Laeva valla põhimäärus
Table of Provisions (103)
Statutory Text (103 Articles)
(1) Laeva valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, mille eesmärgiks on sätestada valla toimimiseks ja tegevuse reguleerimiseks vajalikud põhimõtted.
(2) Põhimääruses sätestatakse
1) Laeva valla (edaspidi valla) lipp, vapp, aunimetused ja muud sümbolid ning nende kasutamise kord;
2) vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimehe ja aseesimehe valimise kord, õigused ja kohustused;
3) volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;
4) volikogu töökord;
5) vallavanema valimise kord, vallavalitsuse (edaspidi valitsuse) moodustamise kord, valitsuse pädevus ja töökord, valitsuse komisjoni moodustamine, vallasekretäri ülesanded;
6) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord;
7) valla esindamine ja lepingute sõlmimine;
8) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord ning nõuded volikogu ja valitsuse istungite protokollidele;
9) õigusaktide täitmise kontrolli ja arupärimise kord volikogus, õigusaktide algatamise õigus;
10) arengukava koostamise põhimõtted;
11) valitsuse hallatavate asutuste moodustamine.
(1) Laeva valla elanik on isik, kelle püsiv elukoht Eesti rahvastikuregistri aadressiandmete järgi asub Laeva vallas.
(2) Valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele.
(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse kooskõlas Eesti Vabariigi vastavate seadustega.
(2) Valla piiride muutmine on võimalik kooskõlas seadusega pärast elanike arvamuse väljaselgitamist volikogu otsusel, mis tehakse volikogu koosseisu häälteenamusel.
(3) Valla administratiivkeskus asub Laeva külas lasteaed-külakeskuse hoones.
(1) Valla territoorium jaguneb asulateks, mille nimed ja lahkmejooned on määratud seadusega kehtestatud korras.
(2) Valla asulad on Kämara küla, Kärevere küla, Laeva küla, Siniküla küla, Valmaotsa küla ja Väänikvere küla.
(1) Valla sümboliteks on vapp ja lipp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud vastavalt seadusele.
(2) Valla sümbolite kasutamine kooskõlastatakse valitsusega.
(1) Valla lipp on vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11.
(2) Valla vapil on kuldsel kilbil kahe punase õie ja marjaga roheline jõhvikataim, selle all sinine ja kuldne varras ning roheline vapitüvi – kõik lainelõikelised.
(3) Valla lipu etalonkujutis on kinnitatud riigisekretäri poolt 04. detsembril 1998. a.
Valla vapi kujutist kasutatakse
1) volikogu ja valitsuse pitsatitel ning dokumentidel;
2) valla pidulikel ürikutel, autasudel, meenetel ja ümbrikel ning muudel ametlikel trükistel;
3) valitsuse hoonele paigaldatud sildil, valla piiritähistel;
4) muudel juhtudel võib valla vapi kujutist kasutada üksnes kooskõlastatult valitsusega.
(1) Valla lipp heisatakse
1) alaliselt valla haldushoone juurde lipumasti koos Eesti riigilipuga;
2) valla pidulikel üritustel või üritustel, millisel osaleb valla ametlik esindus.
(2) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla, linna või muu lipuga, asub valla lipp lipurivi tagant vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.
(3) Valla lipu tellimine toimub üksnes valitsuse poolt.
(1) Valla aukodaniku nimetus antakse inimesele, kes oma tegevusega on oluliselt kaasa aidanud valla arengule või vallaelanike heaolule ning kes on sündinud, elanud või elab hetkel Laeva vallas.
(2) Valla aukodaniku nimetuse andmisel võetakse aluseks vallaelanike, volikogu, valitsuse ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute ettepanekud.
(3) Aukodaniku nimetus antakse volikogu otsusega.
(4) Aukodaniku nimetus antakse välja 24.veebruaril, s.o. Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval.
(5) Aukodaniku nimetust ei anta postuumselt.
(6) Valla aukodaniku nimetusega kaasneb
1) aukodaniku kandmine Laeva valla auraamatusse;
2) tänukiri ja rahaline preemia.
(1) Valla tänukirjaga autasustatakse
1) vallaelanikke, kes on oma töös saavutanud valla, maakonna, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid, saavutades kõrge kvalifikatsiooni ning autoriteedi vallas oma ala spetsialistide hulgas- nende inimeste juubelitähtpäevadel või muudel tähtpäevadel.
2) vallas asuvaid ühinguid, organisatsioone, seltse ja muid mittetulunduslikke ühendusi – nende tegevuse eest valla elanikkonna ühistegevuse arendamisel või tähtpäevade puhul;
3) valla hallatavaid asutusi – nende tegevuse tähtpäevade puhul.
(2) Valitsusel on õigus autasustada valla tänukirjaga ka teisi isikuid, kelle panus Laeva valla jaoks on märkimisväärne.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine
1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale suuline ettepanek, mis protokollitakse. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks;
2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
3) ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni, nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega;
4) kandidaatide nimekirjas olev isik võib tutvustada end pärast nimekirja sulgemist kuni 15 minuti jooksul ja igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kaks küsimust.
(1) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon esimesel istungil või volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega.
(2) Järgnevate volikogu antud koosseisu esimeeste valimised korraldab häältelugemiskomisjon ja valimistulemused kinnitatakse volikogu otsusega.
(1) Hääletamist korraldav komisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid, millele on kantud volikogu esimehe kandidaatide nimed nende esitamise järjekorras.
(2) Salajasel hääletamisel volikogu liikmed märgivad kandidaadi, kelle poolt nad hääletavad, nime ees olevasse kastikesse risti.
(3) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.
(4) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel
1) pole märgistatud ühtegi kandidaadi nime või
2) kui märge on tehtud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada.
(1) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.
