Siseminister — Piirivalveameti põhimääruse kinnitamine — RTL, 1997, 73, 420

Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447) paragrahvi 42 lõikele 1: 1. Kinnitan Piirivalveameti põhimääruse (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Siseministeeriumi 5. augusti 1993. a. käskkirja nr. 85 "Piirivalveameti ajutise põhimääruse kinnitamine".

Minister Riivo SINIJÄRV

Kantsler Jaan TOOTS

Kinnitatud

siseministri

24. aprilli 1997. a.

määrusega nr. 6

Piirivalveameti põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

1. Piirivalveamet on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus, kellel on piirivalve juhtimisfunktsioon ja kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

2. Piirivalveameti (edaspidi amet) kohalikud täidesaatva riigivõimu asutused on piirivalvepiirkonnad ja piirivalvelaevade üksikdivisjon.

3. Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

4. Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

5. Ametit peetakse üleval riigieelarve vahenditest.

6. Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium. Piirivalveamet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

7. Vastavalt sõjaaja riigikaitse seaduse (RT I 1994, 69, 1194) paragrahv 4 lõikele 2 antakse amet kaitsejõudude koosseisu sõjaaja riigikaitse seaduse rakendamisega.

8. Amet asub Tallinnas. Piirivalveameti postiaadress on Toompea 1, EE0100 Tallinn. Ameti struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ameti asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.

II. AMETI TEGEVUSVALDKOND

9. Ameti tegevusvaldkonnaks on riigipiiri valvamine ja kaitsmine, piirirežiimi tagamine ning Eesti merepäästepiirkonnas mereotsingute ja -pääste korraldamine.

10. Amet riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel ning piirirežiimi tagamisel

1) korraldab riigipiiri valvamist ja kaitsmist maismaal, merel ja piiriveekogudel;

2) korraldab piirikontrolli teostamist;

3) korraldab riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamist, organiseerib riigipiiri ebaseaduslike ületajate avastamist, jälitamist ja kinnipidamist;

4) korraldab kaupade ja muude väärtuste üle riigipiiri ebaseadusliku toimetamise tõkestamist väljaspool tollipunkte, võitlust salakaubaveoga ning tollieeskirjade muude rikkujatega;

5) korraldab oma pädevuse piires juurdlust kuriteoasjades ning haldusõiguserikkumiste asjade menetlemist;

6) korraldab informatsiooni kogumist, analüüsimist ja säilitamist olukorra kohta riigipiiril ja piirivalve tegevuspiirkonnas ning informeerib sellest Siseministeeriumi kehtestatud korras;

7) korraldab jälitustegevust vastavalt jälitustegevuse seadusele (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955);

8) kontrollib välismaalaste riigis viibimise seaduslikkust.

11. Amet mereotsingute ja merepääste alal

1) korraldab sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis mereotsinguid ja merepäästetöid ning merereostuse avastamist;

2) korraldab otsinguid ja päästetöid Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel;

3) korraldab koostööd teiste valitsusasutuste ja isikutega mereotsingute ning merepääste teostamiseks.

12. Amet riigikaitse alal

1) tagab piirivalvele pandud riigikaitseliste ülesannete täitmise;

2) korraldab piirivalve personali ja reservi sõjalist väljaõpet.

13. Amet muude küsimuste lahendamisel

1) korraldab piirivalve arengukavade väljatöötamist, analüüsib piirivalve seisukorda ning esitab vastavad ettepanekud, ülevaated ja ettekanded Siseministeeriumile;

2) korraldab piirivalve komplekteerimist ohvitseride, allohvitseride, piiriametnike ja ajateenijatega, samuti avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447) alusel töötavate isikutega;

3) korraldab piirivalve varustamist materiaal-tehniliste ressurssidega, sealhulgas relvastuse, laskemoona ja lahingutehnikaga varustamist koostöös Kaitseministeeriumiga;

4) korraldab või tellib uuringuid riigipiiri valvamise ja kaitsmise küsimustes, tagab teaduse ja tehnika saavutuste rakendamise piirivalve tegevuse efektiivsuse suurendamiseks;

