Haanja valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine

(1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Haanja valla haldusterritooriumil jäätmete, sh olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Haanja valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.

(2) Haanja valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmete vedamise sageduse ja aja Haanja vallas.

Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt

1) Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud bioloogiliselt lagunevad (biolagunevad) jäätmed nagu rohuniited, lehed, oksad jne;

2) Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);

3) Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadseid jäätmed;

4) Püsijäätmed on t avajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi, ega bioloogilisi muutusi;

5) Ohtlikud jäätmed on j äätmed, mis vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;

6) Biolagunevad jäätmed on ( jäätmed, mis lagunevad anaeroobselt (suletult, hapniku juurdepääsuta) või aeroobselt ( hapniku toimel), nagu toidujäätmed, paber ja papp;

7) Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitamise, remondi ja lammutamise käigustekkivad jäätmed ning väljaveetud pinnas;

8) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist (patareid ja akud, mootorsõidukid ja nende osad, rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, põllumajandusplast);

9) Suurjäätmed on tavajäätmed, mis oma kuju või suuruse tõttu ei mahu segaolmejäätmete kogumismahutisse. Suurjäätmete hulka ei kuulu elektroonikaromud;

10) Jäätmete kogumismahuti all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit, mida saab jäätmeveovahendiga tühjendada. Üksikmajapidamistes võib jäätmemahuti asendada tugev plastikkott;

11) Jäätmemaja on suletava uksega ruum või hoone, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

12) Jäätmete kokkukandepunktid on hajaasustusega piirkonnas jäätmete kogumiskohad, kus kogutakse ühismahutitesse segaolmejäätmeid;

13) Jäätmete sortimine, sealhulgas liigiti kogumine on tegevus, mis võimaldab tekkinud jäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi;

14) Kompostimine on orgaaniliste jäätmete ladestamine ja segamine; käitlemine maapinnal või komposteris looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil;

15) Komposter on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav anum või kast;

16) Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jne) ja/või ohtlike jäätmete esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad mahutid, vajadusel piiratud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust;

17) Kogumisring on valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumine kindlaks määratud ajal ja kohtades;

18) Territooriumi haldaja all mõistetakse kinnistu omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku;

19) Jää tmevaldaja on jää tmetekitaja võ i muu isik, riigi võ i kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jää tmed;

20) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid;

21) Segaolmejäätmed on jäätmed, mis on tähistatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.aasta määruses nr 102 “Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu“ koodnumbriga 20 03 01 ehk prügi;

22) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.

(1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Haanja vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Haanja valla haldusterritooriumil.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Haanja Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt

1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;

2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;

3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist ja kompostimist vallas selleks rajataval kompostimisväljakul;

4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;

5) peab jäätmevaldajate registrit, kontrollides selle toiminguga jäätmevaldajate jäätmekäitlust sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;

6) kontrollib jäätmekäitlust turgudel, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses.

(3) Vallavalitsus teavitab liigiti kogutud jäätmete üleandmise võimalustest Haanja valla kodulehel

(1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid võimalusi, mis vähendavad ja väldivad jäätmeteket. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas.

(2) Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(3) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) ohtlikud jäätmed;

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

5) biolagundatavad toidu- ja köögijäätmed (edaspidi toidujäätmed);

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit, plastid;

8) suurjäätmed;

9) metallid.

(4) Liigiti kogutud jäätmete kogumisel ja veol peab vältima nende segunemist teiste jäätmeliikidega.

(5) Keelatud on jäätmete ladestamine või ladustamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse.

(6) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(7) Jäätmete põletamine on lubatud ainult vastavat luba omavas ettevõttes. Küttekolletes võib põletada jäätmevaldaja enda tegevuse tulemusel tekkinud, ohtlikke aineid mittesisaldavat kiletamata paberit, pappi ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid. Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.

(8) Jäätmete põletamisel tuleb järgida keskkonnanõudeid, ohutusnõudeid ja päästeameti eeskirju.

(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutav isik on jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldaja ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse kinnistu omanik.

(2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud

1) käitlema enda valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle vastava õigusega isikule;

2) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis;

3) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ja ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale;

4) korraldama jäätmete, mille säilitamine kinnistul kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, varale või keskkonnale, kohese äraveo;

5) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kogumismahutisse;

6) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid;

7) esitama ühise kogumismahuti kasutamisel vallavalitsusele ühise kogumismahuti kasutajate vahel sõlmitud lepingu;

8) hoidma kogumismahuteid terve ja puhtana ning neid regulaarselt hooldama.

(4) Territooriumi haldaja, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõte ja teised juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtte töötajaid toimivast jäätmehoolduse korrast ning eeskirja nõuetest.

(5) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukipeatused jm) paigutab kogumismahutid territooriumi haldaja.

