Iisaku valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Iisaku valla raamatupidamist korraldab Iisaku Vallavalitsus kui tegevjuhtkond (edaspidi vallavalitsus) ja raamatupidamise eest vastutab vallavanem.

(2) Valla raamatupidamine on korraldatud tsentraliseerituse põhimõttel (üks raamatupidamine erinevate hallatavate asutuste kohta) valla ametiasutuse koosseisus olevate raamatupidamistöötajatega - finantsnõunik ja vanemraamatupidaja - kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhenditega.

(3) Igapäevast raamatupidamistegevust korraldab finantsnõunik lähtudes käesolevast eeskirjast ning annab suuniseid valla ametiasutusele ja järgmistele hallatavatele asutustele (edaspidi asutus)

1) Iisaku Gümnaasium;

2) Iisaku Lasteaed Kurekell;

3) Iisaku Spordikeskus;

4) Iisaku Kunstide Kool;

5) Iisaku Raamatukogu;

6) Iisaku Rahvamaja;

7) Iisaku Muuseum;

8) Iisaku Hooldekodu.

(4) Iisaku vald omab riigi raamatupidamise üldeeskirja (edaspidi üldeeskiri) tähenduses tütarettevõtet ja sihtasutust.

(5) Valitsevat mõju omavat üksust väljendab tehingupartneri koodi kolm esimest numbrit ning seda nimetatakse konsolideerimisgrupi koodiks

1) 173101 - Iisaku Vallavalitsus koos asutustega;

2) 173301 - SA Alutaguse Vabadusvõitlejate Mälestusmärgi Fond;

3) 173401 - OÜ Iisaku Elamumajandus – 100 % osalusega valla ettevõte;

4) 173499 - konsolideerimisüksus.

(6) Konsolideerimisüksuses korrigeeritakse saldosid kui

1) osaluste-omakapitali saldod ei ole võrdsed;

2) tulude-kulude omavahelised saldod ei ole võrdsed;

3) nõuete-kohustuste omavahelised saldod ei ole võrdsed.

(7) Vallavalitsus lähtub heast raamatupidamistavast, kirjendab majandustehinguid vastavalt eelarveklassifikaatoritele ja tagab, et kõik tulud ja kulud kajastuvad raamatupidamises üks kord.

(8) Vallavalitsuse raamatupidamine kasutab oma töös AS San Revilo poolt väljatöötatud raamatupidamispaketti Pmen, mille kohta on internetipõhine juhend viitega raamatupidamisprogrammist, samuti teiste riigiasutuste infosüsteeme.

(1) Vallavalitsus on kohustatud kõiki oma majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda.

(2) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel, kasutades kontoplaani kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist ja millega viseeritakse iga raamatupidamistehing.

(3) Majandustehingut tõendab algdokument.

(4) Vastava alaeelarve käsutaja (edaspidi volitatud isik) vastutab selle eest, et

1) algdokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

5) kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist.

(5) Volitatud isik kinnitab algdokumendil lõikes 4 toodut oma allkirjaga, mille järgselt on õigus esitada dokument raamatupidamisele töötlemiseks.

(6) Volitatud isik on vallavanem või tema poolt määratud isik ja hallatava asutuse juht või tema poolt määratud isik.

(7) Kinnitatud algdokument esitatakse raamatupidamisele hiljemalt dokumendi kuupäevale järgneva kuu 10. kuupäevaks ja õigeaegse esitamise eest vastutab volitatud isik.

(8) Raamatupidamise töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ning ülekande ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise infosüsteemi

1) tehingu kooskõla eelarve täitmise põhimõtetega;

2) kontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;

3) kas ostutehing kontrolliti ja kinnitati selleks volitatud isikute poolt;

4) maksetähtpäev;

5) saaja andmed;

6) kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele;

7) kas antud kauba või teenuse eest ei ole juba varem tasutud.

(9) Dokumentide kontrolli nõuetega peab olema täidetud volitatud isiku ja raamatupidamisüksuse töötaja lahusus – iga dokument peab olema allkirjastatud nii volitatud isiku kui ka raamatupidamise töötaja poolt.

