Saue valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Saue valla raamatupidamise sise-eeskirja ( edaspidisise-eeskiri) eesmärgiks on Saue valla raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad “Raamatupidamise seadusest” ( edaspidi RPS ), Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ( edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise üldeeskirjast ( edaspidi ÜE) .

(2) Valla majandusaastaks on eelarveaasta.

(3) Saue vallale kui kohaliku omavalitsuse üksusele kohaldatakse üldeeskirjas esitatud põhimõtteid saldoandmike esitamisel vastavuses ÜE-s esitatud arvestuspõhimõtetega ÜE-s esitatud kontoplaani järgi ÜE-s sätestatud tähtaegadeks ja korras (ÜE § 4).

(1) Aruandeperiood - aruandeperioodiks on kalendrikuu.

(2) Kohustus – minevikus asetleidnud sündmuste tagajärjel raamatupidamis- kohuslasel lasuv võlg, mille tasumine nõuab eeldatavasti tulevikus varast loobumist.

(3) Kulu - aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohuslase kapitali;

(4) Mittesihtotstarbeline finantseerimine - toetuse liik, ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata antud toetused.

(5) Saldoandmik – ÜE-s kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu ÜE lisades toodud kontoplaani järgi; konsolideeritud saldoandmikus on konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod elimineeritud (ÜE § 7).

(6) Tütarettevõtjad - Saue valla valitseva mõju all olevad juriidilised isikud, kus vallal on võime otsustada tütarettevõtte finants- ja äripoliitika üle.

(7) Sidusettevõtjad – Saue valla olulise mõju all olevad ettevõtted (mis ei ole tütarettevõtted).

(8) Sihtfinantseerimine – toetuse liik, sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetused, mille korral kasutatakse neid ainult teatud kulutuste katteks või teatud tingimuste tagamiseks (ÜE §§ 26,27,28 ).

(9) Soetusmaksumus – vara eest tasutud rahasumma või muu tasuõiglane väärtus;

(10) Tehingupartner – avaliku sektori üksused, kohalikud omavalitsused ja sidusüksused, kellele on antud tehingupartneri kood ning on esitatud Üldeeskirja lisas tehingupartnerite nimekirjas.

(11) Tulu - aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad kapitali.

(12) Vara – minevikus asetleidnud sündmuse tagajärjel tekkinud asjad ja õigused, mille üle vallal on valitsev mõju ja mis eeldatavasti osalevad tulevikus tulu loomisel või teenuste osutamisel.

(13) Välisabi – toetuse liik, mitteresidendilt saadud sihtfinantseerimine.

(14) Välisabi kaasfinantseerimine – toetuse liik ning sihtfinantseerimise eriliik, mida annab Eesti avaliku sektori üksus lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välisabile kui välisabi saamise tingimused näevad ette nii abi saaja kui ka avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust. teatud ulatuses toetuse kogumahust. Kaasfinantseerimine võib toimuda kas rahalise toetuse andmisena või tegevuskulude arvestamisena kaasfinantseerimiseks.

(15) Õiglane väärtus – summa mille eest on võimalik vahetada vara või tasuda kohustust informeeritud, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

(1) Saue vald on Raamatupidamise seaduse § 2 lg 2 mõistes raamatupidamiskohuslane.

(2) Saue vald korraldab oma raamatupidamist tsentraliseerituna ja detsentraliseerituna (detsentraliseerituna kuni 1.jaanuar 2008).

(3) Raamatupidamisüksuse tööd korraldab pearaamatupidaja vastavalt ametijuhendile.

(1) Raamatupidamisarvestuse korraldamine nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine eelarve täitmise ja majandustegevuse kohta, lähtudes heast raamatupidamise tavast.

(2) Valla raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kajastamine toimub vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud.

(3) Vara kajastatakse selle valla raamatupidamiskohuslase bilansis, kes omab antud vara üle valitsevat mõju ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(4) Kohustused kajastatakse selle valla asutuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

(5) Valla bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta. Samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolul kajastatakse neid bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

(6) Maksu- ja lõivutulud kajastatakse tekkepõhiselt valla tulemiaruandes;

(7) Kulud kajastatakse tekkepõhiselt valla tulemiaruandes.

(8) Varad, kohustused, tulud ja kulud kajastatakse valla konsolideeritud raamatupidamisaruandes ainult üks kord ja valla asutuste vahelised sisemised nõuded ja kohustused, tulud ja kulud elimineeritakse.

(9) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele valla pangakontodel või kassas vastavalt Rahandusministri poolt kinnitatud eelarve klassifikaatoritele.

(1) Vald ja tema asutused dokumenteerivad ning kirjendavad oma majandustehinguid mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehingud on toimingud ja sündmused, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus.

(2) Majandustehingut tõendab algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument, mis sisaldab raamatupidamisseaduses sätestatud nõudeid.

(3) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

(4) Kulude ja kohustuste kirjendamise aluseks olevad dokumendid aktsepteeritakse ning esitatakse raamatupidamisüksusele 3 tööpäeva jooksul selleks volitatud isikute (kulujuhtide) poolt. Volitatud isikud (kulujuhid) määrab asutuse juht oma käskkirjaga või kinnitatakse need vallavalitsuse korraldusega.

Pearaamatupidaja ega ka teised raamatupidamisüksuse töötajad ei tohi dokumentide allkirjastamisel omada volitatud isiku õigusi.

(5) Raamatupidamisarvestuse alg- ja koonddokumente ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ja teha õienditeta parandusi. Ebakorrektsed raamatupidamiskirjendid parandatakse paranduskirjetega, mis peavad viitama parandatavale raamatupidamiskirjendile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend.

(1) Saue valla raamatupidamiskohuslased lähtuvad käesoleva sise-eeskirja lisas 1 toodud kontoplaanist. Kontoplaanis on esitatud kontode, tehingupartnerite, tegevusalade, allikate ja rahavoo koodide loetelu majandustehingute ja reguleerimiskannete tekkepõhiseks kirjendamiseks.

