Harku Vallavolikogu — Harku Vallavolikogu 29.12.2011 määruse nr 21 „Harku valla põhimäärus“ muutmine — RT IV, 2024, 1

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.

§ 1. Harku Vallavolikogu 29. detsembri 2011 määruses nr 21 „Harku valla põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 5 lõiked 3 ja 41 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Valla lipu heiskamisel koos Eesti lipuga, teise riigi lipuga, rahvusvahelise organisatsiooni lipuga, Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga lähtutakse Eesti lipu seadusest.“;

3) paragrahvi 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Lepingute üle peetakse arvestust ja neid säilitatakse Harku valla dokumendiregistris.“;

4) paragrahvi 12 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Küsitlusest on õigus osa võtta igal vähemalt 16-aastasel isikul, kelle elukohaks on Eesti rahvastikuregistris märgitud Harku vald.“;

6) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Küsitluse tulemusi arvestades esitab vallavalitsus vajadusel volikogule vastava volikogu õigusakti eelnõu.“;

7) paragrahvi 18 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses

„31) kuuluda vähemalt ühe volikogu alatise komisjoni koosseisu.“;

8) paragrahvi 18 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„5) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga, samuti esitada küsimusi ja ettepanekuid ning taotleda hääletamist vastavalt määruse § 47-49;“;

9) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses

„(41) Volikogu liige on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena talle volikogu liikmena teatavaks saanud asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ja ärisaladust ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni nii volikogu liikme volituste ajal kui ka pärast volituste lõppemist.“;

10) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) esindab valda ja volikogu vastavalt õigusaktidega antud pädevusele;“;

11) paragrahvi 19 lõike 1 punktid 4-6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„4) esitab volikogule kinnitamiseks volikogu kantselei struktuuri ja koosseisu;

5) nimetab ametisse ja vabastab ametist volikogu kantselei juhataja. Kinnitab volikogu kantselei juhataja ametijuhendi ja annab volikogu kantselei juhataja suhtes käskkirju;

6) korraldab koostöös volikogu kantselei juhatajaga volikogu rahaliste vahendite kasutamist;“;

12) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

13) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) asendab volikogu esimeest tema äraolekul kui volikogu esimees ei saa oma ülesandeid täita, samuti volikogu esimehe tagasiastumisel kuni uue volikogu esimehe valimiseni või juhul, kui volikogu esimees ennast toimingupiirangute tõttu taandab;“;

14) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Volikogu esimehe (va uue koosseisu esimesel istungil) ja aseesimehe valimised korraldab volikogu. Hääletamise läbiviimiseks moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon moodustatakse põhimääruse paragrahvis 30 sätestatud viisil.“;

15) paragrahvi 20 lõike 4 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku. Nõusolek peab olema antud kirjalikult, kui kandidaat ei viibi ülesseadmise hetkel volikogu istungil;“

3) kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Kandidaatide nimekirja sulgemiseni võib kandidaat oma kandidatuuri taandada.“;

16) paragrahvi 20 lõike 4 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„5) kui volikogu ei otsusta teisti, tutvustavad kandidaadid ennast ülesseadmise järjekorras pärast nimekirja sulgemist kuni 10-minutit ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.“;

17) paragrahvi 20 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(9) Kui kordushääletamisel ükski kandidaatidest või ainus kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil.“;

18) paragrahvi 20 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses

„(12)Ajutisele komisjonile aseesimeest ei valita, juhul kui volikogu ei otsusta teisti.“;

20) paragrahvi 26 lõiget 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) lepib esimesel komisjoni koosolekul komisjoni liikmetega kokku tavapärase töökorra ja koosolekute eeldatavad regulaarsed ajad, arvestades määruse § 28 lg 1 sätestatut ja teiste komisjonide tööaega.“;

21) paragrahvi 27 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(11) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse õigusaktides sätestatud nõudeid.“;

22) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda esitades kirjaliku avalduse volikogu kantseleile, kes edastab vastava info komisjoni esimehele. Komisjoni liikme volitused lõpevad avalduses märgitud kuupäeval või avalduse esitamise päeval, kui avalduses ei ole kuupäeva märgitud.“;

23) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses

„(4) Volikogu liikmest komisjoni liikme volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumise või lõppemisega.