(2) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.
(3) Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg lepitakse kokku antud istungil.
(1) Häälte lugemine on avalik ja see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(2) Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamist korraldav komisjon hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.
(3) Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.
(1) Volikogul on üks aseesimees.
(1) Volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmine toimub vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 11.
(1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega vastavalt paragrahvides 12 ja 13 sätestatud korras erisusega, et valimised korraldab volikogu poolt moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon.
(1) Volikogu esimees täidab talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.
(2) Volikogu esimees
1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;
2) korraldab volikogu istungite päevakorra kava koostamist, määrates ära iga päevakorrapunkti arutamiseks ettekandja ja/või kaasettekandja(d);
3) korraldab volikogu eestseisuse tööd;
4) korraldab volikogu õigusaktide ettevalmistamist;
5) suunab materjale volikogu komisjonidele läbivaatamiseks;
6) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;
7) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;
8) korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
9) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
10) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
11) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras.
(1) Volikogu aseesimees
1) täidab volikogu esimehe äraolekul või volituste peatumisel tema kohuseid;
2) abistab volikogu esimeest;
3) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu või volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
(1) Volikogu esimehel või aseesimehel on õigus esitada volikogu esimehe või aseesimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada vallasekretärile. Volikogu esimees või aseesimees loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab koheselt volikogu esimeest või tema asendajat.
(1) Volikogu esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu moodustab alatisi ja vajadusel ajutisi volikogu komisjone.
(2) Volikogu ajutine komisjon moodustatakse volikogu otsusega teatud probleemi, küsimuse või situatsiooni lahendamiseks.
(1) Volikogu komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks, samuti ettepanekute tegemiseks volikogu istungi päevakorda.
(2) Komisjon selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks, lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid.
(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe esildisel nimekirjana volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Volikogu komisjonid moodustatakse 3-7 liikmelisena, kusjuures vähemalt üks komisjoni liige peab olema valla ametiasutuse esindaja.
(3) Volikogu alatiste komisjonide volitused algavad pärast komisjoni koosseisu kinnitamist ja lõpevad koos volikogu volituste lõppemisega või volikogu otsusega komisjoni tegevuse lõpetamise kohta.
(4) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek.
(2) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel.
(3) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsustused võetakse vastu poolthäälteenamusega.
(4) Komisjonide koosolekud protokollitakse. Haldusdokumentidele esitatud nõuetele vastav protokoll vormistatakse hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul ja see on vallavalitsuses igaühele kättesaadav seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
(5) Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas.
(6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees.
(7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees.
(8) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta teised volikogu ja valitsuse liikmed. Koosolekule kutsutud isikute sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees.
(9) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega.
(10) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja.
(1) Komisjoni esimees
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule;
6) juhatab komisjoni koosolekut;
7) esitab üks kord aastas komisjoni tööaruande.
(1) Volikogu komisjoni esimehel, aseesimehel ja revisjonikomisjoni liikmel on õigus esitada komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme kohalt tagasiastumispalve jäädes edasi volikogu liikmeks. Avaldus tuleb esitada vallasekretärile. Komisjoni esimees, aseesimees ja revisjonikomisjoni liige loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem, kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(2) Volikogu komisjoni esimehe, aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tagasiastumise, talle volikogu poolt umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatamise korral, valib volikogu uue komisjoni esimehe ja aseesimehe vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 25 või uue revisjonikomisjoni liikme vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 35 lõikele 2.
(3) Komisjoni uus esimees esitab volikogule kinnitamiseks uue komisjoni koosseisu.
(1) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. Komisjoni liikmed esitavad tagasiastumispalve komisjoni esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.
(2) Kui komisjoni liige on puudunud kolmelt järjestikuselt komisjoni koosolekult, on komisjoni esimehel õigus esitada volikogule ettepanek komisjoni liikme koosseisust välja arvamiseks. Otsuse komisjoni liikme volituste lõpetamiseks teeb volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega.
(1) Komisjonil on õigus
1) algatada volikogu õigusakti eelnõu;
2) algatada arutelusid;
3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta;
4) saada valitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;
5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.
(1) Volikogu esimehe poolt edastatavate volikogu õigusaktide eelnõud on komisjon kohustatud läbi vaatama hiljemalt kahe nädala jooksul, muud dokumendid volikogu esimehe määratud tähtajal.
(2) Volikogu esimehe poolt edastatavate avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla volikogu esimees.
(1) Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui
1) ta ei ole võimeline kuue kuu jooksul kokku tulema;
2) komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet.
(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja aseesimees. Komisjoni esimehe esildisel kinnitatakse komisjoni uus koosseis.
(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.
(2) Revisjonikomisjoni esimees, aseesimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälte enamusega.
(1) Revisjonikomisjon kontrollib
1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
2) valla ametiasutuse ja selle hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;
3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;
4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
5) valitsuse ning ametiasutuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust.
(2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel, mis on vormistatud otsusega.
(3) Revisjonikomisjon esitab vastava arvamuse enne majandusaasta aruande kinnitamist.
(4) Revisjonikomisjon võib viia revideerimisi läbi volikogu esimehe, volikogu liikmete, revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete ettepanekul.
(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.
(1) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse revisjoniaktiga.
(2) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab nimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(1) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas kirjaliku aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.
(1) Volikogu eestseisus (edaspidi eestseisus) on volikogu nõuandev tööorgan. Eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed ja vallavanem või teda asendav valitsuse liige.
(2) Eestseisus kujundab vajadusel arvamuse volikogu õigusaktide eelnõude kohta, peab eelläbirääkimisi volikogu pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste osas. Volikogu võib oma otsustega anda eestseisusele ka muid ülesandeid.
(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees.