5) korraldab riigipiiri valvamiseks ja piirivalve juhtimiseks vajalike tehniliste süsteemide projekteerimist, ehitamist ja haldamist;

6) korraldab piirivalve tegevuseks vajalike ehitiste ja rajatiste projekteerimist, ehitamist ja hooldust;

7) osaleb kehtestatud korras läbirääkimistel riigipiiri valvamist puudutavates küsimustes ning suhtleb ja teeb koostööd välisriikide piirivalveasutuste ja ametiisikutega;

8) rakendab meetmeid piirivalvetöötajate töö-, olme- ja elamistingimuste ning tervishoiukorralduse parandamiseks;

9) korraldab piirivalve ülalpidamiseks vajalike eelarveettepanekute väljatöötamist ning tagab eelarveliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise;

10) informeerib kehtestatud korras Siseministeeriumi erakorralistest sündmustest riigipiiril ja piirivalves ning rakendatavatest meetmetest olukorra stabiliseerimiseks;

11) võtab kehtestatud korras osa majandusvööndi õigusrežiimi tagamisest, politsei abistamisest, laevasõidu-, kalapüügi- ja jahipidamiseeskirjade täitmise kontrollimisest, päästetöödest maismaal ning õhuruumi kontrollimisest oma tehnikavahenditega;

12) töötab välja piirivalve tegevust reguleerivaid õigusakte, esitades need vajadusel kinnitamiseks või läbivaatamiseks Siseministeeriumile;

13) valdab, kasutab ja käsutab ameti valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras;

14) täidab muid riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisega seotud ülesandeid.

14. Amet täidab oma ülesandeid koostöös tolli, politsei ja teiste täidesaatva riigivõimu volitusi omavate valitsusasutuste ning kohalike omavalitsustega.

III. AMETI PEADIREKTOR

15. Ametit juhib peadirektor.

16. Ameti peadirektor (edaspidi peadirektor)

1) juhib vahetult ning ameti staabiülema ja logistikaülema kaudu ameti struktuuriüksuste tööd;

2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru siseministrile;

3) teostab teenistuslikku järelevalvet vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele;

4) annab korraldusi riigipiiri valvamise tugevdamiseks olukorra halvenemise korral riigipiiril;

5) esindab Piirivalveametit ja annab volitusi Piirivalveameti esindamiseks;

6) esitab siseministrile ettepanekuid piirivalveasutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise ning koosseisude kohta;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist piirivalve ohvitserid ning allohvitserid ja piiriametnikud ning sõlmib nendega tegevteenistuse lepingud;

8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad teised ametnikud ja teenistujad;

9) annab auastmeid allohvitseridele ning esitab kaitseväe juhatajale ettepanekuid ohvitseride auastmetes ülendamiseks;

10) esitab siseministrile ettepanekuid ameti staabiülema ja logistikaülema ning piirivalveasutuste ülemate ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta;

11) esitab siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korrastamiseks;

12) esitab siseministrile ettepanekuid ameti ning selle kohalike ja hallatavate asutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle;

13) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) või selle alusel kehtestatud korras;

14) peab läbirääkimisi ja sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide piirivalveasutustega;

15) moodustab Piirivalveameti tegevusvaldkonnas üleskerkinud küsimuste lahendamiseks komisjone ja töögruppe, kaasates neisse kokkuleppe alusel teiste valitsusasutuste, kohaliku omavalitsuse ja teadusasutuste töötajaid;

16) pärib aru piirivalveametnikelt ning kehtestatud korras määrab distsiplinaarkaristusi alluvatele piirivalveametnikele ja ameti teistele töötajatele;

17) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korraldusega ning ministri määruse ja käskkirjaga.

17. Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning ministri määruse ja käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ameti teenistujatele.