(1) Iisaku vald kasutab üldeeskirja lisas 1 toodud kontoplaani, millele on lisatud täiendav - seitsmes number järgmistele kontodele

1) 100100 – «Arvelduskontod pankades»

1001001 – eelarveline (SEB Pank)

1001002 – eelarveline nn sihtsuunitlusega

1001003 – eelarveline nn sihtsuunitlusega

1001004 – (endine eelarveväline)

1001005 – (endine riigieelarveline)

1001006 – eelarveline (Swedbank)

2) 103190 – «Muud viitlaekumised»

1031901 – gümnaasiumi toiduraha viitlaekumine (kuni 31.12.2014)

1031902 – lasteaia osalustasu ja toiduraha viitlaekumine

1031903 – huvikooli õppemaksu viitlaekumine

1031904 – hooldekodu kohamaksu viitlaekumine

3) 202090 – «Muud võlad töövõtjatele»

2020901 – töötasu ülekanded panka

2020902 – teenuste eest kinnipidamine

2020903 – elatis kohtuotsuse alusel

(2) Koondmemoriaalorderite (pearaamat) korral raamatupidamisprogrammis Pmen on kasutusel järgmised alatised numbrid

1) nr 01 – kassa;

2) nr 02 – pank;

3) nr 05 – palgaarveldused;

4) nr 06 – hankijad;

5) nr 07 – ostjad;

6) nr 08 – paranduskanded;

7) nr 09 – varad;

8) nr 12 – kulum;

9) nr 13 – põhivahendite arvele võtmine;

10) nr 15 – põhivahendite maha kandmine;

11) nr 16 – lõpukanded.

(3) Pearaamatus registreeritakse majandustehinguid kontode lõikes eristades varasid, kohustusi, tulusid ning kulusid tehingupartneri koodi alusel, mis on kinnitatud üldeeskirja lisaga 2.

(1) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse kontot 100000 «Kassa», millel teostatakse kassaoperatsioone, võttes arvesse § 2 lõigetes 3 ja 6 sätestatut ja alljärgnevat

1) kassaoperatsioone teostab valla ametiasutuse koosseisus olev vanemraamatupidaja, kelle ametijuhendis on antud töövaldkond sätestatud ning kellega on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe;

2) kassa sularahalimiit pole piiratud;

3) vanemraamatupidaja võtab sularaha vastu kassa sissetulekuorderitega, millel on kohustuslikud järgnevad rekvisiidid: vallavalitsuse nimetus, orderi nr, kuupäev, isiku ees- ja perekonnanimi, kellelt vastu võetud, mis alusel, summa numbrite ja sõnadega, vajadusel lisatud dokumendi nimetus, vanemraamatupidaja ja finantsnõuniku allkiri;

4) vanemraamatupidaja annab sularaha välja nõuetekohaselt vormistatud dokumentide (makseandmikud, raha välja andmise avaldused, arved, vallavalitsuse korraldused jm) järgi, millele on löödud valla vapipitsati jäljend;

5) juhul kui kassa väljaminekuorderitele lisatud dokumentidel (avaldustel, arvetel jm.) on volitatud isiku lubav pealdis, ei ole vallavanema allkiri kassa väljaminekuorderitel kohustuslik;

6) sularahaga arvlemise õigus on volitatud isikul, välja arvatud isikulised väljamaksed (lähetused, toetused jm);

7) kõiki sularaha laekumisi ja väljamakseid arvestatakse kassaraamatus, mis peab olema nummerdatud ja pitseeritud;

8) kirjendid kassaraamatusse tehakse kahes eksemplaris läbi kopeerpaberi mitte harvemini kui üks kord nädalas.

(2) Kontroll kassaraamatu õigsuse üle on finantsnõunikul, ootamatuid kontrolle teostatakse vallavalitsuse algatusel mitte harvemini kui 2 korda aastas.

(3) Vallavanem on kohustatud korraldama raha säilimise tagamise nii kassas kui ka raha toomisel pangaasutusest ja sinna viimisel ning vastutab õigusaktidega kehtestatud korras neil juhtudel, kui ei olnud loodud vajalikud tingimused rahaliste vahendite säilitamise tagamiseks.

(4) Kassa eest vastutav vanemraamatupidaja kannab varalist vastutust kõigi tema poolt vastuvõetud väärtuste säilimise eest.

(1) Pangaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse kontot 100100 «Pank», mille allkontodel arvestatakse asutuse rahaliste vahendite käibeid kõigil pangakontodel.

