Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenuste hinnad

(1) Käesolev määrus sätestab Viru-Nigula vallas osutatavate ja korraldatavate Viru-Nigula Vallavolikogu 25.01.2018 määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-s 21 loetletud teenuste määramise ja osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnad.

(2) Määrusega kinnitatakse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatavate avalduste vormid ning hindamisakt.

(1) Teenused võivad olla tasuta või tasulised.

(2) Koduteenuse saamiseks esitab abivajaja vallavalitsusele taotluse milles ta kirjeldab ja põhjendab oma kõrvalabi vajadust. Avaldusele tuleb lisada taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekuid tõendavad dokumendid ning eluasemekulusid tõendavad dokumendid. Koduteenuse vajadusest võivad teatada ka kolmandad isikud, kes on märganud isiku abivajadust.

(3) Abivajaja külastamine ja abivajaduse hindamine toimub kahe (2) nädala jooksul taotluse registreerimisest vallavalitsuses.

(4) Teenuse osutamise või sellest keeldumise ja teenuse mahu otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni ettepanekul Vallavalitsus (edaspidi:Valitsus).

(5) Koduteenuste osutamise maksimaalne maht ühele inimesele on kolm (3) korda nädalas kaks tundi korraga. Koduteenuste osutamise sageduse ja mahu kohta peab arvestust hooldustöötaja.

(6) Koduteenuste osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne kirjalik leping. Lepingus määratakse kindlaks teenuste kestvus ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused.

(7) Koduteenus koosneb põhiteenusest ja tugiteenusest.

(8) Põhiteenus on

1) toiduainete ning majapidamistarvetega varustamine, sealhulgas tellimusnimekirja alusel kaupade ostmine ja koju toomine, toiduainete tuppa toomine hoidlast, valmistoidu ostmine ja koju toomine toitlustuskohast jmt;

2) arvete tasumine ning abistamine toetuste taotlemisel;

3) arstiabi korraldamine (arsti koju kutsumine, abistamine raviasutuse külastamisel, retsepti tellimine arstilt, ravimite ostmine ja koju toimetamine, abivahendi soovitamine ja muretsemine jmt);

4) kliendiga vestlemine ning teabe edastamine, sealhulgas kirjavahetuse korraldamine sugulastega ja tuttavatega;

5) pesemisvõimaluste ning pesu pesemise korraldamine, sealhulgas abistamine pesemisel ja riietumisel;

6) ajakirjanduse ja raamatutega varustamise korraldamine raamatukogu baasil.

(9) Tugiteenus on

1) transporditeenus kauplusesse ja arstile minekul;

2) abistamine toidu valmistamisel ning nõude pesemisel;

3) abistamine eluaseme korrastamisel kokkulepitud määral (põrandate pühkimine ja pesemine; tolmu pühkimine; vaiba ja katteriiete puhastamine; prügi väljaviimine; aknakardinate vahetus; akende pesu üks kord aastas; laearmatuuri puhastamine; abistamine kappide korrastamisel; abistamine pesu triikimisel ning riiete pisiparandustel);

4) kliendi abistamine ravimite manustamisel;

5) kliendiga suhtlus tema ajutisel viibimisel haiglas;

6) abistamine eluaseme kütmisel, sealhulgas küttematerjali tellimisel, puude tuppa toomisel, tuha väljaviimisel;

7) abistamine remont- ja teenustööde korraldamisel, sealhulgas majapidamises kommunikatsioonirikete remondi ja pisiremondi tellimisel ning olmetehnika remondi korraldamisel.

(10) Koduteenuseid on õigus saada rahvastikuregistri ja tegeliku elukoha andmetel Viru-Nigula vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abivajavatel isikutel

1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad;

2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kuid kelle ülalpidajad ei ole enda east või puudest tingitult võimelised oma kohustusi täitma;

3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad keelduvad mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täitmast või ei saa neid täita.

(11) Koduteenuse osutamine on üldjuhul tasuline.

1) Kui koduteenust vajab isik, kellel on olemas perekonnaseadusest lähtuvalt seadusjärgsed ülalpidajad või kui tegemist on abikaasadega, kes elavad ühes leibkonnas ja vajavad koduteenust või hindamise tulemusel selgub, et teenust vajaval isikul on piisavalt vahendeid teenuse eest tasuda, toimub teenuste osutamine vallavalitsusega kirjalikult sõlmitava kolmepoolse lepingu alusel ning teenus on tasuline.

