Värska valla 2016 aasta eelarve

(1) Värska valla koondeelarve eelarveosade lõikes

PÕHITEGEVUSE TULUD 1 816 039

Maksutulud 824 646

Tulud kaupade ja teenuste müügist 297 490

Saadavad toetused 679 903

Muud tegevustulud 14 000

PÕHITEGEVUSE KULUD -1 815 136

Antavad toetused -140 423

Muud tegevuskulud -1 674 713

PÕHITEGEVUSE TULEM 903

INVESTEERIMISTEGEVUS -322 888

Põhivara soetus -315 397

Põhivara müük 20 000

Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16 000

Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -32 639

Finantstulud- ja kulud -10 852

FINANTSEERIMISTEGEVUS 113 329

Võlakohustuste võtmine 200 622

Võlakohustuste täitmine -87 293

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -208 656

MUU FINANTSEERIMINE

(2) Reservfondi suuruseks määratakse 9 500 eurot.

(3) Kassareservi suurus on 0 eurot.

( 1) Sotsiaaltoetused

1) Sünnitoetus 320 eurot

2) Hooldusperetoetus 80 eurot

3) Ranitsatoetus 100 eurot

4) Prillitoetus 65 eurot

5) Jõulutoetus 5 eurot

6) Küttepuude toetus kuni 192 eurot

7) Hooldajatoetus raske puudega isiku hooldajale 16 eurot kuus

8) Hooldajatoetus sügava puudega isiku hooldajale 26 eurot kuus

9) Matusetoetus 150 eurot

(1) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallatavatel asutustel on õigus kasutada käesoleva määruse § 1 lõikes 1 Põhitegevuse tulud nimetatud tulud kaupade ja teenuste müügist ning saadavad toetused vahendeid toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks vastavalt tegelikule eelarve täitmisele.

(2) Käesoleva määruse § 1 lõikes 1 Põhitegevuse tulud nimetatud Saadavad toetused arvel on toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele 2016. aasta jooksul. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda toetuse saaja toetuse andja nõusolekul. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(1) Sihtotstarbeliste toetustega seotud kulutusi võib teha peale lepingute sõlmimist olenemata sellest, kas kulutuste tegemiseks ettenähtud vahendid on laekunud või mitte.

(2) Põhitegevuse kulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse eelarves tuluna siis, kui selle laekumine on kindel, on täidetud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning tehtud kulutusi, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud

tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid eelarves kohustuse muutusena. Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine eelarve tuluna ja nõude muutusena. Kui kulutused on tehtud, kuid need on toetuse andja poolt veel aktsepteerimata, võib kulutusi kapitaliseerida, kui saaja hinnangul on sihtfinantseerimise laekumine tõenäoline.

(4) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

(5) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil eelarve tuluna.

(6) Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse eelarves saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses.

(7) Sihtotstarbeliste toetuste omaosalused võib katta reservfondist.

(1) Eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine järgmisel eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega või, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud juhul, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;

2) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

3) sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest või annetustest, kui sissetulekud suurenevad

sihtotstarbelistelt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra; seadustest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;

4) kohtuotsusest.

(3) Vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida eelarves ja eelarvestrateegias ette nähtud investeeringute katteks lepinguid, millega võetakse Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks.

(4) Eelarve täitmisel on lubatud kajastada arvestuspõhimõtetest tulenevaid amortisatsioone, allahindlusi, mahakandmisi, väärtuse muutusi, ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisi, valuutakursi muutusest tingitud kasumeid ja kahjumeid, eraldiste moodustamist ja korrigeerimist ning muid raamatupidamise arvestuspõhimõtetest tulenevaid ümberhindlusi ja korrigeerimisi, olenemata sellest, kas need olid eelarves ette nähtud või mitte.

(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja

väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(3) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(4) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud

väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

4) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(1) Vallaeelarve efektiivseks täitmiseks on vallavalitsusel lubatud kinnitada 2016.aasta eelarve eesmärgid, sihttasemete indikaatorid ja alaeelarved detailsemas jaotuses.

(2 ) Vallavalitsusel on lubatud valla asutuste tegevuse lõpetamisel või ümberkorraldamisel vähendada nendele vallaeelarvest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad vallavalitsuse reservfondi ning eraldada reservfondist vahendeid ümberkorraldatavatele ja moodustatavatele uutele valla asutustele.

(2) Vallavalitsusel on lubatud võtta eelarves ettenähtud investeeringute katteks laenu kuni 200 622 eurot ja tähtajaga kuni 20 aastat, samuti eelarvestrateegias ettenähtud kapitalirendikohustusi.

(3) Vallavalitsusel on lubatud võtta eelarveaasta kestel rahavoogude juhtimise eesmärgil kassalaenu kuni 250 000 eurot. Kassalaen tuleb tagastada eelarveaasta jooksul. Vallavalitsusel informeerida kassalaenu võtmisel kassalaenu tingimustest volikogu.

(1) Määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avalikustamist.

(2) Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2016.