Sotsiaalteenuste osutamise kord

(1) Määrus sätestab Anija valla sotsiaalteenuste loetelu, nende osutamise tingimused ja korra.

(2) Sotsiaalteenust osutatakse isikutele, kelle registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

(3) Sotsiaalteenust vältimatu abi korras võib osutada isikule, kes ajutiselt viibib Anija vallas.

(4) Sotsiaalteenuste eesmärgiks on aidata kaasa isikute toimetulekuvõime toetamisele ning nende elukvaliteedi paranemisele ja säilimisele.

(5) Käesolevas määruses Anija Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) tulenevaid ülesandeid võib vallavalitsus halduslepingu alusel volitada teenuste osutamist eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, vallavalitsus hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele.

Käesoleva määruse alusel osutatakse Anija vallas järgmiseid sotsiaalteenuseid

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) täisealise isiku hooldus;

4) tugiisikuteenus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) võlanõustamisteenus;

10) puudega lapse hooldus;

11) teenused puudega lapsele;

12) vältimatu sotsiaalabi;

13) muud sotsiaalteenused.

(1) Koduteenus on täisealise isiku abistamine kodustes tingimustes, mis aitab isikul harjumuspärases keskkonnas oma elu korraldamisega toime tulla parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutaja abistab isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

(3) Isikut abistatakse vajadusel järgmistes toimingutes

1) toiduainete, esmatarbe- ja majapidamiskaupadega varustamisel;

2) toiduvalmistamisel;

3) küttematerjaliga varustamisel, kütte toomisel eluruumi ja tuha väljaviimisel eluruumist;

4) eluruumi kütmisel;

5) veevärgi puudumisel veega varustamisel ja heitvee väljaviimisel eluruumist;

6) esmase arstiabi korraldamisel ja isiku saatmisel arsti juurde;

7) ravimite ja abivahenditega varustamisel;

8) eluruumi ja riiete korrastamisel;

9) pesupesemise korraldamisel;

10) enese eest hooldamisel, sh isiku pesemisvõimaluste korraldamisel;

11) kommunaal- ja muude maksete eest tasumisel;

12) asjaajamisel;

13) muude vajalike tugiteenuste osutamise korraldamisel.

(1) Teenuse saaja on isik, kelle igapäevast toimetulekut kodustes tingimustes on võimalik tagada koduteenuse osutamisega.

(2) Teenust osutab vallavalitsuse sotsiaalhooldaja.

(3) Sotsiaalhooldaja lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja koduteenuse lepingust.

(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

(2) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud.

(3) Pärast avalduse või teate saamist külastab sotsiaaltöö spetsialist (edaspidi spetsialist) ühe nädala jooksul teenust vajavat isikut ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

(1) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja sotsiaalhooldajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

(2) Korralduse alusel sõlmitakse kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, mis tagavad isiku iseseisva toimetuleku kodustes tingimustes ning lepitakse kokku teenuse maht, tingimused, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja.

(3) Lepingu kohustuslikuks lisaks on hoolduskava, milles lepitakse kokku osutatavate teenuste loetelu, kestvus ja sagedus. Hoolduskava allkirjastavad abivallavanem, teenuse saaja või tema esindaja ja sotsiaalhooldaja.

(4) Spetsialisti ettepaneku alusel määrab teenust osutava sotsiaalhooldaja abivallavanem.

(5) Koduteenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

(2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud

1) raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud;

2) paljulapselised pered;

3) toimetulekutoetuse saaja;

4) seadusjärgsete ülalpidajateta isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu.

(3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

Teenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

Teenuse saajaks on eakad ja/või puudega isikud, kes vajavad ööpäevaringset hooldust, kõrvalabi ja järelevalvet ning kelle hoolduse korraldamine kodustes tingimustes ei ole võimalik.

(1) Teenust korraldab vallavalitsus.

(2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse asutus.

(3) Teenuse osutamisel tagab teenuse osutaja teenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

(4) Teenuse osutamisel ööpäevaringselt tagab teenuse osutaja teenuse saajale lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingutele ka majutamise ja toitlustamise.

(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab teenuse vajadust ja lisab vajadusel tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

(2) Kui avaldus abi saamiseks esitatakse suuliselt, tuleb avaldaja ütlused protokollida.

(3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, tervishoiutöötaja jt isikud.

(4) Ülalpidamiskohustuslane on perekonnaseadusest tulenevalt abivajava isiku täisealised esimese ja teise astme ülenejad (vanemad ja vanavanemad) ja alanejad (lapsed ja lapselapsed) sugulased.

(5) Avaldus peab sisaldama

1) taotleja kinnitust teenuse eest tasumise kohta, mis on vähemalt 85% või isiku nõusolekul kuni 100% igakuisest sissetulekust;

2) andmeid kinnis- ja vallasvara või selle puudumise kohta;

3) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul nende nimed ja kontaktandmed.