(4) Eestseisuse koosolekud on üldjuhul kinnised. Eestseisuse koosolekust võib koosoleku juhataja otsusel osa võtta eestseisusse mittekuuluv isik. Eestseisusesse mittekuuluvale isikule sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku juhataja.
(5) Vallavolikogu eestseisuse koosolekud protokollitakse ja protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.
(6) Eestseisusele ei laiene volikogu alatiste komisjonide liikmetele kehtestatud õigused tasule ja kulutuste hüvitamisele.
(1) Volikogu töövormiks on istung.
(2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.
(2) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka vastavalt seadusele volikogu tegutsemisvõimetuse puhul kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.
(1) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus kuu viimasel teisipäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. Juulikuus ja augustikuus volikogu korralisi istungeid ei toimu.
(1) Volikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse koos arutusele tulevate õigusaktide eelnõude ja lisamaterjalidega peab olema volikogu liikmetele saadetud posti teel vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist. Volikogu liikme kirjaliku avalduse alusel võib eelnõud koos lisamaterjalidega talle teatavaks teha e-postiga.
(2) Volikogu istungi päevakorra projekt avalikustatakse valla veebilehel neli päeva enne volikogu istungit. Päevakorraprojekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallavalitsuses kättesaadaval neli päeva enne volikogu istungit.
(1) Valitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema asendaja kokku volikogu istungi ainult ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.
(2) Ettepanek istungi läbiviimise soovist esitatakse kirjalikult volikogu esimehele vallasekretäri kaudu, näidates ära istungil arutlusele tulevad küsimused.
(3) Istungi aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades paragrahvis 41 sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.
(1) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär ning teised volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.
(2) Volikogu liige, kes ei saa osa võtta volikogu istungist, peab sellest teatama hiljemalt volikogu istungi alguseks.
(3) Küla üldist probleemi puudutavas küsimuses kutsutakse üldjuhul külavanem volikogu istungile.
(1) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külaliste tutvustamine;
3) päevakorraprojektile muudatusettepanekute tegemist.
(1) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse ja seda muudetakse poolthäälteenamusega.
(2) Volikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole eelnevalt nõuetekohaselt arutatud, tutvustatud või teatavaks tehtud. Sellisel juhul toimub istungil esimene lugemine.
(1) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted
1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul;
2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt;
3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minutit;
4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit;
5) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjale kuni 5 minutit lisaaega;
6) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit;
7) istungi juhataja ettepanekul võib küsimuse arutelu toimuda vabas vormis;
8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;
9) istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Volikogu määruse eelnõule lisatakse seletuskiri ja/või eelnõu põhistavad dokumendid, mis peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele.
(3) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes edastab eelnõud volikogu esimehele. Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjoni.
(4) Kõik õigusaktide eelnõud, mida pole esitanud valitsus, tuleb saata valitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. Valitsus kohustub esitama seisukoha hiljemalt 3 nädala jooksul.
(5) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele.
(6) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad
1) valla eelarve ja lisaeelarve vastuvõtmist;
2) valla põhimääruse kinnitamist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;
3) arengukava;
4) kohalike maksude kehtestamist;
5) üldplaneeringut.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälte enamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega.
(2) Kui volikogu otsustab esitada arutelu läbinud eelnõu kinnitamiseks järgmisele volikogu istungile, toimub määruse või otsuse vastuvõtmine järgmisel volikogu istungil lihtsustatud korras s.o. ilma täiendava aruteluta. Arutelu uuendatakse juhul, kui enne istungi algust on kirjalikult laekunud ettepanekuid eelnõu muutmiseks või täiendamiseks.
(3) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti.
(4) Eelnõu arutamise juures peab viibima projekti algataja või tema esindaja. Tema puudumisel toimub arutelu vaid juhul, kui algataja nõustub kirjalikult projekti aruteluga tema osavõtuta. Kui eelnõu esitanu hoiab kõrvale arutelust, siis samasisulise eelnõu võib algatada valitsus või volikogu liige ning see võetakse järgmisel istungil päevakorda.
(5) Eelnõu arutamise juurde üldjuhul kutsutakse isikud, keda nimetatud eelnõu otseselt puudutab. Vastav kutse edastatakse sarnastel tingimustel paragrahvis 42 esitatule. Kutsutu mitteilmumine ei ole takistuseks arutelu läbiviimisel ega otsuse vastuvõtmisel.
(6) Soovist sekkuda päevakorrapunkti arutelusse antakse märku käe tõstmisega. Esinejate järjekorra määrab ning annab loa rääkimiseks istungi juhataja. Ka vabas vormis arutelu toimub istungi juhataja juhtimisel.
(7) Arutelu antud päevakorrapunktis lõpeb kas viimase esinemisega või lõpetatakse hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega.
(8) Õigusakti saatmine järgmisele lugemisele otsustatakse volikogu poolthäälteenamusega, kui see ei tulene käesolevast põhimäärusest.
(9) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele.
(1) Enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta.
(2) Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid.
(3) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta.
(1) Volikogu võib katkestada eelnõu arutelu igas staadiumis poolthäälte enamusega, kui ilmneb, et eelnõu on
1) poolikult ette valmistatud;
2) eelnõu ei vasta kehtivatele seadustele;
3) otsuse tegemiseks tuleb leida kompromissvariant.
(2) Katkestamise ettepanek pannakse hääletamisele kohe pärast selle tegemist, kuulates ära eelnõu algataja arvamuse.
(3) Katkestamisega peab kaasnema volikogu otsus arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute tegemise tähtaja kohta, viimane võib olla samal päeval, kui seda ei vaidlusta ükski volikogu liige.
(4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega.
(1) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest.
(2) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest.
(3) Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.
(2) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele nende esitamise järjekorras ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.
