Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja töötasustamise alused

Määrusega kehtestatakse Alutaguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate (edaspidi töötaja) koosseisude kinnitamise ja muutmise kord, määratakse kindlaks töötajate töötasu miinimum- ja maksimummäärad ja töötasu määramise põhimõtted, lisatasude maksmise tingimused ja kord ning töötasu maksmise aeg ja viis.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) töötasu - töötaja töökoha grupile vastav ühe kuu töötasumäär või töötajale määratud töötasu alammäär;

2) pedagoog – üldhariduskooli õpetaja, abiõpetaja, õppealajuhataja, ringijuht, huvijuht, logopeed, eripedagoog, pikapäevarühma kasvataja, sotsiaalpedagoog; huvikooli õpetaja, kontsertmeister; lasteaiaõpetaja, lasteaia õppealajuhataja, lasteaia logopeed, lasteaia eripedagoog;

3) õpetaja abi - lasteaiaõpetajat abistav töötaja.

(1) Alutaguse Vallavalitsuse hallatava asutuse (edaspidi asutuse) struktuuri ja töötajate koosseisud kinnitab Alutaguse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) korraldusega asutuse juhi ettepanekul, kui seadustega ei ole reguleeritud teisiti.

(2) Asutuse juht peab ettepaneku tegemisel arvesse võtma Alutaguse Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud asutuse palgafondi suurust.

(3) Haridusasutuste töötajate koosseisu kinnitamisel arvestatakse haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(4) Asutuse juhi ettepaneku töötajate koosseisu kinnitamiseks või muutmiseks vaatab vallavalitsus läbi 15 päeva jooksul.

(5) Töötajate koosseisu muutmise motiveeritud ettepanekus esitatakse vallavalitsusele muudatused ka vallaeelarve personalikulude osas.

(6) Töötajate koosseisu suurendamisel eelarveaasta jooksul esitab asutuse juht koos taotlusega seletuskirja, näidates ära vahendid, millest kaetakse täiendava koosseisu personali kulu. Põhjendatud taotluse korral esitab vallavalitsus vallavolikogule eelnõu eelarve muutmiseks.

(1) Töötajate töötasustamine toimub seaduste ning Alutaguse valla õigusaktide alusel.

(2) Töötasu määramisel lähtutakse töötaja kvalifikatsiooninõuetele vastavusest või töötingimuste erisusest või teadmiste ja oskuste tasemest või vastutuse määrast.

(3) Töötajate töö tasustamine toimub valla eelarves asutuse töötasudeks ettenähtud summa piires.

(4) Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks kinnitatud töötajate koosseisud ja

töötasumäärad. Töötajate koosseisude ja töötasumäärade vahemike muutmine otsustatakse üldjuhul samaaegselt järgmise aasta valla eelarve koostamisega.

(5) Töötaja töötasumäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisega lähtudes käesolevas määruses sätestatud töötasu määradest.

(6) Põhjendatud lisatasud määratakse asutuse juhi käskkirjaga.

(7) Täitmata ametikohtade arvelt tekkinud kokkuhoidu võib kasutada preemiate või lisatasude maksmiseks.

(8) Asutuse juhil on õigus rakendada töötasustamisel tunnitasu, lähtudes töötajale kinnitatud kuupalgamäärast ja kuu normtundidest, mis fikseeritakse töölepingus.

(9) Katseajal võib rakendada töötaja suhtes 10% madalamat töötasu võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.

(10) Kui töökohale on kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, arvestatakse töötasustamisel kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Nõutava haridustaseme puudumisel võib maksta töötajale töötasu, mis on 15% madalam võrreldes tavatingimustel asutuses samasisulise töö eest makstavast töötasust.

(11) Üldhariduskooli õpetajate töötasustamisel võetakse arvesse 22 kontakttundi nädalas.

(12) Asutuse juhil on õigus sõlmida töövõtu- ja käsunduslepinguid töötasudeks määratud summa piires.

(1) Asutuse juhiga sõlmib töölepingu, määrab töötasu ja täidab tema suhtes muid tööandja õigusi ning kohustusi vallavanem.

(2) Asutuse juhile määrab põhjendatud lisatasud vallavanem vastavalt käesolevas määruses sätestatule.

