Siseminister — Tuleohutusnõuetele vastavuse kohustuslikule tõendamisele kuuluvate ehitusmaterjalide ja -toodete loetelu ja nendele tuleohutusnõuete kehtestamine ning tõendamisasutuse määramine — RTL, 1997, 52, 269
Statutory Text (1 Articles)
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13. septembri 1996. a. määruse nr. 230 "Ehitusmaterjalide ja -toodete nõuetele vastavuse tõendamine" (RT I 1996, 70, 1209) punktile 2: 1. Kinnitan "Tuleohutusnõuetele vastavuse kohustuslikule tõendamisele kuuluvate ehitusmaterjalide ja -toodete loetelu ja nende tuleohutusnõuded" (lisatud).
2. Määran ehitusmaterjalide ja -toodete tõendamisasutuseks tuleohutuse alal Päästeameti sertifitseerimisbüroo.
3. Tunnistan kehtetuks siseministri 20. märtsi 1995. a. määruse nr. 5 "Tuleohutus- ja päästealastele nõuetele vastavuse tõendamisele kuuluvate toodete nimekiri" (RTL 1995, 23/24, lk. 800; 1996, 116, 623).
Minister Riivo SINIJÄRV
Kantsler Jaan TOOTS
Kinnitatud
siseministri
26. märtsi 1997. a.
määrusega nr. 3
Tuleohutusnõuetele vastavuse kohustuslikule tõendamisele kuuluvate ehitusmaterjalide ja -toodete loetelu ja nende tuleohutusnõuded
I. TULEOHUTUSNÕUETELE VASTAVUSE KOHUSTUSLIKULE TÕENDAMISELE KUULUVATE EHITUSMATERJALIDE JA -TOODETE LOETELU
1. Tuleohutusnõuetele vastavuse kohustuslikule tõendamisele kuuluvad projekteerimisnormides sätestatud juhtudel
1) ehitusmaterjalid põlevuse seisukohalt;
2) põrandakatted;
3) katusekatted;
4) ehitusmaterjalide ja -tarindite pinnakihid;
5) tekstiilsed sisustusmaterjalid;
6) põlevmaterjalist tarindite kaitsekihid;
7) terastarindid;
8) seinad, postid, talad, vahelae- ja katusetarindid;
9) tuletõkkeuksed;
10) läbiviigud;
11) sulguvad tuletõkestid;
12) suitsukanalid;
13) suitsuluugid.
II. TULEOHUTUSNÕUDED EHITUSMATERJALIDELE JA -TOODETELE
2. Ehitusmaterjalid peavad põlevuse seisukohalt vastama standardi EV ST 620-7 "Tuleohutus. Ehitusmaterjalid. Tuleohtlikkuse määramine" nõuetele.
3. Põrandakatted peavad vastama standardi EV ST 620-8 "Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Tuleohtlikkuse määramine" nõuetele.
4. Katusekatted peavad vastama standardi EV ST 620-9 "Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Tuleohtlikkuse määramine" nõuetele.
5. Ehitusmaterjalide ja -tarindite pinnakihid peavad vastama standardi EVS 620-10 "Tuleohutus. Ehitusmaterjalide ja -tarindite pinnakihid. Tuleohtlikkuse määramine" nõuetele.
6. Tekstiilsed sisustusmaterjalid peavad vastama standardi EV ST 620-6 "Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid" nõuetele.
7. Põlevmaterjalist tarindi kaitsekiht
Kaitsekiht peab pärast standardite EVS ST 620-7 ja EVS 620-10 alusel tehtud katseid vastama vähemalt süttivustundlikkuse klassi V1 ja tule leviku klassi I nõuetele.
Kaitsekiht peab pärast standardi NT FIRE 003 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
Kaitsekihi tuletakistusaeg on aeg minutites, mille jooksul kaitsekihi taga oleva puitlaastplaadi kaitsekihi poolse pinna, või kui kaitsekihi taga on õõnsus või põlev isolatsioonimaterjal, kaitsekihi tuleallikast kaugemal oleva pinna keskmine temperatuuri tõus ei ületa 250 oC ja temperatuuri tõus mistahes punktis ei ületa 270 oC ning mistahes punktis ei teki süttimist, söestumist või muid vigastusi.