(2) Valitud kontole tuleb lisada tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontoplaanis on kontol vastavas veerus märge “nõutav”.

(3) Tehingupartneri kood on nõutav valla konsolideerimisgrupi siseste tehingute eristamiseks ja konsolideeritud aruannete koostamiseks.

(4) Tegevusala kood on nõutav kõikide tulemiaruannete kontode korral, väljaarvatud maksutulud ja siirded.

(5) Allika koodi abil eraldatakse tehingud, mis on seotud reservide moodustamise või kulutamisega.

(6) Rahavoo kood on nõutav finantsinvesteeringute ja võlakohustuste kontodel investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoo aruande koostamiseks.

(7) Raamatupidamiskohuslasel on lubatud kasutada täiendavaid koode (näiteks allkontod, osakondade koodid, programmide või projektide koodid jm.), mis võimaldavad täiendavat analüüsi vastavalt vajadusele, kuid mida ei edastata Rahandusministeeriumile.

(1) Vastavalt valla ja riigieelarve seadusele koostatakse eelarve ja jälgitakse selle täitmist lähtudes kassapõhisest arvestusest. Kassapõhise arvestuse pidamisel kasutatakse eelarveklassifikaatoreid, mis on esitatud ÜE kontoplaanis.

(2) Valla raamatupidamise aastaaruanne sisaldab ühe komponendina eelarve kassapõhise täitmise aruannet.

(1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatu-pidamisõiend (memoriaalorder). Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimesid ja aadresse algdokumendi koostaja nimi.

(3) Valla tulude ja varade (edaspidi tuludokumendid) kirjendamise aluseks olevad peamised alg- ja koonddokumendid on järgmised

1) pangakonto väljavõte;

2) müügiarve ja muud tulude algdokumendid (nt. lepingud ja aruanded);

3) kassa sissetulekuorderid;

4) vara üleandmis-vastuvõtmisakt;

5) varade või kohustuste ümberhindluse ja inventeerimise aktid;

6) eelarve volitatud täitja otsused, korraldused ja käskkirjad;

7) raamatupidamisõiend.

(4) Valla kulude ja kohustuste kirjendamise aluseks olevad peamised alg- ja koonddokumendid (edaspidi kuludokumendid), on järgmised

1) pangakonto väljavõte;

2) hankija arve ja/või leping;

3) palgaarvestuse ja maksude aruanded;

4) kuluaruanded ja avansiesildised;

5) varade mahakandmise või allahindluse ning varade või kohustuste ümberhindluse ja inventeerimise aktid;

6) valla eelarve volitatud täitja otsused, korraldused ja käskkirjad;

7) raamatupidamisõiend.

(5) Kuludokumendi aktsepteerimisel kontrollib

1) esmane kontrollija (kulujuht), et majandustehingu aluseks olev dokument kajastab majandustehingut õigesti (sh. et dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele), et tehing on seaduspärane ja vajalik ning kooskõlas eelarvega;

2) vallavanem, abivallavanem või valla asutuse juht viseerib valla eelarvelistest vahenditest finantseeritava tehingu kuludokumendi peale kulujuhi vastavat kinnitust.

(6) Tuludokumendi aktsepteerib üldjuhul alg- või koonddokumendi koostaja.

(7) Raamatupidamisüksuse töötajad teostavad tulu- ja kuludokumentide raamatu-pidamisarvestuseks oluliste andmete kontrolli, ülekandedokumentide ettevalmistamise ja raamatupidamise infosüsteemi sisestamise ning tagavad järgmiste põhimõtete järgimise

1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega;

2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;

3) maksetähtpäev;

4) tekkepõhine periood;

5) saaja andmed;

6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

(8) Raamatupidamisüksuse töötaja allkirjastab majandustehingu kirjendamisel algdokumendi märkides dokumendile raamatupidamislausendi.

(9) Pangaülekannete teostamisel osaleb kaks isikut, kellest üks koostab raamatupidamise infosüsteemis maksekorraldused (raamatupidaja) ning teine teostab ülekande E-pangasüsteemis (pearaamatupidaja). Sularahakassa väljamineku orderi kinnitab lisaks raamatupidajale (kassapidajale) vallavanem või abivallavanem või valla asutuse juht (detsentraliseeritud raamatupidamise korral)

(10) Raamatupidamisdokumentide säilitamise ja arhiveerimise täpne kord on sätestatud Saue valla asjaajamiskorras.

(1) Vald dokumenteerib ning kirjendab raamatupidamisregistrites kõiki majandustehinguid nende tehingute toimumise ajal või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

(2) Valla raamatupidamisregistrid võimaldavad lähtuvalt kasutatava raamatupidamistarkvara Pmen spetsiifikast kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ning kontode kaupa (pearaamat)väljavõtete tegemise.

(3) Raamatupidamisprogrammis Pmen kasutatavad raamatupidamisregistrid on järgmised

1) pearaamat;

2) müügiarvete register;

3) põhivarade register;

4) hankijate ja klientide register;

5) töötajate ja palgaandmete register;

6) kassa sissetuleku- ja väljamineku register (kassaraamat);

7) raamatupidamisregistrid säilitatakse elektrooniliselt samadel alustel kui raamatupidamise algdokumente.

(1) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse seitse aastat vastava majandusaasta lõpust.

(3) Raamatupidamisregistrid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse ka elektrooniliselt, milliste loetavus peab olema tagatud kogu säilitusaja jooksul.

(4) Majandusaasta lõppedes trükitakse paberile välja pearaamat kõikide kontode kohta ning säilitatakse koos elektroonilise andmebaasiga.

(1) Tehingupartnerite nimekirjas iseseisvat tehingupartneri koodi omavad valla raamatupidamiskohuslased, tütarettevõtjad ja sihtasutused on kohustatud

1) esitama saldoandmikke

2) esitama majandusaasta aruande

3) informeerima muudatustest tehingupartnerite nimekirjas arvestades sellest, kuupäevast, millal muutus toimus. Informatsioon edastatakse Rahandusministeeriumile E-posti teel.