(3) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast muudatusettepanekute läbihääletamist. Hääletamisele pandavates küsimustes loetakse hääled järgmises järjekorras: poolt, vastu, erapooletud.
(4) Kui poolt- ja vastuhääled jagunevad võrdselt, siis kuulutab istungi juhataja läbirääkimisteks välja vaheaja. Istungi jätkumisel annab istungi juhataja sõna arutusel oleva küsimuse ettekandjale ja paneb seejärel eelnõu uuesti hääletusele. Kui teistkordsel hääletamisel jagunevad poolt- ja vastuhääled ikka võrdselt, saadetakse eelnõu poolthäälte enamusega järgmisele lugemisele.
(5) Eelnõud, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks, volikogu ei otsustanud poolthäälte enamusega saata järgmisele lugemisele või ei katkestanud lugemist, langevad menetlusest välja.
(6) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat.
(7) Isikuvalimiste (v.a volikogu esimesel istungil või volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks) läbiviimiseks moodustatakse kolmeliikmeline häältelugemise komisjon, mille koosseisu võivad kuuluda ka valimiskomisjoni liikmed. Valimine viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse 3.peatüki § 12, 13 ja 14 sätestatule.
(8) Istungi juhataja teeb teatavaks otsustuse ning kui viidi läbi hääletamine, siis ka häältelugemise tulemused.
(1) Vallavanema valimiseks kutsutakse volikogu kokku hiljemalt kahe nädala jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates.
(2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi.
(3) Pärast kandidaatide ülesseadmist esineb vallavanema kandidaat kuni kümneminutilise sõnavõtuga ning iga volikogu liige võib esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust.
(4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(5) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti.
(6) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku.
(7) Hääletamisprotseduur viiakse läbi vastavalt käesoleva põhimääruse 3.peatüki § 12, 13 ja 14 sätestatule.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.
(2) Vallavanem
1) juhib ja korraldab valitsuse tööd, valitsuse istungite ettevalmistamist ja valitsuse teenistust;
2) esindab valda vastavalt põhimääruses sätestatule;
3) esitab volikogule ettepaneku valitsuse koosseisu, valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme kohustustest vabastamiseks;
4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid;
5) nimetab ametisse valitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud valitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega ja valitsuse hallatavate asutuste juhtidega;
6) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras;
8) annab valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
9) kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist;
10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid.
(3) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.
(1) Vallavanemat asendab tema äraolekul valitsuse liige vallavanema käskkirja alusel.
(2) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes».
(3) Vallavanema tagasiastumise korral täidab vallavanema ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni volikogu poolt määratud valitsuse liige.
(1) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema ametist.
(2) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.
(1) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.
(2) Valitsus on vähemalt viieliikmeline.
(3) Valitsuse koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul nimekirjana volikogu poolt häälteenamusega avalikul hääletamisel.
(4) Volikogu kinnitab valitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.
(5) Kui mõni valitsuse liige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse uus valitsuse liige vallavanema ettepaneku alusel poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel.
(1) Valitsus saab oma volitused valitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.
(3) Vältimatu vajaduseta hoidub volikogu esimesel istungil tagasiastunud valitsus põhimõtteliste või valla eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest.
(1) Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud muu organi või ametiisiku pädevusse.
(2) Valitsus
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse või mis on volikogu määruste või otsustega, samuti seadusega pandud täitmiseks valitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse.
(1) Valitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja ametijuhendi alusel. Vastavalt valitsuse korraldusega kinnitatud tööjaotusele valitsuse liige
1) esitab ettepanekuid tema koordineeritavasse valdkonda jäävate küsimuste lülitamiseks istungi päevakorda;
2) teeb ettepanekuid küsimuste võtmiseks valitsuse istungi päevakorda lähtudes volikogu komisjonidelt, allasutustelt saabunud ettepanekutest;
3) algatab eelnõusid valla elu puudutavates küsimustes;
4) teostab kontrolli oma töövaldkonnas kehtivate riigi õigusaktide, volikogu määruste ja otsuste, valitsuse määruste ja korralduste järgimise ning täitmise üle;
5) vastab volikogu liikmete arupärimistele oma tegevusvaldkonda puudutavates küsimustes ning vastutab isiklikult arupärimistele tähtaegse vastamise eest;
6) täidab muid talle valitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid.
(2) Valitsuse istungid on kinnised ja toimuvad vähemalt kaks korda kuus neljapäeviti. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Istungi juhataja võib istungile kutsuda teisi isikuid. Vajadusel kutsutakse istungile selgituste andmiseks eelnõu koostanud ametnik(ud).
(3) Küsimuse võtmise istungi päevakorda otsustab istungi juhataja. Istungi läbiviija korraldab valitsuse liikmetele telefoni teel või e-postiga istungi toimumise aja ja koha teatavaks tegemise hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12-ks.
(4) Ettepanekud päevakorra asjus ning õigusaktide eelnõud on vallasekretäri juures kättesaadavad hiljemalt eelmise tööpäeva lõpuks.
(5) Kiireloomuliste küsimuste lülitamiseks valitsuse istungi päevakorda tuleb eelnõu esitada hiljemalt istungi alguseks.
(6) Lõike tekstTäiendavalt päevakorda lülitatav eelnõu peab olema eelnevalt kooskõlastatud vallasekretäriga ja päevakorda lülitamine otsustatud vallavanema või tema asendaja poolt.
(7) Valitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, teatab sellest vallasekretärile.
(8) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses istungi päevakorda. Vallavanema või valitsuse liikmete ettepanekul võib päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata või teha arutamise järjekorras muudatusi.
(9) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitanud valdkonda koordineeriva valitsuse liikme ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna kaasettekandjatele ja soovijatele küsimuste esitamiseks.
(10) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek.