(6) Avaldusele lisatakse

1) isikut tõendava dokumendi koopia;

2) taotleja sissetulekut ja varalist seisu kirjeldavad dokumendid;

3) tervislikku seisundit ja hooldusvajadust tõendavad dokumendid;

4) ülalpidamiskohustuslas(t)e olemasolul dokumendid (nt kohtumäärus), millest nähtub, et taotleja ei saa või ei ole õigustatud saama ülalpidamist või saadav ülalpidamine ei kata täies ulatuses teenuse eest tasumist;

5) vajadusel võib isik esitada ka muid asjasse puutuvaid dokumente.

(7) Vallavalitsusel on vajadusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

(1) Spetsialist kontrollib avalduses märgitud asjaolusid, esitatud dokumentide õigsust, selgitab välja isiku tegeliku olukorra ja vajadused, veendub hooldamist vajava isiku nõusolekus teenusele paigutamiseks ning kogub asja menetlemiseks vajadusel täiendavaid tõendeid ja dokumente.

(2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga või kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga, selgitab välja tema tegeliku olukorra ja hindab abivajadust.

(3) Spetsialist hindab isiku hooldusvajadust, mille väljaselgitamiseks on tal õigus külastada isiku kodu, küsitleda tema lähedasi, kontrollida isiku majanduslikku olukorda ja teha päringuid elatusvahendite (pensionid, toetused, hüvitised, väärtpaberid, kinnis- ja vallasvara jms) hindamiseks.

(4) Spetsialist selgitab välja menetluse käigus

1) teenuse saaja ülalpidamiskohustuslas(t)e (nende olemasolul) soovi ja võimalust teenuse eest tasumiseks;

2) esitatud dokumentide alusel, kui suures osas on taotleja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane(sed) võimelised teenuse eest ise tasuma kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist;

3) valla eelarvest makstava osa suuruse teenuse eest;

4) teenuse osutaja ja hinna. Teenuse osutaja valikul arvestatakse võimaluse piires isiku enda ja tema lähedaste soovidega, arvestades soodsaimat hinda.

(5) Avaldus koos spetsialisti kogutud täiendavate andmetega edastatakse vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile, kes teeb ettepaneku teenuse osutamise ja rahastamise ulatuse kohta vallavalitsusele. Komisjoni ettepanekud on soovituslikud.

(1) Spetsialist koostab

1) abivajaduse hindamistulemuste alusel teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse;

2) koostöös teenust saava isiku või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, tema esindajaga ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud, mis tagavad isiku turvalisuse ja toimetuleku hooldusteenuse kasutamise ajal.

(2) Teenuse osutaja koostab koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Hooldusplaani koostamisel hinnatakse hooldusvajaduse kõrval ka tervishoiuteenuse vajadust. Hinnangu tervishoiuteenuse vajadusele annab vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta.

(3) Teenuse osutaja vaatab hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuse osutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani.

(1) Teenuse hinna kinnitab teenuse osutaja.

(2) Teenus on isikule tasuline.

(3) Juhul, kui isik vajab teenust viivitamatult, tasub vallavalitsus isiku eest puudujääva osa kuni isiku enda või ülalpidamiskohustuslas(t)e soovi ja võimaluste väljaselgitamiseni.

(4) Isikult võetava tasu suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(5) Teenuse kulude tasumisel võivad soovi korral osaleda teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed) ulatuses, milles on eelnevalt vallavalitsusega kirjalikult kokku lepitud.

(6) Teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed), kes on soovi avaldanud ja on oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust täitma, annab selleks vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku, milles märgitakse

1) osalustasu igakuine suurus;

2) kohustus tasuda osalustasu igakuiselt kuni teenuse saamise lõpuni;

3) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

4) nõusolek isikuandmete töötlemise kohta.

(7) Teenuse saaja ülalpidamiskohustuslane(sed), kes ei soovi ja ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline ülalpidamiskohustust andma, annab vallavalitsusele selle kohta kirjaliku kinnituse.

(8) Teenust rahastatakse valla eelarvest ulatuses, mis tagab teenuse maksumuse tasumise. Valla eelarvest tasutakse teenuse maksumuse see osa, mis jääb katmata, kui isik ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslane(sed) on tasunud teenuse eest vastavalt oma varalisele olukorrale.

