Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib jäätmehoolduse korraldust Kuressaare linna haldusterritooriumil.

(2) Eeskirja eesmärk on säilitada Kuressaare linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Kuressaare linna haldusterritooriumil jäätmehooldus-eeskirja täitmine kohustuslik.

(4) Jäätmehooldust Kuressaare linnas korraldavad ja kontrollivad Kuressaare Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja Keskkonnaamet ning Keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele.

(5) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik, ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse tähenduses, juhul kui eeskirjast ei tulene teisiti. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) jäätmed - mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

2) ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

3) tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;

4) püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, ei põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele;

5) olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;

6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed - anaeroobselt või aeroobselt lagunevad toidu-jäätmed;

7) aia- ja pargijäätmed - aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;

8) probleemtoote jäätmed - toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustumist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, vanarehvid, elektri- ja el ektroonikaseadmed ja nende osad;

9) suurjäätmed - jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jm. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusprahti, mootorsõiduke id või nende osi, sh vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jm toot javastutusega hõlmatud jäätmeid;

10) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmeseaduse § 66 - 69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum ;

11) jäätmetekitaja - isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;

12) jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

13) jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus ;

14) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab ja kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja omab selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või on registreeritud Keskkonnaametis;

15) jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;

16) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta;

17) jäätmete taaskasutamine –jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt;.

18) jäätmete töötlemine - taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist mahu vähendamise eesmärgil, näiteks prügil asse vedamisel või ladestamisel;

19) jäätmete ettevalmistamine taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks - jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist;

20) jäätmete kõrvaldamine - nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol;

21) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks;

22) korraldatud jäätmevedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt;

23) pakend - mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid;

24) pakendiettevõtja - isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa;

25) taaskasutusorganisatsioon - pakendiseaduse § 101 kohaselt keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.

Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle kohustused üle andnud pakendi-ettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning taaskasutus-süsteemi edasi arendamist, eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine pakendiseaduses sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatus es.

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vähendamise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale ning püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmekäitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

(3) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.

(4) Jäätmed tuleb paigutada nende tekkekohas liikide kaupa oma kinnistu või üldkasutuses olevasse vastavasse jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse või selleks määratud kohta. Jäätmete jätmine mahuti lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, v.a suurjäätmed, mille käitlemise kord on toodud eeskirja paragrahvi 6 lõikes 1.

(5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.

(6) Jäätmeid tuleb kõrvaldada või segaolmejäätmeid taaskasutada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, selleks vajalikud ettevalmistavad toimingud teha eelkõige Kudjape Jäätmekeskuses.

(7) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel põhjendatud.

(8) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta.

(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Ohtlikke jäätmeid on lubatud põletada jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.

(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekoldes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja kartongi.

(3) Okste ja lehtede põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu pii res ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. maini, v.a kui on kehtestatud tuletegemise keeld, tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tule tegemise koht peab vastama siseministri 30.08.2010 määruse nr 40 „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded” nõuetele. Okste ja lehtede põletamisel peab jälgima tuleohutuse seaduse §15 nõudeid.

(1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud

1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule;

2) vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks;

3) jäätmeid liigiti koguma, vedama või taaskasutama vastavalt eeskirja nõuetele või andma need üle jäätmekäitlejale eeskirjaga määratud korras;

4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmeveoks Keskkonnaametis. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonna-kaitsevahendid;

5) omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele;

6) paigutama jäätmemahutid krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;

7) hoidma mahutid tervena ja puhtana. Mahutite kasutamine ja hooldamine ei tohi reostada keskkonda ega häirida naabreid. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti;

8) võimalusel vähendama tekkivate jäätmete hulka ning käitlema jäätmeid või andma need üle eeskirjaga määratud korras.

(2) Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult linnavalitsuse loal ja tingimustel. Väikeelamute jäätmemahutid tohib lükata tühjenduspäeval väljapoole oma kinnistu piire tänavaga piirnevale alale selliselt, et jäätmemahuti ei takistata liiklust ega jalakäijaid.

(3) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ning juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid Kuressaare linnas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kinnistul või krundil asuvasse või jäätmekäitlus-lepingu alusel üldkasutatavasse ühismahutisse. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.

(2) Olmejäätmeid peab sorteerima tekkekohas ning liigiti koguma alljärgnevate jäätmeliikide osas (jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodid)

1) paber ja kartong (20 01 01);

2) pakendid (15 01);

3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotise 20 01 tärniga „*” tähistatud jäätmed);

4) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);

5) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed (20 02 01);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);

7) puit (20 01 38);

8) suurjäätmed (20 03 07);

9) metallid (20 01 40).