2) Kui koduteenust vajab üksi elav isik, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole enda majanduslikust seisundist lähtuvalt võimelised teenuse eest tasuma, võib teenust osutada tasuta.

3) Koduteenust saanud abivajaja või tema seadusjärgne ülalpidaja tasub teenuse eest talle esitatud arve alusel arvel näidatud kuupäevaks.

(12) Koduteenuse hind on järgmine

1) põhiteenuse tunnihind on 3 (kolm) eurot;

2) tugiteenuse tunnihind on 4 (neli) eurot.

(13) Koduteenuste osutamiseks sõlmivad vallavalitsus ja teenuse taotleja koduteenuste osutamise lepingu. Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks (1) aastaks. Lepingu pikendamiseks esitab teenuse saaja avalduse üks (1) kuu enne teenuse lõppemist.

(14) Vallavalitsusel on õigus koduteenuste osutamise leping koheselt lõpetada, kui

1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma koduteenusteta;

2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;

3) teenuse saaja paigutatakse hoolekandeasutusse;

4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks;

5) poolte kokkuleppel;

6) seoses teenuse saaja surmaga.

(15) Vallavalitsus teatab teenuse saajale või tema seaduslikule esindajale esimesel võimalusel kirjalikult lepingu lõpetamisest.

(1) Üldhooldusteenusele suunatakse inimesed, kes ei ole oma ea, tervisliku seisundi või sotsiaalse olukorra tõttu suutelised iseseisvalt elama ja oma elu korraldamisega toime tulema ning teiste teenustega ei ole võimalik isiku toimetulekut tagada.

(2) Üldhooldusteenusele suunamisel eelistatakse teenuse pakkujana Kunda Hooldekodu. Isiku võib paigutada üldhooldusteenusele teistesse hoolekandeasutustesse, kui see on põhjendatud tema erivajadustest lähtuvalt.

(3) Kunda Hooldekodusse suunatakse ja võetakse vastu eelisjärjekorras rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula vallas elavad isikud.

1) Vabade kohtade olemasolul võib Kunda Hooldekodusse üldhooldusteenusele võtta vastu teiste piirkondade elanike.

2) Kunda Hooldekodusse ei võeta vastu raskete psüühika- ja käitumishäiretega isikuid.

(4) Üldhooldusteenusele suunamiseks esitab avalduse abivajaja, tema eestkostja, hooldaja või volitatud esindaja. Erandjuhtudel võib taotluse üldhooldusteenusele suunamiseks esitada sotsiaalvaldkonna spetsialist või hooldustöötaja, kes abivajaduse hindamise põhjal leiab, et isiku abistamist ei ole võimalik korraldada muude teenustega.

(5) Üldhooldusteenusele suunamise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid

1) isikut tõendava dokumendi koopia;

2) puude olemasolu korral koopia arstliku ekspertiisi otsusest puude raskusastme kohta;

3) väljavõte haigusloost (perearstilt nakkusvaba tõend);

4) garantiikiri, kui hoolduskulude eest tasub teine kohalik omavalitsus;

5) isiku kinnitus kinnis- ja vallasvara olemasolu kohta, kui isik soovib enda hoolduskulude katmist enda vara arvelt;

6) kinnitus seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu või nende puudumise kohta;

7) seadus- või lepingujärgsete ülalpidajate olemasolu korral nende isiku- ja kontaktandmed ning kirjalik nõusolek hooldatava hoolduskulude tasumisel osalemise kohta.

(6) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eest tasub hooldatav või tema seadusjärgne ülalpidaja.

(7) Kui üldhooldusteenusele suunatud isikul puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad, tasub teenuse eest vallavalitsus ulatuses, mida ei kata hooldatava pension.

(8) Hoolduskulude tasumisel hooldatava pensionist ei või hoolduskulude katteks kasutada rohkem kui 95 % igakuisest pensionist. Vähemalt 5% isiku pensionist jäetakse tema kasutusse.

(9) Kui hooldatavale kuulub kinnisvara, võib vallavalitsus teha hooldatavale ettepaneku sõlmida leping hooldatava ülalpidamiskulude katmiseks nimetatud vara arvel. Lepingu sõlmimisel võtab vald kohustuse hooldada isikut elu lõpuni.