(9) Teenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

Enne uut eelarveaastat vaatab spetsialist hiljemalt 1. detsembriks läbi teenuse rahastamise korraldused, selgitab välja teenuse saaja ja soovi avaldanud ülalpidamiskohustuslas(t)e majanduslikku seisu. Juhul, kui teenust saava või ülalpidamiskohustuslas(t)e või mõlemate majanduslik ja/või varanduslik olukord on

1) muutunud, nii et nad on võimelised teenust kokkulepitust suuremas summas rahastama, muudab vallavalitsus valla eelarvest teenuse eest makstava osa suurust oma korraldusega;

2) oluliselt halvenenud, mistõttu nad ei ole võimelised kokkulepitud mahus teenuse eest tasuma, on teenuse saajal ja ülalpidamiskohustuslas(t)el õigus taotleda Anija valla eelarvest makstava osa suurendamist.

Hooldus seatakse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks, kui eestkoste seadmine sellele isikule ei ole vajalik.

Hooldus seatakse 18-aastastele ja vanematele isikutele, kes on

1) sügava puudega;

2) raske puudega isikud tulenevalt hooldusvajaduse hindamistulemustest.

(1) Teenust osutab hooldajaks sobiv täisealine isik, kes on määratud vallavalitsuse korraldusega.

(2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

(3) Hooldajaks ei või määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

(4) Hooldaja võib hooldatavat esindada üksnes hooldatavalt saadud sellekohase volituse alusel.

(1) Puudega isik esitab hoolduse seadmiseks kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab puude raskusastme otsuse, rehabilitatsiooniplaani (olemasolul) ja isikut tõendava dokumendi.

(2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

(3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu isiku hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10 tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.

(1) Hooldajaks sobiv isik esitab kirjaliku avalduse vallavalitsusele. Avaldusele lisatakse isikut tõendav dokument ja taotleja omakäeline kinnitus töötamise või mittetöötamise kohta.

(2) Teenus määratakse juhul, kui hooldusvajadusega isiku iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset osalemist ei ole võimalik toetada teiste sotsiaalteenuste või –toetustega.

(3) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(4) Hooldaja tagab hooldatavale kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

(2) Täisealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust.

(1) Teenuse eesmärgiks on isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi.

(2) Teenusega osutatakse kõrvalabi isiku juhendamisel, motiveerimisel ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamisel.

(3) Teenuse liigid on järgmised

1) Lapse tugiisik - abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. Koostöös last kasvatava isikuga tegeleb tugiisik lapse arengu toetamise, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamisega.

2) Last kasvatava isiku tugiisik - tagab lapse hooldamise ning turvalise ja toetava kasvukeskkonna koostöös last kasvatava isikuga.

3) Täisealise isiku tugiisik - juhendab, motiveerib ning arendab isiku suuremat iseseisvust ja omavastutuse võimet.

(4) Teenuse sisuks lapse puhul on lapse

1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega või tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;

4) huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;

5) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

7) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

8) turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;

9) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;

10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

11) spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

(5) Teenuse sisuks täisealise isiku puhul on isiku

1) juhendamine ja motiveerimine;

2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;

3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;

4) seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

5) saatmine vajadusel spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

6) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

7) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

8) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;

10) spetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest.

Teenuse saajaks on

1) puudega või erivajadusega laps toimetuleku tagamiseks;

2) laps, kelle vanematel on raskusi lapse eest hoolitsemisega;

3) lapsevanem või lapse hooldaja, kes vajab abi lapse eest hoolitsemisel;

4) täisealine puudega isik toimetuleku tagamiseks või arengu soodustamiseks;

5) isik, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järgselt.

(1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(2) Vahetult tugiisikuteenust osutav isik (tugiisik) peab vastama järgmistele nõuetele

1) täisealine täieliku teovõimega isik;

2) on läbinud tugiisiku tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut tugiisiku koolituse läbimiseks;

3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis);

4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;

6) sobib teenuse saajaga.

(3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

(4) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või perekonnaliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.

(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

(2) Avaldusele tuleb lisada

1) puude olemasolu korral koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest puude raskusastme kohta;

2) koopia rehabilitatsiooniplaanist;

3) või muud erivajadust tõendavad dokumendid.

(3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud.

(4) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui peres ilmnevad selged märgid, et lapse/laste heaolu ei ole tagatud ja/või täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast ja sissetulekust ilma jäämine).

(5) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.

(1) Teenust osutab tugiisik, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust.

(2) Alaealisele teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse lapse soovi.

(3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.

(4) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral tugiisiku valikul.

(5) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

(6) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja tugiisikuga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

(7) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanema, teenuse saaja ja tugiisik.

(8) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel.

(9) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotud

informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(10) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku tegevusvõime või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

(2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud

1) raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud;

2) paljulapselised pered;

3) toimetulekutoetuse saaja;

4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;

5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel.

(3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

(1) Tugiisik on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

(2) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest.

(3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.

(1) Teenuse eesmärk on täisealise puudega isikule kõrvalabi osutamine, et soodustada isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu juhendamist ja/või füüsilist kõrvalabi.