(5) Komisjoni liige on kohustatud hoidma konfidentsiaalsena talle komisjoni liikmena teatavaks saanud asutusesiseks kasutamiseks mõeldud teavet, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ja ärisaladust ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni nii komisjoni liikmeks oleku ajal kui ka pärast liikmeks oleku lõppemist.“;

24) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Komisjoni koosolek on kinnine, kuid komisjoni koosolekul võivad osaleda kõik volikogu liikmed. Komisjoni esimees võib lubada või kutsuda konkreetse küsimuse arutamiseks koosolekule teisi isikuid.“;

25) paragrahvi 28 lõige 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“(61) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid erandkorras koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe otsusel saadab volikogu kantselei komisjoni koosoleku päevakorras olevad eelnõud komisjoni kõikidele liikmetele elektronposti teel, milles on märgitud tähtaeg, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektronposti teel oma seisukoha. Tähtaeg ei või üldjuhul olla määratud varasem, kui materjalide väljasaatmisele järgneva tööpäeva kell 12.00. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtajaks, kas ta on eelnõu poolt või vastu või erapooletu, loetakse ta hääletamisel ja komisjoni koosolekul mitteosalenuks.“;

26) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses

„(71) Komisjonid võivad läbi viia ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul viiakse otsuse fikseerimiseks vajadusel läbi eraldi hääletus ühiskoosolekul osalevate komisjonide poolt.“;

27) paragrahvi 28 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(11) Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja 7 päeva jooksul volikogu kantselei poolt komisjoni koosoleku protokolli edastamisest. Ühisprotokoll allkirjastatakse ühise koosoleku läbiviinud komisjonide (ase)esimeeste poolt. Pärast protokolli allkirjastamist korraldab volikogu kantselei protokolli avalikustamise valla veebilehel ning edastab protokolli e-kirjaga komisjoni liikmetele ja vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele.“;

28) paragrahvi § 281 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Kui komisjoni liige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, informeerib ta sellest komisjoni esimeest ja volikogu kantseleid. Komisjoni liige võib sellisel juhul komisjoni töös osaleda, edastades oma seisukohad komisjoni esimehele ja volikogu kantseleile elektronposti teel hiljemalt 1 tund enne komisjoni koosoleku algust.

(2) Komisjoni esimees võib koosoleku läbi viia või koosolekul lubada osaleda ka elektrooniliste sidevahendite kaudu (elektrooniliselt).“;

29) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses

„(21) Komisjoni liige võib sellisel juhul koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab komisjoni liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning vajadusel otsuste vastuvõtmisel hääletada.“;

30) paragrahvi 29 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 29 lõike 10 esimesest lausest jäetakse välja sõna „üldjuhul“;

32) paragrahvi 31 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) volikogu istungi päevakorra projekti;“;

33) paragrahvi 32 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks nädal enne volikogu istungit, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu kantselei hiljemalt eestseisuse koosoleku päeval kella 10.00 ning esitab selle eestseisuse liikmetele. Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt peab eestseisusele liikmetele kättesaadav olema koosoleku alguseks. Eestseisuse koosolekul täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele.“;

34) paragrahvi 32 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi § 321 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Kui eestseisuse liikmel on eestseisuse päevakorras olevate küsimuste osas eriarvamusi või ettepanekuid, tuleb need esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt eestseisuse päeval kella 13.00-ks. Sellisel juhul viiakse läbi täiendav eestseisuse koosolek elektrooniliste vahendite kaudu.“;

36) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Volikogu fraktsiooni (edaspidi fraktsioon) võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget,

kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad

moodustada ainult ühe fraktsiooni.“;

37) paragrahvi 34 lõike 2 punkti 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„5) esitada vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele arupärimisi;“;

38) paragrahvi 34 lõiked 4-6 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Fraktsiooni tegevus lõpeb automaatselt

1) volikogu koosseisu volituste lõppemisega;

2) kui fraktsiooni liikmete arv langeb alla § 33 lõikes 1 sätestatud miinimumarvu ja fraktsioon ei esita järgneval volikogu istungil fraktsiooni muutmise otsust.“;