(10) Erandkorras võib vallavalitsus hüvitada üldhooldusteenusele paigutatud isiku ülalpidamiskulud juhul, kui hooldatava seadusjärgne ülalpidaja ei ole suuteline oma tervisliku seisundi, kõrge ea või vähekindlustatuse tõttu ülalpeetavat ise hooldama ega hooldusteenuse kulusid kandma.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Teenusele on õigus

1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asudes;

3) lastega peredel, kus kasvab puudega laps(ed);

4) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

5) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;

6) tööealisel isikul hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamiseks;

7) tööealisel erivajadusega isikul toimetuleku toetamiseks tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.

(3) Lapsele osutatakse tugiisikuteenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi.

(4) Teenuse sisuks lapse puhul on

1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;

4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;

5) lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

7) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

8) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;

9) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel, tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;

10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

11) lastekaitse spetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

(5) Teenuse sisuks täiskasvanud isiku või perekonna puhul on

1) juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;

2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;

3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;

4) isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

5) vajadusel saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

6) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

7) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

8) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;

10) sotsiaaltööspetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;

11) individuaalse tegevuskava täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;

12) isiku motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ühiskonnaelus vajalike rollide ja kohustuste täitmisel;

13) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning kliendi abistamine transporditeenuse tarbimise raames;

14) vajadusel abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel;

15) toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.

(6) Tugiisikuteenuse määramine toimub teenust vajava isiku põhjendatud taotluse alusel. Taotlejal tuleb taotluses põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust. Tugiisiku teenuse vajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus ja tugisiku tegevused teenuse osutamisel täpsustatakse iga isiku või perekonna puhul eraldi.

(7) Teenuse määramise võib algatada vallavalitsuse sotsiaaltöö- või lastekaitse spetsialist teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.

(8) Tugiisik määratakse sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni ettepanekul Valitsuse korraldusega hiljemalt kolmekümne (30) päeva jooksul avalduse saabumisest. Teenuse osutamise avaldust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.

(9) Teenust ei tohi osutada isik

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(10) Teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse saaja või tema seadusliku esindaja, teenuse osutaja ja vallavalitsuse vahel kolmepoolne leping, kuhu märgitakse tugiisikuteenust saavale isikule osutatavate teenuste loetelu, koht, maht ja kestvus. Leping lõpetatakse tugiisikuteenuse vajaduse lõppemise korral sotsiaaltöö- või lastekaitse spetsialisti ettepanekul Valitsuse korraldusega.

(11) Teenust finantseeritakse valla eelarvest, raske ja sügava puudega laste puhul riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt või sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikes 3, 3¹ ja 3² märgitud riiklikest vahenditest. Teenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.

(12) Teenus on teenuse saajale tasuline, osalise tasu eest või tasuta. Teenuse tasu sõltub teenuse mahust ja maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(13) Tugiisik on kohustatud esitama vallavalitsuse sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialistile töötundide arvestuse ja sisulise aruande iga kuu viimaseks kuupäevaks.

(14) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud tulemustest püstitatud eesmärkide täitmisel.

(15) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või pereliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti, kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud.

(16) Teenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus, koostöös isikuga, vajadusel tema seadusliku esindajaga, tugiisikuga ja vallavalitsuse sotsiaaltöö- või lastekaitse spetsialistiga.

(1) 18-aastase või vanema raske- või sügava puudega isiku hooldust teostab vallavalitsuse korraldusega määratud hooldaja, kui isik ei viibi üldhooldusteenusel või talle ei osutata koduhooldusteenust.

(2) Hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse saamiseks esitavad hooldust vajav isik ja teda hooldada sooviv isik vallavalitsusele avalduse.

(3) Vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist viib läbi hooldust vajava isiku hooldusvajaduse hindamise ning hindab hooldajaks määramist sooviva isiku sobivust.

(4) Hooldajaks ei või määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

(5) Hooldaja ülesanded ning hooldajatoetuse määramine sätestatakse hoolduse seadmisel haldusaktis.

