Vabariigi Valitsus — Relvaseaduse mõnede sätete rakendamine — RT I, 1996, 8, 167

Relvaseaduse (RT I 1995, 62, 1056) § 7 lõike 4, § 12 lõike 2 punkti 3, § 16 lõike 5, § 29 lõike 4, § 39 lõike 8 ja § 51 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Relvade ja laskemoonaga seonduvate tegevusalade litsentsimise kord», «Ametiasutuse töötaja poolt teenistusrelva kandmise kord» ja «Relvade ja laskemoona liigitamise kriteeriumid» (juurde lisatud). 2. Asutada riiklik teenistus- ja tsiviilrelvade register ning kinnitada selle põhimäärus (juurde lisatud). 3. Kehtestada juriidilise isiku ja asutuse relvade ja laskemoona eest vastutava isiku kandidaadi eksamitasuks 500 krooni iga eksami eest. 4. Tunnistada piiramata käibega relvadeks: 1) jahinuga ja -puss; 2) allveepüss; 3) allveenuga; 4) vibu; 5) amb tõmbejõuga kuni 43 kg; 6) vehklemisrelv. 5. Vabariigi Valitsuse 16. oktoobri 1995. a määruse nr 333 «Relvaseaduse rakendamine» (RT I 1995, 81, 1419) muutmiseks asendada selle lisa «Relvaseadusest tulenevate Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude loetelu» punktides 1, 3 ja 4 sõnad «november 1995» sõnadega «juuli 1996». 6. Tunnistada kehtetuks: 1) Vabariigi Valitsuse 29. augusti 1991. a korraldus nr 278-k; 2) Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määrus nr 256 ««Tulirelvade ja laskemoona valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutiste eeskirjade» kinnitamise kohta» (RT 1992, 39, 519); 3) Vabariigi Valitsuse 15. juuni 1993. a määrus nr 175 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 täiendamise kohta» (RT I 1993, 38, 564); 4) Vabariigi Valitsuse 9. novembri 1993. a määrus nr 346 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 muutmise kohta» (RT I 1993, 72/73, 1024); 5) Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1993. a määrus nr 407 «Piirangute kohta tulirelvade ja laskemoona valmistamisel, müügil, omandamisel, hoidmisel ja kandmisel» (RT I 1994, 7, 64); 6) Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1994. a määrus nr 19 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 täiendamine» (RT I 1994, 8, 116); 7) Vabariigi Valitsuse 8. juuni 1994. a määrus nr 207 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 täiendamine» (RT I 1994, 44, 708); 8) Vabariigi Valitsuse 20. septembri 1994. a määrus nr 333 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 muutmine» (RT I 1994, 64, 1091); 9) Vabariigi Valitsuse 20. septembri 1994. a määrus nr 334 «Külmrelvade valmistamise, müügi, omandamise, hoidmise ja kandmise ajutise eeskirja kinnitamine» (RT I 1994, 64, 1092); 10) Vabariigi Valitsuse 30. septembri 1994. a määrus nr 352 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 täiendamine» (RT I 1994, 66, 1148); 11) Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1994. a määrus nr 431 «Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1992. a määruse nr 256 täiendamine» (RT I 1994, 82, 1418). Välisminister peaministri ülesannetes Siim KALLAS Siseminister Märt RASK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1996. a määrusega nr 28 Relvade ja laskemoonaga seonduvate tegevusalade litsentsimise kord 1. Käesolev kord reguleerib tegevuslitsentside väljaandmist tegutsemiseks järgmistel relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel: 1) piiratud käibega relvade ja nende laskemoona, samuti helisummutite ja öösihikute valmistamine, müük, parandamine, ümbertegemine, lammutamine, sisse- ja väljavedu ning transiit, samuti optiliste ja lasersihikute valmistamine, müük ja sissevedu; 2) lasketiiru või laskepaiga pidamine; 3) relva laenutamine või laskemoona müük lasketiirus; 4) relvade või laskemoona kohalik vedu teenusena; 5) relvade või laskemoona hoidmine teenusena. 2. Käesoleva korra punktis 1 loetletud tegevusaladel tegutsemiseks ettenähtud tegevuslitsentsiga (edaspidi tegevuslitsents) antakse selles märgitud isikule õigus relvaseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras ning tingimustel tegutseda kindlaksmääratud ajavahemikus ühel või mitmel relvade ja laskemoonaga seonduval tegevusalal. 3. Tegevuslitsentsi võib taotleda: 1) teovõimeline Eesti kodanik, kes alaliselt elab Eestis; 2) Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhikirjas on tegevusalaks märgitud vähemalt üks käesoleva korra punkti 1 alapunktides 1–5 nimetatud tegevusala, kusjuures aktsiaseltsil võivad olla ainult nimelised aktsiad; 3) riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kellel on õigus omada teenistusrelvi. 4. Tegevuslitsentsi ei anta isikule: 1) relvaseaduse §-s 49 märgitud juhtudel; 2) muudel seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud juhtudel. 5. Tegevuslitsents võidakse anda, kui taotleja on tõendanud, et tal on piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali seaduslikuks ja nõuetekohaseks tegutsemiseks soovitud tegevusalal. 