40) paragrahvi 38 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses

„31) volikogu kantseleil;“;

41) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Volikogu määruse eelnõu peab vastama Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilistele nõuetele.“;

42) paragrahvi 39 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

43) paragrahvi 40 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Mitmele lugemisele tuleb panna õigusaktide eelnõud, mis käsitlevad

1) valla eelarve vastuvõtmist (va lisaeelarve);

2) valla põhimäärust, kui muudatus ei tulene seadusest;

3) arengukava, eelarvestrateegia vastuvõtmist;

4) kohalike maksude kehtestamist.“;

44) paragrahvi 40 lõiked 6-9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(6) Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg määratakse istungi juhataja poolt arvestades juhtivkomisjoni seisukohta, kui õigusaktidest ei tulene teisiti ning tehakse teatavaks eelnõu lugemise katkestamisel või esimese lugemise lõpetamisel.

(7) Muudatusettepanek peab sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpset sõnastust. Ettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kantseleile, kes edastab need järgmisel tööpäeval eelnõu algatajale, kes võtab ettepanekute osas seisukoha. Eelnõu algataja edastab ettepanekud koos omapoolse seisukohaga juhtivkomisjonile.

(8) Muudatusettepanekud ja eelnõu algataja seisukohad neile vaatab läbi juhtivkomisjon ning otsustab nende arvestamise eelnõu uue teksti koostamisel. Juhtivkomisjonile esitatud muudatusettepanekuid täiendavalt volikogu istungil ei hääletata.

(9) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtivkomisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades komisjoni poolt heakskiidetud muudatusettepanekuid.“;

45) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses

„(4) Eelnõu, mis hääletamise tulemusel ei osutunud vastuvõetuks langeb menetlusest välja.“;

46) paragrahvi 42 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad Harku valla avalikus dokumendiregistris, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.

(3) Volikogu määrused avaldatakse Riigi Teatajas.“;

47) paragrahvi 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad vajadusel revisjonikomisjon ja volikogu alatine komisjon oma tegevusvaldkonnas.“;

48) paragrahvi 441 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivad halduslepingud (edaspidi haldusleping) avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad Harku valla avalikus dokumendiregistris.“;

49) paragrahvi 441 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

50) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Erandjuhul ja põhjendatud vajaduse korral on volikogu esimehel õigus lisada istungi päevakorra projekti eelnõu seda eelnevalt komisjoni läbivaatamiseks suunamata.“;

51) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta, milles on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu kantselei poolt vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutse edastatakse volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele, vallasekretärile ja teistele asjaosalistele elektronposti teel ning avaldatakse valla veebilehel. Istungi materjalid on volikogu liikmetele kättesaadavad Harku valla dokumendiregistris.

(3) Kutse saadetakse adressaatidele nende poolt volikogu kantseleile teatatud elektronposti aadressil. Kutse loetakse teatavaks tehtuks volikogu kantselei arvutis fikseeritud kutse saatmise päeval. Kirjalikku kutset välja ei saadeta.“;

52) määrust täiendatakse paragrahvidega 451 ja 452 järgmises sõnastuses

㤠45 1 . Volikogu kaugosalusega istung

(1) Kaalukate põhjuste olemasolul või erakorraliselt üksikküsimuste aruteluks kokku kutsutava istungi võib läbi viia kaugosalemise teel, kui päevakord seda võimaldab. Kaugosalusega istungi läbiviimise otsustab volikogu esimees eestseisuse ettepanekul hiljemalt istungi päevakorra välja saatmisega.

(2) Kaugosalusega istung on volikogu elektrooniline istung, millest volikogu liikmed võivad osa võtta infotehnoloogiliste vahendite abil istungil füüsiliselt kohal olemata.

§ 45 2 . Kaugosalusega istungi läbiviimise nõuded

(1) Kaugosalusega istungi võib läbi viia, kui volikogu istungil osalejale on antud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida ja teha istungi toiminguid (ettekanne, suulise küsimuse esitamine, sõnavõtt, hääletamine ja muud toimingud).