(2) Sidusüksused on kohustatud esitama nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruandeid olulise mõju teostajale, Saue Vallavalitsusele.

(1) Saue vald esitab saldoandmikke Üldeeskirjas ettenähtud korras, vormil ja tähtaegadel.

(2) Saldoandmikke esitavad valla hallatavad asutused ja tütarettevõtjad ning valla valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused ning mittetulundusühingud Üldeeskirjas ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(3) Saldoandmikud sisestatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi, mille kasutajaõigused väljastab Rahandusministeerium.

(4) Kui Saue valla hallatavad asutused on esitanud oma iseseisvad saldoandmikud, koostatakse saldoandmike infosüsteemis Saue valla saldoandmik, liites valla allüksuste ühesuguste kontokombinatsioonide saldod rida-realt meetodil ja elimineeritakse valla üksuse sisesed nõuded, kohustused, tulud ja kulud.

(5) Saue valla kui majandusüksuse konsolideerimisgrupi raamatupidamisaruande koostamiseks moodustatakse saldoandmik, milles valla ja tema valitseva mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja tütarettevõtjate saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod liidetakse rida-realt meetodil ja nende omavahelisi nõudeid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod, mille tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit on samad ja neljas number on vahemikus 0 kuni 5, elimineeritakse.

(1) Saue vald koostab majandusaasta aruande Üldeeskirjas ettenähtud korras.

(2) Valla majandusaastaks on eelarveaasta, mis ühtib kalendriaastaga.

(3) Valla majandusaasta aruande koostab valla tegevjuhtkond ning selle kinnitab vallavolikogu. Valla majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori hinnangust valla majandusaasta aruande õigsuse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Raamatupidamise aruanne koosneb bilansist, tulemiaruandest, rahavoogude aruandest, netovarade aruandest, eelarve kassalise täitmise aruandest, arvestusmeetodite ja hindamisaluste kirjeldusest ning lisadest.

(4) Valla tütarettevõtjad ning valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud koostavad oma majandusaasta aruande vastavalt raamatupidamisseaduses ja RTJ-des sätestatud korrale ja vormile ning esitavad selle Saue vallale.

(5) Saue vallal on õigus küsida oma hallatavatelt asutustelt, tütarettevõtjatelt ja valitseva mõju all olevatelt sihtasutustelt ning mittetulundusühingutelt täiendavat informatsiooni valla majandusaasta aruande koostamiseks.

Saue valla asutuste vahelisi varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi (näiteks tulu kandmine valla eelarvesse, kulu või põhivara soetuse katmine riigi- või KOV eelarvest, muud ülekanded, varade, kohustuste, tulude ja kulude üleandmine jne.) nimetatakse siireteks. Valla majandusaasta aruande koostamisel elimineeritakse valla asutuste vahelised siirded.

(1) Valla asutuste rahalisi vahendeid hoitakse pangas arvelduskontodel ning sularaha asutuste kassas.

(2) Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas.

1) Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid.

2) Välisvaluuta arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus ja hinnatakse umber operatsioonipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kasum või kahjum valuutakursi muutusest kajastatakse finantstuluna või -kuluna.

3) Makse- ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal vallavanema käskkirjaga.

4) Kaarte kasutavad isikud on kohustatud hiljemalt aruande kuule järgneva kuu 3.tööpäevaks esitama raamatupidamisele majanduskulude aruande koos kuludokumentidega kõigi kaardiga teostatud maksete kohta.

(3) Sularahaoperatsioonide tegemise õigus antakse materiaalselt vastutavale isikule (raamatupidajale, kassapidajale).

1) Sularahatehingute kohta koostatakse elektrooniliselt kassa sissetuleku või väljamineku order.

2) Kassaoperatsioonide arvestamise analüütilise konto väljatrükk on kasutusel kassaraamatuna. Kassaraamatu väljatrükk teostatakse sõltuvalt kassa käibest kuid mitte harvemini kui üks kord nädalas. Sularaha väljamaksmine kassast toimub ainult allkirjaõiguslike isikute loal. Juhul kui ei ole kinnipeetud dokumentide vormistamise nõuetest, tagastab kassaoperatsioone teostav isik algdokumendi selle esitajale nõuetekohaseks vormistamiseks.

3) Sularaha kviitungeid kasutatakse riigilõivu, sotsiaalteenuste jm. maksete vastuvõtmisel. Kviitungite arvestus on sisse viidud vastavasžurnaalis. Kassa sularahalimiit kehtestatakse kassa eeskirjaga.

1) Kõiki finantsinvesteeringuid väärtpaberitesse kajastatakse bilansis algselt nende soetusmaksumuses. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud väljaminekutest. Edasine arvestus- ja hindamismeetod sõltub finantsinvesteeringu liigist.

2) Finantsinvesteeringu müügil kajastatakse müügihinna ja müüdud investeeringu bilansilise väärtuse vahet müügikasumi või –kahjumina.

3) Õiglase väärtuse meetodil kajastatakse edasimüügiks soetatud nõuded, lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitali-instrumentidesse, mille õiglane väärtus on usaldusväärselt hinnatav, ning lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse, mida ei kavatseta hoida lunastustähtajani.

4) Korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil kajastatakse nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded mida vald ei ole soetanud edasimüügiks; lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, ning lühi- ja pikaajalised finantsinvesteeringud võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse, mida vald kavatseb hoida lunastamistähtajani. Juhul kui valla kavatsus hiljem muutub, kajastatakse neid kuni realiseerimiseni õiglases väärtuses.

(1) Kõiki nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (RTJ 3).

(2) Bilansis eraldatakse nõuete ja ettemaksude lühiajaline ning pikaajaline osa.

(3) Lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis nende nominaalväärtuses, millest on maha arvatud allahindlused (sh. ebatõenäoliselt laekuv osa).

(4) Pikaajalisi nõudeid kajastatakse algselt soetusmaksumuses. Hiljem arvatakse esialgsest soetusmaksumusest maha ebatõenäoliselt laekuvad osad.

