Viljandi Vallavolikogu töökord

(1) Viljandi Vallavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Viljandi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle organite töö korralduse.

(2) Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.

(3) Volikogu tööorganid (edaspidi organ) on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid.

(4) Volikogu ja tema organite tehnilist teenindamist korraldab vallavalitsuse kantselei.

Vallavolikogu (edaspidi volikogu) esimees

1) esindab volikogu ja juhib selle tööd;

2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist;

3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele;

5) esindab Viljandi valda volikogu poolt kehtestatud korra alusel;

6) korraldab volikogu otsuste ja määruste täitmise kontrollimist;

7) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;

8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

9) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

10) lahendab töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;

11) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega antud ülesandeid.

Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid volikogu õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

(1) Volikogu liikmed võivad moodustada fraktsiooni ühise tegutsemise korraldamiseks.

(2) Fraktsiooni moodustamiseks esitab esindaja kirjaliku avalduse koos liikmete nimekirjaga volikogu esimehele. Koosseisu muudatustest teavitab fraktsiooni esindaja volikogu esimeest kirjalikult.

(1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, mis vaatab tema ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

(2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad: volikogu esimees, aseesimees, komisjonide esimehed, fraktsioonide esimehed, vallavanem ja vallavalitsuse poolt nimetatud vallavalitsuse liige.

(3) Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust eestseisuse vanim liige.

(4) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(5) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool eestseisuse koosseisus, sealhulgas 1 vallavalitsuse esindaja. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

(6) Vallavolikogu eestseisuse koosoleku protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

(7) Eestseisuse protokoll peab olema kättesaadav hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad vallakantseleis.

(1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni kokkukutsuja edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele koosoleku vormi, aja ja päevakorra kohta vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku toimumist vallasekretäri abile, kes avaldab komisjoni koosoleku toimumise aja kohta teate valla veebilehel. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajaduse korral komisjoni kokku vallavolikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

(3) Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi hiljemalt enne järgmise volikogu istungit. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

(4) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(5) Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Elektroonilise koosoleku korral saadab komisjoni esimees komisjoni liikmetele koosoleku päevakorra ja viite elektroonilistele materjalidele e-posti teel. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad volikogu sekretärile kokkulepitud ajaks e-posti teel. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt. Sellisel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust.

(6) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, vallavalitsuse liige või vallavalitsuse ametnik. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(7) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

(8) Protokolli vormistab komisjoni esimees vastavalt valla ametiasutuse asjaajamiskorrale nii paberikandjal kui elektrooniliselt ja edastab vormistatud protokolli vallasekretäri abile.

(1) Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees. Istungi kutse saadetakse volikogu liikmete e- posti aadressile vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused.

(2) Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu 3. kolmapäeval. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta.

(3) Erakorraline istung vallavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu saadikute ettepanekul.

(4) Istungi päevakorra projekt ja kutse avaldatakse Viljandi valla koduleheküljel vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakord.

(1) Volikogu liikmetel, komisjonidel, vallavalitsusel, vallavanemal, vallasekretäril ja vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus esitada volikogule eelnõusid.

(2) Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude ettevalmistamist vastavalt nõuetele korraldab vallasekretär.

(3) Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid. Seletuskirja allkirjastab koostaja.

(4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallakantseleile, kes edastab need volikogu esimehele. Volikogu esimees suunab eelnõud komisjonidele.

(1) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(2) Vallasekretäri abi saadab istungi päevakorra projekti ja viite elektroonilistele materjalidele volikogu liikmetele neli päeva enne istungit e-postiga. Need, kellel puudub e-posti võimalus, saavad istungi materjalid kätte vallakantseleist.

(3) Volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks hiljemalt eelnõud menetleva komisjoni koosolekul. Vallavolikogu liikmetel ja vallavanemal on õigus esitada kirjalikke ettepanekuid eelnõu kohta ka volikogu istungil.

(4) Eestseisuse koosolek toimub vähemalt 8 päeva enne volikogu istungit. Vajaduse korral võib koosolekut pidada elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab volikogu esimees.