6. Tegevuslitsentsi taotlejat loetakse oma tegevusalal seaduslikuks ja nõuetekohaseks tegutsemiseks piisavalt vahendeid, teadmisi, oskusi, kogemusi ja personali omavaks, kui taotleja: 1) on määranud juriidilise isiku või asutuse relvade ja laskemoona eest vastutava isiku ja tema asendaja, kes vastavad relvaseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele; 2) omab seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud muid tingimusi tegelemiseks tegevuslitsentsi taotlemise avalduses märgitud tegevusalal. 7. Tegevuslitsentse annab välja, muudab, peatab kehtivuse ja tühistab Politseiamet. 8. Tegevuslitsents antakse üheks kuni viieks aastaks või ajutise kohustuse või ülesande täitmise ajaks, kui selleks kulub aega vähem kui üks aasta. 9. Tegevuslitsentsi saamiseks esitatakse Politseiametile avaldus, mis on kooskõlastatud taotleja elu- või asukohajärgse politseiprefektuuriga. 10. Tegevuslitsentsi taotlemise avalduses märgitakse: 1) relvade või laskemoonaga seonduv tegevusala, millega taotleja soovib tegelda; 2) tegevuskoht; 3) soovitav litsentsi kehtivusaeg, kui see on vähem kui 5 aastat. 11. Tegevuslitsentsi taotlemise avaldusele lisatakse: 1) taotleja asutamisdokumentide, samuti põhikirja või põhimääruse ning registreerimistunnistuse ärakirjad; 2) tegevuslitsentsi taotleva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nende omanike, osanike ja aktsionäride nimekiri, kellel on üle 5 protsendi aktsia- või osakapitalist, ning äriühingu juhatuse ja nõukogu liikmete nimekiri, kus on märgitud iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja elukoht ning juriidilise isiku täielik nimi, asukoht ja registreerimistunnistuse number; 3) andmed vastutava isiku ja tema asendaja (ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, kontakttelefoni(de) number (numbrid)), samuti õiend vastava eksami sooritamise kohta; 4) relvade ja laskemoonaga tegelevate töötajate nimekiri, kus on märgitud nende ees- ja perekonnanimed, isikukoodid, elukohad; 5) õiend relvade ja laskemoona alalise hoiukoha kohta, milles on märgitud selle aadress, kontakttelefonid ning vahendid, millega tagatakse valve ja kaitse; 6) Maksuameti kohaliku talituse õiend maksuvõlgnevuse kohta; 7) õiend riigilõivu tasumise kohta (kviitungi koopia). 12. Tegevuslitsentside väljaandmiseks, nende kehtivuse peatamiseks ja tühistamiseks moodustab politseipeadirektor Politseiameti 5-liikmelise litsentsikomisjoni (edaspidi litsentsikomisjon), kelle koosseisu kuulub Kaitsepolitseiameti esindaja. Litsentsikomisjoni liikmeks võib olla ka mõne muu ametkonna esindaja. Tegevuslitsentsile ja muudele litsentsikomisjoni tegevusega seonduvatele dokumentidele kirjutab alla litsentsikomisjoni esimees või tema asetäitja. Tegevuslitsents kinnitatakse Politseiameti pitseriga. 13. Litsentsikomisjon on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa vähemalt kolm komisjoni liiget, sealhulgas komisjoni esimees või tema asetäitja. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Komisjoni otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees (tema asetäitja) ning sekretär. 14. Tegevuslitsentsi taotleja asukohajärgne politseiprefektuur kontrollib litsentsi taotleja ning tegevuslitsentsi taotlemiseks esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumentide vastavust relvaseaduse ja käesoleva korra nõuetele, valmistab ette tegevuslitsentsi väljaandmise või väljaandmisest keeldumise otsustamiseks vajalikud materjalid ning esitab need koos oma kirjaliku arvamusega litsentsikomisjonile. 15. Litsentsikomisjon teeb otsuse litsentsi väljaandmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast kõigi käesolevas korras nimetatud dokumentide laekumist. 16. Tegevuslitsentsi väljaandmise, väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või tühistamise otsus peab olema motiveeritud ning viitama selle aluseks olevale seadusele, käesolevale korrale või muule seaduse alusel antud õigusaktile. 17. Iga tegevuslitsentsi taotleja kohta vormistatakse toimik, kuhu koondatakse kõik materjalid tegevuslitsentsi väljaandmise ja väljaandmisest keeldumise, tegevuslitsentsi muutmise, kehtivuse peatamise ja tühistamise ning litsentsi omaniku tegevuse kontrollimise kohta. Nimetatud toimikute arvestust peetakse Politseiametis. 18. Tegevuslitsentsi väljaandmisest keeldutakse, kui litsentsi taotleja ei vasta relvaseaduses või käesolevas korras esitatud nõuetele. 19. Tegevuslitsentsis märgitakse litsentsi omaniku nimi, litsentsi kehtivusaeg, väljaandmise kuupäev, väljaandja rekvisiidid, väljaandmise aluseks oleva otsuse number ja kuupäev, samuti tegevusala, millega lubatakse tegelda. 20. Tegevuslitsentsi koopia saadetakse kolme tööpäeva jooksul pärast selle allakirjutamist litsentsi omaniku asukohajärgsele politseiprefektuurile. 21. Litsentsitava tegevuse toimumise kohas peab tegevuslitsentsi koopia olema paigutatud nähtavale kohale. 