(5) Ettemaksed võetakse arvele soetusmaksumuses. Tehtud ettemaksete saldosid inventeeritakse perioodiliselt. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 1917.35 eurot (ilma käibemaksuta). Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata.. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt kokku.

(6) Nõuete laekumise tõenäosust hindab raamatupidamisteenistus vähemalt kord kvartalis. Nõuete ebatõenäoliseks tunnistamise ettepanek esitatakse pearaamatupidaja poolt vallavalitsusele kinnitamiseks. Võimalusel hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul, kui see pole võimalik, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudseid meetodeid, mis tuginevad varasemate perioodide kogemusel. Nõuete hindamisel võetakse arvesse ka kõiki bilansipäeva järgseid asjaolusid, mis võivad mõjutada nõuete laekumise tõenäosust.

(7) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil (va. juhul kui individuaalne hindamine või muu ligikaudse meetodi kasutamine annab õigema tulemuse) tuleb nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud

1) 90-180 päeva võrra, hinnata alla 50% ulatuses

2) üle 180 päeva võrra, hinnata alla 100% ulatuses.

(8) Juhul, kui nõude laekumine on ebatõenäoline või selle suhtes eksisteerivad olulised kahtlused, loetakse vastav nõue ebatõenäoliselt laekuvaks ja hinnatakse alla.

(9) Juhul, kui nõude allahindlus kajastub algselt selleks ettenähtud ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks ning nii nõue ise kui ka tema jaoks moodustatud allahindlus vastaval kontrakontol kantakse bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõuet loetakse lootusetuks, kui vallal või tema hallataval asutusel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadavat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine ettepanek koos põhjendustega kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega.

(10) Juhul, kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodi tulu või kuluna ning ei korrigeerita tagasiulatuvalt eelmist perioodi. Ebatõenäolise või lootusetu nõude laekumine näidatakse tuluna perioodis, mil laekumine toimub. Ebatõenäoliselt laekuva nõude laekumisel vähendatakse nii nõude enda kui tema kontrakonto saldot.

(1) Teenistus- ja töölähetuseks loetakse töötaja sõitu tööülesannete täitmiseks väljapoole lepinguga määratud töö tegemise kohta. Lähetusele saatmine vormistatakse vallavanema või asutuse juhi käskkirjaga.

(2) Töö ja teenistuslähetuse kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud lähetuskulude hüvitamise tingimuste, ulatuse ja korra kohaselt.

(3) Valla teenistuja või töötaja peab esitama lähetuskulude aruande 10 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid.

Välislähetusel viibinud töötaja või teenistuja esitab lähetuse tulemuste kohta aruande.

(4) Lähetatul on õigus kulude katteks saada avanssi, mis kantakse töötaja isikliku avalduse alusel tema pangakontole või makstakse kassast sularahas. Avansi saamise avaldus tuleb esitada vähemalt 5 päeva enne lähetuse algust. Lähetuskulude ülejääk kuulub töötaja poolt tagastamisele hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul peale aruande esitamist.

(5) Majandusavanssi antakse töötajale vastavalt vajadusele sellekohase avalduse alusel. Avaldusele märgitakse avansi otstarve ning avalduse kinnitab asutuse juht. Majandusavanss kantakse töötaja pangakontole või makstakse välja kassast. Avanssi antakse tähtajaga kuni üks kuu.

(6) Iga aruandev isik on kohustatud esitama hiljemalt kalendrikuu viimaseks kuupäevaks majanduskulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid Kui tehtud kulutused osutuvad põhjendatuks, kinnitab kuluaruande vallavanem või hallatava asutuse juht.

(1) Kinnisvarainvesteeringuks loetakse ainult sellist maad, hoonet või hoone osa, mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil. Hooneid, mida kasutatakse valla enda poolt, kajastatakse materiaalse põhivarana.

(2) Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega seonduvaid tehingukulusid. Edasisel kajastamisel bilansis lähtutakse soetusmaksumuse meetodist, mille kohaselt kajastatakse vara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused väärtuse langusest.

(3) Objekti, mida vald ise ehitab kinnisvarainvesteeringuks, käsitletakse kuni selle valmimiseni kui lõpetamata ehitust analoogselt muule põhivarale. Objekti valmimisel ja kinnisvarainvesteeringuna kasutusele võtmisel (näiteks hakatakse välja rentima), hakatakse seda kajastama kui kinnisvarainvesteeringut.

(1) Materiaalne põhivara võetakse soetamisel arvele tema soetamismaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ning otseselt soetamisega seotud kulusid (näiteks projekteerimine, transport, paigaldamine, katsetamine)

(2) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 1917.35 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna. Käibemaksu ei kapitaliseerita.

(3) Varade üle, mille soetusmaksumus jääb vahemikku vähemalt 191.73 kuni 1917.35 eurot ning mille kasulik eluiga on pikem kui üks aasta, peetakse arvestust bilansiväliselt.

(4) Hilisemad kulutused põhivarale kapitaliseeritakse ainult juhul kui need pikendavad vara kasulikku eluiga ning tõstavad vara kvaliteeti või tootmispotentsiaali üle tema esialgse taseme, mitte ainult ei taasta seda (nn. parendused või rekonstrueerimisväljaminekud). Tavapärased remondi- ja hoolduskulud, mis taastavad või säilitavad vara esialgset taset, kantakse kuludesse nende toimumise hetkel.

(5) Juhul kui teatud põhivara komponendid vajavad regulaarset uuendamist või väljavahetamist, kajastatakse need raamatupidamises eraldi ülejäänud sama põhivara objektist. Selliseid komponente amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul, mis on tavaliselt lühem kui objekti eluiga, mille juurde nad kuuluvad.