(2) Kõikide pangakontode liikumised kajastuvad eelarves.

(3) Pangaoperatsioone teostatakse elektroonsel teel selleks autentitud ametniku poolt, kellega on sõlmitud leping vastavalt SEB Panga ärikliendi internetipanga ning Swedbank Telehanza kasutamiseks.

(4) Ametijuhendi järgi on pangaoperatsioonide teostajaks finantsnõunik ja tema äraolekul või tema korraldusel vanemraamatupidaja.

(1) Hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste nõude arveid on õigus esitada vallavalitsusel.

(2) Kohustusi kajastatakse samal põhimõttel, kuid alles pärast seda kui volitatud isik on need kinnitanud, kandes vastutust kulu põhjendatuse ja eelarvedistsipliini eest.

(3) Nõuete ja kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud nõuded ja kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul, kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.

(4) Üldeeskirja kohaselt tuleb ettemaksude tasumist võimaluse korral vältida.

(5) Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku.

(6) Nõudearveid kaupadelt ja teenustelt väljastab raamatupidamine aruandekuu 25. kuupäeval.

(7) Andmed raamatupidamisele esitab asutuse juht (koolis ka haldusspetsialist) arvestusperioodi kohta hiljemalt kuu viimasel tööpäeval.

(8) Analüütiliseks arvestuseks kasutatakse koondmemoriaalorderit nr 06 ja nr 07, millest tehakse väljatrükk üks kord kuus peale aruandeperioodi lõppu kontode lõikes iga isiku või asutuse järgi.

(1) Vara kajastatakse selle asutuse materiaalsel vastutusel, kes omab antud vara üle valitsevat mõju ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske.

(2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise, sealhulgas ka mahakandmise kord kehtestatakse vallavolikogu määrusega.

(1) Põhivarade arvestust peetakse kontogrupiti

1) 1540 - kinnisvarainvesteeringud;

2) 1550 - maa;

3) 1551 - hooned ja rajatised;

4) 1554 - masinad ja seadmed;

5) 1555 - info-ja kommunikatsiooni tehnoloogiaseadmed;

6) 1556 - muu amortiseeruv põhivara;

7) 1557 - mitteamortiseeruv põhivara.

(2) Põhivara amortisatsiooni, allahindlust ja jääkväärtust maha kandmisel kajastatakse kontorühmas 611 ja 613, põhivara müügist saadavat kasumit või kahjumit kontogruppides 3811 ja 3813. Põhivara kantakse maha põhivara mahakandmise aktiga (lisa 1).

(3) Põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta).

(4) Lõikes 3 nimetatud alampiiri ei kohaldata maale ning raamatufondile, mis on hallatava asutuse põhitegevuseks.

(5) Põhivara võetakse raamatupidamises arvele põhivahendi arvele võtmise lehega (lisa 4), mille täidab volitatud isik tehes ettepaneku amortisatsiooninormi kohta, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast ja lõikes 7 toodud amortisatsiooni normidest.

(6) Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi, lähtudes vara kasulikust elueast.

(7) Amortisatsiooninormid aastas uutele soetatud põhivaradele on järgmised

1) hooned, korterid 2-5%;

2) rajatised 3-10%;

3) masinad ja seadmed 10-50%;

4) inventar 10-20%;

5) arvutustehnika 20-50%.

(8) Maad, mälestisi ja muid kultuuriväärtusega asju, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud teavikuid ei amortiseerita.

(9) Juhul, kui 100% amortiseerunud vara on veel kasutuses, siis kajastatakse nii soetusmaksumust kui kogunenud kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.

(1) Põhivara soetusmaksumust suurendatakse rekonstrueerimisväljaminekute võrra ja neid kulutusi kajastatakse aasta jooksul kontol 155910 «Lõpetamata ehitused ja etapiviisilised soetused». Vallavalitsus annab eeltoodu kohta korralduse.

(2) Tasuta saadud vara, mis ei ole üleandmise dokumentides hinnatud, hinnatakse vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjoni poolt ning võetakse seejärel raamatupidamises arvele.

(3) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust

1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;

2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu.