22. Tegevuslitsentsi omanik on kohustatud kirjalikult informeerima oma asukohajärgset politseiprefektuuri ja litsentsikomisjoni kõigist muudatustest oma andmetes, dokumentides ja struktuuris viie tööpäeva jooksul nimetatud muudatuste toimumisest arvates. 23. Tegevuslitsents kaotab kehtivuse selle tühistamise, kehtivusaja möödumise, samuti litsentsi omava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni tegevuse lõppemise korral, misjärel litsents tagastatakse litsentsikomisjonile. 24. Tegevuslitsentsi uuendamiseks esitatakse avaldus üldises korras vähemalt üks kuu enne litsentsi kehtivusaja lõppemist. 25. Tegevuslitsentsi võidakse muuta: 1) litsentsi omaniku taotlusel; 2) politseiprefektuuri või Politseiameti taotlusel. 26. Tegevuslitsentsi võidakse muuta juhul, kui litsentsi omanik: 1) soovib tegelda sellisel tegevusalal, millega tegelemiseks tal senise litsentsi järgi õigust ei ole; 2) soovib loobuda ühest või mitmest litsentsiga lubatud tegevusalast; 3) ei vasta enam litsentsi nõuetele ühel või mitmel litsentsiga lubatud tegevusalal. 27. Tegevuslitsentsi muutmise avaldusele, kui see on esitatud käesoleva korra punkti 26 alapunktis 1 nimetatud juhul, lisatakse dokumendid vastavalt käesoleva korra punktile 11. 28. Tegevuslitsentsi muutmise avaldus vaadatakse läbi tegevuslitsentside väljaandmise üldise korra kohaselt. 29. Tegevuslitsentsi muutmise otsuse korral antakse senise litsentsi asemele uus tegevuslitsents uueks kehtivusajaks. Juhul kui tegevuslitsentsi muutmise otsus on tehtud politseiasutuse taotlusel, antakse uus tegevuslitsents endise litsentsi järelejäänud kehtivusajaks. 30. Tegevuslitsents võidakse tühistada: 1) kui tegevuslitsentsi omanik ei ole ühelgi litsentsis märgitud tegevusalal alustanud tegevust 12 kuu jooksul litsentsi väljaandmise päevast arvates; 2) kui asutamisloa või tegevuslitsentsi taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid; 3) kui on sooritatud tehing, mis väljub tegevuslitsentsiga lubatud tegevuse raamidest; 4) kui tegevuslitsentsi omanik on rikkunud relvaseaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid; 5) muudel seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud juhtudel. 31. Käesoleva korra punktis 30 loetletud tegevuslitsentsi tühistamise aluste ilmnemisel litsentsikomisjon: 1) teeb hoiatuse ja ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks või 2) peatab tegevuslitsentsi kehtivuse kuni litsentsi tühistamise aluseks oleva rikkumise kõrvaldamiseni või 3) tühistab tegevuslitsentsi ja kehtestab tegevuse lõpetamise tähtaja. 32. Enne tegevuslitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise otsuse tegemist kuulatakse ära litsentsi omanik või tema esindaja. Litsentsi omanikule või tema esindajale teatatakse litsentsikomisjoni koosoleku toimumise ajast vähemalt 7 päeva ette. Omaniku või tema esindaja ilmumata jäämine ei takista otsuse tegemist. 33. Tegevuslitsentsi kehtivuse peatamise või tühistamise otsuse ärakiri saadetakse litsentsi omaniku asukohajärgsele politseiprefektuurile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 34. Relvad ja laskemoon, mis litsentsi omanikul on olemas tegevuslitsentsi kehtivuse peatamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiprefektuuri või tagatakse nende valve ja kaitse kuni tegevuslitsentsi kehtivuse peatamise tähtaja lõpuni. Relvad ja laskemoon, mis litsentsi omanikul on olemas tegevuslitsentsi tühistamise ajal, antakse hoiule asukohajärgsesse politseiprefektuuri või tagatakse nende valve ja kaitse kuni nende kehtestatud korras võõrandamise või hävitamiseni. Relvade ja laskemoona hoiuleandmine, vedu, hoidmine, valve ja kaitse ning tagastamine toimub tegevuslitsentsi omaniku kulul. 35. Tegevuslitsentsi omanik võib jätkata litsentsiga lubatud tegevust litsentsi väljaandja kirjalikul loal, kui on kõrvaldatud või ära langenud litsentsi kehtivuse peatamise aluseks olnud asjaolu. 36. Juhul kui tegevuslitsentsi peatamise aluseks olnud asjaolu ei ole litsentsi kehtivuse peatamise aja jooksul kõrvaldatud või ära langenud, otsustab litsentsikomisjon litsentsi tühistamise. 37. Iga tegevuslitsentsi omaniku kohta vormistatakse järelevalvetoimik litsentsi omaniku elukoha- või asukohajärgses politseiprefektuuris. 38. Politseiamet ja politseiprefektuurid kontrollivad vähemalt kaks korda aastas tegevuslitsentse omavate juriidiliste isikute ja asutuste relvade ja laskemoonaga seonduva tegevuse seaduslikkust. Vajaduse korral võidakse kontrollimisele kaasata ka teisi ametkondi või asutusi. 39. Seni väljaantud tegevuslitsentsid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 30. juunini 1996. a. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1996. a määrusega nr 28 Ametiasutuse töötaja poolt teenistusrelva kandmise kord 1. Käesolev kord sätestab avalikku võimu teostavate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi ametiasutused) töötajatele teenistusrelva ja selle laskemoona kandmiseks väljastamise tingimused ja korra, nende kaasaskandmise viisi ning tagastamise korra. 