(3) Teenuse saajat abistatakse järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes, suhtlemisel, kirjutamisel, lugemisel, kodu ja tööpaiga korrastamisel ning muudes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab.

(4) Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab teenuse saajat nende teostamisel.

Teenuse saajaks on sügava liikumis- või nägemispuudega täisealine isik, kes on võimeline

1) vastu võtma oma elukorraldust puudutavaid otsuseid;

2) selgelt ja arusaadavalt oma vajadustest lähtuvalt juhendama isiklikku abistajat asjaajamise korraldamisel.

(1) Teenuse osutaja on nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(2) Vahetult isikliku abistaja teenust osutav isik (isiklik abistaja) peab vastama järgmistele nõuetele

1) täisealine täieliku teovõimega isik;

2) on läbinud isikliku abistaja tööks vajaliku koolituse või omab valmisolekut isikliku abistaja koolituse läbimiseks;

3) on oma isikuomaduste ja võimete poolest sobiv (elu- ja töökogemused, teadmised, füüsiline ja vaimne tervis);

4) ei ole teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

5) ei ela alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga;

6) sobib teenuse saajaga.

(3) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.

(4) Teenust ei osutata tugevate sõltuvusprobleemidega isikutele, nakkushaigusi põdevatele isikutele ja lamajatele haigetele ning isikutele, kellele on määratud hooldaja või kes saavad koduhooldus- või tugiisikuteenust.

(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles kirjeldab vajatava abi ulatust ja lisab tõendid teenuse saamise põhjendamiseks.

(2) Avaldusele tuleb lisada puude olemasolu korral koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest puude raskusastme kohta ja/või koopia rehabilitatsiooniplaanist.

(3) Teenuse osutamise vajadusest võivad teatada ka naabrid, sugulased, haridus- ja tervishoiutöötaja jt isikud.

(4) Erandjuhul otsustab spetsialist teenuse osutamise vajaduse isiku avalduseta (kui ilmnevad selged märgid, et täiskasvanud pereliikmete igapäevaelus hakkama saamine on halvenenud nii, et peret ohustab elukohast või sissetulekust ilma jäämine).

(5) Pärast avalduse või teate saamist võtab spetsialist ühe nädala jooksul ühendust teenust vajava isikuga ja selgitab välja tema tegeliku olukorra ja vajadused.

(1) Teenust osutab isiklik abistaja, kes lähtub oma töös iga konkreetse isiku vajadustest, tööjuhistest ja teenuse lepingust.

(2) Alaealisele teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse lapse soovi.

(3) Teenust vajava isiku abivajadust hindab spetsialist klienditöö raames kogutud teabe (kodukülastused, arvamused, teiste spetsialistide ja/või ametkondade arvamused jmt) alusel. Kogutud teabe alusel määrab spetsialist abivajadusest tuleneva teenuse mahu. Otsuse tegemisel lähtub spetsialist isiku erivajadusest ja sotsiaalsest aktiivsusest.

(4) Spetsialist abistab teenuse saajat soovi korral isikliku abistaja valikul.

(5) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks isikliku abistajaga, kes teenust osutama hakkab.

(6) Spetsialist koostab koostöös teenust saava isiku ja isikliku abistajaga teenuse osutamiseks vallavalitsuse korralduse.

(7) Korralduse alusel sõlmitakse tähtajaline kirjalik leping, milles määratakse kindlaks teenusena tehtavad toimingud, lepitakse kokku teenuse maht, sisu, tingimused, teenuse osutamise koht, teenuse eest tasumise kord, poolte õigused ja kohustused, lepingu lõppemine ja lõpetamine. Lepingu allkirjastavad abivallavanema, teenuse saaja ja isiklik abistaja.

(8) Teenust osutatakse vastavalt vajadusele teenuse saaja juures kodus ja/või väljaspool kodu. Teenuse osutamise koht lepitakse kokku sõlmitavas lepingus teenuse osapoolte vahel.

(9) Teenuse saajat ja tema pereliikmeid puudutavaid andmeid ning muid teenuse osutamisega seotud

informatsiooni kasutatakse ainult teenuse eesmärkidest lähtuvalt ja osapoolte huvides.

(10) Teenuse osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viib spetsialist läbi korduva hindamise.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

(2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud

1) raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud;

2) paljulapselised pered;

3) toimetulekutoetuse saaja;

4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu;

5) isik, kellele on teenus otseselt vajalik spetsialisti poolt määratud juhtudel.

(3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

(1) Isiklik abistaja on kohustatud esitama spetsialistile igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.

(2) Isiklik abistaja on kohustatud kord kvartalis esitama spetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud eesmärgist ja tulemustest.

(3) Arvestust teenuse osutamise üle peab spetsialist.

Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma.

(1) Varjupaigateenust osutatakse isikule, kes teenuse vajaduse tekkimise ajal viibib Anija valla territooriumil.

(2) Juhul kui isiku tegelik elukoht on Anija vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.

(1) Anija vallas osutab teenust Kehra Sotsiaalkeskus sotsiaalelamus (aadress: Kose mnt 22, Kehra linn, Anija vald, Harjumaa) selleks ettenähtud ruumides, kus

1) peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond;

2) kehtib sisekorraeeskiri.

(2) Teenuse osutaja on kohustatud teenuse osutamise alustamisel teavitama isikut sisekorraeeskirjast ning isiku õigustest ja piirangutest teenuse saamise ajal sellisel viisil, et isik on võimeline neid mõistma.

(3) Vallavalitsus võib halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele.

(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, #CP1252#32 kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata.

(2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.

(3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul.

(4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt ning Kehra Sotsiaalkeskus osutab teenust kooskõlastades selle eelnevalt spetsialistiga.

(1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

(2) Teenuse määramisest võib keelduda juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest

1) vallavalitsusele ei ole esitatud kõiki teadaolevaid tõeseid ja täielikke andmeid, dokumente või muid tõendeid, mis on vajalikud teenuse määramise osutamisel;

2) taotleja ei võimalda teenuse vajadust kontrollida;

3) teenust saama õigustatud isik ei osale aktiivselt talle teenuse määramisel;

4) taotleja ei ole teavitanud vallavalitsust teenuse määramist mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest;

5) teenuse vajadust on võimalik ja otstarbekas katta muude teenuste või muu abiga;

6) teenuse vajaduse katavad riiklikud või valla eelarvest makstavad toetused ja teenused;

7) teenuse saaja käitumine (ebaviisakas käitumine, agressiivsus, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) või teenuse saaja isikust tulenev muu objektiivne põhjus muudab teenuse osutamise võimatuks.

(1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta.

(2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.

(1) Teenuse eesmärk on tagada isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Lapse või täisealise isiku turvakoduteenuse osutaja juurde toonud isik on kohustatud andma teenuseosutajale talle teadaolevat teenuse osutamiseks vajalikku teavet.

(1) Teenust osutatakse

1) lapsele, kes vajab abi tema hooldamisel esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut;

2) täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Juhul kui isiku tegelik elukoht on Anija vallas, kuid rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastatakse teenuse osutamine ja selle rahastamine eelnevalt vastava omavalitsusega.

Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.

(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada avalduse vallavalitsusele, #CP1252#32 kuid vallavalitsus on kohustatud teenuse korraldama ka avaldust esitamata.

(2) Spetsialist selgitab välja isiku abivajaduse ja selle põhjendatuse, teenuse osutamise sageduse ja mahu.

(3) Teenust osutatakse isiku nõusolekul, va lastekaitseseaduses sätestatud juhtudel.

(4) Vältimatu abi korral osutatakse isikule teenust koheselt.

(1) Teenuse määramisel võetakse arvesse isiku tervislikku seisundit, iseseisva toimetuleku võimet ning muid isiku ja tema juhtumiga seotud asjaolusid.

(2) Teenuse määramisest võib keelduda juhtudel, mis on sätestatud § 40 lõikes 2.

(3) Turvakoduteenus tagatakse perioodiks, mis on vajalik teenust saama õigustatud isiku turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

(1) Teenus on isikutele, kes vastavad käesoleva määruse § 1 lõike 2 tingimustele, tasuta.

(2) Juhul kui teenust vajab isik, kes ei vasta käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tingimustele, kannab teenuse osutamisega seotud kulud isiku rahvastikuregistrijärgne omavalitsus.

Teenuse eesmärk on võimaldada puudega või liikumistakistusega isikutele, vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liikmele või muule abivajavale isikule avalike teenuste ja töökohtade kättesaadavust võrdväärselt toimetuleku- või liikumisprobleeme mitteomavate isikutega.

(1) Teenuse saajaks on

1) puudega isik;

2) liikumistakistusega isik;

3) vähekindlustatud või mittetoimetuleva leibkonna liige;

4) puuduva või ebasobiva ühistranspordiühendusega asulas elav isik;

5) § 49 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud isikuga koos reisiv isik;

6) isik, kelle transpordi on tellinud vallavalitsus.

(1) Teenust korraldab vallavalitsus.

(2) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik.

(1) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele kirjaliku või suulise avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu otstarbe, marsruudi ja aja. Avaldusele lisatakse vajadusel isiku sissetulekut tõendavad dokumendid.

(2) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud korraldusega.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuline.