(3) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna

1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

2) vedelaid jäätmeid;

3) ohtlikke jäätmeid;

4) käimlate sisu;

5) kogumiskaevude setteid;

6) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutit, jäätmemahuti kasutajat, hooldajat või jäätmevedajat;

7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;

9) ehitus- ja lammutusprahti;

10) suurjäätmeid;

11) 5 ja enam korteriga elamute biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid;

12) biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid.

(4) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(6) Eraldikogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse pakitult paberist või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(1) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul (ridaelamutes, korterelamutes jne) peab olema eraldi kogumismahuti paberi ja kartongi kogumiseks kui kinnistul on 5 ja enam korterit ning kaugküte või vedelkütust kasutav lokaalküte.

(2) Kui kinnistul on vähem kui 5 korterit, peab paberit ja kartongi koguma eraldi ja viima paberi ja kartongi selleks ettenähtud kogumispunkti või andma üle jäätmevedajale või -käitlejale. Küttekoldes võib paberit ja kartongi põletada ainult kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.

(3) Elamumaa sihtotstarbelisel kinnistul (ridaelamutes, korterelamutes jne) peab olema eraldi kogumismahuti kompostitavate biolagunevate jäätmete kogumiseks kui kinnistul on vähemalt 5 korterit.

(4) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda ka väiksema korterite arvuga kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutavad biolagunevad jäätmed soovitav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja paragrahvile 14.

(5) Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel peab eraldi koguma paberit ja kartongi ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas. Paberiks käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.

(6) Lepingu alusel ühismahuti kasutamise korral rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 3 nimetatud kohustus kui paberi ja kartongi või biolagunevate jäätmete ühismahutit kasutavate korterite arv kokku on suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 3 sätestatud korterite arv ning ühismahuti kasutamise lepingus ei ole sätestatud teisiti.

(7) Metallijäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

(8) Puidujäätmed tuleb üle anda isikule, kes omab vastavat jäätmeluba, keskkonnakompleksluba või on registreeritud Keskkonnaametis. Immutamata ja värvimata puidujäätmeid võib põletada küttekoldes.

(9) Suurjäätmed tuleb anda üle Kudjape Jäätmekeskusesse või mõnele teisele vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

(10) Pakendijäätmeid tuleb koguda vastavalt eeskirja paragrahvile 10.

(11) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.

(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed, sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja televiisorid või neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda elektri- või elektroonikaseadmete jäätmete kogumispunkti või Kudjape Jäätmekeskusesse või uue toote ostmise korral müügikohta. Kooskõlas jäätmeseaduse § 23 on elektri- ja elektroonikaseadmete tootja kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(2) Vanad autorehvid tuleb üle anda vanarehvide kogumispunktidesse või Kudjape Jäätmekeskusesse või uute rehvide ostmisel kauplusesse või rehviettevõttesse. Kooskõlas jäätmeseaduse § 23 on rehvide tootja kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete ning autorehvide jäätmetele, mis on tekkinud enne vastuvõtu kohustuse jõustumist (endisaegsed jäätmed). Kui tootja on juriidilise isikuna likvideeritud või ei ole nende kohustuste rakendamine mingil muul põhjusel võimalik, kanduvad kohustused üle jäätmeteks muutunud toodet asendava samalaadse toote või samalaadset funktsiooni täitva toote tootjale või tootjate ühendusele.

(4) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akud tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunktidesse või Kudjape Jäätmekeskusesse või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumiskohta või vanametalli kogumiskohta.

(6) Lõigetes 1, 2, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.

(3) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad.

(4) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale.

(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

(7) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -termomeetrid tuleb üle anda avalikku ohtlike jäätmete kogumispunkti, eelkõige Kudjape Jäätmekeskusse.

(8) Juriidilised isikud peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlejale.

(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse või anda üle vastavat teenust osutavale taaskasutusorganisatsioonile. Üleantavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.

(3) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. Kui pakendiettevõtja ei ole müügipakendi ja -pakendi-jäätmete tagasivõtmist korraldanud lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu, on ta kohustatud müügipakendi ja -pakendijäätmed vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires.

(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kes vastab pakendiseaduse § 20 lg 41 toodud nõuetele.

(5) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Vastuvõtupunktides peavad olema mahutid segapakendile, paberile – kartongile (paber- ja kartongpakendile) ning klaastaarale (klaaspakendile). Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsusega ja nende asukohad on ära toodud Kuressaare linna veebilehel ( www.kuressaare.ee ).

(7) Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega, vältima nende sattumist prügilasse, tagama mahutite õigeaegse tühjendamise, vähemalt üks kord nädalas, vältides mahutite ületäitumist.

(8) Pakendi ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmevedu.

(2) Isik, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses, peab omama jäätmeseaduse tähenduses jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaametis.