2. Käesolev kord ei laiene Kaitseministeeriumile ning tema valitsemisalas asuvatele kaitseväele, Kaitseliidule ning muudele asutustele, samuti piirivalve-, politsei-, prokuratuuri-, tolli- ja täitevasutustele ning sisekaitseüksusele ja sõjaväestatud päästeüksustele. 3. Teenistusrelva võib anda kandmiseks ametiasutuse töötajale, kellel seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega on lubatud kanda relva teenistusülesannete täitmise tagamiseks või enesekaitseks. 4. Teenistusrelva kandmist õigustavaks dokumendiks on ametiasutusele väljastatud relvakandmisluba (edaspidi luba). 5. Loa annab välja töötaja elukohajärgne politseiprefektuur ametiasutuse juhi taotlusel, kui töötaja vastab relvaseaduse § 43 lõikes 2 sätestatud nõuetele. 6. Loa väljaandmise taotluses märgitakse töötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht, isikukood (isikukoodi puudumisel seda asendavad andmed) ja elukoht ning selle (nende) relva (relvade) liik ja mark, mille kandmiseks luba taotletakse. 7. Taotlusele lisatakse relvaseaduse § 27 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid, kaks fotot mõõtmetega 3,5×4,5 cm ning dokumendid sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud eksami ja katse sooritamise kohta. 8. Politseiprefektuur vaatab taotluse läbi hiljemalt kahe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamise päevast arvates. Taotluse rahuldamise korral väljastatakse ametiasutusele vastav luba. 9. Loa vorm ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestatakse siseministri määrusega. 10. Teenistusrelva ja laskemoona väljaandev isik on enne relva väljaandmist kohustatud kontrollima loa olemasolu. Teenistusrelv väljastatakse töötajale teenistusülesannete täitmiseks üldjuhul tööpäevaks või valvekorraks, relvaseaduse § 43 lõikes 3 märgitud juhtudel ja korras ka pikemaks ajaks. 11. Tulirelva ja laskemoona väljaandmine fikseeritakse relvade ja laskemoona arvestusraamatus allkirja vastu. Arvestusraamatusse kantakse teenistusrelva väljaandmise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg, relva liik, mark, kaliiber ja number, padrunite arv, relva saanud töötaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning isikukood (koodi puudumisel seda asendavad andmed). Arvestusraamatut säilitatakse kaks aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates. 12. Juhul kui töötajal on tööl kaasas isiklik tulirelv, tuleb see teenistusrelva kandmise ajaks anda hoiule ametiasutuse relvahoidlasse või -seifi. Relvahoidlas peab nimetatud tulirelv olema paigutatud eraldi asuvasse seifi või raudkappi. Isiklik tulirelv tagastatakse omanikule teenistusrelva tagastamisel. Isikliku tulirelva hoiulevõtmine ja tagastamine peab olema fikseeritud relvade ja laskemoona arvestusraamatus. 13. Töötaja, kes on tulirelva saanud ametiülesande täitmiseks, peab kandma püstolit või revolvrit varjatult õla- või vöörihma kabuuris, püssi aga õlarihmal. Kantava tulirelva rauas ei tohi olla padrunit ning relv peab olema kaitseriivis. 14. Pärast teenistusülesande täitmist peab töötaja relva ja laskemoona tagastama relva alalisse hoiukohta allkirja vastu. 15. Relva kandmise õigust omaval töötajal on keelatud: 1) kanda relva töövälisel ajal, välja arvatud juhul, kui see on lubatud relvaseaduse § 43 lõikes 3 sätestatud korras; 2) anda relva või luba isegi lühiajaliselt kõrvalisele isikule; 3) kanda relva, olles alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või toksilise aine mõju all; 4) hoida relva hooletult või kõrvalistele isikutele kättesaadavalt, samuti viisil, mis võib tekitada juhuslikku kahju. 16. Relva kasutamisest, kaotamisest, hävimisest või selle hõivamisest kõrvaliste isikute poolt on relva kandev töötaja kohustatud viivitamata teatama sündmuskohajärgsele politseiasutusele ja relva väljaandnud ametnikule. 17. Keegi ei või teenistusülesande täitmise ajal töötajalt relva ära võtta enne, kui ta on oma teenistusülesande täitnud või teenistusest kõrvaldatud. Loa olemasolu ja relva võib politseiametnik kontrollida kõikjal ja igal ajal, muu ametiisik aga talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga sätestatud korras. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1996. a määrusega nr 28 Relvade ja laskemoona liigitamise kriteeriumid 1. Relvaseaduse alusel liigitatakse relvad põhilise kasutusvaldkonna järgi lahingu-, teenistus- ja tsiviilrelvadeks. 2. Laskemoon liigitatakse samadel alustel ja samas korras kui relvad. 