Haridusasutuse juhil on õigus kehtestada õpetajate palgakorralduse põhimõtted, esitades need enne kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule ning kooskõlastamiseks vallavalitsusele.

(1) Üldhariduskoolide õpetajate töötasu määrad kinnitab ja muudab kooli direktor arvestades asutuse aasta eelarves õpetajate töötasudeks eraldatud vahendeid ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetajate töötasu alammäärasid.

(2) Asendustundide tasu arvutamisel lähtutakse asendustundide arvust ja asendusõpetaja palgamäärast. Tunnipalga arvutamisel lähtutakse kuu keskmisest töötundide arvust sõltuvalt üldtööaja pikkusest.

(1) Koolieelsete lasteasutuste õpetaja töötasu alammäära kehtestamisel lähtutakse Haridus- ja Teadusministeeriumi antud nõuetest või soovitustest.

(2) Koolieelsete lasteasutuste kõrgharidusega lasteaia õpetaja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 1050 eurot kuus 2018. aastal. Alates 01.01.2019. a on lasteaia õpetaja töötasu alammäär võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.

(3) Õpetaja abi kuu töötasu alammäär on 650 eurot kuus 2018. aastal. Alates 01.01.2019. a on õpetaja abi töötasu alammäär 60% lasteaia õpetaja töötasu alammäärast.

(1) Huvikoolis töötavate õpetajate töötasu alammäär vastavalt kvalifikatsioonile on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammääraga.

(2) Õpetajate töötasu alammäärad

1) kõrgharidusega õpetaja – 75% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast;

2) keskeriharidusega õpetaja – 65% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast;

3) vastava hariduseta õpetaja – 60% Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate kuu töötasu alammäärast.

(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse asutuste juhtidele ja teistele asutuse töötajatele, välja arvatud õpetajatele ja õpetaja abidele.

(2) Töötaja töötasus kokku leppimisel lähtutakse vastavast töökoha grupile kehtestatud töötasu miinimum- ja maksimummäära vahemikust ning asutuse tööjõukulude eelarvest, võttes arvesse töötaja

1) haridust ja töökogemust;

2) tööalaseid oskusi ja pädevust;

3) töötulemusi ning töökohustuste täitmise korrektsust ja kvaliteeti;

4) töökoha eripära, sealhulgas töö intensiivsust ja vastutusastet, vajadust asendada juhti või teist töötajat;

5) teisi asjaolusid, mis on töötasu määramisel olulised.

(3) Töökohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja tööülesande täitmise iseloomust lähtuvalt liigitatakse valdavas osas ühesuguste tööülesannetega töökohad gruppidesse järgmiselt

1) I grupp: liht- ja abitöölised (koristaja, riidehoidja, pesupesija, majahoidja, majaperenaine, võimla abitööline, administraator jt);

2) II grupp: keskkvalifikatsiooniga spetsialistid (sekretär, raamatukoguhoidja, huvijuht, ringijuht, remondi- ja majandusspetsialist, aednik jt). Keskkvalifikatsiooniga spetsialisti ametikoht eeldab kesk-, keskeri või kutsealast haridust;

3) III grupp: kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid;

4) IV grupp: asutuste juhid ja nende asetäitjad.

(4) Igale töökoha grupile vastab töötasu vahemik, mis määrab vastavasse töökoha gruppi kuuluvate töökohtade kuu töötasu miinimum- ja maksimummäära: Töökoha grupp Töötasu miinimummäär Töötasu maksimummäär I Liht- ja abitöölised Palga alammäär 700 II Keskkvalifikatsiooniga spetsialistid 700 1000 III Kõrgkvalifikatsiooniga spetsialistid 900 1600 IV Asutuste juhid ja nende asetäitjad 900 2200

(5) Töötasu määramisel lähtutakse töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning töötaja vastutuse määrast, mis sätestatakse ametijuhendis.

(6) Töötaja töötasu on võimalik muuta töötasumäärade vahemiku piires töökohal tehtava töö muutumisel, vastutuse suurenemisel ning tööülesannete lisandumisel, mis fikseeritakse ametijuhendis. Töötasu muutmise kohta sõlmitakse töötajaga töölepingu lisa.