Materjali sulamine loetakse vigastuseks, värvimuutus mitte.
Märkused. Vastavustunnistuse taotlemisel teatab taotleja kaitsekihi paigaldusviisi, sealhulgas millisele aluskonstruktsioonile ja kuidas kaitsekiht kinnitatakse. Taotleja teatab kaitsekihi nimetuse, märgistuse ja andmed kaitsekihi konstruktsiooni, koostise, paksuse ja pinnaühiku massi kohta.
Üldjuhul kasutatakse katsetusel 19 mm puitlaastplaati tihedusega 680 kg/m3, mida ei ole tulekaitse tõstmiseks töödeldud. Kaitsekiht kinnitatakse vastavalt paigaldusviisile. Kui kaitsekihi taga on õõnsus või põlev isolatsioonimaterjal, tehakse katse samasuguse paigaldusviisiga.
Käesolevat meetodit ei kasutata teras- ja betoonkonstruktsioonide tulekaitsekihtide nõuetele vastavuse tõendamiseks.
8. Terastarind
Terastarind peab pärast standardi NT FIRE 021 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
Tulekatsel uuritakse tulekaitsekihi kaitsevõimet, jälgides terase temperatuuri ja tulekaitsekihi püsivust.
Katsete tulemuse põhjal arvutatakse tulekaitsekihi soojusjuhtivus või soojustakistus temperatuuri funktsioonina piirkonnas 350-800 oC, mida kasutades arvutatakse erinevatele tulepüsivusaegadele vastavad terase temperatuurid põiklõiketeguri ja isolatsioonipaksuse funktsioonina. Tulemust kohaldatakse tulekaitsekihi paigaldusviisi uurimisel.
Märkused. Standardi NT FIRE 021 arvutusmeetodid ei ole kohaldatavad väga tihedatele tulekaitsematerjalidele (betoon) ja põlevmaterjalidele.
Tulekaitsekihi materjal ja valmistamisviis peavad vastama praktikas kasutatavale.
Vastavustunnistuse taotlemisel esitab taotleja tulekaitsekihi kasutusviisi, sealhulgas terase töötlemisviisi ja kuidas tulekaitsekiht kinnitatakse. Taotleja teatab tulekaitsekihi nimetuse, märgistuse ja andmed tulekaitsekihi konstruktsiooni, koostise, tiheduse ja soojusmahtuvuse kohta.
Katseseeria koosneb kahe koormatud tala ja nelja koormamata posti tulekatsetest. Talad ja postid valitakse analoogsetena praktikas kasutatavatele ja tulekaitsekihti katsetatakse maksimaal- ja minimaalpaksusel. Mõningaid materjale (tulekaitsevärvid) katsetatakse erikujuliste katsekehadega.
Vajaduse korral tuleb kasutustingimustes näidata tulekaitsekihiks kasutatavate materjalide tööiga.
9. Sein, post, tala, vahelae- ja katusetarind
Kande- ja tuletõkketarind peab pärast standardi ISO 834 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
Kandevõime
Kandetarindi tulepüsivusaeg on kandepiirseisundi või kasutuspiirseisundi tekkimiseks vajalik aeg.
Kandepiirseisund on tarindi kandevõime piiriks, mille jooksul tarind variseb kokku või selles suureneb läbipaine minuti jooksul üle L2/9000 h, milles L on tarindi sildeava ja h - põiklõike kõrgus.
Kasutuspiirseisund on piiriks, mille jooksul tarindi läbipaine ületab suuruse L/30, milles L on tarindi sildeava.