3. Käesolevates «Relvade ja laskemoona liigitamise kriteeriumides» (edaspidi kriteeriumid) on mõisteid kasutatud järgmistes tähendustes: 1) relv – seadeldis või ese, mis on ette nähtud elava või muu objekti kahjustamiseks; 2) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti mehaaniliseks kahjustamiseks heitlaenguga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse plahvatusel tekkivate kuumade gaaside energiat; 3) tulirelva laskemoon – seadeldis või ese või selle koostisosa, mis on ette nähtud lasu sooritamiseks vastavast relvaliigist; 4) automaattulirelv – tulirelv, mis ühekordsel päästikule vajutamisel on võimeline tulistama heitlaengute valangu; 5) poolautomaatne tulirelv – tulirelv, mis iga kord pärast lasku laeb automaatselt ja võib ühekordsel päästikule vajutamisel lasta ainult ühe lasu; 6) käsitsilaetav mitmelasuline tulirelv – padrunisalvega tulirelv, mis pärast iga lasku tuleb uuesti laadida padrunisalvest käsitsi käitatava mehhanismi abil; 7) ühelasuline tulirelv – ilma padrunisalveta tulirelv, mida iga lasu eel tuleb laadida padruni käsitsi padrunipessa panemisega; 8) tulirelva vintraud – relvaraud, mille õõnes on vintsooned. Vintrauast tulistatud laeng pöörleb suunatud liikumisel laengu pikitelje suhtes; 9) tulirelva sileraud – relvaraud, mille õõs on sile, ilma vintsoonteta; 10) kombineeritud tulirelv – sile- ja vintraudade kombinatsiooniga tulirelv; 11) täiskaliibriline tulirelv – tulirelv, mille kaliiber on üle 22; 12) väikesekaliibriline tulirelv – tulirelv, mille kaliiber on 22 või väiksem; 13) spordirelv – relv, mis on ette nähtud rahvusvaheliselt tunnustatud spordialade harrastamiseks; 14) jahirelv – relv, mis on ette nähtud jahipidamiseks; 15) kaitseotstarbeline relv – relv, mis on ette nähtud füüsiliste ja juriidiliste isikute turvalisuse tagamiseks; 16) soomustläbiv laskemoon – laskemoon, mille kuul on metallkattega ja läbistava kõvasüdamikuga; 17) lõhke-laskemoon – laskemoon, mille kuul sisaldab laengut, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab); 18) trasseerlaskemoon – laskemoon, mille kuul sisaldab ainet, mis väljatulistamisel helendab; 19) süüte-laskemoon – laskemoon, mille kuul sisaldab ainet, mis kokkupuutel õhuga või kokkupõrkel takistusega plahvatab põlema; 20) õhkrelv – relv, mille laeng saab suunatud liikumise suruõhu või muu gaasi energiast; 21) gaasirelv – relv, mis on ette nähtud elava objekti lühiajaliseks kahjustamiseks toksiliste ainetega; 22) külmrelv – relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks inimese kehalise jõu abil vahetus kontaktis kahjustamise objektiga. 4. Relvad liigitatakse kolme parameetri alusel, milleks on: 1) relva tüüp; 2) relva põhiline kasutusvaldkond; 3) relva tööpõhimõte. 5. Tüübi järgi liigitatakse ja tähistatakse relvad järgmiselt: 1 – Sileraudne püss 2 – Täiskaliibriline vintpüss 3 – Väikesekaliibriline vintpüss 4 – Täiskaliibriline püstol 5 – Väikesekaliibriline püstol 6 – Täiskaliibriline revolver 7 – Väikesekaliibriline revolver 8 – Relv, kus laenguna kasutatakse ainult musta püssirohtu 9 – Kombineeritud tulirelv A – Gaasirelv O – Muu. 6. Kasutusvaldkonna järgi liigitatakse ja tähistatakse relvad järgmiselt: 1 – Tsiviilrelv + lisatähis – J – jahirelv – S – spordirelv – K – kaitseotstarbeline relv 2 – Teenistusrelv 3 – Lahingurelv. 7. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse ja tähistatakse relvad järgmiselt: 1 – Ühelasuline tulirelv 2 – Käsitsilaetav mitmelasuline tulirelv 3 – Poolautomaatne tulirelv 4 – Automaattulirelv 5 – Muu. 8. Tulirelvale tehakse märgis, mis koosneb käesolevate kriteeriumide punktides 5, 6 ja 7 loetletud tähiste (tähtede ja numbrite) kombinatsioonist vastavalt relvatüübile, kasutusvaldkonnale ja tööpõhimõtetele. Nii tähistab märgis 11J2 sileraudset, tsiviilkäibesse lubatud käsitsilaetavat mitmelasulist jahipüssi. 9. Tsiviilrelvad on relvad, mis põhiliselt on ette nähtud jahipidamiseks, tegelemiseks vastava spordialaga ning füüsiliste ja juriidiliste isikute turvalisuse tagamiseks. 10. Jahirelvadeks on lubatud arvata järgmised relvad: 1) ühelasuline täiskaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 2) ühelasuline väikesekaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 3) ühelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 4) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 5) käsitsilaetav mitmelasuline väikesekaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 6) käsitsilaetav mitmelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 7) käsitsilaetav mitmelasuline kombineeritud püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 8) poolautomaatne täiskaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam ning salve mahub kuni kaks padrunit; 9) poolautomaatne väikesekaliibriline vintpüss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam ning salve mahub kuni kaks padrunit; 10) poolautomaatne sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam ning salve mahub kuni kaks padrunit; 11) allveepüss; 12) jahipuss ja -nuga; 13) allveenuga. 