(2) Teenuse eest tasumisel on omaosalusest kas osaliselt või täielikult vabastatud

1) raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud;

2) paljulapselised pered;

3) toimetulekutoetuse saaja;

4) isik, kelle ühe kuu sissetulek jääb alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimum töötasu.

(3) Omaosalusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega.

(1) Teenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

Teenust saab isik, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(1) Teenust osutab halduslepingu alusel eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus.

(2) Teenust vajav isik esitab vallavalitsusele avalduse teenuse vajalikkuse põhjendusega. Vajadusel lisatakse avaldusele dokumendid, mis näitavad abivajadust.

(3) Teenus määratakse spetsialisti poolt vormistatud vallavalitsuse korraldusega.

(4) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

Hooldus seatakse puudega lapsele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi igapäevaelu toimingutes ja oma õiguste teostamiseks.

Hooldus seatakse 3 kuni 18-aastastele raske ja sügava puudega lastele.

(1) Teenust osutab lapsevanem, võõrasvanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last kasvatav isik, kes ei saa töötada puudega lapse igapäevase hooldamise tõttu.

(2) Hooldaja registrijärgne ja tegelik elukoht on Anija valla territooriumil.

(3) Hooldajaks ei või määrata isikut

1) kellele on määratud raske või sügav puue;

2) kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest.

(1) Puudega lapse lapsevanem või eestkostja esitab hoolduse seadmiseks kirjaliku avalduse vallavalitsusele, millele lisab lapse puude määramise otsuse, rehabilitatsiooniplaani (olemasolul) ja isikut tõendava dokumendi ning taotleja omakäelise kinnituse töötamise või mittetöötamise kohta.

(2) Pärast avalduse või teate saamist kontakteerub spetsialist ühe nädala jooksul teenust vajava lapse perega ja selgitab välja tema tegeliku olukorra, hindab abivajadust ja täpsustab osutatavate teenuste loetelu.

(3) Hooldusvajaduse hindamist läbi viinud spetsialist annab hinnangu lapse hooldusvajaduse ja vajalike teenuste kohta ning teeb vallavalitsusele ettepaneku hooldaja määramiseks või määramisest keeldumiseks hiljemalt 10. tööpäeva jooksul avalduse registreerimisest.

(1) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse vallavalitsuse korraldusega, milles määratakse kindlaks hooldaja ülesanded.

(2) Hooldaja tagab puudega lapsele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt.

(1) Teenus on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

(2) Puudega lapse hooldajale makstakse hooldajatoetust.

(1) Teenuse eesmärk on toetada lapsevanema või lapse hooldusõigust omava isiku igapäevast toimetulekut või töötamist.

(2) Teenused aitavad vähendada puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevat lisavajadust.

(3) Puudega lastele ja nende peredele osutatakse ja arendatakse vastavalt vajadusele järgmisi sotsiaalteenuseid

1) sotsiaaltransporditeenus;

2) lapsehoiuteenus;

3) isikliku abistaja või tugiisiku teenus;

4) rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste ja sellega seotud kulude eest tasumine;

5) nõustamisteenus (psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia jmt);

6) eluruumi kohandamine;

7) lastele koolivaheaegadel laagrite või päevahoiu korraldamine;

8) koolitus pere toimetuleku suurendamiseks;

9) muud sotsiaalteenused.

(1) Teenuse saajaks on kuni 18- aastane puudega laps.

(2) 18-aastaseks saanud puudega lapse puhul võib käesoleva määruse § 62 lõike 3 alusel teenuseid osutada kuni selle kalendriaasta lõpuni.

(3) Teenuse osutaja sõltub lapsele määratud teenuse liigist ning sellest tulenevalt käesolevas määruses sätestatud teenuse osutajatest.

(1) Teenust taotlev isik esitab vallavalitsusele avalduse, milles põhjendab vajatava abi ulatust ja lisab järgmised tõendid

1) lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan (olemasolul);

2) otsus lapse puude raskusastme kohta.

(2) Pärast avalduse saamist selgitab spetsialist ühe nädala jooksul välja lapse tegeliku olukorra, hindab lapse abivajadust ja määrab osutatavad teenused § 62 lõike 3 alusel.

(1) Spetsialist hindab lapse abivajadust igal lapsel eraldi.

(2) Hindamistulemustest ja vajadustest lähtuvalt määrab spetsialist vajalikud teenused lapsele ja perele.

(3) Soovi korral nõustab spetsialist teenuse saajat teenuse liigi ja teenuse osutaja valikul.

(4) Lapsehoiuteenuse osutamisel koostab spetsialist koostöös teenust saava isiku ja teenuse osutajaga teenuse osutamise haldusakti või halduslepingu, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

(5) Teenuse osutamine määratakse vallavalitsuse korraldusega. Korralduses võib määrata aja, millal tuleb korrata puudega lapse hooldusvajaduse hindamist.