(11) Hääletamine on avalik ja otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed, kes ei ole otsusega nõus, võivad nõuda oma arvamuse kandmist protokolli. Kui ükski valitsuse liige eriarvamust otsustuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsustus vastuvõetuks ühehäälselt.
(12) Valitsuse määruse või korralduse eelnõu korrektsuse ja andmete õigsuse eest vastutab selle esitanud valitsuse liige või ametnik.
(13) Kui istungil tehakse eelnõusse täiendusi ja parandusi, on eelnõu ette kandnud valitsuse liige kohustatud 2 tööpäeva jooksul peale istungit redigeerima eelnõu teksti arvestades istungil vastuvõetud täiendusi ja parandusi ning esitama selle vallasekretärile.
(14) Valitsuse istung protokollitakse, helisalvestust kasutatakse abimaterjalina protokolli koostamisel. Helisalvestusi säilitatakse vallasekretäri juures vähemalt kuus kuud ja nende taaskuulamine on lubatud valitsuse liikmetel.
(15) Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.
(16) Istungi toimumise kohta vormistatakse 5 tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. Üldkättesaadavaks ei tehta andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks.
(17) Kui allkirjastamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele.
(18) Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu uuesti arutamiseks valitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale isikule.
(1) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses» sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest.
(2) Valitsuse üksikliige vabastatakse valitsuse liikme kohustustest tema isikliku avalduse alusel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse põhjal. Valitsuse liige esitab tagasiastumise korral avalduse vallasekretärile Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(3) Kui valitsuse liikmete tagasiastumise või valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks.
(1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi ja alatisi komisjone (edaspidi komisjon).
(2) Komisjoni koosseisu ja komisjoni esimehe ning töökorra kinnitab valitsus oma korraldusega.
(3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord.
(4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär.
(5) Valitsuse komisjonide koosolekute protokollid on kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses vallavalitsuses.
(6) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga valitsuse määruste ja korralduste andmisel.
(7) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib valitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab valitsus oma korraldusega.
(8) Valitsuse komisjoni esimehele ja liikmetele tasu suuruse määrab valitsus oma korraldusega.
(1) Vallasekretär täidab talle seaduse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema poolt pandud ülesandeid.
(2) Vallasekretäri ülesanded on
1) anda oma arvamus volikogu ja valitsuse istungite päevakorra- ja õigusaktide eelnõude ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta;
2) korraldada valitsuse istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude kättesaadavust valitsuse liikmetele;
3) osaleda valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldada istungite protokollilist teenindamist;
4) korraldada volikogu ja valitsuse istungite protokollide, õigusaktide ja muude dokumentide vormistamist vastavuses seaduse, põhimääruse ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega;
5) korraldada õigusaktide ja protokollide õigeaegne ja nõuetekohane avalikustamine ning õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantsleri kantseleisse saatmine;
6) korraldada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide ärakirjade edastamine täitjatele ja teistele asjaosalistele;
7) informeerida valitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitada ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta;
8) taotleda ebaseaduslike õigusaktide tühistamist;
9) anda kaasallkiri valitsuse määrustele ja korraldustele;
10) hoida valla vapipitsatit;
11) teha volikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel;
12) esindada valda kohtus või volitada selleks teisi isikuid;
13) registreerida kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;
14) vastutada sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseadusega;
15) annab esitatud eelnõudele juriidilise hinnangu nende vastavusest kehtivatele õigusaktidele.
(3) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui valitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse valitsuse istungi protokollile. Kui valitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja.
(4) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» §-s 55 toodud nõuetele.
(1) Eelarve eesmärk on vallale laekuvate kõikide tulude kindlaksmääramine ja nende arvel vallale pandud ülesannete täitmiseks vajalike kulude määratlemine vastavalt põhimäärusele, arengukavale ja teistele õigusaktidele.
(2) Eelarve tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud.
(3) Valla eelarve algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril ja eelarvestamine on kassapõhine.
(4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved, muudatused ning majandusaasta aruanne avalikustatakse üldiseks teadmiseks valla veebilehel ja on kättesaadavad valitsuse raamatupidamises.
(1) Eelarve tulud on
1) laekumised maksudest;
2) laekumised valla varalt ja majandustegevusest;
3) rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised;
4) muud tulud.
(2) Eelarve kulud on
1) tegevuskulud, mille alla mahuvad personali- ja majandamiskulud;
2) sotsiaaltoetused;
3) eraldised lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;
4) varade soetamine ja renoveerimine;
5) reservfondi moodustamiseks vähemalt 0,5% ulatuses eelarve tuludest;
6) mittetulundusliku tegevuse toetusfondi moodustamiseks vähemalt 0,5 % ulatuses eelarve tuludest
7) muud kulud.
(3) Finantseerimistehingud on
1) finantsvarade suurenemine;
2) finantsvarade vähenemine;
3) kohustuste suurenemine;
4) kohustuste vähenemine.
(4) Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse eelarveaasta alguse rahaliste vahendite vaba jäägi arvel.
(5) Eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute konkreetne liigendus lähtub rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorist.
Vald võib võtta laenu järgmistel tingimustel
1) kõigi tagasimaksmata laenude ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised;
2) tagasimakstavate laenude kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20 % eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised;
3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks;
4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi ega tema ehitis (rajatis) kui vallasvara.
(1) Vallaeelarve projekt koostatakse alaeelarvete projektide baasil tegevusalade klassifikaatorite kaupa, tuues eraldi välja tulude ja kulude liigid.
(2) Vallaeelarve koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab allasutuste juhtidele eelarveprojekti tingimused. Allasutused ja alaeelarvete kasutajad esitavad eelarveaastale eelneva aasta 1.oktoobriks (või valitsuse korraldusega kehtestatud tähtajaks) valitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti koos seletuskirjaga.