11. Spordirelvadeks on lubatud arvata järgmised relvad: 1) ühelasuline täiskaliibriline vintpüss; 2) ühelasuline väikesekaliibriline vintpüss; 3) ühelasuline sileraudne püss; 4) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline vintpüss; 5) käsitsilaetav mitmelasuline väikesekaliibriline vintpüss; 6) käsitsilaetav mitmelasuline sileraudne püss; 7) poolautomaatne täiskaliibriline vintpüss; 8) poolautomaatne väikesekaliibriline vintpüss; 9) poolautomaatne sileraudne püss; 10) ühelasuline täiskaliibriline püstol; 11) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline püstol; 12) poolautomaatne täiskaliibriline püstol; 13) ühelasuline väikesekaliibriline püstol; 14) käsitsilaetav mitmelasuline väikesekaliibriline püstol; 15) poolautomaatne väikesekaliibriline püstol; 16) täiskaliibriline revolver; 17) väikesekaliibriline revolver; 18) õhkpüss; 19) õhkpüstol; 20) vibu; 21) amb; 22) vehklemisrelv. 12. Kaitseotstarbelisteks relvadeks on lubatud arvata järgmised relvad: 1) ühelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 2) käsitsilaetav mitmelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 3) poolautomaatne sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 4) ühelasuline täiskaliibriline püstol; 5) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline püstol; 6) poolautomaatne täiskaliibriline püstol; 7) täiskaliibriline revolver; 8) ühelasuline väikesekaliibriline püstol; 9) käsitsilaetav mitmelasuline väikesekaliibriline püstol; 10) poolautomaatne väikesekaliibriline püstol; 11) väikesekaliibriline revolver; 12) gaasipüstol; 13) gaasirevolver; 14) gaasipihusti; 15) aerosoolseadeldis. 13. Tsiviilrelvadeks ei ole lubatud arvata: 1) relva, mis on keelatud Eesti välislepinguga; 2) tulirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; 3) sileraudset relva, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille raua (raudade) pikkus on alla 500 mm, samuti jahitulirelva või sporditulirelva, mille konstruktsioon võimaldab selle kasutamist lasu sooritamiseks ka lahtivõetuna; 4) kasteeti (nukke), teraspiitsa, kettnuia või muud vetruva või liigendotsaga löögivahendit, samuti muid spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud esemeid; 5) lõike-, torke- või löögirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 6) relva, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel; 7) gaasirelva või selle laskemoona, milles kasutatakse laenguna mürgiseid, samuti muid tugevalt toimivaid aineid, mis võivad esile kutsuda olulisi tervisekahjustusi või põhjustada inimesele kergemaliigilisi kehalisi kahjustusi nende kasutamisel vahemaa tagant üle 0,5 m; 8) vedru jõul või raskusjõul väljaviskuva ja jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14 protsendi tera pikkusest või mille tera on kahelt poolt teritatud; 9) tulirelva, mida on võimalik sellele relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata), lühendada või kiiresti lahti võtta; 10) tulirelva, mida tavaliselt kasutatakse kui lahingurelva; 11) automaattulirelva, olenemata sellest, kas see kuulub teenistus- või lahingurelvade hulka või mitte; 12) tulirelva, mis oma kujult on äravahetamiseni sarnane automaattulirelvaga; 13) kumminuia. 14. Teenistusrelvad on relvad, mis on ette nähtud ametiasutustele nendele pandud ülesannete täitmise tagamiseks. 15. Teenistusrelvadeks on lubatud arvata järgmised relvad: 1) ühelasuline täiskaliibriline vintpüss; 2) ühelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 3) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline vintpüss; 4) käsitsilaetav mitmelasuline sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 5) poolautomaatne täiskaliibriline vintpüss; 6) poolautomaatne sileraudne püss, mille täispikkus on 840 mm või enam ja relvaraua pikkus 500 mm või enam; 7) ühelasuline täiskaliibriline püstol; 8) käsitsilaetav mitmelasuline täiskaliibriline püstol; 9) poolautomaatne täiskaliibriline püstol; 10) täiskaliibriline revolver; 11) ühelasuline väikesekaliibriline püstol; 12) käsitsilaetav mitmelasuline väikesekaliibriline püstol; 13) poolautomaatne väikesekaliibriline püstol; 14) väikesekaliibriline revolver; 15) gaasipüstol; 16) gaasirevolver; 17) mehaaniline gaasipihusti; 18) aerosoolseadeldis; 19) kumminui. 16. Teenistusrelvadeks ei ole lubatud arvata: 1) relva, mis on keelatud Eesti välislepinguga; 2) tulirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju; 3) sileraudset relva, mille üldpikkus on alla 840 mm või mille raua (raudade) pikkus on alla 500 mm, samuti jahitulirelva või sporditulirelva, mille konstruktsioon võimaldab selle kasutamist lasu sooritamiseks ka lahtivõetuna; 4) kasteeti (nukke), teraspiitsa, kettnuia või muud vetruva või liigendotsaga löögivahendit, samuti muid spetsiaalselt kehavigastuste tekitamiseks valmistatud esemeid; 5) lõike-, torke- või löögirelva, mis imiteerib mõne muu eseme kuju või on peidetud selle sisse; 6) relva, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel; 7) gaasirelva või selle laskemoona, milles kasutatakse laenguna mürgiseid, samuti muid tugevalt toimivaid aineid, mis võivad esile kutsuda olulisi tervisekahjustusi või põhjustada inimesele kergemaliigilisi kehalisi kahjustusi nende kasutamisel vahemaa tagant üle 0,5 m; 8) vedru jõul või raskusjõul väljaviskuva ja jäigalt kinnituva teraga nuga, mille tera pikkus on üle 8,5 cm ja laius alla 14 protsendi tera pikkusest või mille tera on kahelt poolt teritatud; 9) tulirelva, mida on võimalik sellele relvaliigile tavalist määra ületavalt kokku panna (lükata), lühendada või kiiresti lahti võtta. 