(3) Segunenud olmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini kui üks kord nelja nädala jooksul.

(4) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada 11 ja enam korteriga elamu kinnistul vähemalt kord nädalas, 5 – 10 korteriga elamu kinnistul vähemalt kord kahe nädala jooksul.

(5) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete, välja arvatud biolagunevad jäätmed, mahuteid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.

(6) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.

(7) Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud öörahu ajal kell 23.00 kuni 6.00, välja arvatud juhul, kui linnavalitsus on andnud nõusoleku olmejäätmete vedamiseks nimetatud ajal.

(8) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(9) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.

(10) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. Juhul kui jäätmed satuvad laadimise ajal keskkonda, siis tulevad need jäätmekäitleja poolt koheselt ära korjata.

(1) Korraldatud jäätmeveo korraldab Kuressaare Linnavalitsus.

(2) Kuressaare linna haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.

(3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord, kehtestatakse eraldi Kuressaare Linnavolikogu määrusega.

(4) Kuressaare linna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik.

(5) Jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(6) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lg 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(7) Linnavalitsus võib jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Liitumisest vabastamise aluseks on jäätmevaldaja vastav taotlus. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks linnavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud ja/või kinnistut ei ole kasutatud.

(8) Jäätmevaldajad võivad kasutada mitme kinnistu peale ühist jäätmemahutit, seejuures peab jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühismahutit kasutavad jäätmevaldajad, hõlmatavad kinnistud, jäätmekäitluse eest vastutav isik ja ühismahuti asukoht.

(1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks teenuse kontsessiooni lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas kogu Kuressaare linna haldusterritooriumil. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

(3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks (jäätmeseadus § 66, lg 1) võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.

(4) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid hankedokumentide täiendamiseks.

6. j agu

Biolagunevate jäätmete käitlemine

(1) Ühepereelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.

(3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(4) Kompostitavaid köögi- ja sööklajäätmeid ning aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) võib üle anda ka vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

(5) Ühepereelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.

(6) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

(8) Kuressaare linna haljasaladel tekkivad aia- ja pargijäätmed (taimed, rohi, lehed, oksad jne) kogutakse vastavat jäätmeluba omava(te) isiku(te) poolt muudest jäätmetest eraldi ja käideldakse selleks ettenähtud jäätmekäitluskohas (-kohtades).

(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid.

(2) Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.

(3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada

1) ühepereelamutes kuni 50-liitrist jäätmekotti (maksimaalselt 5 kg);

2) põhiliselt 60-, 80-, 100-, 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitriseid kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeveokisse;

3) kaanega varustatud 1,5; 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeveokisse või toimetada käitluskohta;

4) presskonteinereid.

(4) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eestikeelne kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.

(6) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.

(1) Kuni 800-liitrised, käsitsi teisaldatavad ratastel väikekonteinerid, tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(2) Suuremad kui 800-liitrised, käsitsi mitteteisaldatavad konteinerid, tuleb paigaldada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt ja paigutada selliselt, et neid saab tühjendada vahetult jäätmeveoki paiknemiskohast.

(3) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest.

(4) Mahutid peavad paiknema võimalikult välisvalgustusega alal ja neile peab olema tagatud ohutu juurdepääs.

(5) Mahutid võib paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutile. Kui jäätmemaja või katusealust lukustatakse, peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.

(6) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil (sealhulgas talvine lume- ja libedustõrje) vastutab territooriumi haldaja. Juhul kui mahutid paiknevad linnavalitsuse loal riigi- või linnamaal või linnavalitsuse konteinerid kinnistu valdaja loal eramaal, tagab korrashoiu mahutite kasutaja kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Ehitus- ja lammutusprahi hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

(1) Ehitusjäätmete käitlemise eest, vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele, vastutab jäätmevaldaja.

(2) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

(3) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

(4) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga.

(5) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlejal on õigus sõlmida täiendavaid mitmepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks.

(6) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud

1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;

2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätme- või keskkonnakompleksluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;

3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;

4) vältima tolmu ja jäätmete levikut ehitamise käigus, ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, laadimisel jäätmeveokitele ja veol;

5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks ja tagama juurdepääsu jäätmeveokile mahutite teenindamiseks;

6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks;

7) teavitama oma töötajaid Kuressaare linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest.

(7) Ehitusjäätmete valdajal tuleb ehitusjäätmed tekkekohal liigiti koguda. Eraldi tuleb koguda

1) ohtlikud jäätmed (liikide kaupa);

2) puit;

3) paber ja kartong;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, krohv, betoon, kips, tellised jne);

6) muud segajäätmed.

(1) Ehitusjäätmete liigiti kogumise eesmärk on nende taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.