(1) Määruse § 62 lõikes 3 loetletud teenuste osutamisel toimub rahastamine vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

(2) Halduslepingu alusel teenuste osutamisel toimub rahastamine teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

(1) Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes

1) elab Anija vallas;

2) viibib Anija vallas, kuid kelle elukoht ei asu Anija vallas. Sel juhul kooskõlastatakse abi andmine isiku elukohajärgse omavalitsusega;

3) ei oma kindlat elukohta või kelle elukohta pole võimalik kindlaks määrata;

4) on vabanenud kinnipidamiskohast ja kes elas viimati Anija vallas;

5) on välismaalane ja kes abi vajamise ajal asub ajutiselt Anija valla territooriumil.

(1) Vältimatu sotsiaalabi saamiseks peab isik esitama vallavalitsusele andmed, mis on vajalikud vältimatu sotsiaalabi osutamiseks.

(2) Vältimatut sotsiaalabi korraldab vallavalitsuse spetsialist ja abi osutab Kehra Sotsiaalkeskus, kuni abi vajaja ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras.

(3) Vältimatu sotsiaalabi on teenuse saajale tasuta.

(1) Vallavalitsus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest.

(2) Teenuste osutamisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadustest.

(3) Muudeks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks on

1) nõustamine,

2) psühholoogi nõustamisteenus,

3) perenõustamisteenus,

4) perelepitusteenus,

5) eripedagoogi nõustamisteenus,

6) logopeedi teenus,

7) kriisiabiteenus (sh laste leinalaager),

8) tugirühmades ja –programmides osalemine,

9) rehabilitatsiooniteenusel osalemine,

10) erihoolekandeteenus (toetatud elamine, toetatud töötamine, igapäevaelu toetamine),

11) sõltuvusravi,

12) toiduabi,

13) viipekeele teenus,

14) omasteta surnud isiku matmise korraldamine,

15) häirenuputeenus,

16) päevakeskuse teenus eakatele ja puuetega isikutele,

17) päevahoiuteenus täisealistele puuetega inimestele,

18) muud toetavad teenused.

(1) Teenusele suunatakse spetsialisti ettepanekul või isiku põhjendatud avalduse alusel.

(2) Spetsialisti ettepanekul korraldatakse teenuste osutamist juhtudel, kui abi vajava isiku olukord ei võimalda tal oma tahet väljendada ning talle pole määratud eestkostjat.

(3) Isiku avaldusele lisatakse teenuse määramise otsustamiseks vajalikud dokumendid.

(1) Muude sotsiaalteenuste hinna kinnitab teenuse osutaja.

(2) Teenus on isikule tasuline.

(3) Teenus on tasuta järgmistele abivajajatele

1) raske ja sügava puudega psüühilise erivajadusega isikud,

2) paljulapselised pered,

3) isikule, kelle ühe kuu sissetulek on võrdne või jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kahekordsest toimetulekupiirist.

(4) Muid sotsiaalteenuseid osutatakse valla eelarvest valla eelarveliste vahendite või sihtfinantseeritavate vahendite olemasolul.

(5) Muu sotsiaalteenuse osutamise rahastamine toimub üldjuhul teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

(6) Juhul kui muu sotsiaalteenuse eest tasumiseks ei rakendata § 72 lõikes 5 nimetatut, võib teenuse kasutajale määrata toetust vallavalitsuse korraldusega.

(1) Teenust on õigustaotleda isikul, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja ta vajab toimetulemiseks kõrvalabi.

(2) Teenust võib taotleda ka kõrvalabi vajava isiku pereliige, lähedane või muu isik.

(3) Teenuse taotlemiseks või teenuse rahaliseks hüvitamiseks esitab taotleja kirjaliku või suulise avalduse vallavalitsusele. Avalduses märgitakse taotleja nimi, isikukood, elukoht, andmed perekonna koosseisu ja sissetulekute kohta ning teenuse taotlemise põhjus.

(4) Vajadusel tuleb avaldusele lisada teenuse saamist põhjendavad täiendavad dokumendid.

(5) Vajadusel külastab spetsialist teenust vajavat isikut tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Vajaduse ilmnemisel kaasatakse abivajadusel hindamisel teisi erialaspetsialiste.

(1) Teenuse taotlejate avaldused vaatab spetsialist läbi nädala jooksul ning hindab kaalutlusõiguse alusel avalduse põhjendatust, taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning lisatud dokumente.

(2) Spetsialistil on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida teenuse saamise õiguse olemasolu või teenuse ulatust, teenuse andmise aluseks olevaid asjaolusid, sealhulgas teenuse taotlemise käigus esitatud andmete, dokumentide ja muude tõendite õigsust.

(3) Spetsialist teeb ettepanekud vallavalitsusele teenuse määramise või mittemääramise kohta 10. tööpäeva jooksul avalduse saabumisest vallavalitsusse.