(6) Valitsuse korralduse alusel sõlmitakse hooldust saava isiku ja hooldajaga teenuse osutamise leping, määrates selles muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

(7) Täisealise isiku hoolduse eest hooldajale toetuse määramisel lähtutakse perekonnaseaduses ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ühele hooldajale makstakse toetust kuni kahe (2) isiku hooldamise eest.

(8) Hooldajatoetust makstakse alates toetuse määramise otsuse tegemise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust hooldaja pangakontole üks (1) kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest hiljemalt 15. kuupäevaks Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi: Volikogu) poolt kehtestatud määras.

(9) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald.

(10) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse Valitsuse korraldusega, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe (1) kuu haiglaravil.

(11) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse Valitsuse korraldusega, kui

1) hooldatav isik ei vaja enam hooldust;

2) hooldaja loobub hooldamisest või hooldajatoetusest;

3) hooldust korraldatakse edaspidi muul viisil;

4) hooldaja ei täida hooldamise kohustust.

(1) 3 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldust teostab lapse vanem või eestkostja (edaspidi: hooldaja).

(2) Puudega lapse hooldajale makstakse igakuiselt hooldajatoetust Volikogu kehtestatud määras.

(3) Hooldajatoetuse taotlemiseks peab hooldatava elukohana olema rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald ja tema tegelik elukoht peab asuma Viru-Nigula vallas. Erandina võib hoolduse seada Viru-Nigula vallas elavale lapsele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastades hoolduse seadmise eelnevalt isiku rahvastikuregistrijärgse omavalitsusega.

(4) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald.

(5) Hoolduse seadmiseks ning hooldajatoetuse saamiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja vallavalitsusele vormikohase avalduse, millele lisatakse järgmised dokumendid

1) koopia hooldaja isikut tõendavast dokumendist;

2) koopia lapse sünnitunnistusest;

3) dokument mittetöötamise tõendamiseks;

4) eestkostjal koopia/ärakiri kohtumäärusest eestkostja määramise kohta või perekonnas hooldajal koopia lepingust perekonnas hooldamise kohta;

5) koopia lapse puude tuvastamise otsusest;

6) vallavalitsusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või -dokumente.

(6) Hoolduse seadmise, hooldajatoetuse määramise või neist keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni ettepanekul Valitsus korraldusega.

(7) Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul või kuni viieks (5) aastaks tähtajatult määratud puude raskusastme puhul. Hooldusvajaduse korduv hindamine viiakse läbi kord aastas.

(8) Hooldust ei seata ja hooldajatoetust ei määrata

1) taotlejale, kes töötab;

2) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustusehüvitist;

3) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue ning kes saab riiklikku pensioni;

4) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;

5) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;

6) kui taotleja ei esita sotsiaaltöötaja poolt küsitud täiendavaid dokumente või on esitanud valeandmeid.

(9) Hooldajatoetus makstakse välja otsuse vastuvõtmisele järgneval kalendrikuul hiljemalt 30. kuupäevaks hooldaja pangakontole.

(10) Hooldus lõpetatakse hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemised on

1) hooldatava hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenustega;

2) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;

3) hooldaja on jäänud lapsehoolduspuhkusele ja saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;

4) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;

5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;

6) hooldaja suutmatusel hooldust korraldada;

7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega temale pandud kohustusi.

(11) Hoolduse lõpetamine otsustatakse sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni ettepanekul Valitsuse korraldusega. Korralduses märgitakse hooldatava ja hooldaja isikuandmed ning hoolduse lõpetamise põhjused. Hoolduse lõpetamise korraldus tehakse hooldajale teatavaks viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(12) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates.

(13) Hooldaja on kohustatud teavitama vallavalitsuse sotsiaaltöö- või lastekaitse spetsialisti kümne (10) päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa

1) hoolduse lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse suuruse vähenemise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.

(1) Turvakoduteenust korraldatakse Viru-Nigula vallas viibivale kuni 18- aastasele lapsele

1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida;

2) keda on väärkoheldud;

3) kelle elukoht või vanemad on väljaselgitamisel;

4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused;

5) kes vajab abi muul põhjusel.

(2) Täisealisele isikule korraldatakse turvakodu teenust, kui

1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks;

2) tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.

(3) Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi

1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine;

2) puhta pesu ja riiete võimaldamine;

3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi;

4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine;

5) pesemisvõimaluste tagamine;

6) abistamine kooliülesannete lahendamisel;

7) kooliskäimise tagamine.