(6) Kauplused, ametiasutused ja teenindusettevõtted on kohustatud lahtioleku ajaks paigaldama sissekäikude juurde kogumismahuti.

(1) Jäätmete kogumiseks peab kasutama kogumismahutit, mis välistab ohu inimeste tervisele, varale ja keskkonnale ning tagab

1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil;

2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil;

3) lekke vältimise;

4) tuleohutuse.

(2) Olmejäätmete kogumisvahendina võib kasutada

1) ühepereelamu jäätmete kogumiseks kuni 200-liitrist (maksimaalselt 15 kg) jäätmekotti, mis peab oma vastupidavuselt tagama jäätmete üleandmise ning olema keskkonnaohutu;

2) käsitsi teisaldatavat 60, 80, 140, 240, 360, 370, 600, 660, 800 või 1100 liitrist kaanega suletavat kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

3) kaanega suletavat 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 kogumismahutit, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada.

(3) Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust kogumismahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab käesoleva paragrahvi lõike 1 nõuetele.

(4) Avalikul kogumismahutil (tootjavastutusega hõlmatud jäätmete kogumismahutil) peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav tähistus, mis viitab kogumismahutiga kogutavale jäätmeliigile ning kogumismahutit teenindava jäätmekäitleja nime ja kontakte sisaldav informatsioon.

(5) Kogumismahuti tehnilise korrashoiu tagab kogumismahuti omanik. Kui kogumismahuti paikneb riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu kogumismahuti valdaja.

(1) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse.

(2) Kogumismahuti peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(3) Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi omaniku ja vallavalitsusega.

(4) Jäätmekott tuleb paigutada nii, et see oleks kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ja lindude ligipääsu eest.

(5) Kuni 1100-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel kogumismahuti tuleb paigutada tasasele kõvale alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatuskohast kaugemal kui 10 meetrit. Pikema vahemaa korral määratakse tühjendustingimused jäätmekäitluslepinguga.

(6) Suurem kui 1100-liitrine kogumismahuti tuleb paigutada jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, tihendatud kruuskate jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde kogumismahuti tühjendusküljelt.

(7) Kogumismahuti ligipääsutee kalle ei tohi olla üle 10% ning tee sõidetavus peab olema tagatud.

(8) Kogumismahuti paiknemiskoha ja ligipääsutee korrashoiu eest kinnistul vastutab kinnistu omanik. Kui kogumismahuti paikneb riigi- või munitsipaalmaal, tagab korrashoiu kogumismahuti valdaja.

(9) Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete liigiti kogumise ja nõuetekohase käitlemise eest.

(1) Kogumismahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Kogumismahuti tuleb tühjendada koheselt, kui see levitab haisu.

(2) Olmejäätmete kogumismahuti minimaalne tühjendamissagedus on tihe- ja kompaktse asustusega alal vähemalt üks kord nelja nädala jooksul ja hajaasustusalal vähemalt üks kord 12 nädala jooksul. Täpsemad nõuded kehtestatakse eeskirja §-s 18 lõige 8 sätestatud volikogu määrusega.

(3) Kogumismahuti tühjendamine elamute juures toimub ajavahemikus 07:00-21:00.

(4) Kogumismahuti lukustamisel peab kogumismahuti valdaja tagama selle avamise tühjendus-päeval. Juhul, kui kogumismahuti paigutatakse jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse ja see lukustatakse, tuleb vedajale tagada ligipääs kogumismahutile vastavalt jäätmekäitluslepingule.

(5) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab vedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

(6) Isikul, kes veab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena, peab olema „Jäätmeseaduse“ tähenduses jäätmeluba või ta peab olema registreeritud jäätmete vedajana Keskkonnaametis.

(7) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.

(8) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.

(2) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed (paber ja kartong, pakendijäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed), suurjäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed, kompostitavad biojäätmed (aia- ja haljastujäätmed, toidujäätmed) ja segaolmejäätmed.

(3) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud kogumismahutisse, mis asub samal kinnistul või vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta kogumismahuti lähedusse, välja arvatud suurjäätmeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele.

(4) Suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis. Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada segaolmejäätmete kogumismahuti vahetusse lähedusse, kui nende äraveo korraldab jäätmevaldaja hiljemalt 4 nädala jooksul, tellides korraldatud jäätmeveo teostajalt vastava teenuse.

(5) Segaolmejäätmete kogumismahutisse ei tohi panna

1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

2) ohtlikke jäätmeid;

3) kuuma tuhka;

4) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

5) vedelaid jäätmeid;

6) käimlajäätmeid;

7) kogumiskaevude setteid;

8) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

9) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;

10) toidujäätmeid;

11) metallijäätmeid;

12) probleemtoodete jäätmeid, sealhulgas romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;

13) suurjäätmeid - rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada kogumismahuti tühjendamist või jäätmete kokkupressimist jäätmeveokis;

14) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada kogumismahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

15) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada kogumismahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kogumispunkti ( lisa 1 ) või andma üle vastavat õigust omavale ettevõtjale.

