Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

(1) Määrusega kinnitatakse valla eelarvest hooldajatoetuse maksmise kord ja tingimused isikutele, kes vastavad käesolevas määruses hooldajatoetuse saamise tingimustele ning, kes elavad hooldusvajaduse väljaselgitamise ajal Valjala vallas.

(2) Hooldajatoetuse eelarve ja vahendid eraldatakse riigieelarvest eelarveaastaks.

(1) Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi põhimõisteid

1) hooldajatoetus on puudega või toimetulekuraskustes isiku hooldajale antav rahaline toetus või teenus, mis selgitatakse välja sotsiaaltöö meetodeid kasutades vallavolikogu poolt kinnitatud hindamisinstrumendi abil;

2) hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest, kuid ei või olla väiksem kehtivast määrast;

3) hooldaja on vallavalitsuse korraldusega teist isikut hooldama määratud isik, kes täidab seadustega temale pandud kohustusi;

4) hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi,

5) hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel on võimalik selgitada välja hooldusvajadus.

(1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil, pärast isiku hooldusvajaduse põhjalikku hindamist.

(2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib aluseks võtta isiku rehabilitatsiooniplaani, geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni või arstliku ekspertiisi otsuse;

(1) Hooldajatoetuse määramise ja maksmise aluseks on hooldatava või asjast huvitatud isiku (edaspidi: pöörduja) esitatud kirjalik avaldus vallavalitsusele. Hooldajatoetuse taotlemise avalduse alusel hinnatakse isiku hooldusvajadus.

(2) Sotsiaalnõunikul on õigus nõuda täiendavaid dokumente või selgitusi avalduses esitatud andmete õigsuse tõestamiseks (nt. arstliku ekspertiisi otsust, rehabilitatsiooni plaani, geriaatrilise hindamise tulemusi vm. hindamise teostamiseks vajaminevaid dokumente).

(3) Sotsiaalnõunikul on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi.

(1) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalnõunik hindamisinstrumendi. Hindamine toimub täidetud hindamisinstrumendi alusel.

(2) Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm. kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud.

(3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt.

(4) Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega.

(5) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik erialaeksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Sotsiaalnõunik on kohustatud sellest pöördujat koheselt informeerima.

(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni.

(2) Hooldusvajaduse sagedus ja kord selgitatakse välja pärast hindamisinstrumendi täitmist.

(3) Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks.

(4) Hooldajatoetust makstakse kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat kas ööpäevaringselt, igal ööpäeval või harvem.

(5) Hooldajatoetus määratakse hooldatava tegeliku elukoha järgi.

(1) Hooldaja kohustused on

1) hooldada klienti vastavalt hindamisinstrumendis sisalduvale hooldusplaanile;

2) tegema koostööd sotsiaalnõuniku, vajadusel perearsti jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks;

3) võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendusvõimalustest.

(1) Hooldajaks ei määrata inimest

1) kelle kohta on täidetud hindamisinstrument ja kes enda isiklikust hooldusplaanist lähtuvalt vajab ise hooldust; samuti isikut, kellele on määratud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel raske või sügav puue;

2) kes on piiratud teovõimega või alaealine;

3) kellel on hooldatava ees perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus;

4) statsionaarses õppevormis õppivale üliõpilasele.

(1) Sotsiaalnõunik vaatab läbi hindamisinstrumendi ja teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks vallavalitsusele, kes kinnitab korraldusega hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise hiljemalt 30 päeva jooksul hooldajatoetuste taotluse esitamise päevast.

(2) Otsuse tegemisel lähtutakse haldusmenetluse seaduses § 4 ja 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest.

(3) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele.

(1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumise päevast. Hooldajatoetus makstakse hooldajale välja hooldajapoolses avalduses märgitud pangaarvele.

(2) Hooldajatoetus makstakse välja iga kuu 25. kuupäeval jooksva kuu eest pärast vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumist.

(3) Sotsiaalnõuniku ettepanekul võib hooldajale maksta lisakulude kompenseerimiseks ühekordset hooldajatoetust.

(4) Üldjuhul ei maksta hooldajatoetust, kui hooldatav elab peres ja ühel või mitmel pereliikmel on tema suhtes ülalpidamiskohustus vastavalt perekonnaseadusele.

(1) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse

1) vallavalitsuse korraldusega kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil;

2) hooldaja surma korral kuni uue hooldaja leidmiseni.

(2) Hooldajatoetuste maksmise peatamise asjaolude äralangemisel jätkatakse vallavalituse korralduse alusel toetuse maksmist nende asjaolude äralangemise päevast.

(3) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise peatamise.

(1) Hooldajatoetuste suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber. Selleks esitab pöörduja vastava avalduse vallavalitsusele, kes selgitab suurenenud hooldusvajaduse välja hindamisinstrumendi abil. Juhul kui hindamine selgitab välja, et hooldusvajadus ja hooldajatoetuse maksmise suurendamine on põhjendatud, makstakse hooldajatoetust suurendatud määras alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisest.

(2) Hooldajatoetuste vähendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse toetus ümber vastavalt hindamisinstrumendi abil koostatud hooldusplaanile.

(1) Hooldajatoetuste maksmine lõpetatakse hooldajatoetuste maksmise lõpetamist tingivate asjaolude ilmnemise kuule järgnevast kuust.

(2) Hooldajatoetuse saaja teadliku valeandmete esitamise või hooldajatoetuste saamist mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine vallavalitsuse korralduse alusel, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikut hiljemalt 5 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(3) Kui hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta vallavalituse süül, lõpetatakse hooldajatoetuste maksmine otsusega, millest teatatakse hooldajatoetust saanud isikule hiljemalt 5 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(1) Ühekordne hooldajatoetuse määr on 25,56 eurot kuus.

(2) Hooldajatoetuse suurus kantakse hindamisinstrumendis sisalduvasse hooldusplaani.

(3) Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes

1) 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelvalvet või hooldust ööpäevaringselt 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;

2) 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale või eestkostjale, juhul, kui hooldatav vajab kõrvalabi, juhendamist, järelevalvet või hooldust igal ööpäeval või harvem 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast.

(4) Hooldajatoetuse asemel võib vallavalitsus määrata ka koduhooldaja, kes täidab isikliku hooldaja kohuseid vastavalt kehtestatud hooldusplaanile või hooldusplaanist tuleneva teenuse.

(1) Erandkorras võidakse toetus eraldada ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel.

(2) Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Valjala valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendi vallavalitsuse sotsiaalnõunikule, kes hooldajatoetuse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel hindab sotsiaalnõunik isiku hooldusvajaduse uuesti. Elukohta vahetanud isikule tagantjärele hooldajatoetust ei maksta.

(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

(2) Liigselt makstud hooldajatoetuse summad võib vallavalitsus tagasi nõuda.

Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele.

Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus.

Määrust rakendatakse 1. aprillist 2005. a