(5) Eestseisus, kuulanud ära volikogu esimehe ja vallavalitsuse seisukohad istungi päevakorra projektis olevate eelnõude kohta, arutab eelnõude lisamist istungi päevakorra projekti või nende väljaarvamist sellest ning kooskõlastab päevakorra projekti. Elektroonilise koosoleku korral saadetakse eestseisuse liikmetele koosoleku päevakord ja viide elektroonilistele materjalidele e-posti teel ja nad edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Võimalik on ka üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt. Sellisel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel enne koosoleku algust.

(1) Volikogu töövorm on istung, mis on üldjuhul avalik. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid volikogu liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.

(2) Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Istungil mitteosalemisest teatab volikogu liige vallasekretäri abile.

(3) Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu istungil viibiv vanim volikogu liige.

(4) Istungid protokollitakse.

(5) Volikogu teeb istungil oma töös iga kahe tunni järel 15-minutilise vaheaja, kui ei otsustata teisiti.

(6) Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja saadetud vastustest.

(7) Istungi lõppedes annab istungi juhataja sõna vallavanemale vallavalitsuse informatsiooni edastamiseks. Volikogu liikmeil on õigus esitada küsimusi.

(8) Istungi juhataja tagab istungi toimumise seaduslikkuse ja korra.

(1) Vallavolikogu istung algab kohalolevate vallavolikogu liikmete registreerimisega.

(2) Vallavolikogu liige tõestab oma kohalolekut allkirjaga vallavolikogu istungil osalejate registreerimislehel.

(3) Kui vallavolikogu liige saabub istungile hiljem, märgitakse protokolli tema saabumise kellaaeg.

(4) Kui vallavolikogu liige peab istungilt lahkuma enne vallavolikogu istungi lõppu, peab ta sellest eelnevalt informeerima istungi juhatajat ning vallavolikogu istungi protokollijat. Vallavolikogu liikme lahkumise aeg märgitakse vallavolikogu istungi protokolli.

(5) Istungi juhataja avab istungi sõnadega: „Avan Viljandi Vallavolikogu ___ (koosseisu number) koosseisu ____ (istungi number) istungi.", kinnitades seda haamrilöögiga. Seejärel loetleb juhataja puuduvate saadikute nimed ja tutvustab kutsutud isikuid.

(6) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi päevakorra projekt ja selle kohta laekunud ettepanekud.

(7) Päevakorra kohta esitatud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

(8) Päevakorra kohta esitatud ettepanekud lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

(9) Kui istungil ei jõuta läbi arutada kõiki päevakorrapunkte, otsustab volikogu istungi katkestamise ning selle edaspidise jätkamise aja ja koha. Istungilt puudunud volikogu liikmeid teavitatakse sellest otsusest üldises korras.

(1) Eelnõud pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõude iga lugemist võib katkestada üks kord.

(2) Mitmele lugemisele lähevad eelnõud, mis käsitlevad

1) valla eelarvet, v.a lisaeelarve.

2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest;

3) valla arengukava;

4) kohalike maksude kehtestamist.

(3) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise ning järgmise lugemise aja otsustab volikogu.

(4) Teisele lugemisele saadetakse eelnõu juhul, kui eelnõud arutanud juhtivkomisjon seda ei toeta. Eelnõuga töötab edasi eelnõu esitaja koos juhtivkomisjoniga.

(5) Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil enim hääli saanud eelnõu.

(6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta menetluse igas etapis, välja arvatud lõpphääletuse ajal.

(7) Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega

1) ettekandeks kümme minutit;

2) kaasettekandeks viis minutit;

3) ettekandja lõppsõnaks kolm minutit;

4) kaasettekandja lõppsõnaks kolm minutit;

5) sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit.

(8) Poolthäälteenamusega võib nimetatud aega pikendada, kusjuures ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist. Kui kõneleja räägib üle ettenähtud aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, kutsub istungi juhataja teda korrale või lõpetab sõnavõtu.

(9) Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjatele küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ja lisaks ühe täpsustava küsimuse. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise. Küsimuse esitamiseks on aega kuni 1 minut ja vastamiseks kuni 3 minutit. Vajadusel võib volikogu esimees nimetatud aega pikendada. Istungi juhataja võib küsimustele vastamise ajal anda vajaduse korral kaasvastamiseks sõna vastava ala vallavalitsuse ametnikule.