(3) Projekti esitamata jätmisel kindlaksmääratud tähtajal või kujul võib valitsus selle koostada eelmiste aastate tegelike kulude põhjal.
(4) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib valitsus eelseisvaks eelarveaastaks tulude ja kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes vallaeelarve tulude prognoosist, kehtestatud prioriteetidest ja kulutuste ülempiiridest.
(5) Valitsus koostab valla arengukavast lähtudes 1.novembriks valla eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute projekti ning esitab selle volikogu eelarve-majanduskomisjonile (edaspidi juhtivkomisjon), kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, ning teistele volikogu komisjonidele.
(6) Valla eelarve projektile lisatakse seletuskiri eelmise eelarveaasta tegelike,käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud kulude ja tulude kohta, samuti andmed laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes ning andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta.
(7) Komisjonid vaatavad eelarve projekti läbi ja esitavad omapoolsed muudatusettepanekud juhtivkomisjonile.
(8) Juhtivkomisjon vaatab läbi volikogu komisjonidelt laekunud ettepanekud, langetab nende osas seisukoha ning esitab eelarve projekti volikogule esimeseks lugemiseks.
(9) Parandusettepanekud, mis ei saanud juhtivkomisjoni toetust, võib algataja esitada kirjalikult volikogule hääletamiseks esimesel lugemisel. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele tuleb algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks.
(10) Eelarve esimese lugemise käigus tehtud parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi, mille põhjal koostatav eelarve eelnõu avalikustatakse.
(11) Avalikustamise käigus esitatud parandusettepanekud hääletatakse läbi volikogu istungil teise lugemise käigus. Kui parandusettepanekuid ei esitatud, võib eelarve vastu võtta teisel lugemisel.
(12) Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid esitada. Teisel lugemisel heakskiidu saanud parandusettepanekuid arvestades valmistab valitsus ette eelarveprojekti lõpliku redaktsiooni eelarve vastuvõtmiseks.
(1) Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel lugemisel ja kahel volikogu istungil.
(2) Volikogu võtab eelarve vastu õigusaktidega sätestatud korras, kinnitades vallaeelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud tegevusala järgi.
(3) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.
(4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võivad alaeelarvete kasutajad iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulututest, kusjuures on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes.
(5) Eelarveprojektid avalikustatakse valla veebilehel aadressil www.laeva.ee vähemalt 7 päeva enne teist lugemist volikogu istungil.
(6) Kinnitatud eelarve, lisaeelarve ja vastu võetud eelarve muudatused avalikustatakse hiljemalt 7. päeval pärast volikogu istungit.
(1) Eelarve täitmist korraldab valitsus.
(2) Alaeelaarvete ja allasutuste lõplikud eelarved kulude lõikes majandusliku sisu järgi teeb valitsus täitjatele teatavaks kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.
(3) Eelarves ettenähtud assingneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega.
(4) Mittetulundusliku tegevuse raames korraldatavaid üritusi finantseeritakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud toetuste eraldamise korrale.
(5) Reservfond moodustatakse ettenägemata kulude katmiseks, selle konkreetse suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. Volikogu otsustab taotluste rahastamise, kui taotletav summa on üle 10 000 krooni.
(6) Reservfondist võib valitsuse korralduse alusel finantseerida eelarves ettenägemata kulutusi, kui taotletav summa on alla 10 000 krooni
1) erakorralisteks vajadusteks (avariide, loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimine, kriisiolukordade lahendamine);
2) osalemiseks ettevõtluses;
3) omaosaluseks investeeringutele;
4) sponsorluseks (stipendiumid, haridus, kultuur, sport);
5) erandkorras põhjendatud taotluse alusel hallatava asutuse eelarve suurendamiseks;
6) muude ettenägemata vajalike kulude katteks.
(7) Alaeelarvete eest vastutavad annavad valitsusele aru eelarve rahade kulutamise kohta.
(8) Eelarveaasta jooksul valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on valitsusel kulude mahu ülepaisutamise korral õigus vähendada finantseerimist. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava asutuse juht otsest vastutust.
(9) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu.
(10) Eelarveaastal laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuluks, millal nad laekuvad.
(1) Alaeelarvete kasutajad võivad teha põhjendatud asjaoludel kululiikide vahelisi muudatusi kuni kaks korda aastas, taotledes selleks valitsuselt luba. Muudatusi võib teha valitsuse korralduse alusel kuni 1. detsembrini.
(2) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib valitsus lülitada eelarvesse ilma volikogu eelneva kinnituseta. Eelarvesse lülitamine toimub valitsuse korraldusega.
(3) Lõigete 1 ja 2 alusel tehtud eelarvemuutustest, samuti reservfondi arvel tehtud kulutustest esitab valitsus volikogule ülevaate muudatustele järgneval volikogu istungil.
(4) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või milleks määratud vahenditest ei jätku, samuti täiendavate tulude laekumisel võib valitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti.
(5) Lisaeelarve projektile lisatakse täiendavate kulude põhjendus, andmed määratud assigneeringute senise kasutamise kohta, samuti andmed lisatulude või säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
(6) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine volikogus, samuti eelarve muutmine (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud muudatused) toimub analoogselt eelarve koostamise ja vastuvõtmisega.
(1) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud raamatupidamise seadusega ning valla-ja linnaeelarve seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaga. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile.
(2) Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad
1) tulude, kulude ja finantseerimistehingute aruanne;
2) õiend reservfondi kasutamise kohta.
(3) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu koos majandusaasta aruandega seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel.
(4) Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid.
(2) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi.
(3) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes .
(4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(6) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär.