(6) Põhivara komponentideks hoonete puhul on

1) katus

2) ventilatsioonisüsteem, tuletõrjesüsteem

3) liftisüsteem

4) avatäited (uksed, aknad)

5) põhikonstruktsioon

Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus ( ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, võib seda hinnata, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi

(1) Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kulusse nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, bioloogilised varad, püsivad kunstiväärtused ning piiramata kasutuseaga muuseumieksponaadid ja raamatud, mida ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

(2) Põhivarade amortiseerimisel kasutatakse järgmiseid amortisatsiooninorme

1) hooned 2 – 5%

2) rajatised 2,5 – 10%

3) masinad ja seadmed 10 – 20%

4) inventar 10 – 50%

5) arvutustehnika 25 – 50%

6) immateriaalne põhivara 5 – 50%

(3) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui 100%-liselt amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui kulumit bilansis seni, kuni vara on kasutusest lõplikult eemaldatud. Kui vara eemaldatakse lõplikult kasutusest, tuleb amortiseerimine lõpetada ning sõltuvalt põhivara edasisest saatusest see kas maha kanda või hinnata alla selle tõenäolise neto realiseerimismaksumuseni (juhul, kui vara kavatsetakse müüa). Kuni vara müümiseni tuleb seda kajastada varude rühmas.

(4) Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, tuleb neid komponente arvestada raamatupidamises eraldi varadena, määrates komponentidele erinevad amortisatsiooninormid.

(5) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(1) Põhivara müük ja mahakandmine toimub Saue Valla Põhimääruses sätestatud korras ja tingimustel. Materiaalse põhivara müümisel kajastatakse müügihinna ja põhivara jääkväärtuse vahet kasumi või kahjumina tulemiaruandes.

(2) Põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse kui põhivara mitterahalist sihtfinantseerimist vara jääkmaksumusega võrdses summas.

(3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist. Kui vara anti rendile perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks, mille puhul võtab vara arvele rentnik. Vara tasuta kasutusse andja kajastab sel juhul vara jääkväärtuses antud mitterahalise sihtfinantseerimisena, kannab vara põhivara nimekirjast välja (kajastab vara müügina) ja peab selle üle edaspidi arvestust bilansiväliselt. Maad kui piiramata kasutusega vara üle ei anta ning seda kajastab edasi vara omanik, tehes vastava märkuse põhivara kaardile.

(4) Ümberhindluse meetodil kajastatakse maad, hooneid ja rajatisi, mille õiglane väärtus erineb oluliselt nende bilansilisest jääkväärtusest, tingituna vähemalt ühest RTJ 5-s esitatud asjaolust

1) põhivara on soetatud 1995. aastal või varem ning nende väärtust ei ole hilisemalt korrigeeritud (või on ebakorrektselt korrigeeritud) inflatsiooniga;

2) põhivara tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed;

(5) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine akumuleeritud kulum elimineeritakse.

(6) Maad on lubatud ümberhinnata maa maksustamishinna määramisel kehtivate põhimõtete kohaselt. Ümberhindluse võivad viia läbi vastava ala spetsialistid kaasamata selleks väliseid eksperte.

(1) Bioloogilised varad võetakse arvele, kui nende väärtus ületab 1917.35 eurot (ilma

käibemaksuta). Kogumina soetatud bioloogilised varad võib arvele võtta ühe tervikuna, juhul kui kogumi väärtus tervikuna ületab ülaltoodud piiri Bioloogilisi varasid hinnatakse aastaaruande koostamise kuupäeva seisuga umber õiglasesse väärtusesse ainult juhul, kui hindamiseks on võimalik kasutada usaldusväärseid meetodeid (kui metsaga näiteks kaubeldakse turul). Kui õiglase väärtuse hindamine ei ole võimalik ja neid ei kasvatata müügiks, kajastatakse bioloogilisi varasid soetusmaksumuses.

(2) Kui bioloogiliste varade soetusmaksumus ei ole teada ning nende õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, kajastatakse neid 0-väärtusega.

(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodiga seotud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis, sõltumata sellest, millal arve saadi või tasuti või kui kohustuse olemasolust saadi teada alles peale aruandeperioodi lõppu.

(2) Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve või muu dokumentatsioon kohustuse täpse suuruse kohta, kajastatakse see bilansis hinnanguliselt (RTJ 8). Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 6% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).

(3) Ettemaksetena saadud tulud võetakse arvele kohustustena ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla 1917.35 eurot kanda kohe tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori üksuste vaheliste tehingute korral lepivad pooled kajastamise viisi omavahel kokku.

(4) Bilansis kajastatakse kohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena. Lühiajalise kohustusena kajastatakse kuni 1 aasta jooksul tasumisele kuuluv kohustus ning ülejäänu kajastatakse pikaajalise kohustusena.

(5) Välisvaluutas fikseeritud rahalisi kohustusi hinnatakse ümber bilansipäeval kehtiva Eesti Panga kursi alusel.

(6) Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused, millega kaasneb intressikulu, sh. pangalaenud, arvelduskrediidid, kapitalirendi (liising-) kohustused, faktooringukohustused, emiteeritud võlakirjad, laenud teistelt avaliku sektori asutustelt ja muud sarnased võlakohustused.

(7) Rendilepingute kajastamisel juhindutakse RTJ 9-st, mis käsitleb renditehingute kajastamist nii rendileandja kui ka rentniku raamatupidamises. Rendilepingud jagatakse kasutus- ja kapitalirendiks. Rendilepingu kajastamine raamatupidamises võib erineda selle kajastamisest maksuarvestuses ning lepingu juriidilisest vormist. Rendilepingut kajastatakse raamatupidamises kapitali- või kasutusrendina lähtudes alltoodud kriteeriumidest, sõltumata sellest, kas lepingut nimetatakse vormiliselt kasutus- või kapitalirendiks. Rendilepingut loetakse kapitalirendiks, kui on täidetud vähemalt üks alltoodud kriteeriumitest

1) renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule;

2) rentnikul on optsioon osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest optsiooni realiseerimise kuupäeval ning rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda võimalust kasutab;

3) lepinguperiood katab suure osa (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi kui omandiõigus ei lähe üle;

4) rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur (üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus.