18. Peadirektori kirjalikud ja suulised korraldused registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras.

19. Peadirektori ajutisel äraolekul asendab teda ameti staabiülem, viimase äraolekul aga ameti logistikaülem. Nende puudumisel asendab peadirektorit tema poolt määratud osakonnaülem. Peadirektori ajutine asendamine vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

IV. AMETI STAABIÜLEM

20. Ameti staabiülem (edaspidi staabiülem)

1) juhib osakonnaülemate kaudu piiriosakonna, mereosakonna, infoosakonna, personaliosakonna, üldosakonna ning side- ja valvetehnika osakonna tööd;

2) koordineerib ja suunab piirivalvepiirkondade ja piirivalvelaevade üksikdivisjoni tegevust riigipiiri valvamisel ja kaitsmisel, piirirežiimi tagamisel ning mereotsingute ja -pääste korraldamisel;

3) korraldab piirivalveasutuste ja Piirivalveameti struktuuriüksuste põhimääruste, Piirivalveameti sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need peadirektorile;

4) teeb peadirektorile ettepanekuid oma valdkonnas piirivalve eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks;

5) esindab Piirivalveametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

6) korraldab piirivalveasutuste koosseisude muutmise ettepanekute koostamist ja esitab need peadirektorile;

7) teeb ettepanekuid temale alluvate osakonnaülemate edutamiseks ning neile ergutuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

8) täidab peadirektori poolt antud ülesandeid.

21. Staabiülem on ühtlasi peadirektori asetäitja.

22. Ameti osakondade ja kohalike asutuste juhtimiseks annab staabiülem oma pädevuse piires kirjalikke ja suulisi korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras.

23. Staabiülema äraolekul asendab teda piiriosakonna või mereosakonna ülem. Nende puudumisel asendab staabiülemat muu osakonnaülem või ametiisik. Staabiülema asendamine vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

V. AMETI LOGISTIKAÜLEM

24. Ameti logistikaülem (edaspidi logistikaülem)

1) juhib osakonnaülemate kaudu finantsosakonna, hangete osakonna, tehnikaosakonna ja kinnisvaraosakonna tööd;

2) käsutab eelarvelisi vahendeid peadirektori kinnitatud jaotuse alusel ning vastutab nende otstarbeka kasutamise eest;

3) esindab Piirivalveametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

4) teeb peadirektorile ettepanekuid temale alluvate osakondade töötajate edutamiseks ning neile ergutuste ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;

5) annab kirjalikke ja suulisi korraldusi talle alluvate osakondade ülematele ning ameti hallatavate asutuste ülematele oma pädevuse piires;

6) täidab muid peadirektori antud ülesandeid.

25. Logistikaülema äraolekul asendab teda kinnisvaraosakonna ülem, viimase äraolekul aga tehnikaosakonna ülem. Nende äraolekul asendab logistikaülemat muu osakonna ülem või ametiisik. Logistikaülema asendamine vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

26. Ameti osakondade ja hallatavate asutuste juhtimisel annab logistikaülem oma pädevuse piires kirjalikke ja suulisi korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras.

VI. OSAKOND

27. Osakond on ameti struktuuriüksus, millel on täitevvõimu volitused käesoleva põhimäärusega kehtestatud ulatuses.

28. Oma ülesannete iseloomu järgi jagunevad osakonnad riigipiiri valvamist ja kaitsmist korraldavateks ehk staabiosakondadeks ning riigipiiri valvamist toetavateks ja teenindavateks ehk logistikaosakondadeks. Osakonda juhib osakonnaülem.

29. Osakonnaülem vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnaülema teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. Osakonnaülem allub vahetult vastavalt staabiülemale või logistikaülemale.

30. Osakonnaülem

1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise;

2) täidab temale antud otseste ülemate käsud ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;

3) annab alluvatele käske ja korraldusi;

4) saab ameti juhtkonnalt ja teistelt osakondadelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet;

5) esindab osakonda selle ülesannete täitmisel, esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ning teistele struktuuriüksustele;

6) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga;

7) osaleb oma osakonna pädevuse piirides ameti eelarve projekti koostamises, tagab osakonna käsutusse antud eelarvevahendite sihipärase kasutamise ning taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;

8) taotleb osakonna ametiisikute täiendkoolitust ning esitab ohvitsere ja allohvitsere auastmes ülendamiseks, teeb peadirektorile staabiülema või logistikaülema kaudu ettepanekuid osakonna töötajate edutamiseks ja ergutamiseks;

9) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla ameti üldplangil piirivalveasutustele adresseeritud informatiivse sisuga kirjadele.