(4) Juhul kui vallavalitsuse hinnangul erineb põhivara mõne objekti bilansiline väärtus ülaltoodud põhjustel oluliselt selle õiglasest väärtusest, viiakse läbi objekti väärtuse hindamine vastava eksperdi poolt (välja arvatud maa ümberhindlus). Eksperdi määrab vallavanem.

(5) Kõik muu soetatud vara käsitletakse raamatupidamislikult kulumaterjalina ning kantakse soetamise momendil kohe kuludesse.

(1) Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ning mida ei kasutata oma põhitegevuses.

(2) Vastava otsuse langetab lähtuvalt vallavara valitsemise korrast kas volikogu või vallavalitsus.

(1) Bilansiväliselt on iga asutus kohustatud pidama arvestust varade kohta, mille kasutamiskestvus on üle ühe aasta ja mille soetamismaksumus on alla 2000 euro, mille kohta esitatakse andmed raamatupidamisse, täites bilansivälise vara arvele võtmise lehe (lisa 3).

(2) Raamatupidamisarvestuse kohaselt vallavarade hulka kuuluvad põhivarad peavad olema asutuse juhi poolt määratud isikute vastutavale hoiule, kes peavad ka varade nimestikku.

(3) Kui asutuse juht ei ole kirjalikult määranud materiaalsete väärtuste eest vastutavaid isikuid, siis vastutab materiaalsete väärtuste hoiu eest asutuse juht.

(1) Tööjõukulude kajastamisel arvestatakse palgaarveldusi, töötasu ülekandeid pankadesse, kindlustusmaksete kinnipidamisi, täitedokumentide järgi kinnipidamisi ja muid arveldusi.

(2) Maksuvaba tulu maha arvamise aluseks on töötaja kohustuslik ühekordne kirjalik avaldus.

(3) Töötasu arvutatakse üks kord kuus ja raamatupidamise kanne teostatakse kuu viimasel päeval.

(4) Töötasude väljamaksmise loale (kinnitusele) kirjutavad alla vallavanem või vallavalitsuse liige vallavanema õigustes ja finantsnõunik.

(5) Töötasude maksmine toimub ülekannetena 3. kuupäeval. Kui 1. ja 2. kuupäev langevad nädalavahetusele, toimub maksmine 5. kuupäeval.

(6) Palga ülekanded pankadesse toimuvad iga töötaja kirjaliku avalduse alusel.

(1) Töötasu arvestamise alusteks on töölepingud, tööaja kasutamise tabelid, asutuse juhi käskkirjad ja muud dokumendid. Tabeleid peavad selleks määratud isikud igal kuul, tuues kuu lõppedes välja üldise tööloldud päevade ja tundide arvu ning kinnitades andmete õigsust oma allkirjaga.

(2) Töötasu arvestuseks vajalikud dokumendid tuleb esitada raamatupidamisele hiljemalt 1. kuupäevaks, vastasel juhul lükkub väljamaksete tegemine järgmisesse kuusse.

(3) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati ning kasutades füüsilise isiku tehingupartneri koodi.

(4) Kuutöötasu väljamaksmise aluseks on palgaleht, milles on töötajate perekonnanimed, arvutatud summad ja kokku kinnipidamised ning need koostatakse asutuste või tegevusalade lõikes.

(5) Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma individuaalsed palgalipikud, kus on detailselt ära näidatud arvestatud ning kinni peetud tasuliigid ja summad.

(1) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud.

(2) Kuna töötasu väljamaksmine toimub järgmisel kuul, siis kinnipeetud maksud kajastatakse kontorühmas 202 füüsilise isiku tehingupartneri koodiga (kinnipeetud, kuid deklareerimata), kust need kantakse kontorühma 203 (deklareeritud) Maksu- ja Tolliameti tehingupartneri koodiga järgmisel kuul kuulõpu koondkandena.

(3) Deklareerimise kuul kantakse vastav võlgnevus üle kontogruppi 2030 «Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused», kusjuures kontod peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti maksunõuete tekkepõhiste saldodega.

(4) Kui mõne maksu osas tekib ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037 «Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed ja tagasinõuded». Seejuures peavad kontod võrduma Maksu- ja Tolliameti ettemaksu saldodega.

(5) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu jaotatakse nendesse kuudesse, milliste eest see oli arvestatud. Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

(1) Töötaja teavitab haiguslehest asutuse juhti, kes kinnitab elektroonselt eeltäidetud töövõimetuslehe seitsme kalendripäeva jooksul haigekassa infosüsteemis.