(8) Kui ükski ülalloetletud kriteeriumitest ei ole täidetud, on tegemist kasutusrendiga.

(9) Kasutusrendi puhul rentnik (Sise-eeskirja mõistes Saue vald) renditavat vara bilansis ei kajasta. Kasutusrendi kulu üle peetakse arvestust tekkepõhiselt, st. rendimaksed kantakse selle perioodi kulusse, mille eest renti maksti. Renditav objekt jääb rendileandja bilanssi ning rendileandja jätkab selle amortiseerimist

(10) Kapitalirendi puhul kannab rendileandja sisuliselt kõik olulised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle rentnikule (Sise-eeskirja mõistes Saue vald), mistõttu rendileandja eemaldab väljarenditava vara oma bilansist ja asendab selle kapitalirendinõudega.

(11) Kapitalirendi (liisingu) puhul võtab vald renditava vara oma bilansis arvele rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses. Samas summas võetakse arvele kapitalirendi kohustus. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse nii , et intressimäär oleks igal ajahetkel rendiperioodi jooksul kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.

(12) Kapitalirendiga kaasnevad igal aruandeperioodil amortiseeritavate varade amortisatsioonikulu ja finantskulu. Kapitalirendi tingimusel renditavaid varasid amortiseeritakse lähtudes asutuse sama tüüpi varadele rakendatavatest amortisatsiooni põhimõtetest.

(13) Kohustusi inventeeritakse regulaarselt ning võimalikud muudatused kajastatakse perioodi lõpetamise kannetena.

(1) Eriotstarbelisi reserve moodustatakse vastavalt riigi või valla õigusaktide sätetele. Põhivara ümberhindlusega seotud reservide saldod kantakse aruandeaasta lõpus raamatupidamiskontole akumuleeritud üle- või puudujääk.

(2) Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele, peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel.

(1) Maksu-, lõivu- ja trahvitulud

1) Arvestust maksutulude üle peetakse tekkepõhiselt. Vald kajastab maksunõude hetkel, kui on võimalik usaldusväärselt hinnata nõudeõiguse suurust. Maksudeklaratsioonide alusel kogutavate maksude nõuded kajastatakse deklaratsiooni laekumise hetkel, näidates maksutulu selles perioodis, mille kohta antud deklaratsioon on esitatud.

2) Raamatupidamise lihtsustamise eesmärgil võib maksutulusid kajastada perioodi sees kassapõhiselt, viies bilansipäeval sisse tekkepõhised korrigeerimiskanded.

3) Ebatõenäoliselt laekuvad maksunõuded tunnistatakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja, kui maksuhalduril puuduvad igasugused edasised võimalused antud nõude kogumiseks, näiteks juhul , kui võlgnik on likvideeritud.

(2) Lõivud ja trahvid

1) Lõivude ja trahvide kogumisega seotud tulude arvestus toimub analoogiliselt maksutulude arvestusele. Tulu lõivudest ja trahvidest kajastatakse tekkepõhiselt nõudeõiguse tekkimise hetkel, kui on usaldusväärselt hinnata vastava tulu suurust.

2) Ebatõenäoliselt laekuvad lõivu- ja trahvinõuded tunnistatakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja., kui puuduvad igasugused edasised võimalused antud nõuete kogumiseks, näiteks juhul, kui võlgnik on likvideeritud.

(3) Teenuste müük ja muud tegevustulud

1) Müügitulu kajastatakse saadud tasu õiglases väärtuses. Juhul, kui tasutakse rahas, on müügituluks saadud raha nominaalsumma, välja arvatud juhul ,kui tasumine toimub järelmaksuga.

2) Teenuste eest saadav tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud arve alusel. Juhul, kui vald on esitanud teatud teenuse eest arve (nt. koolitusteenus), kuid teenus ise pole veel osutatud, kajastatakse saadud raha teenuse osutamiseni ettemaksuna. Arvete periodiseerimisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist. Igal erijuhtumil lepivad avaliku sektori üksused tulude-kulude periodiseerimise kajastamise omavahel kokku.

(4) Finantstulud ja –kulud

1) Finantstuludena kajastatakse investeeringutelt teenitud ja makstud intresse ja dividende, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid.

2) Intressitulu kajastatakse lähtudes vastavalt teise osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse.

3) Dividenditulu kajastatakse äriühingu üldkoosoleku otsuse põhjal, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks.

(1) Toetustena käsitletakse raamatupidamiskohuslase poolt saadud või antud vahendeid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Saue valla hallatavate asutuste vahelisi saadud ja antud vahendeid ei loeta toetusteks, vaid siireteks.

(2) Toetused liigitatakse järgmiselt

1) õigusaktidest tulenevad sotsiaaltoetused;

2) sihtfinantseerimine;

3) välisabi;

4) välisabi kaasfinantseerimine

5) subsiidiumid

6) mittesihtotstarbeline finantseerimine

(3) Toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

(4) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi, kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. (RTJ 12)

(5) Toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks on maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

(6) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, lepivad nad kokku toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tulude tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehinguparterina toetuse saajat.

(7) Varade sihtfinantseerimise korral lähtub toetuse saaja sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist (vt. RTJ 12), mille kohaselt sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses. Varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

(8) Sihtfinantseerimine on mitterahaline kui see toimub varade üleandmisena. Saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul.

(9) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel järgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi, mille kohaselt kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

(10) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(1) Raamatupidamisarvestuses kajastatakse tegevuskulud vastavalt ÜE-s esitatud korrale. Siseeeskiri sätestab Saue valla raamatupidamisarvestuse arvestusmeetodid ja hindamisalused.

(2) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati (mitte perioodis, millal makse tehti).

(3) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud.

(4) Tööjõukuludest kinnipeetud maksud kajastatakse kohustusena selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinnipeetud maksud töötasu võlgnevuse kontolt maksuvõlgade kontole selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. Kandeid võib teha igal väljamakse päeval või koondkannetena vastavuses antud kuu kohta koostatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonidega.