(7) Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib panna kogumismahutisse ja vedada jäätmekäitluskohta, kui need vastavad jäätmekäitleja kehtestatud tingimustele.

(8) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja haisvad jäätmed tuleb panna kogumis-mahutisse pakendatult ning need ei tohi levitada haisu, põhjustada ohtu inimestele ega määrida kogumismahutit.

(9) Liigiti kogutavad toidujäätmed tuleb paigutada eraldi kogumismahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Toidujäätmete kogumismahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.

(10) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja kogumismahuti säilivus ning hoiukoha korrasolek ja võimalus jäätmeid hiljem töödelda või taaskasutada.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud kogumismahutisse, viia selleks ettenähtud kogumispunkti.

(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ning vajadusel (nt suuremahulised pappkarbid ja mahlapakid) enne kogumismahutisse asetamist kokku surutud.

(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo käitluskohta ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid. Kogumispunktide asukohad ja paigaldustingimused kooskõlastatakse vallavalitsusega.

(4) Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades „Jäätmeseaduses“ ja „Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid.

(5) Tagatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus.

(6) Tagatisrahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumisel tuleb lähtuda „Pakendiseaduse“ nõuetest.

(7) Haanja valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad on ära toodud lisas 1.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.

(2) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta.

(3) Kogumismahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama lekkekindlates kogumismahutites.

(4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

(5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta. Patareide kogumiseks on valla territooriumile paigutatud spetsiaalsed patareide kogumiskastid (lisa 1).

(6) Ohtlike jäätmete kogumispunktis (lisa 1) võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.

(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.

(8) Ohtlikud jäätmed, mis üksteisest eraldatakse, peavad paiknema nii, et oleks välistatud ohtlike ainete kokkupuutumine nende käitlemise käigus või õnnetuse, sealhulgas taara lekkimise, korral.

(9) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sealhulgas külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti või uue toote ostmise korral kauplusse.

(10) Vanarehvid tuleb üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse.

(11) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, vanametalli kogumispunkti või uue sõiduki ostmise korral kauplusse.

(12) Põllumajandusplast tuleb üleanda seda müünud või sellega teenust pakkunud ettevõttele või lisas 1 märgitud kogumiskohta.

(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 – 11 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.

(14) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.

(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja haljastu biolagunevad jäätmed) tuleb vedada valla poolt määratud alale (lisa 1) kuni kompostimisväljaku rajamiseni (eeldatavalt 2019. aastal) või teistesse vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohtadesse. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või kompostris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 2 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

(2) Tihe- ja kompaktse asustusega alal peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul, juhul kui toidujäätmeid tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas, olema toidujäätmete kogumiseks eraldi kogumismahuti, välja arvatud juhul, kui toidujäätmeid kompostitakse eeskirjas sätestatud korras ning sellest on teavitatud vallavalitsust.

(3) Paberi ja kartongi ning toidujäätmete kogumiseks peavad mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahutid, kui neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Paberiks käesoleva lõike tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt “Isikuandmete kaitse seadusele” ja “Arhiiviseadusele”.

(4) Eraldi kogutud biolagunevad aia- ja haljastujäätmed tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttesse (lisa 1), kui neid ei ole võimalik kompostida kohapeal vastavalt eeskirja nõuetele.

(5) Biojäätmed võib jäätmevaldaja oma kinnistul kompostida juhul, kui

1) kompostimiskoht on paigutatud selliselt, et see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist;

2) kompostimiskoht ei ole salvkaevule või puurkaevule lähemal “Veeseaduses” sätestatud piirangutest;

3) kompostimiskoht ei asu veekaitsevööndis.

(6) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks näriliste ja putukate teket. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

(7) Biojäätmed võib kompostida lahtiselt aunas. Tihe- ja kompaktse asustusega alal võib toidujäätmeid kompostida ainult selleks ettenähtud suletavas kompostris.

(8) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.

(9) Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Reovee põhjavette ning reo- ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud.

(10) Reoveepuhasti jääkmuda nõuetekohase kompostimise korraldab valla poolt määratud vee-ettevõtja.

(11) Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks.

(12) Juriidilised isikud võivad orgaanilisi jäätmeid kompostida kompostrites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.

Haanja valla korraldatud jäätmeveo käivitumisest (märts 2015.a) alates tuleb suurjäätmete käitlemine korraldada vastavalt eeskirja § 10 lõikele4.

Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta (lisa 1).