Eelnimetatud läbipainde ja kasutuspiirseisundi suurusi võib ületada tingimusel, et tarindile ei toetu muid kandvaid või tuletõkkesektsiooni moodustavaid hoone osi ning tarind oma läbipaindega ei kahjusta allpool asuvaid tarindeid. Niisuguste tarindite projekteerimisel tuleb pöörata erilist tähelepanu tarindi kuju muutusele ja sellele, et tarind säilitaks püsivuse ja kandevõime ning kasutatuna kande- ja tuletõkketarindina ka oma tiheduse.
Kasutuskoormusena rakendatakse konstruktsioonide projekteerimiseks mõeldud standardkoormust. Kogunemisruumides võib kasutada koormust 0,75 kN/m2, koondatud koormust 2,0 kN/m2, lumekoormust 50% omakaalukoormusest ja tuulekoormust 30% omakaalukoormusest. Lume- ja tuulekoormust ei ole vaja võtta arvesse samaaegselt esinevatena.
Isolatsioonivõime
Tuletõkketarindi tuleallika suhtes vastaspinna temperatuuri tõus ei tohi olla keskmiselt üle 140 oC ja mistahes punktis üle 180 oC suurem algtemperatuurist.
Kui tuletõkketarindis on üle 0,1 m2 suurusi soojuskiirgust läbilaskvaid klaasosi, mille puhul eelnimetatud temperatuurinõue ei ole täidetud, määratakse tarindile selles osas ohutuskuja - kaugus käiguradadest ja süttivatest konstruktsioonidest või esemetest. Ohutuskuja määratakse selliselt, et soojuskiirguse intensiivsus ei ületaks sellel kaugusel 10 kW/m2.
Tihedus
Tuletõkketarind ei või etteantud tulepüsivusaja jooksul kaotada oma stabiilsust. Tarindisse ei või tekkida auke, pragusid või muid avasid, mida võiksid leegid või kuumad gaasid läbida sel määral, et vatitutt süttib või katsekehale tekib tuleallika suhtes vastaspinnale üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke. Kui vatitutti ei saa kasutada kiirgusest tingitud süttimise tõttu, kasutatakse tiheduse hindamiseks muid abivahendeid või visuaalset kontrolli.
Märkused. Katse sooritatakse katsekehaga, mis iseloomustab täielikult uuritavat tarindit, sisaldades näiteks elektrijuhtmestikku ja harukarpe. Iga tarindi tüüp vajab eri uurimist ja tema paiknemine naabertarindite suhtes ning kinnitus- ja toetusmeetodid peavad vastama kasutusviisile.
Katsekehas peab olema vähemalt üks igast ühendusdetailist. Katsesein võib sisaldada talasid või poste, mis on konstruktsiooniga seotud ja mõjutavad tema omadusi. Katsekehas võib olla ka uks või klaasosa, mille abil selgitatakse tarindi omadused täpsemalt.
Kui tarindi tulepüsivust suurendatakse töötlemise või kaitsekihiga, tuleb katsetada konkreetsel viisil töödeldud tarindit.
Katsekeha materjal ja valmistamisviis peab vastama praktikas kasutatavale.
10. Tuletõkkeuks
Tuletõkkeuks peab pärast standardi ISO 3008 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
1) A-klassi tuletõkkeuks
Isoleerimisvõime. Ukse tuleallika suhtes vastaspinna keskmine temperatuuri tõus ei tohi ületada 280 oC ja temperatuuri tõus mistahes punktis ei tohi ületada 330 oC. Temperatuuri tõusu ei arvestata ukselehe ja uksepiida 100 mm laiusel äärealal.
Tihedus. Uks ei tohi avaneda ja sellesse ei või tekkida läbivaid auke või avasid nii, et vatitutt süttib või uksele tekib tuleallika suhtes vastaspinnal üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke.
2) Lifti A-klassi tuletõkkeuks
Isoleerimisvõime. Ukse tuleallika suhtes vastaspinna keskmine temperatuuri tõus ei tohi ületada 280 oC ja temperatuuri tõus mistahes punktis ei tohi ületada 330 oC. Temperatuuri tõusu ei arvestata ukselehe ja uksepiida 100 mm laiusel äärealal.