(2) Kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja määruses istungi läbiviimist puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud kaugosalusega istungi läbiviimiseks ega takista volikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist.

(3) Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud volikogu kantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.

(4) Volikogu liikmele tagatakse vajadusel valla ametiasutuses töökoht, kus volikogu liikmel on võimalik osaleda kaugosalusega volikogu istungil.

(5) Volikogu istungil viibimise ajaks loetakse aega, mil volikogu liige on istungil osalemist võimaldavas süsteemis sisselogitud.“;

53) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Üldjuhul toimub volikogu istung kuu viimasel neljapäeval algusega kell 16.00. Juulikuus üldjuhul istungit ei toimu.“;

54) paragrahvi 46 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Istungi juhataja võib kuulutada iga 1,5- tunnise töötamise järel vaheaja 15 minutit. Vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu.“;

55) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses

„(5) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 4 tundi, juhul kui volikogu istungi juhataja ettepanekul ei otsustata volikogu poolthäälte enamusega teisiti. Sellisel juhul istung katkestatakse ja lõpuni menetlemata jäänud eelnõud menetletakse järgmise istungi päevakorra alguses.“;

56) paragrahvi 461 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Volikogu istungist tehakse tehniliste võimaluste olemasolul videoülekanne, mille asukoht avalikustatakse veebilehel. Istungi ülekannet säilitatakse valla veebilehel 1 aasta.

(2) Volikogu istungite videosalvestuste tegemist korraldab volikogu kantselei. Teistel isikutel on õigus volikogu istungeid salvestada volikogu esimehe loal. Protesti korral langetab otsuse volikogu poolhäälte enamusega. Teiste isikute poolt volikogu istungite salvestamine ei tohi segada volikogu tööd.

(3) Kinnisel volikogu istungil on salvestamine lubatud ainult protokolli koostajal.“;

57) paragrahvi 47 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu fraktsioonid ja liikmed esitada arupärimisi ja avaldusi. Avaldusega esinemise soovist tuleb teavitada istungi juhatajat enne istungi algust. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ja see lisatakse istungi protokollile.“;

58) paragrahvi 48 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Eelnõu arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega ehk küsimuse kompleksse käsitlemisega. Vallavalitsuse esitatud eelnõu kannab üldjuhul ette vallavanem või vastava valdkonna abivallavanem või nende asendajad. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit ja kaasettekandeks kuni 10 minutit.“;

59) paragrahvi 48 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Volikogu liikmel, vallavalitsuse liikmel, vallasekretäril ja istungile kutsutud isikul on õigus esineda eelnõu kohta mitte kauem kui 5 minutit kestva sõnavõtuga, et toetada eelnõud, esitada eelnõu kohta vastuväiteid või esitada eelnõu kohta selgitus.“;

60) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses

„(51) Volikogu liikmel, eelnõu esitajal, fraktsioonil ja vallasekretäril on õigus esitada eelnõusse muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekud eelnõu kohta esitatakse suuliselt või kirjalikult istungi juhatajale.“;

61) paragrahvi 48 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(7) Pärast sõnavõttude ja repliikide ärakuulamist on eelnõu esitajal õigus esineda kuni 3 minutit kestva lõppsõnaga.“;

62) paragrahvi 49 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Istungil esitatud muudatusettepanekud eelnõule vaadatakse läbi enne eelnõu lõpphääletust ja määruse § 40 lg 5 sätestatud juhul enne eelnõu lugemise katkestamist või saatmist teisele lugemisele. Muudatusettepaneku kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui seda toetab eelnõu esitaja ja ükski volikogu liige või fraktsioon ei nõua hääletamist.

(2) Kui eelnõu algataja ei toeta muudatusettepanekut või mõni volikogu liige või fraktsioon nõuab hääletamist, paneb istungi juhataja muudatusettepaneku hääletamisele. Muudatusettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletas rohkem volikogu liikmeid kui vastu.“;

63) paragrahvi 50 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Alternatiivsete õigusaktide eelnõude olemasolul pannakse eelnõud pärast läbirääkimiste lõppemist eraldi hääletamisele ning enam hääli saanud eelnõu loetakse vastuvõetuks, kui seadusest ei tulene teisiti ja vähem hääli saanud eelnõu arvatakse volikogu menetlusest välja. Häälte võrdsuse korral otsustab volikogu, kas kordushääletuse läbiviimise või lükkab küsimuse otsustamise edasi järgmisele istungile. Kui eelnõud saavad kordushääletamisel võrdselt poolhääli, arvatakse menetlusest välja mõlemad eelnõud.