(4) Teenuse määramisel tugineb vallavalitsus korralduse tegemisel spetsialisti ettepanekule.

(5) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-des 4 ja 6 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 31 sätestatud uurimis-ja kaalutlusõiguse põhimõtetest.

(6) Tekkinud vaidlused teenuse taotleja ja spetsialisti vahel lahendatakse vallavalitsuse istungil, vaidemenetlusega või kohtus.

(7) Otsus teenuse andmise või sellest keeldumise kohta peab olema põhjendatud ning tuginema seadustele või muudele õigusaktidele.

(1) Sotsiaalteenuse osutamisest võib keelduda kui

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei esita spetsialisti ja vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni poolt küsitud täiendavaid dokumente;

3) taotleja ja tema leibkonna sissetulekud ületavad käesoleva korraga kehtestatud minimaalsete sissetulekute piiri;

4) taotleja ja /või tema leibkonna kasutuses või omandis on vallas- ja kinnisasjad tagavad toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

5) 18. aastane kuni vanaduspensioniealine töövõimeline isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses ja /või tööharjutusteenusel;

6) elatis on välja nõudmata;

7) taotlejal on võlgnevused vallavalitsuse või valla hallatava asutuse ees;

8) soovitud teenuse osutamine ei ole põhjendatud ning taotlejale saab pakkuda teisi sotsiaalteenuseid;

9) taotleja või tema leibkonnaliikmete suhtes esineb teisi asjaolusid, mis komisjoni liikmete arvamusel ei anna alust sotsiaalteenuse määramiseks.

(2) Sotsiaalteenuse või teenuse osutamisest keeldumise haldusakt tehakse vastavalt avalduses märgitud valikule isikule teatavaks

1) avalduses märgitud e-posti aadressil;

2) elektrooniliselt isiku tuvastamist võimaldava infosüsteemi kaudu;

3) vastava valdkonna spetsialisti juures;

4) posti teel lihtkirjaga taotluses märgitud aadressil;

5) haldusakti lihtkirjaga teatavakstegemisel loetakse kätte toimetatuks, kui on möödunud viis kalendripäeva selle Eesti piires saatmisest või 30 kalendripäeva välismaale saatmisest.

Teenuse osutamine lõpetatakse vallavalitsuse korraldusega järgmistel juhtudel

1) teenuse vajaduse ära langemisel;

2) teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel;

3) teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult spetsialistiga;

4) teenuse saaja surma korral;

5) juhul kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse;

6) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;

7) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

(1) Vallavalitsus nõuab teenuse taotlejalt talle alusetult osutatud teenuste eest tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi

1) kui isikul puudus õigusteenusele, kuna õigust ei olnud tekkinud;

2) kui isikul puudus õigusteenusele, kuna õigus oli peatunud või lõppenud;

(2) Kui isik keeldub alusetult talle määratud teenuse eest raha tagasi maksmast, võib vallavalitsus teha teenuse saajale ettekirjutuse. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib vallavalitsus anda selle sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

(3) Vallavalitsusel on teenuse määramiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

(1) Kontrolli ja järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostab vallavalitsus.

(2) Sotsiaalteenuste määramise otsusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus pöörduda vaidega vallavalitsuse poole.

(3) Vallavalitsuse korraldusega mittenõustumise korral on teenuse taotlejal õigus pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates vaideotsuse isikule teatavaks tegemise päevast.

(1) Teenuseid osutatakse valla eelarvelistest vahenditest, sihtfinantseeritavatest vahenditest ja/või isiku omaosalusest.

(2) Teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus, väljaarvatud § 72 lõige 1.

(3) Vallavalitsus võib teenuse saajat omaosalusest täielikult või osaliselt vabastada erandjuhtudel korralduse alusel lähtudes vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni või spetsialisti ettepanekust.

(4) Teenust saav isik tasub osutatud teenuse eest igakuiselt sularahas või arve alusel vallavalitsuse raamatupidamisele.

(1) Tunnistatakse kehtetuks Anija Vallavolikogu 15.06.2017 määrus nr 110 ”Sotsiaalteenuste osutamise kord“.

(2) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 29.10.2015 määrus nr 61 „Anija valla eelarvest hoolekandeasutuses hooldamise eest maksmise kord“.

(3) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 16.12.2010 määrus nr 31 “Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse maksmise korra ning hooldajatoetuse määrade kinnitamine”.

(4) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 17.10.2013 määrus nr 96 “Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord puudega lapse hooldajale”.

(5) Tunnistada kehtetuks Anija Vallavolikogu 23.03.2017 määrus nr 105 “Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord Anija vallas”.

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi Teatajas.

(2) Määrust rakendatakse 1. maist 2020.