(5) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkustasude kohustust võib ümber hinnata iga kuu lõpus või üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Puhkusetasu eraldise suurenemine kajastatakse aruandeperioodi kuluna (vähenemine kulu vähenemisena).

(6) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, millise eest see oli arvestatud. Kui palgaprogramm ei arvesta igakuiselt ümber väljamaksmata puhkusetasude kohustust, kasutatakse puhkusetasu väljamaksmisel veel saabumata perioodi eest ettemaksete kontosid. Kui palgaprogramm töötab väljamaksmata puhkustasude kohustuse igakuise ümberarvestuse põhimõttel, kajastatakse puhkusetasu väljamaksmist puhkusetasude kohustuse konto deebetis.

(7) Hüvitis töölepingu lõpetamisel kajastatakse kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

(1) Tegevuskuludena on üldjuhul lubatud näidata ainult valla ja tema hallatavate asutuste tegevusega seotud kulusid

(2) Ostetud toodete ja teenustega seonduvaid kulusid kajastatakse perioodis, mil antud kulu tehti, sõltumata sellest, millal arve saadi või tasuti.

(3) Juhul kui vald on saanud ja tasunud teatud toote või teenuse eest arve, kuid toode ise pole veel üle antud või teenus osutatud, kajastatakse makstud raha toote saamise või teenuse osutamiseni ettemaksuna. Ostuarvete periodiseerimisel tuleb lähtuda olulisuse printsiibist Juhul, kui teenus osutatakse küll pikema perioodi jooksul, kuid teenuse osutamisega seotud kulud ei ületa kokku 1917.35 eurot, kajastatakse kulu arve saamise perioodis.

(1) Kulusid seoses riigile makstud ja makstavate maksude, lõivude ja trahvidega kajastatakse nende tekkimise perioodil.

(2) Põhivara eest tasutud, tagasisaamisele mittekuuluv käibemaks kajastatakse kuluna põhivara saamise perioodis. Põhivara eest tasutud ettemaksetele lisatud käibemaks kajastatakse esialgselt ettemakstud tulevaste perioodide kuluna.

(3) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena ja ettemakstud maksud, lõivud ja trahvid käibevarana. Valla kohustuste saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksuameti või lõivu saaja asutuse nõuete saldodega

(4) Lõivude ja trahvide korral kajastab lõivu või trahvi maksja kuludes ja nõuetes tehingupartnerina lõivuga maksustatud toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja koodi (mitte Maksuameti koodi, kui lõiv või trahv kantakse üle Maksuametis avatud koondkontole).

(1) Finantsaruandluse koostamisel inventeeritakse valla varad ja kohustused, hinnatakse vajadusel nende väärtuse muutust ning tehakse reguleerimis- ja lõpetuskanded.

(2) Vallavanem määrab oma käskkirjaga inventuuri eest vastutavate isikute nimed, inventuuri komisjoni esimehe ja liikmed/lugejad ning inventuuri toimumise aja, tulemuse raamatupidamisele esitamise tähtaja ja koondakti asutuse juhile esitamise tähtaja. Aastainventuur viiakse läbi vahemikus 1.novembrist 31.detsembrini.

(3) Nõuete ja kohustuste ning finantsinvesteeringute inventeerimisel on inventuuri läbiviimise eest vastutavaks isikuks pearaamatupidaja, juhul kui vallavanema käskkiri ei sätesta teisiti.

(4) Materiaalsete varade inventeerimisel määrab vallavanem igakordselt inventuuri komisjoni ja läbiviimise eest vastutava isiku. Inventeerimiskomisjoni ei või kuuluda varade eest vastutav isik Valla raamatupidamisteenistus valmistab ette varade inventeerimiseks ning hindamiseks vajaliku dokumentatsiooni, mis edastatakse inventuuri läbiviimise eest vastutavale isikule.

(5) Inventuuri läbiviimise komisjon viib läbi inventuuri ning allkirjastab inventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni. Inventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on

1) Nõuete ja kohustuste ning finantsinvesteeringute inventeerimisel saldokinnituskiri (või saldokinnituskirjade kokkuvõte), pangakonto väljavõte või mõni muu dokument, mis tõendab nõude või kohustuse bilansis (või bilansiväliselt) kajastatud summa korrektsust. Lisaks saadud kinnitustele lisatakse inventeerimisdokumentatsiooni juurde vajadusel ka korrigeerimiskannete alusdokumendid (näiteks raamatupidaja poolt läbiviidud ümberhindluse arvestus või intressiarvestus);

2) Materiaalsete varade inventeerimisel inventuuri lõppakt-inventuurinimistu. Valla raamatupidamistalituses kontrollitakse inventeerimistulemusi raamatupidamisseisuga ning lisatakse vajadusel ka korrigeerimiskannete alusdokumendid.

(6) Inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon esitatakse kinnitamiseks vallavanemale ja pearaamatupidajale. Vallavanema käskkirjaga kinnitatud dokumentatsiooni alusel koostatakse raamatupidamises korrigeerimis- ja lõpetamiskanded.

(7) Inventeerimise aktid ja muu inventuuri läbiviimist tõendav dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon valla asjaajamiskorras ning raamatupidamise seaduses sätestatud korras

(8) Valla raamatukogude fondides olevaid raamatuid ja teisi säilitusühikuid inventeeritakse vastavalt rahvaraamatukogude seaduses sätestatud korrale ja sagedusele. Raamatukogufondide inventeerimise eest vastutavad raamatukogude juhatajad.