17. Lahingurelvad on relvad, mis põhiliselt on ette nähtud kaitsejõududele lahingutegevuseks ja teenistusülesannete täitmiseks. 18. Lisaks käesolevates kriteeriumides loetletud tsiviil- ja teenistusrelvadele on lahingurelvadeks lubatud arvata kõiki relvi, mis ei ole keelatud rahvusvahelise lepingu või seadusega. 19. Tsiviil- ja teenistusrelvade laskemoonaks ei ole lubatud arvata soomustläbivat, trasseer-, süüte- või lõhke-laskemoona, samuti nõelu sisaldavat või muud eriti suuri kahjustusi tekitavat laskemoona. 20. Käesolevate kriteeriumide punktides 15, 16 ja 19 ettenähtud piirangud ei laiene kaitsejõudude, piirivalve, politsei, prokuratuuri, sisekaitseüksuse, sõjaväestatud päästeüksuste, tolli ning täitevasutuste teenistusrelvadele ja nende laskemoonale. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1996. a määrusega nr 28 Riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev põhimäärus sätestab teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamise, sinna andmete esitamise ja nende kasutamise ning registri tegevuse finantseerimise korra, samuti registriandmete koosseisu. 2. Riikliku teenistus- ja tsiviilrelvade registri (edaspidi relvaregister) pidamise eesmärk on koguda ja säilitada registris teavet Eestis asuvate relvade ning nende omanike või valdajate kohta, välja arvatud Kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate asutuste relvade kohta. 3. Relvaregistri andmeid kasutatakse valitsusasutuste tegevuses, majandus- ja sotsiaalsete protsesside analüüsimisel ja suunamisel ning kohtu, kohtueelse uurimise asutuste ja jälitusametkondade tegevuses. 4. Relvaregister kuulub iseseisva registrina riiklike registrite süsteemi ning on oma tegevuses seotud teiste riiklike registrite andmebaasidega. 5. Relvaregistri haldaja on Siseministeerium. II. RELVAREGISTRI PIDAMINE 6. Relvaregister on kahetasandiline register, mis koosneb: 1) keskregistrist; 2) madalama tasandi registritest. 7. Madalama tasandi relvaregistriteks on: 1) politseirelvade register; 2) piirivalverelvade register; 3) kaitsepolitsei relvade register; 4) päästeteenistuste relvade register; 5) tollirelvade register; 6) justiitsasutuste relvade register; 7) politseiprefektuuride relvaregistrid. 8. Keskregistri pidaja on Politseiamet, kelle koosseisus moodustatakse registri kesktalitus. 9. Madalama tasandi relvaregistrite pidajateks on: 1) Politseiamet, kes peab politseirelvade registrit; 2) Piirivalveamet, kes peab piirivalverelvade registrit; 3) Kaitsepolitseiamet, kes peab kaitsepolitsei relvade registrit; 4) Päästeamet, kes peab päästeteenistuste relvade registrit; 5) Tolliamet, kes peab tollirelvade registrit; 6) Justiitsministeerium, kes peab justiitsasutuste relvade registrit; 7) politseiprefektuurid, kes peavad teenindatava maakonna või linna relvaregistrit. 10. Politseirelvade registri objektideks on Politseiameti ja tema allasutuste teenistusrelvad. 11. Piirivalverelvade registri objektideks on Piirivalveameti ja tema allasutuste teenistusrelvad. 12. Kaitsepolitsei relvade registri objektideks on Kaitsepolitseiameti ja tema allasutuste relvad. 13. Päästeteenistuste relvade registri objektideks on Päästeameti struktuuriüksuste ja sõjaväestatud päästeüksuste teenistusrelvad. 14. Tollirelvade registri objektideks on Tolliameti ja tema allasutuste teenistusrelvad. 15. Justiitsasutuste relvaregistri objektideks on Justiitsministeeriumi ja tema allasutuste, samuti maa-, linna- ja ringkonnakohtute ning Riigikohtu teenistusrelvad. 16. Politseiprefektuuride relvaregistrite objektideks on prefektuuris registreeritud tsiviil- ja teenistusrelvad, välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 7 alapunktides 1–6 märgitud madalama tasandi relvaregistri objektideks olevad teenistusrelvad ja Eesti Riigikaitse Akadeemia teenistusrelvad. 17. Relvaregister koostatakse dokumentaalsel alusel ning tal on dokumentidega võrdsustatud õiguslik staatus. Registri kesktalituse poolt väljaantud dokumendid (õiendid, tõendid, kokkuvõtted jms.) ei vaja täiendavat tõestamist ega kinnitamist, kui seadus ei sätesta teisiti. Andmete registrisse kandmise alusdokumendid säilitavad andmeandjad. III. REGISTRIANDMETE KOOSSEIS, ANDMEANDJAD JA SEOS TEISTE REGISTRITEGA 18. Keskregistris võetakse arvele kõik Eestis käibes olevad teenistus- ja tsiviilrelvad. Keskregistri andmeandjateks on: 1) madalama tasandi registrid; 2) Eesti Riigikaitse Akadeemia; 3) tolliasutused Eestisse sissetoodavate teenistus- ja tsiviilrelvade osas; 4) isikud, kes tegelevad relvade valmistamise ja ümbertegemisega. 