(4) Teenuse osutamise aluseks on teenuseosutajaga sõlmitud haldusleping, milles määratakse kindlaks abivajadusest tulenevad toimingud.

(1) Vallasisest ja vallavälist tasuta sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse järgmistele isikutele

1) kellel on Viru-Nigula vallaga sõlmitud koduteenuse osutamise leping;

2) kes on väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel;

3) kes on pikaajalised toimetulekutoetuse saajad;

4) kes on sunnitud pikaajalise haiguse tõttu ravil käima ja ei suuda tasuda teenuse eest majanduslikult raske olukorra tõttu.

(2) Põhjendatud juhul osutatakse teenust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele tasu eest. Tasu hakatakse arvestama kliendi asukohast alates järgmiselt

1) Viru-Nigula valla piires teenuse kasutamine – 3 eurot/tund (sealhulgas ooteaeg);

2) väljaspool Viru-Nigula valda - 0,20 eurot//km.

(3) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab vallavalitsusele suulise või kirjaliku taotluse koos teenuse vajalikkuse põhjendusega vähemalt viis (5) tööpäeva (v.a. kiireloomuliste sõitude korral) enne soovitud sõiduaega, teatades sõidu kuupäeva ja otstarbe.

(4) Transporditeenuse eest tasumine toimub sõidupäeviku alusel. Transporditeenuse kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu järgselt transporditeenuse osutajale sularahas, kinnitades tasumist allkirjaga sõidupäevikus ja saades vastu kviitungi.

(1) Eluruumi tagamise teenust pakutakse

1) isikule, kelle eluruum on hävinud (tulekahju, loodusõnnetus) või muutunud elamiskõlbmatuks;

2) isikule, kes on asenduskodust tagasipöördunud ja kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Viru-Nigula vallas;

3) isikule, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kelle elukoht vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Viru-Nigula vallas;

4) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku toimetulekut, elu ja tervist.

(2) Teenuse saajaga sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni üks (1) aasta. Teenuse saaja põhjendatud avalduse ja Valitsuse korralduse alusel võib üürilepingut pikendada.

(3) Eluruumi üüri ja kasutamise kulud tasub eluruumi üürnik. Vähekindlustatud eluruumi üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.

(1) Teenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on seetõttu või tekkimas sotsiaalsed probleemid.

(2) Teenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh. isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade ennetamisega seonduvaid toiminguid.

(3) Teenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt

1) probleemide selgitamine ja määramine;

2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;

3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;

4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;

5) võlakohustuste kaardistamine;

6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;

7) majapidamiseelarve koostamine ja järgmine;

8) säästliku majapidamise korraldamine;

9) täiendavate ressursside otsimine;

10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;

11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;

12) dokumentide vormistamine;

13) isiku toetamine ja motiveerimine.

(4) Kliendile on teenus tasuta.

(5) Teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga leping, milles määratakse ära kliendi vajadusest tulenevad toimingud.

(1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

(2) Asendushooldusteenus tagatakse lapsele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui

1) lapse vanem on surnud;

2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on vanemast eraldatud.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse

1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või

3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(4) Erandjuhtudel võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni üheksakümmend (90) päeva või periooditi.

(5) Lapse asenduskodusse suunamisel hindab ja põhjendab lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialist lapse abivajadusest ja heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust, sobivust ning asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu). Võimalusel kaasab lastekaitsespetsialist teenuse saaja ja tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja teenuse vajaduse hindamise protsessi.

(6) Lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul teeb vallavalitsus otsuse teenusele suunamise kohta. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse STAR sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lapsele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

(8) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lapsele rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

(9) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole.

(10) Lisaks teenuse saaja isiklikele kuludele kaetakse Viru-Nigula valla eelarvest teenuse osutamisega seotud üldkulud sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lõike 34 ja 35 alusel riigieelarvest määratud toetuse arvelt. Üldkulude suurus fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

(11) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja (4) last, toetatakse vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STARi ja kellega Viru-Nigula vald on sõlminud hoolduspere vanema lepingu. Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vormikohase taotluse vallavalitsusele. Taotleja esitab taotluse ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.