(1) Töötajale võib maksta lisatasu täiendavate tööülesannete eest ja eritingimustes töötamise eest (lisatasu ööajal töötamise eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas, riiklikel pühadel töötamise ja ületunnitöö eest) töölepingus sätestatud tingimustel.

(2) Täiendavaks tööülesandeks loetakse asutuse juhi või vahetu ülemuse poolt töötajale antud, kuid töölepingus ja/või ametijuhendis fikseerimata ülesandeid, mis oluliselt suurendavad töötaja töömahtu.

(3) Asutuse juhil on õigus määrata töötajale lisatasu asendamise eest või vaba töökoha täitmise eest edasilükkamatutel juhtudel, kui asutuse normaalne töö oleks töötaja puudumise tõttu takistatud ja asendaja tööle võtmine ei ole võimalik või otstarbekas. Lisatasu maksimummäär kalendrikuus ei või ületada 30% töötaja töötasust.

(4) Lisatasu ametijuhendijärgse asendamise eest sisaldub asendava töötaja töötasus.

(5) Lisatasu täiendavate tööülesannete täitmise eest määratakse tööülesannete täitmise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

(6) Töö eest öösel (kella 22-st kuni 6-ni) ja riigipühal makstakse töötajale lisatasu töölepingu seaduses sätestatud korras.

(7) Töötaja ületunnitöö hüvitatakse eelkõige vaba aja andmisega ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

(8) Täiendavate tööülesannete eest lisatasu maksmise aluseks on asutuse juhi käskkiri, mis tuleb üldjuhul vormistada enne täiendavate tööülesannete andmist.

(1) Töötajale võib maksta preemiat erakordsete või väga heade töötulemuste eest vastavalt asutuse eelarve võimalustele, kooskõlastades eelnevalt vallavalitsusega.

(2) Preemia suuruse otsustab asutuse juht ja see vormistatakse asutuse juhi käskkirjaga.

(3) Katseajal preemiat ei maksta.

(1) Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud töötajale töötasu. Järgida tuleb vastava projekti rahastaja reegleid.

(2) Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole töötaja ametijuhendis fikseeritud, siis olenevalt konkreetse projekti rahastaja reeglite võimalustest, käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet, kui töötajale antud täiendavat tööülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu käesoleva määrusega sätestatud korras või sõlmitakse töötajaga projekti täitmisega seotud tegevuse eest tasu maksmiseks töövõtu- või käsundusleping.

(1) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu ning töötasu arvestus toimub tööajaarvestuse tabeli alusel.

(2) Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil töötaja täitis talle pandud ülesandeid. Kui töötajale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, arvestatakse töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

(3) Vallavalitsuse finantsteenistus väljastab töötajale elektroonilise teatise arvestatud töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.

(1) Töötasu makstakse üks kord kuus hiljemalt arvelduskuule järgneva kuu 7. kuupäeval (palgapäev) töötaja poolt kirjalikult teatatud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Pangakonto muutumisest tuleb teavitada kirjalikult.

(2) Kui palgapäev langeb riigi- või rahvuspühale või puhkepäevale, makstakse töötasu välja sellele eelneval tööpäeval.

(1) Töötajale töötasu õige määramise eest ning töötasu kulude otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab asutuse juht.

(2) Töötasu kulude kasutamist kontrollib valla finantsteenistus, kes informeerib vajadusel kontrolli tulemustest vallavalitsust. Vallavalitsusel on õigus korraldada teenistuslikku järelevalvet hallatava asutuse juhi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

(1) Kui asutuse töötajate koosseisude kinnitamisel enne käesoleva määruse jõustumist on olnud erisus määrusega sätestatud osas, siis kehtivad need õigusaktid niikaua, kui on vajadus koosseisu muutmiseks. Määruse § 3 lõikes 1 sätestatut kohaldatakse alates vajadusest töötajate koosseisu muuta.

(2) Tunnistatakse kehtetuks järgmised vallavolikogude määrused

1) Iisaku Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 83 „Iisaku Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused“;

2) Iisaku Vallavolikogu 21.06.2012 määrus nr 56 „Iisaku valla haridusasutuste pedagoogide töötasustamise alused“;

3) Tudulinna Vallavolikogu 07.12.2016 määrus nr 11 „Tudulinna Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töötasustamise alused“.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja seda rakendatakse alates 2018. aasta 1. jaanuarist.