(2) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise.

(3) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.

(4) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.

(5) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta.

(6) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

(7) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule.

(8) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada kohapeal või anda üle vastavat luba omavale isikule.

(9) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ ja Vabariigi Valitsuse 6.aprilli 2004 määruse nr103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide.

(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne.

(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all.

(5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

(6) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba vastavate ohtlike jäätmete käitlemiseks.

(7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätme- või kompleksluba omavale isikule.

(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele Kuressaare linna haldusterritooriumil asuvatele tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele ning nende laboratooriumitele ja uurimisasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määruse nr 102 „Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu” nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud „inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena” (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed).

(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

(3) Tervishoiuasutused peavad välja töötama asutustesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja edasise käitlemisse suunamise eest vastutav personal peab omama piisavalt informatsiooni koostatud juhiste nõuetekohase täitmise kohta.

(1) Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed tuleb koguda liikide kaupa, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(2) Liigiti tuleb koguda

1) teravad-torkivad jäätmed;

2) bioloogilised jäätmed;

3) nakkusohtlikud jäätmed;

4) laboratooriumide jäätmed;

5) ravimijäätmed;

6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa: elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida eraldi pakituna märgistatud plast- või klaaspurgis korgiga tihedalt suletuna; kemikaale sisaldavad jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga;

7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;

8) taaskasutatavad jäätmed.

(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.

(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist.

(3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks.

(1) Klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad.

(2) Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutisse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist.

(3) Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina tervishoiuasutuse jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele.

(4) Vanapaber (ajalehed, reklaamlehed jne) tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Vajadusel võib kontoripaberi koguda eraldi.

(5) Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja ravitööd puudutavate andmetega.

(6) Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud mahutis, kapis jne).

(7) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse.

(8) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse segaolmejäätmete mahutisse.

(9) Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlejale.

(1) Bioloogilised jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid, koeproovid, vere ülekandekotid, verised, märjad ning eritistega määrdunud riided, sidemed) tuleb koguda ja pakkida eraldi punastesse plastikkottidesse, millel on markeering ,,Bioloogilised jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.

(2) Markeeritud plastikkotid viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse eraldi jäätmemahutis kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba või keskkonna- kompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, ühekordsed süstlad) tuleb koguda raskesti läbitorgitavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on markeering ,,Teravad ja torkivad jäätmed”, tervishoiuasutuse nimi ja pakkimise kuupäev.

(2) Teravate ja torkivate jäätmetega täitunud kanister viiakse jäätmehoidlasse, kus need omakorda pakitakse vastavalt markeeritud plastikkotti või pakendisse.

(3) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid antakse üle vastavat jäätmeluba või keskkonna-kompleksluba omavale jäätmekäitlejale.

(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb koguda kollast värvi jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Kotile märgitakse raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale nädala

jooksul.

(4) Nakkusohtlikud jäätmed peavad olema enne prügilasse üleandmist eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimist ladestusalal ja väljaspool seda.

(5) Eriolukorra, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele.

(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud.

(2) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel

1) pakitakse plastikkotti, millel on markeering ,,Ravimijäätmed” ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;

2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;

3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev;

4) antakse üle üld- või veterinaarapteekidele, kes suunavad need hävitamisele vastavalt sotsiaalministri poolt kehtestatud korrale.

(1) Elavhõbedajäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse.

(2) Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii et vesi katab elavhõbeda.

(3) Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga ,,Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

(4) Elavhõbedajäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

Tervishoiuasutuse jäätmehoidla ruum peab vastama alljärgnevatele nõuetele

1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada hoone keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest;

2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba;

3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kergelt puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist;

4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);

5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;

6) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

(5) Linnavalitsusel on õigus teha Keskkonnaametile ettepanekuid Kuressaare linna haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.

(6) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajadusel Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt väljastatavas jäätme- või kompleksloas.

(1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohast olulistest omadustest ja jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale ja/või varale.

(2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele käesoleva määruse nõuete täitmise kohta.

(3) Järelvalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab linnavalitsus keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras .

Jäätmehoolduseeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 120-12611 ja pakendiseaduse § 29-31 alusel.

Paragrahvis 34 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonna-reostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul linnavalitsuse ettekirjutuse alusel.

(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.

(3) Kui saastaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul.

(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul linnavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(5) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise jäätmeseaduse § 128 lg 4 kohaselt keskkonnajärelevalve asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub.

Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 27.11.2008 määrus nr 31 „Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri”.

(1) Kuresaare linna jäätmehoolduseeskiri jõustub alates 01.03.2012.

(2) Kuressaare linna jäätmehoolduseeskiri rakendub alates 01.08.2012.