse, lepingu tingimused ja aruande vormid kinnitab vallavalitsus. Teenuse eest tasumise aluseks on kliendi poolt vallavalitsusele esitatud isikliku abistaja vormikohane töötundide aruanne.

(1) Tugiisik toetab, jõustab ja juhendab puudega, väheste sotsiaalsete oskustega või toimetulekuraskustes isikut või perekonda raskusi tekitavates olukordades lahenduste leidmiseks, iseseisva toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks.

(2) Tugiisik abistab edukama ja iseseisvama toimetuleku tagamiseks järgmiste tegevuste kaudu

1) isiku või perekonna tegevuse suunamine, planeerimine ja juhendamine;

2) igapäevaõpetus nii kodus kui väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

3) abistamine suhtlemisel ümbritseva keskkonnaga;

4) iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamine;

5) tunnustamine ja positiivse tagasiside andmine.

(3) Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu määrusega.

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. Teenust osutatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu.

(2) Kuulmisnõustamine on kuulmispuudega inimeste, nende pereliikmete ja teiste kuulmisprobleemidega kokku puutuvate inimeste nõustamine kuulmisabivahendite kasutamise ja hooldamisega ning kuulmisabi ja -rehabilitatsiooniga seotud küsimustes vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.

(3) Psühholoogiline nõustamine on isiku või perekonna abistamine spetsiifiliste probleemide ja konfliktide lahendamiseks vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

(5) Nõustamisteenust võimaldatakse abivajavale tasuta või soodustusega sotsiaalteenusena vastavalt teenuse osutajaga sõlmitud halduslepingule või vallavalitsuse korraldusele tasu maksmise kohustuse osaliseks ülevõtmiseks.

(6) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. Sotsiaalnõustamist korraldab vallavalitsus. Õigustasuta sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil elanikel.

(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Sotsiaaltöötajale teavitab vallavalitsuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab varjupaigateenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.

(3) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu.

(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, samuti täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Sotsiaaltöötaja teavitab vallavalitsuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab turvakoduteenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.

(4) Teenuse osutamist korraldatakse lepingu alusel vastavat tegevusluba omava teenusepakkuja kaudu.

(1) Salme vallas pakutavad muud sotsiaalteenused

1) duširuumi kasutamine - pesemisvõimaluse tagamine isikutele, kellel kodus pesemisvõimalused puuduvad;

2) pesumasina kasutamine - pesupesemise teenus isikutele, kes vajavad pesu pesemisel abi või kellel puuduvad kodus vastavad tingimused;

(2) Muu eelpool nimetamata, kuid isiku toimetuleku saavutamiseks või säilitamiseks vajaliku teenuse või abi osutamise otsustab vallavalitsus.

(3) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

12. jagu Riigi poolt finantseeritavad teenused

(1) Asenduskoduteenus on lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asenduskoduteenuse taotlemine ja osutamine toimub sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt.

(1) Lapsehoiuteenus on lapse hooldusõigust omava isiku või käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

(2) Riigi rahastatavat lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (va lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias)

(3) Lapsehoiuteenust on õigus osutada tegevusluba omaval isikul või kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõike 1 punktide 2-6 sätestatud nõuetele.

(4) Lapsehoiuteenust tasustatakse riigieelarvest eraldatud vahenditest.

(5) Lapsehoiuteenuseks eraldatud ja kasutamata jäävaid vahendeid võib raske- ja sügava puudega lapse seaduslik esindaja kasutada teiste vajalike sotsiaalteenuste ostmiseks.

(6) Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korraldamise ning rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise korra kehtestab vallavolikogu.

(1) Lapse perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

(2) Lapse hooldamine perekonnas toimub sotsiaalhoolekandeseaduses kehtestatud korras.

(1) Isikult võib võtta temale või tema perekonnaliikmele osutatava sotsiaalteenuse eest tasu. Osutatava teenuse maksumuse või isikult võetava tasu hinnakirja kehtestab teenuse osutaja. Kui isikult võetav tasu ei ole sätestatud kehtiva hinnakirjaga, teenuse osutamiseks sõlmitud halduslepinguga, käesoleva korraga või kaasnevate õigusaktidega, otsustab tasu võtmise vallavalitsus.

(2) Sotsiaalteenuse eest tasu võtmisel võetakse arvesse teenuse mahtu ja maksumust, teenust saava isiku ja tema ülalpidamiskohusega pereliikmete majanduslikku olukorda ning muid juhtumiga seotud asjaolusid. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamisega seotud kulud kaetakse vallaeelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditest ning riigieelarvest sotsiaalhoolekande seaduse § 113 lõike 4 ning § 156 alusel eraldatud vahenditest või nende jäägist seaduses sätestatud tingimustel.

(2) Vallavalitsus võib sõlmida halduslepinguid sotsiaalteenuseid pakkuvate juriidiliste ja füüsiliste isikutega ja võtta isikule kolmandate isikute poolt osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustuse täielikult või osaliselt üle eelarvesse planeeritud vahendite piires.

Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.