19. Relvaregistrisse kantakse iga relva kohta järgmised andmed: 1) relva arvelevõtmise kuupäev; 2) relva tüüp, mark ja mudel; 3) relva seeria ja number; 4) andmed relva sertifitseerimise kohta. 20. Relvaregistrisse kantakse iga relvaomaniku(-valdaja) kohta järgmised andmed: 1) füüsilise isiku puhul isikukood, ees- ja perekonnanimi ja elukoht. Isikukoodi puudumisel aga seda asendavad andmed (sünniaeg, sünnikoht ja sugu); 2) juriidilise isiku puhul tema registreerimisnumber, täpne nimi ja aadress. 21. Madalama tasandi registris võib vastavalt ametkonna spetsiifikale olla rohkem registriobjekte kirjeldavaid tunnuseid kui keskregistris. 22. Andmed kantakse relvaregistrisse relva sertifitseerimisel, registreerimisel ja relvaloa taotlemisel esitatud originaaldokumentide alusel. 23. Kaitsepolitseile, piirivalvele, politseile, kohtutele, prokuratuurile, Sisekaitse Operatiivrügemendile, Päästeametile ja sõjaväestatud päästeüksustele, tollile, Eesti Riigikaitse Akadeemiale ning täitevasutustele kuuluvate teenistusrelvade puhul näidatakse keskregistris omaniku andmetena ainult nende ametkondlik kuuluvus. Loetletud ametkondade tulirelvadest kantakse keskregistrisse ainult püssid, püstolid ja revolvrid. 24. Relvade liigitamisel kasutatakse registrihaldaja poolt kehtestatud klassifikaatoreid. 25. Relvaregistri seostamiseks teiste riiklike registritega, samuti madalama tasandi relvaregistritest laekuvate andmete seostamiseks keskregistri andmetega kasutatakse vastavalt isikukoodi (selle puudumisel sünniaeg) või juriidilise isiku või asutuse registreerimisnumbrit. 26. Madalama tasandi relvaregistrid saadavad oma lisandunud või muutunud andmed keskregistrisse elektronsidevahendite kaudu või magnetkandjal üks kord nädalas. 27. Registriandmete sisulise tõesuse, vigadeta sisestamise ja õigeaegse esitamise eest vastutavad andmeandjad. IV. RELVAREGISTRI PIDAMINE JA KASUTAMINE 28. Relvaregistri pidamist korraldab registri kesktalitus, kes täidab järgmisi ülesandeid: 1) korraldab kerkinud probleemide lahendamist koostöös relvaregistri haldajaga; 2) korraldab relvaregistri pidamiseks vajalike klassifikaatorite väljatöötamist, nende pidamist ja vastavusse viimist riiklike klassifikaatoritega ning varustab nendega andmeandjaid; 3) korraldab koostööd teiste riiklike registritega ning teiste riikide relvaregistritega; 4) töötab välja või tellib relvaregistri pidamiseks vajaliku tarkvara ja varustab sellega madalama tasandi relvaregistreid; 5) koostab ja peab relvaregistri andmebaasi, koondab, töötleb, säilitab ja väljastab registriandmeid; 6) korraldab koostööd andmeandjatega, kehtestab registriandmete üleandmise korra, viisid ja andmevahetuse standardid; 7) suunab ja abistab andmeandjate tehnoloogilist arengut ning korraldab nende töötajate väljaõpet; 8) töötab välja ja rakendab meetmeid andmekaitse, andmetele juurdepääsu ja andmete säilitamise tagamiseks. Andmete väljastamisel lähtub riigisaladuse seadusest ja muudest õigusaktidest; 9) arendab ja täiendab andmebaasi vastavalt kasutajate vajadustele; 10) tagab registriandmete vastavuse teiste riiklike registrite andmetele ja andmeandjatelt saadud andmetele. 29. Keskregistri pidajal on õigus: 1) nõuda andmeandjatelt andmete nõuetekohast vormistamist ja uuendamist vastavalt kehtestatud korrale; 2) nõuda andmete üleandmise korrast ja tähtaegadest kinnipidamist; 3) teha päringuid andmeandjatele. 30. Registriandmete saamise õigus on: 1) valitsusasutusel oma põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmisel; 2) politseiasutusel kõigi andmete osas, mis on vajalikud politseile pandud ülesannete täitmiseks; 3) uurijal ja juurdlejal konkreetse kriminaalasja menetlusega seotud andmete osas; 4) füüsilisel ja juriidilisel isikul ainult neid puudutavate andmete osas. 31. Registriandmeid väljastatakse kas kirjalikult või elektronsidevahendite kaudu esitatud päringu alusel, milles peab olema märgitud andmesaaja ning andmete kasutamise eesmärk. Riigisaladuseks tunnistatud registriandmeid lubatakse väljastada riigisaladuse seaduse ja selle alusel väljaantud õigusaktidega sätestatud korras. 32. Käesoleva põhimääruse punkti 30 alapunktides 1, 2 ja 3 märgitud andmesaajad saavad registrist andmeid tasuta. Füüsilisel isikul on õigus saada tasuta teavet tema kohta peetavatest andmetest üks kord aastas. 33. Andmeid kõikide isikute kohta, kellele on väljastatud andmeid relvaregistrist, säilitatakse registri arhiivis. V. RELVAREGISTRI FINANTSEERIMINE 34. Relvaregistri pidamist finantseeritakse riigieelarve vahenditest. VI. RELVAREGISTRI LIKVIDEERIMINE 35. Relvaregister likvideeritakse riiklike registrite seaduses ettenähtud korras.