(1) Volikogu määruse eelnõud avalikustatakse enne vastuvõtmist volikogus Laeva valla veebilehel aadressil www.laeva.ee
(1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
(2) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused saadetakse täitjatele ja asjaosalistele.
(1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist Laeva valla veebilehel ja tehakse kättesaadavaks Laeva raamatukogus.
(2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused edastatakse elektrooniliselt eRTextranet kaudu Riigikantseleile avaldamiseks seaduses sätestatud korras.
(3) Kõik volikogu määrused edastatakse Õiguskantslerile seaduses sätestatud korras.
(4) Üldist tähtsust omavaid volikogu määrusi võib avaldada valla infolehes.
(5) Volikogu õigusaktide originaale säilitatakse vallavalitsuses.
(1) Volikogu istung protokollitakse, helisalvestust kasutatakse abimaterjalina protokolli koostamisel.
(2) Istungi protokollimist korraldab vallasekretär.
(3) Volikogu istungi protokolli kantakse
1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
2) istungi juhataja ja protokollija nimed;
3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
4) istungile hilinenud volikogu liikme nimi koos saabumise ajaga fikseeritakse istungi protokollis;
5) istungi päevakord;
6) arutusel olnud küsimuste kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(4) Protokollile lisatakse volikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid.
(5) Protokoll koos lisadega vormistatakse 7 (seitsme) päeva jooksul istungi toimumisest ja avalikustatakse valla veebilehel aadessil www.laeva.ee .
(6) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks.
(7) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.
(1) Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega.
(2) Valitsuse korraldused jõustuvad nende teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.
(1) Valitsuse määrused avalikustatakse Laeva valla veebilehel ja vallamajas asuval stendil hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist.
(2) Valitsuse õigusaktid tehakse kättesaadavaks seaduses sätestatud ulatuses vallasekretäri juures.
(3) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valitsuse siseseks kasutamiseks.
(4) Valitsuse määrused edastatakse Õiguskantslerile seaduses sätestatud korras.
(5) Üldist tähtsust omavaid valitsuse määrusi võib avaldada valla infolehes.
(1) Valitsuse istung protokollitakse. Protokolli vormistab vallasekretär või tema määratud protokollija.
(2) Valitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele.
(3) Protokolli kantakse
1) istungi toimumise aeg ja koht, istungi alguse ja lõpu aeg;
2) istungist osavõtvate valitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed;
3) istungi juhataja ja protokollija nimed;
4) arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.
(4) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.
(5) Protokollile lisatakse valitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid.
(6) Protokoll koos lisadega vormistatakse 7 (seitsme) päeva jooksul istungi toimumisest.
(7) Valitsuse istungi protokollid on üldkättesaadavad seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valitsuse siseseks kasutamiseks.
(8) Valitsuse protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.
(1) Valla õigusaktide täitmise kontrolli teostavad volikogu ja valitsus ning volikogu revisjonikomisjon.
(2) Valla õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab volikogu õigusaktide osas volikogu esimees, valitsuse õigusaktide osas vallavanem.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik või suuline arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisiku(te)le. Arupärimisi võib esitada kõikidele vallaametnikele volikogu huvitavates küsimustes.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanema kaudu või esitatakse suuliselt volikogu istungil. Arupärimine peab sisaldama sellele vastamise viisi.
(3) Kirjalik vastus arupärimisele esitatakse arupärijale ja volikogu esimehele (volikogule ja volikogu liikmetele) hiljemalt ühe kuu jooksul.
(4) Volikogu esimehe otsusel antakse arupärimisele suulisi selgitusi volikogu istungil.
(5) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.
(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.
(2) Algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna , millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.
(3) Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga.
(4) Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.
(5) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses, mille arutelust ka temale teatatakse.
(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastu võetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi.
(2) Volikogu ja valitsus peavad taotluse läbi vaatama seaduses vaidemenetlusele kehtestatud tähtaegade jooksul.
(3) Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Teade istungi aja ja koha kohta antakse edasi vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast alates, millest taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta.
(4) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.
(1) Valla esindamise õiguslikeks alusteks on kehtivad seadused, Laeva valla põhimäärus ja teised volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud.
(1) Valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut esindavad oma pädevuse piirides
1) volikogu;
2) valitsus;
3) volikogu esimees;
4) vallavanem,
5) valitsuse (ametiasutusena) teenistuses olevad ametiisikud.
(2) Kolmandad isikud esindavad valda nendega sõlmitud lepingute alusel ja piires.
(1) Volikogu esindab valda
1) seaduste ja valla põhimääruse alusel vallavolikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
3) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega;
4) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
5) suhetes Vabariigi Valitsusega;
6) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega.
(1) Valitsus esindab valda
1) seadustega ja valla põhimääruse alusel vallavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel;
2) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
3) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
4) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega;
5) suhetes erakondade ning kodanike ühendustega;
6) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonide, teiste riikide valitsusasutuste ja kohalike omavalitsustega.
(1) Volikogu esimees esindab valda
1) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega;
2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;
4) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
5) suhetes ajakirjandusega volikogu tööd puudutavates küsimustes;
6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires;
7) avalikel üritustel;
8) muude volikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel.
(2) Volikogu esimees kirjutab valla nimel alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osapooltega sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu seisukohtadest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu seisukoht, tegutseb volikogu esimees eelläbirääkimiste piires.
(3) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel volikogu aseesimees või volikogu esimehe poolt määratud volikogu liige talle antud volituste piires.
(1) Vallavanem esindab valda
1) suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega;
2) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga;
3) suhetes Eesti Vabariigi Valitsusega ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumide ja valitsusasutustega, nende kohalike struktuuridega;
4) suhetes Tartu Maavalitsusega;
5) suhetes teiste omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal;
6) suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks;
7) suhetes ajakirjandusega valitsuse tööd puudutavates küsimustes;
8) volikogu poolt volitatud juhtudel ja piires;
9) avalikel üritustel;
10) muudes valitsuse pädevuses olevates küsimustes.