(2) Asutuse juht kannab isiklikku vastutust tööaja kasutamise tabeli ja haiguslehe päevade vastavuse eest.

(3) 1.-3. haiguspäeva eest töötajale hüvitist ei maksta. Edasi hakkab töötaja saama hüvitist 70% keskmisest töötasust. Tööandja maksab haigushüvitist 4.-8. päeva eest. Alates 9. päevast maksab hüvitist Haigekassa.

(4) Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määruse «Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord» alusel.

(5) Vastutus töötajate ravikindlustuse andmete elektrooniliseks töötlemiseks on vallas asutuse juhil, kes on portaalis eesti.ee autentitud volitatud isikuks.

(1) Maksud kajastatakse valla eelarves, kui seaduse alusel on määratud maksu saajaks omavalitsus.

(2) Vallas on maksudeks maamaks ja osa üksiksiku tulumaksust ning parkimistasu.

(3) Maksu laekumisel kajastatakse need kontogrupis 3000 ja 3030, mida iga kuu lõpul tekkepõhiselt korrigeeritakse Maksu- ja Tolliameti teatise alusel, kajastades nõuet vastavalt kontogrupis 1020.

(4) Valla eelarvesse laekub vastavalt «Riigilõivuseadusele» riigilõiv vallasekretäri toimingute eest ning ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtete eest.

(5) Lõivutulu võetakse arvele kontorühmas 320 kassapõhiselt, kuna puudub nõuetekohane programm ja inimressurss analüütilise arvestuse pidamiseks.

(6) Tulu teenuste müügist ja muud tulud võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudearve alusel.

(7) Kui teenuse müüja ja ostja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad (soovitav näidata need nõudearvel).

(8) Loodusressursside kasutamise eest tekkepõhise tulu kajastamisel võetakse aluseks Maksu- ja Tolliameti väljastatud teatis, mille alusel korrigeeritakse tulu ja nõuet igakuuliselt.

(1) Kulutuste tegemise aluseks on kinnitatud eelarve.

(2) Tegevuskulud kajastatakse raamatupidamisarvestuses järgmiselt

1) tehingu tekkepõhise kuupäevaga tehakse kanne: Deebet Tegevuskulud (konto liigid 4, 5, 6), Deebet Käibemaksukulu (konto 601000), kui kasutatakse Kreedit Võlad hankijatele (201000);

2) ülekande tegemise kuupäeval tehakse kanne: Deebet Võlad hankijatele (201000), Kreedit Arvelduskontod pankades (100100).

(3) Tööjõukulude kajastamine on reguleeritud § 13 lõikes 3 ja §s 14.

(4) Tegevuskuludena on lubatud näidata ainult asutuse tegevusega seotud kulusid.

(5) Edasiantud kulusid kajastatakse esialgu selle asutuse eelarves, kelle tegevusega need on seotud (tehingupartneri kood arve esitaja oma) ja tagasilaekumisel miinusega ning selle asutuse tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti.

(6) Isikliku sõiduauto kasutamise hüvituse aluseks on asutuste juhtidele ja vallavalitsuse ametnikele vallavanema käskkiri ja töötajatele vastava asutuse juhi käskkiri arvestades vallavanema käskkirjaga sätestatut.

(7) Erinevate asutuste tegevuskulud on lubatud jätta nende vahel jaotamata juhul, kui jaotatavad summad on ebaolulised ning jaotamine on keeruline ja aeganõudev või jaotamiseks kasutatavat valemit on raske põhjendada (näiteks elektrienergia kulu kooli ja lasteaia hoones).

(8) Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitamisele kuuluvad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

(1) Toetustena käsitletakse vahendeid jooksvateks või kapitalikuludeks, mis ei kuulu tagastamisele.

(2) Toetuse liigid on

1) õigusaktidest tulenevad sotsiaaltoetused;

2) sihtfinantseerimine, mis on seotud teatud tingimustega;

3) mittesihtotstarbeline finantseerimine ilma sihtotstarvet määramata;

4) subsiidiumid.

(3) Toetusi kajastatakse raamatupidamises raha ülekandmisel ja laekumisel vastavalt kontorühmas 45 ja 35.

(4) Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna kontoklassis 350 hetkel, kui selle laekumine on kindel. Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid kontol 203850.