(6) Pärast hääletamise lõppu teeb istungi juhataja teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab volikogu otsustuse.“;

64) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses

„(2) Volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale, kes võib delegeerida vastamise, kaks küsimust. Küsimus sõnastatakse lühidalt ja konkreetselt ilma omapoolsete kommentaarideta.“;

65) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle volikogu kantseleile. Kantselei edastab arupärimise volikogu istungile järgneva tööpäeva jooksul arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale vallavalitsuse liikmele.“;

66) paragrahvi 52 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, vastab arupärimise saanud isik esitatud arupärimisele järgneval volikogu istungil, kui tähtaeg seda võimaldab, vastava päevakorra punkti raames, tehes eelnevalt volikogu esimehele taotluse võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti.

(5) Arupärimisele vastaja esitab vastuse kirjaliku teksti volikogu kantseleile hiljemalt üks päev enne volikogu istungit. Vastus lisatakse istungi, millel arupärimisele vastatakse, protokollile.“;

67) paragrahvi 52 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 53 lõike 1 teises lauses asendatakse sõna „enne“ sõnaga „peale“;

69) paragrahvi 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Istungi lõpetab istungi juhataja.“;

70) paragrahvi 55 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Protokollile lisatakse salajast hääletamist korraldava komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused.

(6) Protokoll on avalik ja sellega saab tutvuda igaüks Harku valla arhiivis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris.“;

71) paragrahvi 55 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

72) paragrahvi 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Vallavanemaks võib valida täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt keeleseaduses või keeleseaduse alusel antud õigusaktis ametnikule esitatud nõuete ulatuses ning keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.“;

73) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Vallavanem valitakse salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Vallavanema valimised viib läbi käesoleva määruse § 30 alusel moodustatud häältelugemiskomisjon.“;

74) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada volikogu fraktsioon või volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek. Kandidaat peab kandideerimiseks andma nõusoleku, mis eemalviibimise korral peab olema antud kirjalikus vormis. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavanema valimine vormistatakse volikogu otsusega.“;

75) paragrahvi 59 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(21) Vallavanema töövõimetuslehel ja tervisepäeval viibimise ajal toimub vallavanema asendamine vastavalt kinnitatud tööjaotusele.“;

76) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnatuses

„(5) Korruptsioonivastases seaduses sätestatud juhtudel vallavanema taandamise korral, vallavalitsuse kollegiaalse otsustuse vastuvõtmisel, asendab teda valitsuse liige vastavalt kinnitatud tööjaotusele.“;

77) paragrahvi 621 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ § 62 1 Sisekontrollisüsteem

(1) Sisekontrollisüsteem on omavalitsuse organisatsiooni (ameti- ja hallatav asutus) juhtimises rakendatav seaduslikkusele ja otstarbekusele suunatud terviklik abinõude kompleks, mis võimaldab tagada

1) tegevuse otstarbekuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe;

2) õigusaktidest kinnipidamise ja tavaõiguse põhimõtete järgimise;

3) tõese, õigeaegse ja usaldusväärse aruandluse;

4) ressursside kaitstuse raiskamise ja muu kahju eest.

(2) Sisekontrollisüsteem koosneb

1) kontrollikeskkonnast – standardid, struktuurid, raamistikud, poliitikad, protseduurid, mis suunavad teenistujaid ülesannete ja kohustuste täitmisel;

2) riskide hindamisest – organisatsiooni tegevusega kaasnevate riskide tuvastamine, analüüs ja hindamine ning juhtimine;

3) kontrolltegevustest – mehhanismid ja protseduurid, mille kaudu omandatakse mõistlikku kindlust, et eesmärgid on saavutatakse;

4) informatsioonist ja kommunikatsioonist – asjakohane ja õigeaegne informatsioon ja kommunikatsioon, mis toetab kõikide komponentide koostoimet ja eesmärkide saavutamist;

5) monitooringust – sisekontrollisüsteemi toimimise pidev ja eraldiseisev hindamine.