Tihedus. Uks ei tohi avaneda ja sellesse ei või tekkida läbivaid auke või avasid nii, et ukse tuleallika suhtes vastaspinnal tekib üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke. Tiheduse hindamiseks sooritatakse katse vatitutiga, mille juures tehakse kindlaks vatituti süttimise aeg.
Stabiilsus. Katse järel peab uks püsima oma kohal ja selle olulised osad peavad takistama inimeste kukkumist liftišahti.
3) Klaasiga tuletõkkeuks
Tihedus. Uks ei tohi avaneda ja sellesse ei või tekkida läbivaid auke või avasid nii, et vatitutt süttib või ukse tuleallika suhtes vastaspinnal tekib üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke. Kui vatitutti ei saa kasutada kiirgusest tingitud süttimise tõttu, kasutatakse tiheduse hindamiseks muid abivahendeid või visuaalset kontrolli. Klaasis ja kitikihis võib esineda väheseid läbivaid leeke.
Soojuskiirgus. Ukse ohutuskuja määratakse soojuskiirguse intensiivsusel 10 kW/m2.
4) B-klassi tuletõkkeuks
Isoleerimisvõime. Ukse tuleallika suhtes vastaspinna keskmine temperatuuri tõus ei tohi ületada 140 oC ja temperatuuri tõus mistahes punktis ei tohi ületada 180 oC. Temperatuuri tõusu ei arvestata ukselehe ja uksepiida 100 mm laiusel äärealal.
Tihedus. Uks ei tohi avaneda ja sellesse ei või tekkida läbivaid auke või avasid nii, et vatitutt süttib või ukse tuleallika suhtes vastaspinnal tekib üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke.
Märkused. Tuletõkkeukse tulekatse tehakse analoogsena kasutusviisile - koos piitade, kinnituselementide, kaunistuste, postiluugi jms. Ukse kinnitusdetailid tehakse terasest või metallisulamist, mille sulamispunkt on üle 850 oC. Uks varustatakse lukustamisseadmetega, mille riiv lükkub vastusesse vähemalt 8 mm.
Kui ukses olevate klaasosade kogu pindala on alla 0,1 m2, ohutuskuja ei määrata. Klaasosade kohal ei mõõdeta temperatuuri.
Soojuskiirgust mitteläbilaskvate klaaside korral ei nõuta ohutuskuja olemasolu. Sel juhul sooritatakse klaasi kohal tavalised temperatuurimõõtmised ja kohaldatakse A-klassi tuletõkkeuste hindamispõhimõtteid.
11. Läbiviik
Tuletõkketarindis olev läbiviik peab pärast standardi ISO 834 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
Isoleerimisvõime. Tuletõkketarindi tuleallika suhtes vastaspinna temperatuuri tõus ei tohi mistahes punktis olla suurem kui 180 oC.
Tihedus. Läbiviiku ei tohi tulekatsel tekkida auke, pragusid või muid avasid, mida võiksid leegid või kuumad gaasid läbida sel määral, et vatitutt süttib või katsekeha tuleallika suhtes vastaspinnal tekib üle 10 sekundi kestusega pidevaid leeke.
12. Sulguv tuletõkesti
Soojuse toimel sulguv tuletõkesti peab pärast standardi NT FIRE 010 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
1) Sulgumine temperatuuri ühtlase tõusukiiruse mõjul
Soojuse mõjul sulguv tuletõkesti peab sulguma tingimusel, et toimiva õhuvoolu temperatuur ei ületaks antud tuletõkesti töölerakendamistemperatuuri rohkem kui 20 oC.
Tihedus enne tulekatset. Tuletõkesti suurim lubatud leke enne tulekatset kanali siseümbermõõdu pikkusühiku kohta ei tohi ületada 60 m3/h*m, surve rõhu erinevusega (100+-5) Pa tuletõkesti eri poolte vahel.