(5) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastatakse laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem § 8 lõikes 3 toodud põhivara kapitaliseerimise alampiirist.

(6) Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.

(1) Inventeerimise põhiülesandeks on tegeliku olemi väljaselgitamine viimase raamatupidamisandmetega kõrvutamise teel ning kontroll materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilivuse üle.

(2) Asutused on kohustatud inventeerima

1) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringud – füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas;

2) muud varad ja väheväärtuslikku kuluinventari – vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne eelarveaasta lõppu kasutades sobivaid meetodeid;

3) sularaha ja pangakontod – igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpul kinnituskirjad pankadelt, sularaha ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpul;

4) kohustused ja saadud ettemaksed – igakuine registrite võrdlus bilansisaldodega, aasta lõpul saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt;

5) saldoandmike saldod – võrreldakse iga kvartali lõpu seisuga, selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Vahede korral peetakse e-posti teel kirjavahetust kuni vahede likvideerimiseni. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Riigi Tugiteenuste Keskusele. Vahesid, mille suurus on väiksem kui 100 eurot, ei pea parandama;

6) museaalide inventuur – vastavalt kultuuriministri määrusele peab muuseum museaalide allesoleku ja seisundi kontrollimiseks vähemalt üks kord iga viie aasta järel läbi viima inventuure. Inventuure viiakse läbi arvestusega, et kõikide museaalide olemasolu ja seisund oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Museaalide inventuuri viib läbi asutuse direktori käskkirjaga moodustatud komisjon. Komisjoni töös osaleb materiaalselt vastutava isikuna peavarahoidja.

(3) Inventeerimine on kohustuslik

1) materiaalselt vastutavate isikute vahetuse korral (asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise

päeva seisuga);

2) varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise kindlakstegemisel, viivitamatult nimetatud faktide selgumise järel;

3) hallatava allasutuse teistele omanikele üleandmise puhul - üleandmispäeva seisuga.

(4) Inventuuri õige ja õigeaegse läbiviimise eest vastutab vallavanem, kes käskkirjaga määrab inventuuri läbiviimise tähtaja ja eesmärgi.

(1) Varude inventeerimisel paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus; materiaalse põhivara korral aga on kajastatud ka kogused ja maksumused.

(2) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. Vallavanem määrab varude, materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute aastainventuuri läbiviijad, sealhulgas inventuuri eest vastutavad isikud käskkirjaga. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituse andjana.

(3) Inventuuri lõppedes antakse vormistatud nimestikud raamatupidamisse inventuuri tulemuste kontrollimiseks, selgitamiseks ja arvestuses läbikandmiseks.

(4) Kõigi puudu- ja ülejääkide, riknemiste, võlgade aegumiste ja teiste kahjude kohta peab inventeerimiskomisjon nõudma töötajatelt kirjalikud seletused. Esitatud materjalide põhjal teeb komisjon ettepanekud inventuuri- ja raamatupidamisandmete vahede kindlakstegemiseks.

(5) Inventeerimiskomisjoni protokollid kinnitab vallavalitsus korraldusega.

(6) Kuritarvitustest tingitud kahju kindlakstegemisel tuleb vastavad materjalid 5 päeva

jooksul pärast fakti tuvastamist üle anda uurimisorganitele.

(1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(2) Eelarve täitmise kvartaliaruanded koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumile rahandusministri määrusega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(3) Maksudeklaratsioonid- ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(5) Kuna tsentraliseeritud raamatupidamise teenuste kasutamise korral on raamatupidamine kohustatud pidama kõikide rahaliste vahendite ja teiste kontode arvestust asutuste lõikes, siis nendele koostab aruande raamatupidamine ühiselt.

(6) Elektroonsel teel teostatavate Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi teenuste kasutamise kohustus on teisel allkirjaõiguslikul isikul – finantsnõunikul.

(1) Vallavalitsus esitab eelarve põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse aruande (edaspidi eelarveandmik) Rahandusministri määruse alusel.

(2) Eelarveandmikus esitatakse andmed sendi täpsusega ning see edastatakse elektroonselt Rahandusministeeriumi infosüsteemi kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

(3) Vallavalitsus on kohustatud esitama saldoandmikke, see on üldeeskirjas toodud kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu kasvavalt kalendriaasta algusest (bilansikontode saldod aruandekuu lõpu seisuga ja tulemiaruande kontode saldod perioodi kohta alates kalendriaasta algusest kuni aruandekuu lõpuni).