(3) Sisekontrollisüsteemi rakendab ja selle tulemuslikkuse eest vastutab juriidilise isiku juht.

(4) Sisekontrolli rakendamise süsteemi kohalikus omavalitsuses kinnitab vallavolikogu.“;

78) paragrahvi 17 lõikes 3, § 21 lõigetes 1 ja 2, §-s 22, § 23 lõikes 4, § 31 lõikes 3, § 40 lõikes 1, §-des 60 ja 63 asendatakse sõna „alaline“ sõnaga „alatine“ vastavas käändes;

79) paragrahvi 63 lõige 1 asendatakse sõna „töögruppe“ sõnaga „töörühmi“;

80) paragrahvi 63 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus üldjuhul oma liikmete hulgast. Ajutise komisjoni tegevus lõppeb pärast komisjonile antud ülesande täitmist ning tegevusaruande heaks kiitmist.“

„(4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl.“;

81) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses

„(7) Komisjoni ja töörühma tegevuse lõpetamise otsustab vallavalitsus.“;

82) paragrahvi 64 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses

„(21) Istungi kutses märgitakse ära istungi läbiviimise aeg ja koht. Elektroonilise istungi puhul lisatakse kutsele link, mille kaudu on istungil osalejale tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.“;

83) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(7) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokollimise korraldab vallasekretär. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. Protokolliga saab tutvuda Harku valla arhiivis ja Harku valla avalikus dokumendiregistris.“;

84) paragrahvi 641 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Vallavalitsuse istungit võib läbi viia elektroonilisel kujul nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.“;

85) paragrahvi § 641 täiendatakse lõigetega 11, 12 ja 3 järgmises sõnastuses

„(11) Vallavalitsuse istungit võib üksikute päevakorra punktide kiireloomuliseks menetlemiseks läbi viia elektrooniliselt, e-kirja vahendusel nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.

(12) Vallavalitsuse istungit võib viia läbi ka hübriidistungina, osaliselt elektrooniliselt ja osaliselt kohapeal nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.

(3) Kui valitsuse liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud Harku vallakantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende valitsuse liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.“;

86) paragrahvi 641 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Elektroonilise istungi kohta koostatakse protokoll määruse § 64 lg 7 sätestatud viisil“;

87) paragrahvi 65 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Vallavalitsuse õigusaktid avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad Harku valla avalikus dokumendiregistris, välja arvatud õigusakt või selle osa, millele juurdepääs on seaduse alusel piiratud.

(2) Vallavalitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.“;

88) paragrahvi 69 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses

„(3) Hallatava asutuse juhti puudutavad töökorralduslikud küsimused lahendatakse vallavanema käskkirjaga, milles määratakse hallatava asutuse juhi ettepanekul asendaja.“;

89) Määruse 9. peatükki muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ 9. peatükk

Arengustrateegia koostamine, menetlemine, vastuvõtmine ning avalikustamine

§ 71. Arengustrateegia osad

(1) Arengustrateegia koosneb arengukavast, eelarvestrateegiast ja vajadusel muudest dokumentidest.

(2) Arengukava koosneb kohaliku omavalitsuse korralduse § 37 lg 2 toodud osadest.

(3) Eelarvestrateegia koosneb kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korralduse seaduse § 20 lg 3 toodud osadest.

(4) Eelarvestrateegia täiendavaks osaks on investeeringute kava, kus näidatakse nimeliselt suuremamahulised investeeringud.

(5) Täiendavalt võib arengukava koostada kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lõikes 3 toodud alustel.

§ 72. Arengustrateegia üldised põhimõtted

(1) Valla arengustrateegia koostamisel arvestatakse tasakaalustatult majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumisi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengustrateegia koostamisel tuleb tagada kõikide huvitatud isikute kaasamine.

(3) Arengustrateegia peab olema kooskõlas seaduse alusel vallale kohustuslike valdkondlike arengukavade ja üldplaneeringuga.