(10) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

(11) Sõnavõtusoovist antakse istungil märku käe tõstmisega.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletamine, on avalik.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

(5) Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimelise hääletamise otsustab volikogu. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest.

(6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

(7) Kui volikogule on esitatud samas küsimuses mitu eelnõud, paneb istungi juhataja enne otsuse või määruse vastuvõtmist eelnõud konkureerivale hääletusele. Lõpphääletusele läheb enim hääli saanud eelnõu. Kui eelnõusid on enam kui kaks, toimub hääletus mitmes voorus.

(8) Enne küsimuse lõpphääletust pannakse hääletusele istungi juhatajale esitatud kirjalikud parandusettepanekud eelnõu osas, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.

(9) Enne eelnõu lõpphääletust võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega.

(10) Enne lõpphääletust kontrollib istungi juhataja vajaduse korral kvoorumi olemasolu.

(11) Istungi juhataja teeb pärast hääletamist teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.

(12) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada kohe pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

(1) Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda.

(2) Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle.

(3) Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses.

(4) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(5) Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti.

(6) Komisjon teeb kindlaks

1) volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu;

2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

3) kehtetute hääletamissedelite arvu.

(7) Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist.

(8) Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise puhul korraldab komisjon kordushääletuse.

(9) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

(1) Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele.

(2) Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks ja selle eelnõu esitatakse istungi juhatajale istungil. Kirjalikus umbusalduse avaldamise algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja sellele annavad allkirja kõik algatajad.

(3) Umbusaldus tuleb arutusele volikogu järgmisel istungil.

(4) Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni viieminutise ettekande. Tema vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

(5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses istungil sõna võtta kuni viie minuti ulatuses.

(1) Vallavolikogu liige ei osale küsimuse arutamisel ega otsustamisel, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.

(2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavolikogu liikmele teha ka vallavolikogu esimees või vallavolikogu liige, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui vallavolikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

(3) Enesetaandamisest teatab vallavolikogu liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamisel. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud vallavolikogu liige vallavolikogu istungite saalist.

(4) Vallavolikogu liikme enesetaandamine fikseeritakse vallavolikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavolikogu liikme võrra väiksem.

(1) Vallavolikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega "istung on lõppenud" ja kinnitab seda haamrilöögiga.

(2) Kui vallavolikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorra punktid järgmise istungi päevakorda.

(1) Volikogul on õigus üldaktidena välja anda määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Lisaks võib volikogu vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei ole kohustusliku iseloomuga. Dokumentidele kirjutab alla volikogu istungi juhataja.

(2) Volikogu kontrollib oma määruste ja otsuste täitmist volikogu komisjonide kaudu. Konkreetsete aktide täitmise kontrollimise kohustuse võib v4) istungi juhataja ja protokollija nimi;olikogu panna vallavalitsusele, samuti volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

(3) Istungi kohta koostab vallasekretäri abi protokolli, millesse kantakse

1) istungi number, toimumise koht ja aeg;

2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;

3) istungi päevakord;

4) istungi juhataja ja protokollija nimi;

5) istungist osavõtvate ja puuduvate volikogu liikmete nimed ning istungile kutsutute nimed;

6) arutusel olnud küsimused, ettekandjate ja sõnavõtnute nimed;

7) kõik hääletusele pandud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused;

8) hääletamisviis ja häälteenamus otsustuste tegemisel.

(4) Protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

(5) Istungi protokoll allkirjastatakse hiljemalt 5 tööpäeval pärast istungi toimumist ja on seejärel elektrooniliselt kättesaadav valla kodulehel.

(6) Istungite protokollid ja õigusaktid säilitatakse alatiselt.

(7) Vallavolikogu istungist on audiosalvestist õigus teha istungi protokollijal. Salvestist kasutatakse protokolli koostamiseks ning see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Salvestisi säilitatakse 1 aasta.

Tunnistatakse kehtetuks

1) Tunnistada kehtetuks Pärsti Vallavolikogu 19.05.2010.a määrus nr 15 „Pärsti Vallavolikogu töökord“.

2) Tunnistada kehtetuks Paistu Vallavolikogu 21.04.2006.a määrus nr 10 „Paistu Vallavolikogu töökord“.