(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed (bioloogilised jäätmed, teravad ja torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, ravimid, kemikaalid jms) tuleb sortida liigiti, pakendada, vajadusel märgistada ja säilitada nõuetekohastes kogumismahutites ning ruumides kuni üleandmiseni vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.

(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, tuleb käidelda kui ohtlikke jäätmeid.

(3) Loomade pidamise või veterinaarteenuse osutamise tulemusel tekkivad loomsed kõrvalsaadused tuleb üle anda tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitus-, remondi- ja lammutustöödel (edaspidi ehitustegevus).

(2) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tagab ehitusjäätmete omanik.

(3) Ehitusjäätmete kogumismahuti paigutamine tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse ja haljasaladele kooskõlastatakse vallavalitsusega.

(4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma järgmised jäätmed

1) ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

2) puidujäätmed;

3) paber ja kartong;

4) metallijäätmed;

5) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);

6) raudbetoon- ja betoondetailid;

7) pinnas;

8) plastjäätmed (sh kile);

9) muud segajäätmed.

(5) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende liigiti kogumiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale. Lähim üleandmise koht on toodud lisas 1.

(6) Võimalusel tuleb taaskasutada tuleb eelsorditud ehituskivid ja tellised ning väljaveetav pinnas või materjalide taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale.

(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkinud jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käitlemisel.

(2) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad

1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsiooni-materjalid jne;

2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sealhulgas neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne;

3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne;

4) saastunud pinnas.

(3) Vedelad ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse kogumismahutisse.

(4) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Kogumismahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse tagab jäätmevaldaja liitudes korraldatud jäätmeveoga ning korraldades ise korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete veo jäätmete kogumispunktidesse.

(2) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Haanja valla korraldatud jäätmeveole ülemineku aeg on märtsis 2015.a.

(3) Haanja valla haldusterritoorium moodustab ühtse jäätmeveo piirkonna, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajale kohustuslik. Jäätmevaldaja on korteriühistu, kinnistu omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum ning avaliku teenuse osutamisega seotud kohad. Korteriühistu puudumisel on jäätmevaldaja kortermaja haldaja.

(4) Võimalused jäätmete kogumiseks

1) Jäätmevaldajal on individuaalne kogumismahuti (vastavalt käesoleva korra § 7 lõikes 2 sätestatule). Individuaalset kogumismahutit peaks kasutama jäätmevaldajad piirkondades, kus teed võimaldavad pääseda prügiautol majapidamise juurde. Isikliku kogumismahuti kasutamine tagab jäätmevaldajale kontrolli oma jäätmekoguse, tühjendussageduse ja teenuse maksumuse üle.

2) Rajatakse ühised jäätmete kokkukandepunktid. Kokkukandepunktidesse on paigutatud 600-5000 liitri suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma piirkonna hajakülades, kus ei ole võimalik prügiautol pääseda iga majapidamise juurde.

3) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühisesse kogumismahutisse. Ühise kogumismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi omaniku ja vallavalitsusega.

4) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, segaolmejäätmete sorteerimis jääke ning suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike.

5) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud avaliku ürituse korraldamise luba vajavad üritused.

6) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse volikogu määrusega.

(1) Omavalitsuse haldusterritooriumil tekkinud, sealhulgas korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases jäätmekäitluskohas.

(2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool jäätmekäitluskohta on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed ja keemiliselt töötlemata puidujäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras.

(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(2) Haanja valla territooriumil asuvates endistes jäätmekäitluskohtades tuleb objekti valdajal teostada keskkonnaseiret (pinnavee, naftasaaduste, raskmetallide jne) vastavalt objekti iseärasustele võimaliku negatiivse keskkonnamõju väljaselgitamiseks.

(3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(4) Seire tulemustest lähtuvalt tuleb vajadusel teostada edaspidist seiret ning järelhooldust.

(5) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(1) Järelvalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus “Keskkonnajärelevalve seaduses”sätestatud korras. A metikohta ja/või isiku, kes järelevalve kohustust täidab, määrab vallavalitsus ning avaldab vastava info valla kodulehelt www.haanja.ee.

(2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele.

(3) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonna-reostuse likvideerimise toimub vastavalt “Jäätmeseadusele”.

(4) Järelevalvet teostaval isikul on õigusteha käesoleva eeskirja täitmise tagamiseks ettekirjutusi. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid „Asendustäitmise ja sunniraha seaduses“ sätestatud korras.

(5) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse “Jäätmeseaduse”, “Pakendiseaduse”, „Ravimiseaduse“, „Kiirgusseaduse“, “Väärteomenetluse seadustiku” ja “Karistusseadustiku” sätteid.

(1) Tunnistatakse kehtetuks Haanja Vallavolikogu 20. märtsi 2014.a määrus nr 6 „Haanja valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“.

(2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.