31. Osakonna koosseisu võivad kuuluda jaoskonnad, kantselei ja muud struktuuriüksused, mille pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega.

32. Ameti staabiosakonnad on

1) piiriosakond;

2) mereosakond;

3) infoosakond;

4) personaliosakond;

5) side- ja valvetehnika osakond;

6) üldosakond.

33. Piirivalveameti logistikaosakonnad on

1) finantsosakond;

2) hangete osakond;

3) tehnikaosakond;

4) kinnisvaraosakond.

34. Piiriosakonna põhiülesanded on

1) riigipiiri valvamise korraldamine ja juhtimine;

2) piiripunktide töö korraldamine;

3) piirivalve ööpäevaringse valveteenistuse korraldamine ja juhtimine;

4) peadirektori ja staabiülema käskude ja korralduste täitjatele edastamine ning täitmise kontrollimine.

35. Mereosakonna põhiülesanded on

1) territoriaalmere ja piirijärvede valvamise korraldamine ning majandusvööndi õigusrežiimi tagamine;

2) piirivalve valmisoleku tagamine mereotsinguteks ja merepäästeks ning selle korraldamine ohuolukorras;

3) piirivalve veesõidukite soetamise, teenindamise ja remondi korraldamine;

4) Eesti merepäästepiirkonna ööpäevaringse valveteenistuse operatiivjuhtimine.

36. Infoosakonna põhiülesanded on

1) teabe kogumine, analüüsimine ja säilitamine olukorrast riigipiiril ja piirivalve tegevuspiirkonnas;

2) jälitustegevuse korraldamine;

3) kuriteoasjade juurdluse korraldamine ja teostamine.

37. Personaliosakonna põhiülesanded on

1) ameti personali ja piirivalve tegevteenistuses oleva personali valiku, arvestuse ja atesteerimise korraldamine;

2) piirivalve personalialaste õigusaktide eelnõude koostamine;

3) personali erialase koolituse ja täiendõppe planeerimine ning piirivalve õppeasutuste tegevuse suunamine, õppeprogrammide rakendamise ja väljaõppe kvaliteedi kontrollimine.

38. Side- ja valvetehnika osakonna põhiülesanded on

1) piirivalve sidesüsteemide kavandamine, arendamine ja tehnilise teenindamise korraldamine;

2) arvutivõrkude planeerimine, arendamine ja tehnilise teenindamise korraldamine;

3) riigipiiri valvamiseks vajalike tehniliste süsteemide planeerimine, arendamine ja tehnilise teenindamise korraldamine.

39. Üldosakonna põhiülesanded on

1) asjaajamise korraldamine;

2) õigusaktide eelnõude väljatöötamine;

3) avalike suhete korraldamine;

4) riigisaladuse kaitse tagamine.

40. Finantsosakonna põhiülesanded on piirivalve eelarveettepanekute väljatöötamine ning eelarve täitmise kontroll ja raamatupidamise korraldamine.

41. Hangete osakonna põhiülesanded on riigihangete kavandamine ning tehnika, seadmete ja materjalide jaotuse korraldamine ning hankelepingute ettevalmistamine.

42. Tehnikaosakonna põhiülesanded on piirivalve kasutuses olevate maismaasõidukite, relvastuse ja eritehnika soetamise, nende jaotuse, hoolde ja remondi korraldamine.

43. Kinnisvaraosakonna põhiülesanded on hoonete ja rajatiste ehitamise korraldamine ning hoonete ja rajatiste ning kinnisasjade haldamise korraldamine.

VII. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE

44. Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ning selle kohalike ja hallatavate asutuste ametiisikute tegevuse üle seaduse ja käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras.

45. Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametiisikute ning ameti kohalike ja hallatavate asutuste juhtide aktide ning toimingute seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.

46. Peadirektoril on õigus teha staabiülemale, logistikaülemale või ameti struktuuriüksuse ülemale ülesandeks ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.