(4) Saldoandmikud esitatakse aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks.

(5) Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi (sealhulgas auditeerimise käigus ilmnenud puuduste likvideerimiseks) kuni järgmise aasta 31. märtsini.

(6) Peale 31. märtsi võib taotleda Rahandusministeeriumilt paranduste sisseviimist aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikesse, kui auditi käigus leitakse vallavalitsuse aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu. Rahandusministeerium parandab olulisi vigu kuni 30. aprillini.

(7) Saldoandmikud tuleb esitada Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektroonilises vormis XMLfailina, selleks väljastab Rahandusministeerium vajalikud õigused ja paroolid ning vallavalitsuses on volitatud ametnikuks finantsnõunik.

(8) Saldoandmiku vorm ja täitmise selgitused on esitatud üldeeskirja lisas 6.

(1) Vallavalitsus koostab majandusaasta aruande lähtudes üldeeskirja lisas 7 toodud vormist ja esitatud andmed peavad vastama riigiraamatupidamiskohustuslase saldoandmikule ja see koosneb järgmistest osadest

1) tegevusaruanne;

2) raamatupidamise aastaaruanne (koondbilanss, koondtulemiaruanne, koondrahavoogude aruanne, koondnetovarade aruanne, eelarve täitmise aruanne);

3) audiitori otsus.

(2) Iisaku valla raamatupidamise aastaaruande lisad on järgmised

1) lisa 1 – aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;

2) lisa 2 – konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused;

3) lisa 3 – raha ja selle ekvivalendid;

4) lisa 4 – maksud, muud nõuded ja ettemaksed;

5) lisa 5 – konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused;

6) lisa 6 – kinnisvarainvesteeringud;

7) lisa 7 – materiaalne põhivara;

8) lisa 8 – immateriaalne põhivara;

9) lisa 9 – muud kohustused ja saadud ettemaksed;

10) lisa 10 – laenukohustused;

11) lisa 11 – tulud kaupade ja teenuste müügist;

12) lisa 12 – saadud toetused;

13) lisa 13 – muud tegevuskulud;

14) lisa 14 – antud toetused;

15) lisa 15 – tööjõukulud;

16) lisa 16 – majanduskulud;

17) lisa 17 – muud tegevuskulud;

18) lisa 18 – kulude jaotus tegevusalade lõikes;

19) lisa 19 – vallavalitsuse kui üksuse neli põhiaruannet;

20) lisa 20 – seotud osapooled.

(3) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse täiseurodes.

(1) Igakuiste füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete, nendelt kinni peetud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon esitatakse vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud määrusele «Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamise ning nende täitmise ja esitamise kord».

(2) Aruanne esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, milleks sõlmitakse e-maksuameti kasutamise leping koos autentimise lepinguga, vallavalitsuses on autentitud ametnikuks finantsnõunik.

(3) Juhul kui vallavalitsus maksab töötajatele hüvitist «Isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja piirmäärad» alusel, peab ta esitama Maksu- ja Tolliametile vastava deklaratsiooni, mis on kehtestatud rahandusministri määrusega.

(1) Iisaku Vallavalitsuses kasutusel olevate dokumentide loetelu, säilitustähtaeg ja dokumentidele juurdepääsupiirangud kinnitatakse vallavanema käskkirjaga.

(2) Raamatupidamisalgdokumente peab raamatupidamine säilitama seitse aastat.

(3) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohuslane säilitama kümme aastat.

(4) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist.

(5) Struktuuritoetuse saamisega seotud raamatupidamise kulu- ja maksedokumente tuleb säilitada vastavalt taotluse rahuldamise otsuses toodud tähtajani.

(6) Vallavalitsus peab säilitama raamatupidamise sise-eeskirja 7 aastat pärast nende muutmist või asendamist. Sise-eeskirja kehtetu terviktekst on leitav Riigi Teatajas.

(1) Tunnistatakse kehtetuks Iisaku Vallavalitsuse 25.04.2007. a määrus nr 4 «Iisaku Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine».

(2) Määrus jõustub üldises korras.