(9) Nõuded varade ja kohustuste inventeerimise ajalisele korraldamisele on alljärgnevad: Inventeeritav vara/kohustus Inventuuri läbiviimise aeg 1. Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine.Pangakontode saldokinnitused majandusaasta lõpusSularahakassa etteteatamata kontrollida vähemalt kord kvartalis Sularaha inventuur majandusaasta lõpus. 2. Maksunõuded ja –kohustused Saldode võrdlus E-maksu ja Tolliameti kontokaartidega saldoandmiku perioodi lõpus 3. Nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega. Saldovõrdlused tehingupartneritega iga kvartali saldoandmiku esitamisel E-posti teel;Saldokinnituskirjad kõigilt olulistelt deebitoridelt majandusaasta lõpus;Aegunud nõuete allahindlus iga kvartali lõpus 4. Finantsinvesteeringud Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansikontodega;Ümberhindlused õiglasele väärtusele saldoandmiku perioodi lõpusTekkepõhine intressiarvestus;Saldovõrdlused kõigi oluliste investeeringute osas majandusaasta lõpus. 5. Põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Inventuur vähemalt üks kord aastas majandusaastalõpus (vahemikus 1.11 – 31.12);Vara alla- või üleshindlus ning järelejäänudkasuliku eluea hindamine majandusaasta lõpus 6. Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega;Saldovõrdlused tehingupartneritega iga kvartali lõpu saldoandmikuga E-posti teel;Saldokinnituskirjad kõigilt olulistelt kreeditoridelt majandusaasta lõpus 7. Tulud ja kulud Saldovõrdlused tehingupartneritega iga kvartaalse saldoandmiku lõpus E-posti teel;

(1) Rahaliste vahendite inventeerimine

1) Sularaha inventuuril osaleb vähemalt 2 inimest, sh. sularaha tehingute eest vastutav isik ning muu isik.

2) Sularaha inventuuri käigus loetakse üle kogu kassas olev sularaha. Inventuuri tulemused dokumenteeritakse, sularaha inventuuri akt allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt ning edastatakse raamatupidamistalitusele.

3) Raamatupidamises kontrollitakse sularaha inventuuri akti vastavust raamatupidamises kajastatava sularahajäägi saldoga. Inventuuri akt kinnitatakse selle koostaja ning dokumentide ülevaataja poolt allkirja ja võrdluskuupäeva lisamisega.

(2) Pangakontode inventuuri läbiviimise korraldab raamatupidamisüksus. Pangakontode jääkide võrdlus pangaväljavõtetega toimub igapäevaselt. Üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, millega Saue vallal on aruandeperioodi jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitamiseks kirjad.

(3) Finantsinvesteeringute inventeerimisel viiakse läbi vähemalt järgmised protseduurid

1) hindamine õiglasele väärtusele või intresside arvestus;

2) lühi- ja pikaajaliste finantsinvesteeringute periodiseerimise kontrollimine;

3) välisvaluutas fikseeritud investeeringute ümberhindlus bilansipäeval Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) saldovõrdluste läbiviimine (näiteks EVK-s registreeritud finantsinvesteeringute puhul) vähemalt 1 kord aastas majandusaasta lõpus.

(4) Nõuete ja ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi vähemalt järgmised protseduurid

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressi kandvate nõuete (nt. laenud, kapitalirendinõuded) puhul intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Majandusaasta lõpul võrreldakse nõuete ja ettemaksude saldosid kõikide võlgnikega, kelle saldo arveldusperioodi lõpuks ületab 191.73 eurot. Võrdlustulemused dokumenteeritakse inventeerimise aktis, kuhu märgitakse inventeerimise kuupäeval valla raamatupidamises kajastatud nõude summa, teise osapoole võrdlustulemus ning esinevate erisuste puhul nende põhjused.

(6) Aktis märgitakse nõudesummad, mille laekumist hinnatakse ebatõenäoliseks ning mille osas on tehtud/tehakse vallavalitsusele või volikogule olenevalt nõude summa suurusest, ettepanek ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kandmiseks kontrakontole.

(7) Materiaalsete põhivarade, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliste varade inventeerimisel viiakse läbi järgmised protseduurid

1) lugemislehtedel kajastatakse varade kogused ja maksumused ning andmed põhivara järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta; inventeerimiskomisjoni poolt kantakse lugemislehele vara tegelik seis, mis hinnatakse inventeerimise käigus;

2) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

3) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku realiseerimismaksumust;

4) veendutakse põhivara amortisatsioonimäärade õigsuses;

5) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamisüksus vastavad korrigeerimiskanded.

(8) Kohustuste inventeerimisel viiakse läbi vähemalt järgmised protseduurid

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a. ettemaksud) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressi kandvate kohustuste (näit. laenud, kapitalirendi kohustused) tekkepõhine intressiarvestus;

5) maksukohustuste võrdlemine E-maksuameti väljavõtetega;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(9) Majandusaasta lõpul võrreldakse kohustuste saldosid kõikide hankijatega, kelle saldo arveldusperioodi lõpuks ületab 319.56 eurot. Võrdlustulemused dokumenteeritakse inventeerimise aktis, kuhu märgitakse inventeerimise kuupäeval valla raamatupidamises kajastatud kohustuse summa, teise osapoole võrdlustulemus ning esinevate erisuste puhul selle põhjused. Tuvastatud erisused selgitatakse ning dokumenteeritakse.

(10) Avaliku sektori üksuste saldode võrdlemine

1) Saue vald võrdleb iga kvartali lõpu seisuga saldosid teiste avaliku sektori üksustega. Maksude saldosid võrreldakse Maksuameti , Keskkonnaministeeriumi jt. maksude edasikandjate väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldode võrdlemiseks saadab üksus, kes omab nõudeid teisele osapoolele ja tulusid teiselt osapoolelt, tehingupartnerile kõik oma saldod (nii nõuded, kohustused, tulud kui ka kulud) E-posti teel ning jääb ootama teise poole vastust. Kinnituskirja saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama.

2) Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi poolt pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

(1) Pmen on integreeritud tarkvarapakett, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks järgmised programmid

1) kassa/pank

2) arveldused

3) töötasu arvestus

4) varade arvestus

5) pearaamat

(2) Kuna tegemist on integreeritud raamatupidamistarkvaraga, siis ühes osas sisestatud andmed kanduvad automaatselt ka programmi teistesse osadesse.

(3) Pmeni paketti saab installeerida kasutamiseks arvutivõrgus.

(4) Pmen töötab operatsioonisüsteemis Windows.