(2) Vallavanemat võib esindusfunktsioonide täitmisel asendada vallavanema poolt määratud isik.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise valitsusele.
(2) Valitsust esindab vallavanema käskkirjaga või valitsuse korraldusega nimetatud valitsuse liige või valitsuse ametnik.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla hallatavate asutuste kaudu.
(2) Volikogu õigusaktide vaidlustamise korral esindab volikogu kohtus volikogu esimees, valla nimel volikogu esimehe poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja või volikogu poolt volitatud valitsuse teenistuses olev ametiisik.
(3) Valitsust kui ametiasutust võivad kohtus esindada
1) seadusjärgse esindajana vallavanem;
2) vallavanema poolt volitatud isik;
3) vallasekretär või tema poolt volitatud isik;
4) valitsuse nimel vallasekretäri poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(4) Valla hallatavat asutust esindab kohtus asutuse juht, tema käskkirjaga volitatud asutuse töötaja või asutuse nimel asutuse juhi poolt sõlmitud lepingu alusel lepinguline esindaja.
(1) Valla nimel sõlmivad lepinguid
1) volikogu esimees;
2) vallavanem.
(2) Valitsuse kui ametiasutuse nimel sõlmivad lepinguid
1) vallavanem;
2) valitsuse liikmed valitsuse korraldusega antud volituse alusel.
(3) Valla hallatava asutuse nimel sõlmib lepinguid asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(4) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või valitsuse poolt selleks volitatud isik.
(5) Vallavanem kirjutab valla nimel alla sõlmitavatele lepingutele lähtudes volikogu või valitsuse seisukohtadest ning kinnitatud eelarvest. Küsimuste kooskõlastamisel, kus puudub volikogu või valitsuse seisukoht, kui nende täitmisega kaasnevad vallale täiendavad kulutused vallaeelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks, tegutseb vallavanem eelläbirääkimiste piires.
(6) Kui leping ei tekita vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, võib vallavanem sõlmida lepingu ilma valitsuse korralduseta.
(1) Küla üldkoosolekul võidakse valida külavanem. Külavanemaks võib valida isiku, kes alaliselt või peamiselt elab asjaomases asulas ja on rahvastikuregistris oma elukoha registreerinud Laeva valda.
(2) Külavanema statuudi kehtestab volikogu.
(3) Külavanem valitakse kuni viieks aastaks ja tema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
(4) Vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse valitsuse ja külavanema vahelise lepinguga. Külavanema poolt tema volituste piires antud korraldused on külaelanikele kohustuslikud.
(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Arengukava on aluseks
1) valla eelarve koostamisele;
2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
(3) Kõik seaduse alusel kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus.
(1) Valla arengukava koostatakse nii, et mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks.
(2) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.
(3) Täiendavalt võib arengukava koostada
1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.
(1) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise.
(2) Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Laeva valla veebilehel.
(3) Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat.
(4) Vallaelanikud esitavad ettepanekud arengukavasse volikogule volikogu poolt kehtestatud ajaks.
(1) Pärast avalikustamisel esitatud ettepanekute läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides võtab volikogu valla arengukava vastu ning teeb selle kõigile kättesaadavaks.
(1) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmine.
(2) Arengukava ja selle muutmise projekt esitatakse volikogule pärast läbiarutamist valitsuses ja volikogu komisjonides.
(3) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab valitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1.septembriks.
(4) Arengukava muutmine toimub arengukava vastuvõtmiseks ettenähtud korras.
(5) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.
(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada vallavalitsuse hallatavaid asutusi (edaspidi allasutus), mis ei ole juriidilised isikud. Allasutusteks on haridus-, kultuuri-, hoolekande- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mille kulud kaetakse vallaeelarvest..
(2) Allasutuse moodustamine, ümberkorraldamine, tegevuse lõpetamine ja põhimääruse kinnitamine on volikogu ainupädevuses.
(3) Allasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel valitsuse poolt korraldatud avaliku konkursi korras.
(4) Allasutuse struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab volikogu.
(5) Valla ametiasutuseks on vallavalitsus (asutusena), kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem.
(1) Põhimääruse või selle muutmise eelnõud arutab volikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud juhul kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Tunnistada kehtetuks
1) Laeva vallavolikogu 05.07.2000. a. määrus nr 17 “Laeva valla põhimääruse kinnitamine”;
2) Laeva vallavolikogu 31.08.2000. a. määrus nr 22 “Laeva vallavolikogu töökorra kinnitamine”;
3) Laeva vallavolikogu 05.07.2000. a. määrus nr 18 “Laeva valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord”;
4) Laeva vallavolikogu 05.03.1997. a. määrus nr 4 “Laeva valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise kord”;
5) Laeva vallavolikogu 25.03.1997. a. määrus nr 8 “Laeva valla kohaliku omavalitsuse asutuste asutamise, haldamise, reorganiseerimise ja likvideerimise korra kehtestamine”;
6) Laeva vallavolikogu 01.10.1997. a. määrus nr 20 "Avalikustamise kord";
7) Laeva vallavolikogu 29.04.1999. a. määrus nr 32 “Laeva valla sümbolite kasutamise korra kinnitamine”;
8) Laeva vallavolikogu 25.03.1997. a. määrus nr 9 “Reservfondi kasutamise korra kehtestamine”;
9) Laeva vallavolikogu 16.12.1999. a. määrus nr 9 “Tunnustuse avaldamise kord” ja sellesse 02.12.2004. a. määrusega nr.47 tehtud muudatused.
(1) Määrus jõustub 10. juunil 2007. a