Tulekatse. Tuletõkesti peab sulguma tulekatse esimese viie minuti jooksul. Tuletõkesti suurim mõõdetud leke tulekatse ajal kanali siseümbermõõdu pikkusühiku kohta ei tohi ületada 60 m3/h*m, rõhu erinevusega 10 Pa tuletõkesti eri poolte vahel.
2) Sulgumine suure õhuvoolu puhul
Katsel mõõdetakse õhuvoolu suurim kiirus, mille puhul tuletõkesti sulgub. Vastavustunnistuses piiritletakse tuletõkesti kasutamine kanalites, mille õhuvoolu kiirus ei ületa eelnimetatud suurust.
Märkused. Vastavustunnistuse taotleja teatab tuletõkesti paigaldusviisi, samuti muud kasutamisega seotud olulised asjaolud.
Muul toimel sulguvale tuletõkestile tehakse eelnimetatud katsemeetodi kohased katsed kohaldatavates osades, samuti muud vajalikud lisakatsed.
13. Suitsukanal
Suitsukanal peab pärast standardite ISO 4736 ja NT FIRE 020 alusel tehtud katseid vastama järgmistele nõuetele
Isoleerimisvõime. Suitsukanali välispinna temperatuuri lubatud tõus esimesel katseetapil (350 oC) on maksimaalselt 60 oC üle ümbritseva keskkonna temperatuuri ja tahma põlemise etapil maksimaalselt 140 oC.
Tihedus. Suitsukanali leke enne tahma põlemist ei tohi ületada joonisel näidatud piirsirget.
Stabiilsus. Tahma põlemisel peab suitsukanal säilitama oma stabiilsuse ja selles ei tohi tekkida selliseid vigastusi, mis võivad põhjustada tuleohtu ümbrusele.
14. Suitsuluuk
1) Nõuded väljapoole avanevale suitsuluugile
Suitsuluuk koormatakse koormusega 0,25 kN/m2 luugi horisontaalprojektsioonipindala kohta ning avatakse ja suletakse 50 korda.
Suitsuluugi kulumist, kujumuutust ja muid kõrvalekaldeid, mis võiksid takistada luugi avanemist, ei tohi esineda.
2) Nõuded väljapoole avanevale suitsuluugile lumekoormuse korral
Suitsuluuk koormatakse koormusega 0,50 kN/m2 luugi horisontaalprojektsioonipindala kohta ja avatakse.
Suitsuluuk peab avanema täielikult ja lahti jääma.
3) Nõuded sissepoole avanevale suitsuluugile ruumi siseülerõhu korral
Sissepoole avanevat suitsuluuki koormatakse 300 Pa siseülerõhu või vastava staatilise koormusega. Peale avamissignaali peab suitsuluuk kohe avanema ja koormus luugile kaduma.
Suitsuluuk peab avanema täielikult ja lahti jääma.
4) Nõuded suitsuluugi avanemisele pärast standardi ISO 834 alusel tehtud katseid
30 minuti katse
Suitsuluuk asetatakse katseahju horisontaalselt ja luugikaas suletakse normaalviisil.
Ahju temperatuuri tõstetakse standardtulekahju kõvera järgi. Suitsuluuk peab avanema automaatselt kolme minuti jooksul pärast katse algust. Avanenud luuk suletakse viivitamatult. Katset jätkatakse ja luugi avanemine käivitatakse uuesti 30 minutit pärast katse algust käsitsi. Luuk peab avanema ja lahti jääma.
5 minuti katse
Katset alustatakse analoogselt 30 minuti katsele. Kui suitsuluuk on avanenud, suletakse see viivitamatult. Katset jätkatakse ja luugi avanemine käivitatakse uuesti 5 minutit pärast katse algust käsitsi. Luuk peab avanema ja lahti jääma.
Katse ajal fikseeritakse
suitsuluugi automaatse avanemise aeg;
avanemine käsitsi käivitamise puhul;
kuju- ja muud muutused;
põlevate osade võimalik süttimine (põlevate tilkade tekkimine, sulavate ainete voolamine vms.).
Päästeameti peadirektor Harry HEIN