(4) Arengustrateegiat muudetakse arengukava täitmise ülevaatamise tulemuste, muutunud arenguperspektiivide, eesmärkide ning vajaduste arvesse võtmiseks.

(5) Eelarvestrateegia koostatakse valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(6) Eelarvestrateegia sisaldab vallavalitsuse ja tema valitseva mõju all olevad üksusi.

§ 73. Arengustrateegia periood

Arengukava kehtib vähemalt 4 aastat ja hõlmab vähemalt kahte valimisperioodi ning eelarvestrateegia vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat, kui volikogu ei ole kokku leppinud pikemas perioodis.

§ 74. Arengustrateegia algatamine, menetlemine, vastuvõtmine ja avalikustamine

(1) Arengustrateegia koostamise algatab volikogu otsusega.

(2) Arengustrateegia koostamist juhib volikogu juhtivkomisjon.

(3) Vallavalitsus koostab arengukava koostamise aja- ja tegevuskava ning esitab selle juhtivkomisjonile.

(4) Vajadusel korraldab vallavalitsus koostöös juhtivkomisjoniga arutelusid töörühmades, kuhu on tagatud huvitatud isikute kaasamine.

(5) Vallavalitsus informeerib avalikkust arengustrateegia algatamisest valla veebilehel ja sotsiaalmeedias ning ettevõtjate ja kodanikuühenduste meililistides.

(6) Arengustrateegia eelnõu avalikustatakse pärast I lugemist vähemalt seadusega nõutud tähtajaks valla veebilehel.

(7) Arengustrateegia eeldab kahte lugemist.

(8) Arengustrateegia võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja valla põhimääruses kehtestatud korras.

(9) Arengustrateegia, volikogu ja volikogude komisjonide protokollid arengustrateegia menetlemise kohta avalikustatakse valla veebilehel.

§ 75. Arengustrateegia muutmine

(1) Valla arengustrateegia muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada arengustrateegia muutmise menetlus, esitades arengustrateegia muutmise eelnõu volikogule hiljemalt juunikuu istungiks.

(2) Arengustrateegiat võib muuta ka peale KOKS § 372 lg 3 sätestatud tähtaega. Kui sellise muutmisega kaasnevad eelarvelised mõjud, tuleb koos arengukavaga muuta ka eelarvestrateegiat ja/või jooksva aasta eelarvet.

(3) Arengustrateegia I ja II lugemise vahel on muutmise ettepanekute tegemise õigus volikogu ja komisjoni liikmetel, fraktsioonidel ning vallavalitsusel.

(4) Arengustrateegia muutmise eelnõu kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohtadega volikogu juhtivkomisjonile, kes korraldab avalikul koosolekul ettepanekute läbivaatamise. Juhtivkomisjoni toetuse saanud muudatusettepanekud võetakse arengustrateegia eelnõusse, mis esitatakse volikogule teiseks lugemiseks.

(5) Hiljemalt iga aasta 15. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu muudetud arengustrateegia.

(6) Arengustrateegia muutmisele rakendatakse eelmises paragrahvis sätestatud menetlemise ja avalikustamise põhimõtteid.“;

90) paragrahv 76 tunnistatakse kehtetuks;

91) määruse 10. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ 10. peatükk Valla eelarve koostamise, menetlemise, vastuvõtmise ja täitmise kord “;

92) paragrahv 77 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„§ 77. Eelarve koostamise, muutmise ja finantsjuhtimise üldpõhimõtted

(1) Vallal on iseseisev eelarve, mis koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest, valla arengustrateegiast lähtuvalt.

(2) Finantsjuhtimisel lähtutakse seadustes või muudes õigusaktides sätestatud finantsjuhtimise põhimõtetest, et tagada finantsdistsipliinist kinnipidamine.“;

93) paragrahvi täiendatakse paragrahviga 771 järgmises sõnastuses

„ § 77 1 . Eelarve ülesehitus

(1) Eelarve koosneb osadest ja on tekkepõhine.

(2) Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevus, finantseerimistegevus, likviidsete varade muutus ja nõuete ja kohustiste muutus.