(12) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

(13) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku valla ja asendushooldusteenuse osutaja vahel. Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(14) Vald sõlmib asendushooldusteenuse osutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist. Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused. Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Järelhooldusteenuse osutaja on Viru-Nigula vallavalitsus.

(3) Järelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 11 lõike 2 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes

1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või

3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(4) Erandjuhtudel tagatakse järelhooldusteenus isikule, kes

1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;

2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

(5) Järelhooldusteenusele suunamisel osutatakse teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

(6) Sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul teeb Valitsus otsuse teenusele suunamise kohta. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse STAR sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

(7) Järelhooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(8) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab valla eelarvest iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud arvelduskontole.

(9) Erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja pangakontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

(10) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialist lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi. Hindamine viiakse läbi koostöös teenust saava isikuga. Hindamistulemustest lähtuvalt nõustatakse teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

(3) Sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjoni ettepanekul otsustab teenusele suunamise Valitsus haldusaktiga.

(4) Teenuse osutamiseks sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise haldusleping, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise

(5) Raske- ja sügava puudega lapse puhul tagatakse teenus kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal teenuse saaja sai 18-aastaseks.

(6) Teenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(7) Teenuse osutamisel peavad olema täidetud sotsiaalhoolekandeseaduse § 453 ja 454 nõuded teenusele ja teenust vahetult osutavale isikule Teenuseosutajal peab olema tegevusluba vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse § 151 punktile 1.

(1) Sotsiaaltoetuste ja teenuste määramiseks moodustatakse Viru-Nigula vallavalitsuse sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjon.

(2) Komisjon vaatab läbi laekunud avaldused ning valdkonna spetsialistide ettepanekud ja hindab teenuse või toetuse määramise vajaduse konkreetsele isikule.

(3) Komisjoni ettepanekud protokollitakse ning nende alusel otsustab Valitsus toetuse või teenuse määramise konkreetsele isikule või perekonnale.

(4) Valla eelarveliste vahendite olemasolu korral makstakse sotsiaaltoetusi Viru-Nigula Vallavolikogu poolt kehtestatud määras ja tingimustel.

Sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemiseks ning menetlemiseks kehtestatakse järgnevad vormid

1) sünnitoetuse avaldus (Lisa 1);

2) matusetoetuse avaldus (Lisa 2);

3) ranitsatoetuse avaldus (Lisa 3);

4) ühekordse sotsiaaltoetuse avaldus (Lisa 4);

5) toimetulekutoetuse avaldus (Lisa 5);

6) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetuse avaldus (Lisa 6);

7) koduteenuse avaldus (Lisa 7);

8) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse avaldus (Lisa 8);

9) täisealise isiku või puudega lapse hooldaja ja hooldajatoetuse määramise avaldus (Lisa 9);

10) tugiisikuteenuse avaldus (Lisa 10);

11) hooldusvajaduse hindamise akt (Lisa 11).

(1) Määrust rakendatakse 1. veebruarist 2018.

(2) Tunnistada kehtetuks järgmised Kunda Linnavalitsuse määrused

1) 13.05.2016 nr 5 „Sotsiaalhoolekandelise abi dokumendivormide kehtestamine“;

2) 26.05.2016 nr 7 „Kunda Hooldekodu üldhooldusteenusele suunamise, vastuvõtmise ning sealt lahkumise või väljaarvamise kord“;

3) 12.10.2016 nr 8 „Sotsiaaltransporditeenuse tasumise tingimuste ja tasumäärade kehtestamine“;

4) 20.12.2016 nr 11 „Koduteenuste loetelu, mahu, hinna ja teenuste eest tasumise korra kehtestamine“.

(3) Tunnistada kehtetuks järgmised Viru-Nigula Vallavalitsuse määrused

1) 20.10.2010 nr 2 „Tasuliste sotsiaalteenuste hindade ja turvakorteri kohamaksu kehtestamine“;

2) 14.03.2011 nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse kliendiks registreerimise avalduse ja kliendi profiili vormi kehtestamine“;

3) 28.08.2017 nr 4 „Sotsiaaltranspordi teenustasude ja kliendi omaosaluse suuruse kehtestamine“.

(4) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud teenuste lepingud kehtivad lepingus sätestatud tingimustel kuni lepingu kehtivusaja lõpuni.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.