(3) Eelarve osad liigendatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse peatükk kolme põhiselt.“;

94) paragrahvi 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ § 78. Eelarve koostamise üldised põhimõtted

(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus.

(2) Vallavalitsus esitab volikogule eelarve eelnõu hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1.detsembriks koos seletuskirjaga.

(3) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla veebilehel kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lg 4 kohaselt.“;

95) paragrahvi 79 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ § 79. Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

(1) Eelarve eelnõu suunatakse enne volikokku I lugemisele saatmist kõikidesse volikogu alalistesse komisjonidesse (va revisjonikomisjon), kus tutvustatakse eelarvet vastavalt komisjoni valdkonnale.

(2) Eelarve eelnõu avalikustatakse pärast I lugemist vähemalt seadusega nõutud tähtajaks valla veebilehel.

(3) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist.

(4) Eelarve eelnõu I ja II lugemise vahel on muutmise ettepanekute tegemise õigus volikogu ja komisjoni(de) liikmetel, fraktsioonidel ning vallavalitsusel.

(5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta.

(6) Juhtivkomisjon kuulab esitatud ettepanekute kohta ära vallavalitsuse arvamuse ning kujundab oma seisukoha igale ettepanekule eraldi. Juhtivkomisjoni toetuse saanud muudatusettepanekud võetakse eelarve eelnõusse, mis esitatakse volikogule teiseks lugemiseks. Vallavalitsuse eriarvamuse korral juhtivkomisjoni mõne ettepaneku suhtes võib vallavalitsus taotleda vastava ettepaneku läbihääletamist volikogu istungil.

(7) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse Harku valla veebilehel koos lisamaterjalidega vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 23 lg 3 kohaselt.“;

96) määrust täiendatakse paragrahviga 791 järgmises sõnastuses

„ § 79 1 . Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve korral lähtub vallavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 24.“;

97) paragrahvi 80 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„ § 80. Eelarve täiendused ja lisaeelarve

(1) Vallavalitsus kinnitab kuu aja jooksul peale volikogus eelarve kinnitamist volikogu kantselei, vallavalitsuse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarved, määrates eelarve kasutajad ja vastutajad.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lg 4 muudatused viib sisse vallavalitsus eelarve kasutaja ja vastutaja taotluse alusel.

(3) Lisaeelarve eelnõu koostamine, menetlemine, vastu võtmine ja avalikustamine toimub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja Harku valla põhimääruse § 79 kohaselt.

(4) Lisaeelarve võetakse vastu määrusega ning selle võib vastu võtta juhtivkomisjoni ettepanekul ühe lugemisega.“;

98) paragrahvi 81 lõiked 3-6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

(3) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus.

(4) Eelarve ja selle täitmine on avalikustatud jooksvalt Harku valla veebilehel.

(5) Eelarve täitmise eest vastutavad vallavalitsuse struktuuriüksuste ja asutuste eelarvete kasutajad ja vastutajad.

(6) Eelarveliste vahendite kasutaja peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.“;

99) määrust täiendatakse paragrahviga 811 järgmises sõnastuses

„ § 81 1 . Majandusaasta aruande koostamine, menetlemine ja kinnitamine

(1) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib Harku Vallavalitsuse rahandusosakond.

(2) Konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused esitavad 30.aprilliks vallavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori otsusega.

(3) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks vallavalitsus, lisades majandusaasta aruande juurde protokollilise otsuse.

(4) Vallavanem allkirjastab vallavalitsuse poolt heaks kiidetud majandusaasta aruande.

(5) Vallavalitsus esitab auditeeritud, heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks.

(6) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogu poolt vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja annab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon arvamust majandusaasta aruande kohta, samuti teeb vajadusel ettepanekuid omavalitsuse sisekontrolli parandamise osas.

(7) Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(8) Aruanne koos vandeaudiitori aruande, vallavalitsuse protokollilise otsusega aruande heaks kiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 29 lg 12 kohaselt.“;

100) paragrahvi 82 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“(1) Eelarve reservfond moodustatakse iga-aastaselt valla eelarve põhitegevuse kulude koosseisu, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel.“.

§ 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.